X.T apellatsioonkaebuse hind 37 935 eurot ja 95 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova Kostja W.N.O (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
W.N.O
vastu
töötasu
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 18.04.2024 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus X.T kanda. Mõista X.T-lt W.N.O kasuks välja menetluskulude hüvitis 965 eurot (käibemaksuta).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X.T-l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-1375 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X.T (hageja/töötaja) esitas 06.07.2021 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse W.N.O (kostja/tööandja) vastu paludes mõista tööandjalt enda kasuks välja töötasu 55 884 eurot, millest 20 007 eurot oli tasu tööga kindlustamata aja eest ja 35 877 eurot oli tasu ületunnitöö eest.
2.TVK rahuldas 30.12.2021 otsusega töötaja avalduse osaliselt. TVK mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 37 935,95 eurot, millest 5394,35 eurot oli tasu tööga kindlustamata aja eest ja 32 541,60 eurot oli tasu ületunnitöö eest. Ülejäänud osas jättis TVK töötaja avalduse rahuldamata.
3.Tööandja esitas 27.01.2022 Harju Maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.
4.Hageja esitas 16.02.2022 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja töötasu 37 935,95 eurot, millest 5394,35 eurot on tasu tööga kindlustamata aja eest ja 32 541,60 eurot on tasu ületunnitöö eest. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.07.2018 tähtajatu töölepingu. Hageja asus kostja juures tööle tootmisjuhi ametikohale. Tööleping lõppes 10.05.2021. Hageja selgitas, et kostja ei kindlustanud juunis–juulis 2020 töötajat tööga ning palus mõista kostjalt välja keskmise töötasu 5394,35 eurot aja eest, kui tööandja ei ole töötajale tööd andnud. Hageja avaldas, et ajavahemikul 09.07.2018–20.03.2020 tegi ta tööd üle kokkulepitud tööaja 1456 tunni ulatuses ning palus selle eest välja mõista tasu 32 451,60 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja avaldas, et hageja töötasu nõue tööga kindlustamata aja eest juunis–juulis 2020 on alusetu. Hageja ei ole mainitud perioodil tööd teinud. Mainitud perioodil viibis hageja vaheldumisi lapsepuhkusel, tasustamata puhkusel ja haiguslehel. Tegemist ei ole olukorraga, kus kostja ei oleks hagejat tööga kindlustanud. Lisaks oleks kostjal olnud hagejale tööd anda, kui hageja oleks tööle ilmunud. Hagejal ei ole õigust nõuda tasu ka ületunnitöö tegemise eest. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet ületunnitöö tegemise ja ületunnitöö rahas hüvitamise kohta. Lisaks ei ole hageja teinud tööd üle kokku lepitud tööaja. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 18.04.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. 2
2-22-1375
9.Maakohus tuvastas otsuses, et hageja ja kostja sõlmisid 09.07.2018 tähtajatu töölepingu. Hageja asus kostja juures tööle tootmisjuhi ametikohale (I kd, tl 21–22). Tööleping lõppes 10.05.2022 (I kd, tl 23). Töölepingu järgi pidi hageja tööülesandeid täitma Tallinnas. Samas puudub vaidlus, et vaidlusalusel perioodil tegi hageja tööd välismaal viibides. Pooled nõustusid, et vaidluses kohaldub Eesti õigus (08.02.2023 istungi protokoll, ajamärge 00:01:07 [I kd, tl 168–172]).
10.Maakohus lahendas esmalt töötaja nõude mõista välja tasu tööga kindlustamata aja eest.
10.1.Hageja esimese nõude aluseks on töölepingu seaduse (TLS) § 35. Maakohus leidis, et personaliarvestusprogrammi andmed, Sotsiaalkindlustusametile esitatud andmed ning tunnistaja ütlused tõendavad, et hageja kasutas 08.06–10.06.2020 lapsepuhkust ning perioodil 11.06–24.06.2020 ja 06.07–23.07.2020 oli töötaja tasustamata puhkusel. Kohtu hinnangul on kostja esitatud tõendid usaldusväärsed, sest dokumentaalsetes tõendites ja tunnistaja ütlustes sisalduv teave riimub. Puhkusel viibimise ajal on töötajal õigus keelduda töö tegemisest (TLS § 19 p 1). Kuivõrd hageja viibis vaidlusalusel ajal puhkusel, ei pidanud tööandja teda tööga kindlustama ning hagejal ei ole õigust nõuda tasu tööga kindlustamata aja eest. Alusetud on hageja etteheited, et kostja pidanuks tasustamata puhkusel viibimise ajaks registreerima töötamise registris töötamise peatamise. Õiguskirjanduse selgitatakse, et peatamist ei pea töötamise registris registreerima, kui töötaja on aja- või asendusteenistuse õppekogunemisel (kordusõppustel) või kui töötaja on tasustamata puhkusel vähem kui üks kalendrikuu (Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde, Egle Käärats jt, Tallinn, 2024, § 19 kommentaar, p 5. Edaspidi: TLS selgitused). Vaidlustatud perioodil viibis hageja tasustamata puhkusel vähem kui üks kuu järjest, mistõttu ei pidanud kostja töötamise registris töötamise peatumist registreerima.
