Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Viimase kohtuistungi aeg
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 18.04.2024, Tallinn 2-22-1375 V Bi (B) hagi AS LTH-Baas vastu töötasu väljamõistmiseks 37 935,95 eurot Hageja V B (isikukood xxx), lepinguline esindaja A B Kostja AS LTH-Baas (registrikood 10449400), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel 05.02.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata V Bi hagi mõista AS-lt LTH-Baas välja töötasu 37 935,95 eurot
2.Jätta menetluskulud V Bi kanda. Mõista V Bilt AS-i LTH-Baas kasuks välja menetluskulud 7757,50 eurot (käibemaksuta). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb V Bil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (18.04.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
V B (hageja/töötaja) esitas 06.07.2021 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse AS-i LTHBaas (kostja/tööandja) vastu paludes mõista tööandjalt enda kasuks välja töötasu 55 884 eurot,
millest 20 007 eurot oli tasu tööga kindlustamata aja eest ja 35 877 eurot oli tasu ületunnitöö eest.
2.TVK rahuldas 30.12.2021 otsusega töötaja avalduse osaliselt. TVK mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 37 935,95 eurot, millest 5394,35 eurot oli tasu tööga kindlustamata aja eest ja 32 541,60 eurot oli tasu ületunnitöö eest. Ülejäänud osas jättis TVK töötaja avalduse rahuldamata.
3.Tööandja esitas 27.09.2021 Harju Maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
4.Hageja esitas 16.02.2022 Harju Maakohtule hagi paludes mõista kostjalt enda kasuks välja töötasu 37 935,95 eurot, millest 5394,35 eurot on tasu tööga kindlustamata aja eest ja 32 541,60 eurot on tasu ületunnitöö eest. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.07.2018 tähtajatu töölepingu. Hageja asus kostja juures tööle tootmisjuhi ametikohale. Tööleping lõppes 10.05.2021. Hageja selgitas, et kostja ei kindlustanud juunis–juulis 2020 töötajat tööga. Hageja palus mõista kostjalt välja keskmise töötasu 5394,35 aja eest, kui tööandja ei ole töötajale tööd andnud. Hageja avaldas, et ajavahemikul 09.07.2018–20.03.2020 tegi ta tööd üle kokkulepitud tööaja 1456 tunni ulatuses. Hageja palus mõista kostjalt välja tasu ületunnitöö eest 32 451,60 eurot.
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas, et hageja töötasu nõue 5394,35 eurot tööga kindlustamata aja eest juunis–juulis 2020 on alusetu. Hageja ei ole mainitud perioodil tööd teinud. Mainitud perioodil viibis hageja vaheldumisi lapsepuhkusel, tasustamata puhkusel ja haiguslehel. Tegemist ei ole olukorraga, kus kostja ei oleks hagejat tööga kindlustanud. Lisaks oleks kostjal hagejale tööd anda, kui hageja oleks tööle ilmunud. Kostja selgitas, et hagejal ei ole õigust nõuda tasu ületunnitöö tegemise eest. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet ületunnitöö tegemise ja ületunnitöö rahas hüvitamise kohta. Lisaks ei ole hageja teinud tööd üle kokkulepitud tööaja. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
7.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 09.07.2018 tähtajatu töölepingu. Hageja asus kostja juures tööle xxx (I kd, tl 21-22). Tööleping lõppes 10.05.2022 (I kd, tl 23). Töölepingu järgi pidi hageja tööülesandeid täitma Tallinnas. Samas puudub vaidlus, et vaidlusalusel perioodil tegi hageja tööd välismaal viibides. Pooled nõustusid, et vaidluses kohaldub Eesti õigus (08.02.2023 istungi protokoll, ajamärk 00:01:07 (I kd, tl 168–172).
8.Töötaja on hagis palunud mõista tööandjalt enda kasuks välja tasu tööga kindlustamata aja eest ning tasu ületunnitöö eest. Alljärgnevalt lahendab kohus töötaja esimese nõude.
9.Hageja selgitas, et ajavahemikul 08.06–22.06.2020 ja 06.07–23.07.2020 ei kindlustanud kostja hagejat tööga. Hageja palus mõista kostjalt välja keskmise töötasu mainitud perioodi eest kokku 5394,35 eurot. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja selgitas, et hageja viibis vaidlusalusel ajal vaheldumisi lapsepuhkusel, tasustamata puhkusel ja haiguslehel.
