Otsuse tegemise aeg ja koht 18.04.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-124830
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K Ki vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 25 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490, esindajad Estonia pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: K H (e-post: xxx); Kostja: K K (isikukood xxx, xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt K Kilt (isikukood xxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 25 (kakskümmend viis) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt K Kilt (isikukood xxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuluna välja 100 (ükssada) eurot.
3.Mõista kostjalt K Kilt (isikukood xxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskulult 100 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja. Sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on tasumata.
2.Sõiduk oli pargitud 16.11.2021 Kristiine Keskuse parklasse Tallinnas ja kostjale koostati leppetrahv numbriga 1411 6112 1135 9051. Maksetähtaeg oli 30.11.2021 ja võlgnevuse summa 10 eurot. Hageja saatis kohtueelselt kostjale mitu meeldetuletust võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja viitas VÕS § 8 lõikele 1, § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1 ja § 20 lõikele 1.
3.Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Esitatud fotodega tõendab hageja, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks.
4.Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal kostja. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõuetel), väljastas hageja leppetrahvi. Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1 ja § 159 lõikele 2. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
5.Hageja tõendab oma nõuet kostja vastu esitatud leppetrahvinõudega, millel on märgitud parkimise aeg ja koht ning rikkumise tuvastamisel sõidukist tehtud fotodega. Kostja parkis hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõudel). Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist.
6.Hageja viitas VÕS § 1132 lõike 2 punktile 1. Sissenõudmiskuludesse 15 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu kulu. Saadud andmetele tuginedes saadeti meeldetuletus võlgnevuse kohta kostjale. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 25 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna, menetluskuludena 100 eurot tasutud riigilõivuna ning viivise menetluskuludelt.
Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei saa kostjalt nõuda 20 eurot, kui leppetrahvivõlgnevus on 10 eurot. Hagile lisatud leppetrahvi nõude blankett ei vasta fotodel toodud sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahvile visuaalselt ehk ei mõõtudelt ega värvuselt. Hageja tugines leppetrahvinõude koostamisel sellele, et sõiduki esiklaasi alla ei olnud jäetud parkimiskella, kuid Kristiine keskuse ukse juures on elektrooniline parkimise registreerimise automaat, mistõttu ei olnud parkimiskell üldse vajalik.
8.Hageja pole tõendanud, et nii suurel parkimisalal oli tegu parkimisega ning mitte veose maha laadimise või peatumisega või juhi liikumisega tagasi auto juurde. Juht võis liikuda registreerimisautomaadi juurde ja oodata seal järjekorras või olla parkimise just registreerinud. Auto omanik on keerulisemas olukorras ega saa oma õigusi kaitsta. Leppetrahv võib kaduda ilmastikuolude tõttu või pahatahtliku inimtegevuse tagajärjel. Kostja leppetrahvi saanud ei ole. Hageja ei ole kostjat leppetrahvist teavitanud ning on kasutanud vale e-posti aadressi xxx. Kostja palus menetluse lõpetada ja jätta kulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja. Pooled ei vaidle ka selle üle, et sõiduk oli pargitud 16.11.2021 Kristiine Keskuse parklasse Tallinnas. Kostja vaidles hagile vastu väitega, et leppetrahvinõue oli alusetu ning ta ei ole leppetrahvi kätte saanud.
11.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 02.01.2024 pöördumises (dtl 55-56), et viimasel tuleb oma vastuväiteid tõendada. Kostja vastusest ei selgunud, kas või milliseid parkimistingimusi kostja täitis. Kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud parkimisnõuete täitmist. Kohus selgitas, et kui esinesid objektiivsed asjaolud, milliste tõttu kostja leppetrahvi kätte ei saanud, tuli kostjal seda põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
12.Hageja esitatud tõenditest nähtub, et Kristiine Keskuse parkla sissesõit oli tähistatud ja sissesõitude juures olid nähtavad parkimistingimused (dtl 22-25). Kostja oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja (dtl 37). Iseenesest ei vaidle pooled eeltoodud asjaolude üle.
13.Asjas kogutud tõenditest samuti nähtub, et sõidukile registrimärgiga xxx koostati 16.11.2021 leppetrahv summas 10 eurot, sest sõiduk oli pargitud Kristiine Keskuse parklasse ilma parkimise algusaega fikseerimata (dtl lk 26-27). Hageja esitatud fotodest (dtl 28-26) nähtub, et sõiduk oli pargitud Kristiine keskuse parklasse, kuid sõiduki esiklaasi alla ei olnud jäetud parkimise algusaega fikseerivat kella. Sõiduki kojamehe vahele oli jäetud trahvikviitung.
14.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks parkimistingimusi täitnud mõnel muul viisil ehk fikseerinud parkimise algusaja muul viisil peale kella asetamise sõiduki esiklaasi alla. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvi koostamisel esinesid ebatavalised ilmastikuolud, milliste tõttu ta kojamehe vahele jäetud leppetrahvinõuet kätte ei saanud. Kostja viited sellele, et kojamehe vahele jäetud leppetrahvinõue erines hagiavaldusele lisatud nõudest vormiliselt, ei ole asjakohased, sest hagejal oli õigus tõendada leppetrahvi koostamist elektrooniliselt salvestatud vormis. Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud fotodest, et hageja oli kostjale leppetrahvinõude
mõistlikul viisil kätte toimetanud (RK TKo 2-17-117146, p 12).
15.Hageja koostas kostjale meeldetuletuskirja trahvinõude kohta (dtl 38-39). Meeldetuletuskirjast ei nähtu, et hageja oleks selle kostjale saatnud ebaõigel e-posti aadressil. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
16.Õigusaktidest ei tulene, et parkimisnõudeid rikkunud isikul tekib kohustus leppetrahv tasuda alles siis, kui see on talle kohtumenetluse eelsel ajal meeldetuletuse näol allkirja vastu või muul viisil kätte toimetatud. Hageja leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks pärast selle asetamist kostja sõiduki kojamehe vahele. Vaidlus puudub selle üle, et kostja jättis leppetrahvi tasumata. Kuna kostjal on kohustus leppetrahvi tasuda, tuleb kostjalt hageja kasuks tasumata leppetrahvina välja mõista 10 eurot.
17.VÕS § 1131 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
18.Võla sissenõudmise kulude suurust ei pea võlausaldaja tõendama. Antud summa nõudeõigus tekib võlausaldajal siis, kui tal on tarbija vastu lepingust tulenev nõue. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja ees võla sissenõudmise kulu tasumise kohustus. Kuna seadusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulu hüvitamist, kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 15 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 25 eurot.
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.Hageja palus kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Riigilõivuna tasus hageja 100 eurot. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 100 eurot riigilõivu kuluna.
21.Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro väljamõistmiseks õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.
22.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 100 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.