10.2.Olukorras, kus töötaja nõuab tööandjalt tasu maksmist tööga kindlustamata aja eest, on tööandjal õigus keelduda palga maksmisest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud (RKTKo 07.12.2011, 3-2-1-117-11, p 19). Tunnistaja PJ selgitas, et suvel 2020 oli kostjal hagejale tööd pakkuda. Mainitud ajal olid projektid Prantsusmaal ja Hollandis, retrofit üksuse projekt ning kolm projekti Aasias. Tööandja pakkus hagejale tööd teistel projektidel. Tunnistaja rääkis hagejaga telefoni teel. Tunnistaja pakkus töötajale tööd Prantsusmaa projektil, sellest hageja keeldus, sest ta ei saanud projektijuhiga läbi. Aasia projektidele ei saanud kostja hagejat planeerida, sest kui hageja töötas Aasia projektil, siis laeva turvamees tabas ta alkoholijoobes ja ta pandi musta nimekirja. Samal ajal oli kostjal käigus Hollandi projekt, kuhu osad töötajad ja töödejuhatajad läksid. Juunis 2020 oli uus ehitusprojekt Soomes. Kostja rakendab hageja hariduse/kogemusega töötajaid ka selliselt, et kontoris eelarvestatakse projekte ja tehakse pakkumisi potentsiaalsetele uutele klientidele. Tol hetkel oli kostjal pakkuda erialast tööd. Nendele töötajatele, kellele ei olnud erialast tööd pakkuda, pakuti tööd madalamal positsioonil (II kd, tl 25–29). Tunnistaja ütlused tõendavad, et juunis–juulis 2020 oleks kostjal olnud hagejale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. Tunnistaja andis ütlusi järjekindlalt ja need ei sisalda vastuolulisi väiteid. Ütluste usaldusväärsuse kasuks räägib ka see, et tunnistaja andis sarnaseid ütlusi juba TVK 14.10.2021 istungil (dtl 221–224). Seega leidis maakohus, et kostja ei pidanud vaidlusalusel ajal hagejale tööd pakkuma ja temaga kontakti otsima.
10.3.Seega asus maakohus seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt ajavahemiku 08.06–22.06.2020 ja 06.07–23.07.2020 eest keskmist töötasu põhjusel, et tööandja ei ole tööd andnud. Maakohus on tuvastanud, et vaidlusalusel perioodil viibis hageja puhkusel. Lisaks
3
2-22-1375 oleks kostjal olnud hagejale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Mainitud asjaolud välistavad töötaja õiguse nõuda tööandjalt tasu tööga kindlustamata aja eest.
11.Järgnevalt lahendas maakohus hageja nõude mõista kostjalt välja tasu ületunnitöö eest.
11.1.Maakohus asus seisukohale, et hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet ületunnitöö tegemise kohta ja ületunnitöö hüvitamises rahas. Hageja selgitas 08.02.2023 istungil, et enne kirjaliku töölepingu sõlmimist toimus kohtumine tööandjaga, kus hageja ja kostja juhatuse liige leppisid suuliselt kokku, et hageja on valmis üle kokkulepitud tööaja tööd tegema ning kostja hüvitab ületunnitöö rahas (08.02.2023 istungi protokoll, ajamärge 00:33:54–00:40:08 [I kd, tl 168–172]). Maakohus tõi välja, et hageja ei ole esitanud tõendeid kinnitamaks 08.02.2023 istungil esitatud väiteid. Seega on tõendamata hageja väide, et enne töölepingu sõlmimist leppisid töötaja ja tööandja kokku, et hageja teeb tööd üle kokkulepitud tööaja ning kostja hüvitab ületunnitöö rahas. Seda ei tõenda ka kostja juhatuse 08.03.2019 otsus maksta hagejale heade töötulemuste eest ühekordselt tasu 400 eurot (I kd, tl 41, tõlge tl 42 pöördel) ning 15.01.2019 maksekorraldus hagejale 1542,40 euro tasumise kohta selgitusega „preemia“ (I kd, tl 43). Viidatud otsusest nähtub, et tegemist on ühekordse tasuga heade töötulemuste eest. Kostja esitas maksekorralduse aluseks olnud 15.01.2019 käskkirja, mille kohaselt maksti hagejale ühekordne lisatasu töötajate ettevõttesse liitmise eest (I kd, tl 98). Kostja esitatud käskkiri näitab, et hagejale 15.01.2019 makstud preemia ei ole seotud ületunnitöö tegemisega. Dokumentides puuduvad igasugused viited töö tegemisele üle kokkulepitud aja ja ületunnitöö hüvitamisele rahas. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu ka see, et pooled oleksid konkludentselt sõlminud kokkuleppe ületunnitöö tegemise ja selle rahas hüvitamise kohta.
11.2.Maakohus leidis, et kostja poolt esitatud tööajatabelitega ja tunnistaja PJ ütlustega on tõendatud, et perioodil 09.07.2018–20.03.2020 tegi hageja tööd töölepingus kokkulepitud mahus, st kaheksa tundi päevas ja eelduslikult 40 tundi nädalas. Tõendamata on, et hageja oleks vaidlusalusel perioodil teinud tööd üle kokkulepitud aja. Olukorras, kus hageja kasuks kirjalikke selgitusi andnud isikud ei ole kohtumenetluses tunnistajana ütlusi hageja tööaja kestuse kohta andnud, kostja on aga esitanud usaldusväärsed tõendid oma väidete (hageja tööaeg ei ületanud töölepingus kokkulepitud aega) kinnitamiseks, tuleb kostja tõendeid hageja tõenditele eelistada. Hageja esitatud teiste töötajate kirjalike selgituste kahjuks räägib ka see, et teiste töötajate tööaeg oli teistsugune kui hagejal. Kostja esitatud hageja poolt koostatud tööajatabelid näitavad, et kirjalikke seletusi andnud inimesed töötasid teistsuguse graafiku alusel kui hageja (I kd, tl 73–97). Kostja selgituste järgi oli neil summeeritud tööaja arvestus. Seega ei klappinud hageja ja teiste töötajate töögraafikud, mistõttu ei pruugi teistel töötajatel olla õiget ettekujutust hageja tegeliku tööaja kestuse kohta. Lisaks tõendavad tunnistaja ütlused, et hageja tööajatabelid täideti hagejalt saadud andmete põhjal ning on ebausutav, et kui hageja oleks ületunnitööd teinud, siis oleks ta vastava teabe kostjale edastamata jätnud.