10.Hageja nõude aluseks on töölepingu seaduse (TLS) § 35, mis sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
11.Kostja on esitanud andmed personaliarvestusprogrammist xxx, millest nähtuvalt viibis hageja 08.06–10.06.2020 lapsepuhkusel ning perioodil 11.06–24.06.2020 ja 06.07–23.07.2020 kasutas hageja tasustamata puhkust (I kd, tl 190). Tööandja kohustuseks on pidada töötaja tööaja arvestust (TLS § 28 lg 2 p 4). Kostja on vastava kohustuse täitnud ja registreerinud erinevate puhkuseliikide kasutamise hageja poolt. Asjaolu, et hageja kasutas 08.06–10.06.2020 lapsepuhkust kinnitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed, mille järgi viibis töötaja mainitud perioodil lapsepuhkusel (I kd, tl 191). Seadus näeb ette võimaluse leppida kokku tasustamata puhkuse kasutamises (nt TLS §-d 64-65, § 67 lg 2, § 68 lg 2). Kohtule esitatud personaliarvestusprogrammi andmetest nähtub, et hageja on enne vaidlusalust ajavahemikku kui ka pärast seda kasutanud võimalust tasustama puhkusel viibida (I kd, tl 190). Asja materjalide järgi ei ole hagejal kostjale peale vaidlusaluse perioodi (st 11.06–24.06.2020 ja 06.07– 23.07.2020) etteheiteid tasustamata puhkusel viibitud aja osas. Mainitud asjaolu kinnitab, et pooled sõlmisid kokkuleppe selle kohta, et töötajal on õigus tasustamata puhkust kasutada.
12.Kostja personalijuht P J andis 05.02.2024 istungil ütlusi ja selgitas, et hageja avaldas suvel 2020 soovi lapsepuhkust ja tasustamata puhkust kasutada. Tööandaja võimaldas töötajale puhkusi kasutada. Sellel ajavahemikul ei pidanud töötaja tasustamata puhkuse saamiseks kirjalikku avaldust esitama. Piisas sellest, kui töötaja oli oma juhile avaldanud soovi tasustamata puhkust kasutada (II kd, tl 25–29).
13.Kohus leiab, et personaliarvestusprogrammi andmed, Sotsiaalkindlustusametile esitatud andmed ning tunnistaja ütlused tõendavad, et hageja kasutas 08.06–10.06.2020 lapsepuhkust ning perioodil 11.06–24.06.2020 ja 06.07–23.07.2020 oli töötaja tasustamata puhkusel. Kohtu hinnangul on kostja esitatud tõendid usaldusväärsed. Seda kinnitab asjaolu, et dokumentaalsetes tõenditest ja tunnistaja ütlustes sisalduv teave riimub. Puhkuse viibimise ajal on töötajal õigus keelduda töö tegemisest (TLS § 19 p 1). Kuivõrd hageja viibis vaidlusalusel ajal puhkusel, ei pidanud tööandja teda tööga kindlustama ning hagejal ei ole õigust nõuda tasu tööga kindlustamata aja eest. Alusetud on hageja etteheited, et kostja pidanuks tasustamata puhkusel viibimise ajaks registreerima töötamise registris töötamise peatamise. Õiguskirjanduses selgitatakse, et peatamist ei pea töötamise registris registreerima, kui töötaja on aja- või asendusteenistuse õppekogunemisel (kordusõppustel) või kui töötaja on tasustamata puhkusel vähem kui üks kalendrikuu (Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde, Egle Käärats jt, Tallinn, 2024, § 19 kommentaar, p 5). Vaidlusalusel perioodil viibis hageja tasustamata puhkusel vähem kui üks kuu järjest, mistõttu ei pidanud kostja töötamise registris töötamise peatumist registreerima.
