A. J. hagi K. K. vastu kinkelepingu alusel saadu tagastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. J. (isikukood: xxxx, elukoht xxxx, viibimiskoht xxxx) Hageja määratud korras esindaja: vandeadvokaadi abi Marika Suurpere, e-post [email protected] Kostja: K. K. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Piirla, e-post: [email protected]
Istungi toimumise aeg
27.03.2024
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu A. J. hagist osaline loobumine ja lõpetada ts.asjas 2-23-15424 menetlus 90 000 euro osas.
2.Võtta hageja 16.04.2024 vastuväited kostja menetluskuludele asja materjalide juurde.
3.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud hageja kanda.
5.Määrata kostja menetluskulude suuruseks 2745 eurot. Kostja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.
Mõista A. J.lt K. K. kasuks välja menetluskulud kokku summas 2745 eurot.
7.Käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A. J.l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Vabastada A. J. hagiavalduselt riigilõivu summas 2520 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.A. J. esitas 31.10.2023 Harju Maakohtusse hagiavalduse K. K. vastu kinkelepingu alusel saadu tagastamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 150 000 eurot ja viivise võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud määras alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt hakkasid hageja ja kostja koos elama 2009.aastal. Esialgu elati üürikorteris, hiljem Xxxx hageja vanaemale kuuluvas majas. Hageja vanaema võõrandas maja Xxxx ning andis hagejale 160 000 eurot, et hageja saaks endale maja osta. Hageja ja kostja ostsid maja aadressil Xxxx. Hagejal olid kooselu ajal probleem alkoholi tarvitamisega. Kuna hageja oli alkohoolik, siis Xxxx asuva maja ostuga seotud dokumentatsiooni ja asjaajamisega tegeles kostja. Kostja kasutas ära hageja pidevat joobeseisundit ning Xxxx maja osteti kaasomandisse. Notaris käimist mäletab hageja ähmaselt. Sellest, et maja osteti kaasomandisse, sai hageja teada peale tehingut kostja käest ning kostja selgitas seda turvatunde puudumisega. Hiljem hakkas kostja hagejat survestama, et hageja vormistaks hageja osa kinnistust ka kostja nimele. Kostja põhjendas seda sellega, et kuna hagejal on elustiili tõttu oht sattuda võlgadesse ja kohtutäitur võib asuda neid täitma, siis on oht, et kinnistu pannakse sundmüüki. Kuivõrd selline oht oli ja hageja usaldas kostjat, siis sõlmisid hageja ja kostja 2021.aastal kinkelepingu ning kinnistule seati hageja kasuks isiklik kasutusõigus. Siis kui hageja viibis xxxx saatis kostja hagejale 13.04.2023 kirja, milles teatas, et ei pea edasist kooselu enam võimalikuks ja soovib Xxxx võõrandada. Hageja võõrandamisega ei nõustunud ja ütles kostjale, et on nõus pidama läbirääkimisi kinnistu müügi osas pärast vanglast vabanemist. Hagejale teadaolevalt pani kostja kinnistu müüki 2023.aasta aprillis. 19.05.2023 seisuga oli kinnistu müügis hinnaga 120 000 eurot, 24.06.2023 seisuga 110 000 eurot ning 18.07.2023 seisuga 99 000 eurot. Kuna kinnistu soetati hinnaga 150 000 eurot, soovis kostja kinnistu müüa seega kiiresti. Hageja esitas 19.07.2023 kostjale kinkelepingust taganemise avalduse jämeda tänamatuse tõttu. Kostja käitumine oli hageja suhtes olnud ebaeetiline ja heade kommete vastane. Kinnistu võõrandati OÜ Eesti Metsnik (juhatuse liige A. L.), kes kanti omanikuna kinnistusraamatusse omanikuna 16.08.2023. Kostja leidis 17.08.2023 vastuskirjas kinkelepingu taganemise avaldusele, et kinkelepingust taganemiseks puudub alus. 2023.aasta septembris vestles hageja riigi poolt määratud esindaja OÜ Eesti Metsnik juhatuse liikme A. L.ega ja teavitas teda kinkelepingust
taganemisest. A. L. kasutas vestluse käigus hageja aadressil mitmeid ebatsensuurseid väljendeid, nimetades hagejat mõrtsukaks. Hageja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse osas märkis A. L., et hagejal oleks kasulik hakata vanglas trenni tegema, vihjates sellele, et on valmis kasutama hageja suhtes füüsilist vägivalda, kui hageja peaks välja ilmuma. Samuti andis A. L. mõista, et ühe katuse alla hageja A. L.ega elama ei mahu. Hageja leiab, et kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud, sest hageja sai kinkelepingust taganemise õigusest teada 2023. aprillis, kui selgus, et hageja soovib kinnistu võõrandada. Kostja jäme tänamatu käitumine hageja suhtes põhjustas hagejale psüühilise