11.3.Seega asus maakohus seisukohale, et hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet ületunnitöö tegemise ja ületunnitöö rahas hüvitamise kohta. Tõendatud ei ole ka see, et hageja oleks vaidlusalusel ajal teinud tööd üle kokkulepitud tööaja.
12.Kuna hagi jäi tervikuna rahuldamata, siis tuli menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus asus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 51 tundi ning määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 7757,5 eurot.
4
2-22-1375 Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagi tervikuna ning jäetakse poolte menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus leiab, et tal ei ole võimalik tsiviilasja sisuliselt lahendada, siis palub hageja saata tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetlusega seonduvad poolte menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
14.Hageja leiab apellatsioonkaebuses töötasu nõude osas tööga kindlustamata aja eest järgnevat.
14.1.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid (ning jättis tõendeid hindamata) ega ole õigesti andnud hinnangut nende usaldusväärsusele. Kostja esitatud Persona programmi väljavõte ei ole usaldusväärne tõend, kuna see on loodud kostja poolt. Kostja tunnistaja PJ on endiselt kostja töötaja (personalijuht) ning ei saanud olla seetõttu erapooletu oma ütluste andmisel (kostjast majanduslikult sõltuv isik). Asja materjalidest on näha, et kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi hageja avaldust tasustamata või lapsepuhkuse kasutamiseks (TLS § 69 lg-d 2 ja 3). Seega ei ole õiguslikku alust asuda seisukohale, et hageja väidetav suuline avaldus (mis ei olnud tegelikult hageja poolt tehtud) on muutunud kehtivaks olenemata selle vormist. Arusaadav ei ole ka see, mis tähendus võiks olla poolte võimalikul kokkuleppel, et hagejal on õigus tasustamata puhkust kasutada (otsuse p 11).
14.2.Kostja esitatud Persona programmi väljavõte kinnitab hageja väiteid. Sellest on näha, et ajavahemikus juuni–oktoober 2020. a kasutas hageja väidetavalt 5 korda tasustamata puhkust, mis ei vasta tõele. See ei ole ka eluliselt usutav. Kostja sundis hagejat sellel ajavahemikul kasutama kogu oma teenitud ja veel teenimata põhipuhkust, et minimiseerida enda tööjõukulusid.
14.3.Maakohus ei hinnanud hageja TVK-s antud ütluseid. Viidatud ütlustest nähtub, et hageja ei ole kostjale tööd pakkunud ning hageja ei ole tasustamata puhkusel vaidluse all oleval ajavahemikul viibinud. Sealhulgas esitas hageja 02.02.2024 kohtule taotluse tema vande all ülekuulamiseks. 05.02.2024 toimunud kohtuistungil jättis maakohus taotluse rahuldamata, kuna selle rahuldamine oleks kohtu hinnangul põhjustanud menetluse viibimist. Hagejale jäi kohtu seisukoht arusaamatuks. Ajaliselt oli võimalik üle kuulata ka hageja ning sellega ei oleks asja menetlemine viivitatud. Tekkinud on ebaõiglane olukord, kus kostja üks ja sama tunnistaja oli asjas üle kuulatud tunnistajana kaks korda, kuid hagejal oli kohustus tema vande all üle kuulamiseks ära näidata erandlikke asjaolusid (05.02.2024 istung, ajamärge 00:33:34). Hagejal ei olnud kohustust ära näidata erandlikke asjaolusid.
14.4.Riigikohus on 07.12.2011 otsuses nr 3-2-1-117-11 (p-s 19) leidnud, et töötajal ei ole kohustust tööandjalt tööd nõuda. Maakohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejale vaidlusalusel ajavahemikul tööd pakkunud või hagejaga kontakti otsinud. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole andnud hagejale selgeid korraldusi tööle asumiseks ega ole ka vastupidist tõendanud. Olukorra muudab eluliselt mitte usutavaks see, et kostja pole hagejale teinud ühtegi hoiatust ega märgukirja seoses tema poolt tööle ilmumata jätmisega.
14.5.Maakohus ei ole kohtulahendi tegemisel andnud hinnangut hageja vastuväitele, et sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 3 p 1 kohaselt tuleb palgata puhkuse ajal töötaja eest sotsiaalmaksu maksta vähemalt töötasu alammäärale vastavalt summalt. Kostja ei ole seda teinud. 5
2-22-1375
14.6.Tunnistaja PJ TVK istungil antud ütlused ei kattu sellega, mida tunnistaja väitis kohtus, s.o et programmis kande tegemiseks tasustamata puhkusele jäämiseks oli hageja nn suuline avaldus, mis viitab tunnistaja ütluste ebausaldusväärsusele ja vastuolulisusele. TVK istungil antud ütlustest on selgelt arusaadav, et Persona programmis tehtud märge „Tasustamata puhkus“ oli tehtud üksnes põhjusel, et see „päev/lahter“ ei jääks tühjaks ning programm ei arvutaks töötajale töötasu.
15.Hageja leiab seoses tasunõudega ületunnitöö eest järgnevat.