14.Olukorras, kus töötaja nõuab tööandjalt tasu maksmist tööga kindlustamata aja eest, on tööandjal õigus keelduda palga maksmisest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud (Riigikohtu 07.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 19). Tunnistaja P J selgitas, et suvel 2020 oli kostjal hagejale tööd pakkuda. Mainitud ajal olid projektid xxx ja xxx, xxx üksuse projekt ning kolm projekti xxx. Tööandja pakkus hagejale tööd teistel projektidel. Tunnistaja rääkis hagejaga telefoni teel. Tunnistaja pakkus töötajale tööd xxx projektil, sellest hageja keeldus, sest ta ei saanud projektijuhiga läbi. xxx projektidele ei saanud kostja hagejat planeerida, sest kui hageja töötas xxx projektil, siis laeva turvamees tabas ta alkoholijoobes ja ta pandi musta nimekirja. Samal ajal oli kostjal käigus xxx projekt, kuhu osad
töötajad ja töödejuhatajad läksid. Juunis 2020 oli uus ehitusprojekt xxx. Kostja rakendab hageja hariduse/kogemisega töötajaid ka selliselt, et kontoris eelarvestatakse projekte ja tehakse pakkumisi potentsiaalsetele uutele klientidele. Tol hetkel oli kostjal pakkuda erialast tööd. Nendele töötajale, kellele ei olnud erialast tööd pakkuda, pakuti tööd madalamal positsioonil (II kd, tl 25–29).
15.Tunnistaja P J ütlused tõendavad, et juunis–juulis 2020 oleks kostjal olnud hagejale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. Tunnistaja andis ütlusi järjekindlalt ja need ei sisalda vastuolulisi väiteid. Ütluste usaldusväärsuse kasuks räägib ka see, et tunnistaja andis sarnaseid ütlusi juba TVK 14.10.2021 istungil (dtl 221–224). Kohus leiab, et kostja ei pidanud vaidlusalusel ajal hagejale tööd pakkuma ja temaga kontakti otsima. Hageja vastupidised väited on alusetud.
16.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt ajavahemiku 08.06–22.06.2020 ja 06.07–23.07.2020 eest keskmist töötasu põhjusel, et tööandja ei ole tööd andnud. Kohus on tuvastanud, et vaidlusalusel perioodil viibis hageja puhkusel. Lisaks oleks kostjal olnud hagejale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Mainitud asjaolud välistavad töötaja õiguse nõuda tööandjalt tasu tööga kindlustamata aja eest. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja töötasu 5394,35 eurot.
17.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt enda kasuks välja tasu ületunnitöö eest. Hageja selgitas, et perioodil 09.07.2018–20.03.2020 tegi ta tööd üle kokkulepitud tööaja 1456 tundi ja tal on õigus nõuda kostjalt ületunnitöö hüvitamist rahas kokku 32 541,60 eurot. Kostja vaidles hageja nõudele vastu, selgitades, et esiteks ei leppinud pooled kokku ületunnitöö tegemises ja selle rahas hüvitamises ning teiseks ei teinud hageja ületunnitööd tema väidetud mahus.
18.Ületunnitöö tegemine eeldab, et tööandaja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (TLS § 44 lg 1 esimene lause). Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas (TLS § 44 lg 6).
19.Tunnistaja P J selgitas 05.02.2024 istungil, et kostja juures kehtib sama ületunnitöö tegemise ja selle hüvitamise kord nagu seadus ette näeb. Tunnistaja sõnul lepitakse eelnevalt kokku ületunnitöö tegemises ning seejärel lepitakse kokku selles, kuidas ületunnitöö kompenseeritakse. Tunnistaja väitel eelistatakse kostja juures ületundide hüvitamist tasustatud vaba aja andmisega ning teine võimalus on hüvitada rahas (II kd, tl 25–29).
20.Hageja selgitas, et hageja ja kostja leppisid kokku ületunnitöö tegemises ning et tööandja maksab korra kvartalis ületunnitöö eest preemiat (16.02.2022 hagiavalduse p 3 (I kd, tl 16–20); 25.04.2022 menetlusdokumendi p 19 (I kd, tl 106–108). 08.02.2023 istungil selgitas hageja, et enne kirjaliku töölepingu sõlmimist toimus kohtumine tööandjaga, kus hageja ja kostja juhatuse liige leppisid suuliselt kokku, et hageja on valmis üle kokkulepitud tööaja tööd tegema ning kostja hüvitab ületunnitöö rahas (08.02.2023 istungi protokoll, ajamärk 00:33:54–00:40:08 (I kd, tl 168–172).
21.Kohus toob välja, et hageja ei ole esitanud tõendeid kinnitamaks 08.02.2023 istungil esitatud väiteid. Seega on tõendamata hageja väide, et enne töölepingu sõlmimist leppisid töötaja ja tööandja kokku, et hageja teeb tööd üle kokkulepitud tööaja ning kostja hüvitab ületunnitöö rahas.