15.1.Seadus ei näe ette kokkuleppe vormi, mistõttu jääb see poolte otsustada, kas soovitakse ületunnitööga nõustumine fikseerida kirjalikult või suuliselt. Maakohus ei hinnanud hageja TVK-s antud ütluseid (nt 16.12.2021 TVK istung, protokolli lk 3), milles hageja kinnitas, et ta tegi ületunde ning see oli kooskõlastatud W-ga töövestlusel. Lisaks ei tekitanud hageja vahetul ülemusel Cl hageja viibimine töökohal töövälisel ajal mistahes küsimusi, mis annab alust tõlgendada kostja käitumist kui teadlikkust hageja poolt tehtud ületunnitööst ja sellega nõustumist. Mistahes etteheidete tegemist hagejale seoses töövälisel ajal töökohal viibimisega kostja esile toonud ei ole. Seega on tõendatud, et poolte vahel siiski esines kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. Kuna kostja poolte koostöö jooksul ei olnud hagejale hüvitanud tehtud ületunnitööd vaba ajaga võrdses ulatuses, siis on kostja kohustatud hüvitama selle rahas. Seda sõltumata kokkuleppest, kuna hüvitamine vaba aja andmisega ei ole enam võimalik ega aktuaalne.
15.2.Hageja ei nõustu vaidlustatud otsuse p-s 27 tehtud järeldustega. Isegi kohtu enda viidatud Riigikohtu praktikast (RKTKo 12.10.2011, 3-2-1-74-11, p 26) tuleneb vastupidine seisukoht ning TsMS § 232 lg 2 alusel ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ei nõustu, et tema poolt esitatud teiste töötajate kirjalikel selgitustel on usaldusväärsus ja seega tõendusjõud madalam, võrreldes kostja esitatud tõenditega. Seda põhjusel, et neid anti nii palju. Ei ole eluliselt usutav, et kõik hakkaksid hageja kasuks riigiasutusele kirjutades teadlikult valesid andmeid esitama. Lisaks ka põhjusel, et kirjalikes selgitustes antud selgitusi on võimalik võrrelda kostja enda esitatud ettevõtte töötajate tööaja tabelitega. See ühtib töötajate antud kirjalike selgitustega. Samas on aga kõik hageja töövahetused märgitud kui 8-tunnised, mis ei vastanud tõele. Seega pidi kohus nendega arvestama kohtulahendi tegemisel. Erinevus hageja ja teiste töötajate töötundide arvus hageja tööaja tabelites viitab vastupidi sellele, et hageja töötunnid olid ebaõigesti tööajatabelitesse märgitud.
15.3.Hageja toob välja, et kuna tema kohustuseks oli pidada oma alluvate tööaja arvestust, siis on eluliselt usutav, et hageja pidi olema tööl vähemalt sama kaua, kui tema alluvad, et saada õiged andmed alluvate tegeliku tööaja kohta. Sealhulgas oli hageja töö sisuks laevaehitus ja moderniseerimistööde projektide juhtimine, mis seondus alljärgnevate tööülesannetega: projektil töötavate spetsialistide töö planeerimine, juhtimine ja järelevalve ning tööaja arvestuse pidamine ja jälgimine, vajadusel töögraafikute koostamine ning töötajate teavitamine seaduses ettenähtud korras. Maakohus jättis hageja töölepingust tulenevad kohustused arvesse võtmata. Tööaja arvestuse pidamiseks, alluvate töötajate tööaja jälgimiseks ja nende üle järelevalve teostamiseks pidi hageja tööpäev olema sama pikk, kui tema alluvate tööpäev. Hageja ei saanud oma alluvate tööaja arvestust pidada, kui tema ei oleks töökohal viibinud samal ajal oma alluvate töötajatega. Kostja 08.04.2022 vastuses hagile lisatud lisad 3–25 tõendavad, et hagejale alluvate töötajate tööpäev tööajatabelites on märgitud pikemaks kui hageja oma. See viitab sellele, et Persona andmed olid hageja töötundide osas ekslikud.
6
2-22-1375
15.4.Maakohus on hagejale ka selgitanud, et hageja peaks tõendama enda väidet, et näiteks kostja andmebaasis olevad andmed on valed. Selle kohta esitas hageja 03.04.2023 põhjaliku menetlusdokumendi, millele maakohus pole lahendi tegemisel hinnangut andnud. Hageja ei ole sh esitanud kohtule algandmeid, mis oli aluseks tööajatabelite koostamisele ning mida saaks võrrelda Persona programmi andmetega. Persona programmi väljavõte näitab kostja tahet hageja tegelikku tööaega dokumenteerimata jätta, mis viitab otseselt kostja kavatsusele rikkuda hageja õigust ületunnitöötasu osas. Sealhulgas ei ole arusaadav, kuidas kostja tunnistaja saaks anda ütlusi selle kohta, et Persona programmi sisestatud andmed vastasid tegelikkusele. Kostja tunnistaja ei viibinud ise objektidel ning ei näinud vahetult hageja tööd, et anda ütlusi selle kohta, kui palju töötunde töötas hageja.
15.5.Hageja hinnangul ei viidanud sellele, et kõik hageja nõuded olid selged nii maakohtule kui ka kostjale, mh et asi oleks valmis lõpuni arutamiseks 05.02.2024 kohtuistungil. Hageja seisukohalt ei saa kohus asuda järeldusele, et mingi asjaolu jäi tõendamata juhul, kui need asjaolud ei ole kõikidele üheselt arusaadavalt välja toodud ja kohtumenetluse jooksul arutatud. Eelmenetluse eesmärk ei olnud käesoleval juhul täidetud ja asi ei olnud valmis kohtulahendi tegemiseks. Seega taotles hageja ringkonnakohtult vajadusel määrata pooltele peale ringkonnakohtu poolt selgituste andmist täiendava tähtaja tõendite ja väidete esitamiseks, kui ringkonnakohus peab võimalikuks uue lahendi tegemist ilma asja maakohtule tagastamata.
16.Lisaks ei nõustu hageja väljamõistetud menetluskulude hüvitise suurusega. Osaliselt on tegemist põhjendamatu summaga. Hageja esitas maakohtule 15.03.2024 oma vastuväited kostja menetluskuludele ning palub kohtul seda arvesse võtta. Vastustaja seisukoht
17.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.
19.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna.
20.Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 09.07.2018 tähtajatu töölepingu, mis lõppes 10.05.2021 (otsuse põhjenduste p-s 7 on maakohus märkinud ekslikult 10.05.2022), et praegusel juhul ei ole täidetud TLS § 35 eeldused ning, et hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet ületunnitöö tegemise ja ületunnitöö rahas hüvitamise kohta. Ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6) ning vastab apellatsioonkaebuse väidetele alljärgnevalt.
21.Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab hageja esmalt, et maakohus on eksinud hageja 02.02.2024 esitatud hageja vande all ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisel. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus lõpetas asjas eelmenetluse 31.08.2023 (I kd, tl 172 pöördel). Hageja on esitanud taotluse enda vande all ülekuulamiseks 02.02.2024, s.o 3 päeva enne 05.02.2024 istungi toimumist. Maakohus on õigesti viidanud TsMS § 331 lg-le 1, mille 7
2-22-1375 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja mõjuvat põhjust välja ei toonud. Sealhulgas oleks taotluse rahuldamine põhjustanud menetluse lahendamise viibimist, kuivõrd 05.02.2024 istungil oli võimalik lõpetada asja sisuline arutamine. Seega ei ole maakohus rikkunud menetlusõigust, jättes hageja 02.02.2024 esitatud taotluse rahuldamata.
22.Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab hageja teiseks, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata tema nõude mõista kostjalt välja töötasu tööga kindlustamata aja eest. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
22.1.Hageja leiab, et Persona programmi väljavõte ega ka tunnistaja PJ ütlused ei ole usaldusväärseteks tõenditeks, sh ei kattu tunnistaja ütlused TVK istungil antud ütlustega. Persona programmi väljavõtte osas on tunnistaja selgitanud, et tööajatabelid jõuavad Persona programmi Excel vormis erinevatelt projektidelt. Seejuures pidi hageja täitma tööajatabeli enda ja enda alluvuses töötavate töötajate kohta. Hageja esitas need Cle, kes oli Saksamaa projekti vanemprojektijuht ja C saatis need personaliosakonda, kus andmed sisestati Personasse (II kd tl 27 pöördel–28, ajamärge 00:37:31). TVK istungil on tunnistaja selgitanud, et palgaarvestus ja personaliarvestus asub Eestis, kuid projektid ja töötajad on meil üle maailma. Kuu viimasel päeval saadetakse tööajatabelid ja järgneva kuu esimeseks päevaks peavad olema need saadetud kontorisse. Need täidetakse kohapeal, Personas kinnitatakse ja kontrollitakse kõik üle. Sealhulgas on tunnistaja selgitanud, et hageja oli tootmisjuht, tema alluvuses olid töödejuhatajad ja brigadirid. Hageja esitas töötunnid projektijuhile ja hageja vastutas nende graafikute eest (dtl 222). See, et tööajatabeleid koostab projektijuht nähtub ka kostja esitatud tööajatabelitest perioodil juuli 2018–märts 2020 (I kd, tl 73–97). Seega nähtub toimiku materjalidest, et Persona programmi sisestatakse töötunnid tööajatabelite alusel ning töötundide märkimine (nii hageja enda kui ka hageja alluvate) oli hageja kohustus, mistõttu on hageja ise kostjale vastavad andmed esitanud ning seeläbi kinnitanud nende õigsust. Hageja ei ole ka pärast kohtu selgitusi esitanud tõendeid, millest oleks võimalik järeldada, et Persona programmi sisestatud andmed olid ebaõiged (I kd, tl 169, ajamärge 00:10:01). Hageja välja toodud tunnistaja ütlustest TVK istungil ei ole võimalik väita, et Persona programmis tehtud märge „Tasustamata puhkus“ oli tehtud üksnes põhjusel, et see päev/lahter tühjaks ei jääks ning programm ei arvutaks töötajale töötasu. Tunnistaja ütlustest järeldub see, et kui read tööajatabelis jäävad tühjaks, siis arvestab programm töötajale palka (dtl 223). Tunnistaja on maakohtu istungil täpsustanud, et Personas peavad olema kaks asja. Esiteks, kui inimene on tööl, siis tema töötunnid ja teiseks, kui ta viibib töölt eemal, siis peab olema sisse kantud töölt eemalviibimise põhjus (II kd, tl 27 pöördel–28, ajamärge 00:37:31). Lisaks on selgitatud, et kõik päevad peavad olema kaetud mingi märkega. Kui töötaja viibis tööl, siis on märgitud töötunnid. Kui ta viibis töölt eemal, siis on märgitud töölt eemal viibimise põhjus (II kd, tl 28 pöördel, ajamärge 00:37:31). Asjaolu, et tunnistaja PJ on endiselt kostja töötaja (personalijuht) ei anna ringkonnakohtule põhjust arvata, et tunnistaja ei oleks olnud seetõttu erapooletu oma ütluste andmisel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna tunnistaja andis ütlusi järjekindlalt ning vastuoludeta, ei ole põhjust neid pidada ebausaldusväärseks. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti, et kostja esitatud tõendid on usaldusväärsed ning dokumentaalsetes tõendites ja tunnistaja ütlustes sisalduv teave riimub.