22.Kohtu hinnangul ei tõenda kostja juhatuse 08.03.2019 otsus maksta hagejale heade töötulemuste eest ühekordselt tasu 400 eurot (I kd, tl 41, tõlge tl 42 pöördel) ning 15.01.2019
maksekorraldus hagejale 1542,40 euro tasumise kohta selgitusega „preemia“ (I kd, tl 43) ületunnitöö tegemise kokkulepet ja ületunnitöö rahas hüvitamise kokkulepet. Viidatud otsusest nähtub, et tegemist on ühekordse tasuga heade töötulemuste eest. Kostja esitas maksekorralduse aluseks olnud 15.01.2019 käskkirja, mille kohaselt maksti hagejale ühekordne lisatasu töötajate ettevõttesse liitmise eest (I kd, tl 98). Kostja esitatud käskkiri näitab, et hagejale 15.01.2019 makstud preemia ei ole seotud ületunnitöö tegemisega. Dokumentides puuduvad igasugused viited töö tegemisele üle kokkulepitud tööaja ja ületunnitöö hüvitamisele rahas. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu ka see, et pooled oleksid konkludentselt sõlminud kokkuleppe ületunnitöö tegemise ja selle rahas hüvitamise kohta.
23.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet ületunnitöö tegemise kohta ja ületunnitöö hüvitamisest rahas.
24.Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.1 järgi töötab hageja täistööajaga 40 tundi nädalas (I kd, tl 21-22). Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 2).
25.Hageja on soovinud tõendada ületunnitöö tegemist 1456 tunni ulatuses teiste töötajate kirjalike selgitustega. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt töötas hageja koos teistega 10– 12 tundi päevas ilma nädalavahetuseta kokku 56 tundi nädalas (I kd, tl 43–46, tl 126–134; dtl 283–294, dtl 351, dtl 354-355). Kostja vaidles hageja esitatud tõenditele vastu, selgitades, et kirjalikke selgitusi esitanud töötajad allusid hagejale, töötajad ei saa kinnitada hageja töötundide arvu, kuna hageja oli kontoritöötaja ning selgitusi andnud isikud olid töölised, kes ei viibinud kogu aeg hagejaga koos (kostja 08.04.2022 menetlusdokumendi p 2.4.3.2 (I kd, tl 64–69). Kohus selgitas 08.02.2023 istungil hagejale, et tema poolt esitatud teiste isikute kirjalike selgituste usaldusväärsus ja seega tõendusjõud võib olla madalam, kui hageja ei paku ei kohtule ega vastaspoolele võimalust selgituste koostajale tunnistajana küsimuste esitamiseks ja selgituste koostamise asjaolude selgitamiseks (Riigikohtu 12.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Hageja kasuks kirjalikke selgitusi andnud isikud ei ole kohtumenetluses andnud tunnistajana ütlusi hageja tööaja kestuse kohta. Kohus ei arvesta hageja esitatud V K 13.10.2021 selgitust, kuna see ei sisalda teavet hageja tööaja kestuse kohta (I kd, tl 47-47 pöördel).
26.Kostja on hageja väidete ümberlükkamiseks esitanud vaidlusaluse perioodi (09.07.2018– 20.03.2020) kohta koostatud tööajatabelid, millest nähtuvalt ei teinud hageja tööd rohkem kui kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas (I kd, tl 73–97). Tunnistaja P J selgitas 05.02.2024 istungil, et kostja kasutab personaliarvestusprogrammi xxx, mis ongi arvestuse tarkvara, kus täidetakse tööajatabelid. Tööajatabelid jõuavad personaliosakonda Excel vormis erinevatelt projektidelt. Hageja pidi täitma tööajatabeli tema ja tema alluvuses töötavate inimeste kohta. Hageja esitas tabeli A P, kes oli xxx projekti vanemprojektijuht ja A saatis need andmed personaliosakonda. Personaliosakond sisestas andmed xxx. Töötunnid kantakse personaliarvestusprogrammi. xxx peavad olema kaks asja. Esiteks, kui inimene on tööl, siis tema töötunnid ja teiseks, kui inimene viibib töölt eemal, siis peab olema sisse kantud töölt eemalviibimise põhjus (II kd, tl 25–29). Kohus leiab, et tunnistaja ütlused on usaldusväärne tõend. Tunnistaja avaldas enda seisukohti järjekindlalt ja need ei sisalda vastuolusid. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kasuks räägib ka see, et tunnistaja andis sarnaseid ütlusi TVK 14.10.2021 istungil (dtl 221–224). Tunnistaja ütlused tõendavad, et hageja tööajatabelid täideti hagejalt saadud andmete põhjal ning on ebausutav, et kui hageja oleks ületunnitööd teinud, oleks ta vastava teabe kostjale edastamata jätnud.