22.2.Hageja väitel ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks kohtule esitanud ühtegi avaldust tasustamata või lapsepuhkuse kasutamiseks ning väidetav suuline avaldus ei ole muutunud 8
2-22-1375 kehtivaks olenemata selle vormist (TLS § 69 lg-d 2 ja 3, TsÜS § 68 lg 1). Hageja viidatud säte reguleerib eelkõige põhipuhkuse määramist ning selle puhkuse ajakavasse lisamist. Puhkuse ajakavasse on tööandjal kohustus kanda põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus ning poolte kokkuleppel muud puhkused, nt isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Kui tööandja ei ole koostanud märtsi lõpuks puhkuse ajakava, siis annab TLS § 69 lg 3 töötajale õiguse sellest tööandjale 14 kalendripäeva ette teatada ning minna puhkusele (TLS selgitused (2024), § 69 komm, p 2). Tunnistaja ütlustest nähtub, et tasustamata puhkuse kasutamine toimub poolte vastastikusel kokkuleppel ning tasustamata puhkuse avalduse esitamine ei ole vajalik. Tavapäraselt peab töötaja ütlema enda otsesele juhile, et soovib tasustamata puhkust (II kd, tl 27 pöördel, ajamärge 00:37:31). Sellest nähtub kolleegiumile, et kostja on oma töötajatega leppinud kokku tasustamata puhkuse kasutamiseks soodsamal viisil, kui see on sätestatud töölepingu seaduses, tulenevalt töö eripärast (pikaaegselt välismaal viibimine). See ei ole kolleegiumi hinnangul keelatud. Kuivõrd tasustamata puhkuse avaldused tehakse ettevõtte tavapärase praktika järgi suuliselt, siis ei olnudki kostjal võimalik sellekohast avaldust kohtule esitada. Kostja on aga esitanud perioodil 08.06.2020–10.06.2020 lapsepuhkusel viibimise osas lapsepuhkuse andmiku, mille on kostja esitanud Sotsiaalkindlustusametile (I kd, tl 191). Samuti on nii lapsepuhkusel viibimist kui ka tasustamata puhkusel viibimist kinnitanud kostja personalijuht, kes hagejaga sellest ise rääkis (II kd, tl 28–28 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab sellist tavapärast praktikat ning hageja õigust selliselt tasustamata puhkust kasutada see, et hageja on viibinud tasustamata puhkusel nii enne kui ka pärast vaidlusalust perioodi (11.06–24.06.2020 ja 06.07–23.07.2020), nagu on õigesti leidnud ka maakohus (I kd, tl 190).
22.3.Hageja väited, mis puudutavad kostja sundi kasutada kogu oma teenitud ja veel teenimata põhipuhkust tööjõukulude minimiseerimiseks, on tõendamata. Hageja tugineb üksnes sellele, et tegemist pole eluliselt usutava olukorraga (et hageja võttis 6 kuu jooksul kostja nõusolekul 111 päeva tasustamata puhkust), kuivõrd kostja ei teinud hagejale ühtegi hoiatust ega märgukirja seoses tema poolt tööle ilmumata jätmisega. Tunnistaja on selles osas selgitanud, et: „/.../ Meil ei olnud põhjust teha talle kirja tööle mitte ilmumise eest. X.T-ga oli hästi avatud suhtlemine alati. Tollel hetkel ei olnud sellist tunnet, et me tahaks teha talle märgukirja või hoiatuse tööle mitteilmumise pärast, sest ta kattis selle perioodi enda jaoks ja meile andis infot, kas erinevate hoolduslehtedega, haiguslehtedega või puhkustega. See, et saime teada hiljem, et töötas teise tööandja juures, siis jah oleks pidanud tegema selle märgukirja.“ (II kd, tl 28 pöördel). TLS §-s 35 sätestatud nõude puhul ei ole vajalik kostjal mh tõendada, et ta on hagejat eelnevalt hoiatanud. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu kujundatud praktikale, mille kohaselt tööandjal on õigus keelduda palga maksmisest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud (RKTKo 07.12.2011, 3-2-1-117-11, p 19). Seega ei olnud vaja kostjal töötasu maksmisest keeldumiseks tõendada, et ta oleks teinud kostjale tööle ilmumata jätmise osas hoiatusi või märgukirju.
22.4.Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole kohtulahendi tegemisel andnud hinnangut kostja vastuväitele, et sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 3 p 1 järgi tuleb palgata puhkuse ajal töötaja eest sotsiaalmaksu maksta vähemalt töötasu alammäärale vastavalt summalt, mida kostja ei teinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei puuduta vastava kohustuse täitmata jätmine hageja esitatud TLS § 35 järgset nõuet ega ole käesoleval juhul asjakohane.
22.5.Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt ajavahemiku 08.06–22.06.2020 ja 06.07–23.07.2020 eest keskmist töötasu põhjusel, et tööandja ei ole tööd andnud ning jätnud hageja nõude rahuldamata.
9
2-22-1375
23.Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab hageja kolmandaks, et maakohus on ebaõigesti jätnud tema nõude mõista kostjalt välja tasu ületunnitöö eest, rahuldamata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
23.1.Hageja leiab, et praegusel juhul ei olnud asja eelmenetluse eesmärk täidetud, kuivõrd 08.02.2023 toimunud kohtuistungil viitas kohus, et vajab nõude menetlemiseks selgust töötasu ületunnitöö eest nõutava summa arvutuste osas ning kostja ei ole oma seisukohta esitanud päevade ja kellaaegade lõikes, nagu nõudis maakohus. Ringkonnakohtule nähtub 08.02.2023 kohtuistungi protokollist, et ületunnitöö arvutusi ning perioodi on maakohus palunud täpsustada hagejal ning hageja on selgitanud, et seda täpsustatakse järgmises menetlusdokumendis (I kd, tl 170 pöördel–171, ajamärge 00:44:31–00:53:29). Hageja on täpsustused esitanud 03.04.2023 menetlusdokumendis. Maakohus on 21.09.2023 palunud hagejal veel kord oma töötasu nõudeid täpsustada (I kd, tl 193) ning hageja on seda teinud 03.10.2023 menetlusdokumendis. Eeltoodust lähtuvalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et asja eelmenetluse eesmärk ei oleks täidetud või kohus oleks jätnud hageja nõude aluseks olevad asjaolud välja selgitamata, sh ei ole hageja nõuete täpsustamine kostja kohustus, nagu on hageja kaebuses ekslikult leidnud.
23.2.Hageja hinnangul on tõendatud, et poolte vahel oli kokkulepe ületunnitöö tegemiseks, kuivõrd hagejale ei ole töövälisel ajal töökohal viibimise tõttu etteheiteid tehtud ning seadus ei näe ette kokkuleppe vormi, sh jäid maakohtu poolt hindamata hageja poolt TVK-s antud ütlused. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et ületunnitöö puhul ei näe seadus ette kokkuleppe vormi, kuid ületunnitöö ei saa olla ette planeeritud, st selle tegemises ei saa abstraktselt kokku leppida. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord eraldi kokkulepe saavutada. Näiteks ei saa töötaja ja tööandja töölepingu sõlmimisel leppida kokku üldises klauslis, mille järgi teeb töötaja ületunnitööd vastavalt vajadusele, või ette kokku leppida, et töötaja tööaeg koos ületunnitööga on pidevalt 48 tundi seitsmepäevases ajavahemikus (TLS selgitused (2024), § 44 komm, p 2–3). Seega isegi, kui hageja oleks esitanud tõendid kinnitamaks 08.02.2023 istungil esitatud väiteid (I kd, tl 170–170 pöördel, ajamärge 00:33:54–00:40:08), siis ei ole võimalik selliselt ületunnitöö tegemises kokkulepet sõlmida. Teistsugusele seisukohale ei võimalda jõuda ka hageja TVK-s antud ütlused ega asjaolu, et hagejale etteheiteid töövälisel ajal töökohal viibimisega ei tehtud. See, et hageja viibis töövälisel ajal töökohal kauem ning vahetu ülemus sellega seoses etteheiteid ei teinud, ei tõenda ületunnitöö kokkuleppe sõlmimist kostjaga.
23.3.Hageja toob välja, et kohtul ei olnud alust kahelda hageja esitatud töökaaslaste kirjalike selgituste usaldusväärsuses, sh kattuvad kirjalikud selgitused tööajatabelitega, mis viitab sellele, et hageja töötunnid olid ebaõigesti tööajatabelitesse märgitud. Eluliselt usutavaks muudab hageja hinnangul kokkuleppe sõlmimise ka see, et hageja kohustus oli pidada oma alluvate tööaja arvestust, mistõttu pidi ta olema tööl vähemalt sama kaua. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et olukorras, kus hageja kasuks kirjalikke selgitusi andnud isikud ei ole kohtumenetluses tunnistajana ütlusi hageja tööaja kestuse kohta andnud, kostja on aga esitanud usaldusväärsed tõendid oma väidete kinnitamiseks, tuleb kostja tõendeid hageja tõenditele eelistada. Seda kinnitab ka hageja viidatud Riigikohtu praktika, milles leiti, et tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud võib olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku ei kohtule ega vastaspoolele võimalust tunnistajale küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks (RKTKo 12.10.2011, 3-2-1-74-11, p 26). Arvestades, et hageja esitatud teiste töötajate kirjalike selgituste puhul oli töötajate tööaeg teistsugune kui hagejal, siis on asjakohatud hageja väited, mis puudutavad hageja töötundide ebaõigesti tööajatabelitesse märkimist. Vastupidisele seisukohale ei anna alust jõuda ka see, et töötajal oli töölepingu järgi kohustus pidada oma alluvate tööaja arvestust. Tööaja arvestuse 10
2-22-1375 pidamine ja jälgimine ning vajadusel töögraafikute koostamine tööülesandena ei eelda, et hageja oleks pidanud olema tööl vähemalt sama kaua, kui tema alluvad. Sealhulgas tõendavad tunnistaja ütlused, et hageja tööajatabelid täideti hagejalt saadud andmete põhjal ning on seega ebausutav, et kui hageja oleks ületunnitööd teinud, siis oleks ta vastava teabe kostjale edastamata jätnud (II kd, tl 25–29, dtl 221–224), nagu leidis maakohus. Ringkonnakohus on vastava analüüsi toonud välja ka käesoleva otsuse p-s 22.1. Lisaks on hageja leidnud, et puuduvad algandmed, mida saaks võrrelda Persona programmi andmetega ning pole arusaadav, kuidas kostja tunnistaja saaks anda ütlusi selle kohta, et Persona programmi sisestatud andmed vastasid tegelikkusele. Kolleegiumi hinnangul on piisavateks algandmeteks kostja esitatud tööajatabelid, sh on ringkonnakohus eelnevalt leidnud, et tööajatabelid täideti hagejalt saadud andmete põhjal. Kostja tunnistaja ei ole sh ütlusi andnud selle kohta, et Persona programmi sisestatud andmed vastasid tegelikkusele, vaid selle kohta, kuidas peeti tööajaarvestust ning kuidas jõudsid töötajate tööaja andmed kostjani (II kd, tl 27 pöördel–28).