27.Kohus leiab, et olukorras, kus hageja kasuks kirjalikke selgitusi andnud isikud ei ole kohtumenetluses tunnistajana ütlusi hageja tööaja kestuse kohta andnud, kostja on aga esitanud usaldusväärsed tõendid oma väidete (hageja tööaeg ei ületanud töölepingus kokkulepitud aega) kinnitamiseks, tuleb kostja tõendeid hageja tõenditele eelistada. Hageja esitatud teiste töötajate
kirjalike selgituste kui usaldusväärsusete tõendite kahjuks räägib ka see, et teiste töötajate tööaeg oli teistsugune kui hagejal. Kostja esitatud hageja poolt koostatud tööajatabelid näitavad, et kirjalikke seletusi andnud inimesed töötasid teistsuguse graafiku alusel kui hageja (I kd, tl 73– 97). Kostja selgituse järgi oli neil summeeritud tööaja arvestus. Seega ei klappinud hageja ja teiste töötajate töögraafikud, mistõttu ei pruugi teistel töötajal olla õiget ettekujutust hageja tegeliku tööaja kestuse kohta.
28.Kostja poolt esitatud tööajatabelitega ja tunnistaja P J ütlustega loeb kohus tõendatuks, et perioodil 09.07.2018–20.03.2020 tegi hageja tööd töölepingus kokkulepitud mahus, st kaheksa tundi päevas ja eelduslikult 40 tundi nädalas. Tõendamata on, et hageja oleks vaidlusalusel perioodil teinud tööd üle kokkulepitud tööaja.
29.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet ületunnitöö tegemise ja ületunnitöö rahas hüvitamise kohta. Tõendatud ei ole ka see, et hageja oleks vaidlusalusel ajal teinud tööd üle kokkulepitud tööaja. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja tasu 32 541,60 eurot ületunnitöö eest.
30.Hagi jääb tervikuna rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
31.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 08.03.2024. Kostja menetluskuluks on kulud lepingulisele esindajale 8612,50 eurot (käibemaksuta). Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
32.Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
33.Esmalt märgib kohus, et TVK menetluses kantud kulude näol on tegemist kohtuväliste kuludega TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 4 kohaselt.
34.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale käesolevas tsiviilasjas vandeadvokaadist esindaja poolt õigusabiteenust kuni 30.09.2023 tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta) ning alates 01.10.2023 osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäärad mõistlikud, põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et tunnitasumäärad on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlikud ning nimetatud tunnitasumäärasid on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
35.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud menetlustoiminguid töövaidluskomisjoni menetluses ning kohtumenetluses kokku mahus 56,5 tundi. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetluses toimunud istungite kestusega, asub kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
36.Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja poolt perioodil 31.03.2022 kuni 08.04.2022 tehtud menetlustoimingutele kulunud aeg. Menetluskulude
nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal nimetatud perioodil menetlustoimingutele kokku 10,75 tundi. Analüüsides ja hinnates käesolevas asjas hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse koos lisadega ning kostja poolt 08.04.2022 esitatud hagivastuse koos lisadega sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud perioodil 31.03.2022 kuni 08.04.2022 on põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 9 tundi. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ka 30.01.2023, 07.02.2023 ning 02.02.2024 menetlustoimingutele kulunud aeg. Kohtu hinnangul tuleb asja sisu ja mahtu arvestades pidada põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 08.02.2023 istungiks ettevalmistumisele (sh ka enne istungit taotluste esitamise vajaduse tuvastamine) kokku 2 tundi. Arvestades sh hageja poolt 03.10.2023 ja 02.02.2024 esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 02.02.2024 menetlustoimingule on põhjendatud ja vajalik ajamahus kokku 2 tundi. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et osaliselt ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks (14.02.2024 menetlustoiming) mahus 1,5 tundi. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks menetluskulude nimekirja koostamiseks lugeda 0,5 tundi.
37.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 51 tundi.
esindaja
38.Arvestades kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäärasid, määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 7757,5 eurot [(40,25 x 150) + (10,75 x 160)], mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista.
39.Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
40.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.