24.Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et kostja poolt esitatud tööajatabelitega ja tunnistaja PJ ütlustega on tõendatud, et perioodil 09.07.2018–20.03.2020 tegi hageja tööd töölepingus kokkulepitud mahus ning pooled ei ole sõlminud kokkulepet ületunnitöö tegemise ja selle rahas hüvitamise kohta. Seega jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja tasu 32 541,60 eurot ületunnitöö eest.
25.Viimaseks ei nõustu hageja temalt välja mõistetud menetluskulude hüvitise suurusega ning palub lähtuda 15.03.2024 esitatud vastuväidetest.
25.1.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas anda hinnang lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
25.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud tööaja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on põhjalikult hinnanud kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid ning vähendanud just nendele menetlustoimingutele kulunud aega, millele on hageja esitanud vastuväited. Kolleegium leiab, et hageja väited kostja lepingulise esindaja TVK-s tehtud toimingute ajakulule ei anna alust nendele toimingutele kulunud aega vähendada. Hageja hinnangul tuleks kostja lepingulise esindaja toiminguid perioodil 24.08.2021–26.08.2021 vähendada 2 tunnini. Ringkonnakohtu hinnangul on arvestades hageja TVK avalduse sisu ja mahtu, esitatud lisasid ja nende mahtu ning kostja vastuse sisu ja mahtu (5 lk), lisade arvu (4 lisa) ja mahtu 24.08.2021–26.08.2021 11
2-22-1375 toimingutele kulunud aeg 3 tunni ulatuses vajalik ja põhjendatud ning kooskõlas asja materjalidega. Hageja hinnangul 14.10.2021 TVK istungiks ettevalmistamine ning istungil esindamise ajakulu 1,75 tunni ulatuses pole põhjendatud, kuivõrd istung kestis 1,5 tundi ning kostja esindaja on 13.10.2021 juba 1 tunni ulatuses istungiks ettevalmistusi teinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole istungiks valmistumisele kulunud aeg (1,25 tundi) ülemäärane ning seda saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks tervikuna. Hageja toob välja, et 29.11.2021 menetlusdokumendi koostamiseks kokku kulunud aeg 2,25 tundi on liiga palju, kuivõrd menetlusdokumenti maht on 1,5 lk. Menetluskulude nimekirjast nähtub ringkonnakohtule, et perioodil 27.10.2021–03.11.2021 tehtud toimingud hõlmavad lisaks seisukoha koostamisele ka telefoninõupidamisi kliendiga ning töötaja 29.10 dokumendi ja lisade analüüsi ning tehtud toimingutele kulunud aega ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada ülemääraseks. Viimaseks leiab hageja, et lõplike seisukohtade koostamiseks kulunud aeg 5,5 tundi on liiga palju, sest tegemist on seisukohtade kordusega. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et 06.12.2021 on kulunud 3,5 tundi telefoninõupidamisele kliendiga ning lõplike seisukohtade koostamisele ja 09.12.2021 on kulunud 2 tundi telefoninõupidamisele kliendiga ning seisukohtade koostamisele. Arvestades 09.12.2021 kostja menetlusdokumendi sisu ja mahtu (7 lk), lisade arvu (4 lisa) ja mahtu ning seda, et kostja on pidanud nõu ka kliendiga on ringkonnakohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja toimingud perioodil 06.12.2021–09.12.2021 põhjendatud ja vajalikud ning nendele toimingutele kulunud aeg on kooskõlas asja materjalidega.
25.3.Seega on maakohus õigesti võtnud arvesse nii tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõiki tsiviilasjas tehtud menetlustoiminguid, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning menetluses toimunud istungite kestust. Maakohtu diskretsioon on menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel jälgitav, mistõttu ei ole alust pidada maakohtu hinnangut ilmselgelt põhjendamatuks. Ka kostja lepingulise esindaja tasumäär (150 eurot [käibemaksuta] ning 160 eurot [käibemaksuta]) on kohane ja ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.
26.Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebust ei rahuldata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 2 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks ja kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Alljärgnevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaks.
29.Kostja lepinguline esindaja esitas 08.10.2025 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi 6,25 tunni ulatuses tunnitasumääraga 160 eurot (käibemaksuta) ning alates 01.01.2025 on tunnitasumääraks 180 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja järgmiseid toiminguid:
07.10.2025 menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.
30.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või mu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat on esindanud vandeadvokaadid (kuni 01.07.2024 vandeadvokaat Helvia Räägel ning alates 01.07.2024 vandeadvokaat Anne Värvimann). Kostja esindaja tasumäär on kohane ja ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.
31.Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks 0,5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud toimingu ajakulu sellises ulatuses põhjendatud, kuivõrd tegemist ei ole mahuka dokumendiga. Ringkonnakohus loeb menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 15 minutit, s.o 0,25 tundi. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et apellatsioonkaebuse vastusele kulunud aeg on osaliselt põhjendamatu. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (12 lk), vastuse apellatsioonkaebusele sisu ja mahtu (7 lk) ning tsiviilasja keerukust, siis on apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud aeg kooskõlas asja menetlusega ning sellele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik tervikuna.
32.Tulenevalt eespool märgitust on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 6 tundi. Kostja on märkinud, et on käibemaksukohustuslane ja saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 965 eurot (käibemaksuta) (5,75x160 + 0,25x180).
33.Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.