trauma. Umbes samal ajal sai hageja teada, et hageja õde on esitanud hageja suhtes alusetu kuriteoteate. Hageja hinnangul seisneb jäme tänamatus selles, et Xxxx kinnistu soetati hageja vanaema kingitud raha eest ja hagejale kõige kallima isiku viimane soov ja tahtmine oli, et tema lapselaps ehk hageja saaks endale päris oma elamise. Kostja oli sellest teadlik. Hageja on seisukohal, et võõrandades hageja vanaema rahade eest ostetud kinnistu, rüvetatakse ja tallutakse jalge alla hageja kõige kallima inimese mälestus. Kinnistu ostmisel kaasomandisse ja hiljem hageja osa kinkimisel kasutas kostja ära hageja alkoholismi, tehingute ajal oli hageja alkoholijoobes. Samuti, hageja ei eita, et joobes olles meeldis talle juhtida mootorsõidukit ja selle eest on teda korduvalt karistatud ning 10.02.2021 tunnistati hageja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 alusel ja talle mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga ning hagejat kohustati täitma erinevaid kontrollnõudeid. 28.06.2022 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. Samal päeval alustati hageja suhtes kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kostja oli esitanud Politsei-ja Piirivalveametile kuriteoteate. Hagejale mõistetud karistus pöörati täitmisele ning arvesse võeti ka kostja kuriteoteadet. 27.09.2022 mõisteti hageja süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 alusel episoodide eest, mis leidsid aset aastatel 2019 kuni 2022. Samuti mõisteti hageja KarS § 120 lg 1 alusel süüdi oma õe ähvardamises, mis süüdistuse järgi leidis aset 2019.aasta juunis. Kuna hageja arvas, et keegi teda tema alkoholismi tõttu ei usu, oli ta nõus kokkuleppemenetlusega. Hageja kinnitab, et ei ole kunagi olnud vägivaldne. Hageja leiab, et nii kostja kui ka hageja õe, keda mõjutas kostja, esitatud teated olid fabritseeritud, et tagada, et hageja oleks pikemat aega jalust ära. Kostja sellist käitumist käsitleb hageja samuti jämeda tänamatusena. Jäme tänamatus seisnes ka selles, et kostja võõrandas kinnistu ostjale, kes oli ilmselgelt kostja tuttav. Kuna kinnistu osteti hageja ja kostja poolt 150 000 euro eest, palub hageja mõista kostjalt tema kasuks välja 150 000 eurot. Hagejale oli antud 09.05.2023 määrusega ts.asjas 2-23-5686 õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasud ja kulud. Hageja taotles riigipoolset menetlusabi riigilõivu tasumiseks, mille kohus rahuldas 28.11.2023 määrusega.
2.Hageja taotles 04.03.2024 menetlusdokumendis kostjalt 120 000 euro väljamõistmist, millele lisandub viivis seaduses sätestatud määras alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja tõi täiendavalt välja, et kuna hageja töötas kooselu ajal keevitajana ja autoremondi töökojas ja hageja andis kogu töötasu sularahas kostjale, ei vasta tõele kostja väide, et hageja ei osalenud arvete tasumises. Kui kostja ei tundnud kinnistu ostja juhatuse liiget, siis jääb arusaamatuks, miks A. L. kui hagejale täiesti võõras inimene oli hageja peale niivõrd vihane. A. L. oli suurepäraselt kursis hageja taustaga. Hageja jäi oma seisukoha juurde, et kinnistu müük toimus kiirmüügiga, sest kinnistu oli pikalt müügis ja kohe pärast kinkelepingust taganemise avalduse saamist leiti ostja. Kostja on avaldanud oma jämedat tänamatust ka oma kirjas hagejale, milles väljendatu on ähvardava ja manipulatiivse sõnakasutusega, millist ei saa pidada eetiliseks.
3.27.03.2024 toimunud istungil vähendas hageja oma nõuet 60 000 euroni. Muus osas kordas juba eelnevalt menetluses esitatut. Hageja palus kohtul arvesse võtta, et tal on probleem alkoholiga, hageja on tõendanud, et on alkohoolik ning tehingute ajal oli hageja joobes.
Kostja vastuväited
4.Kostja palub esialgses 15.01.20224 vastuses jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja taotles kostja menetluskulude katteks tagatise andmist. Harju Maakohus jättis kostja taotluse 01.02.2024 määrusega rahuldamata.
5.Kostja 22.02.2024 vastuses palus kostja jätta hagiavaldus rahuldamata ja jätte menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et alused kinkelepingust taganemiseks jämeda tänamatuse tõttu puuduvad. Kostja märkis, et ta ei ole erinevalt hagejast kuritarvitanud alkoholi, on kandnud hageja alkoholisõltuvuse ja kogu oma (hageja) vara raiskamise tõttu juba kinkelepingu eelselt majapidamisega ja hageja ülalpidamisega seotud kulud. Lisaks on kostja kannatanud pikalt hagejast tingituna lähisuhte vägivalla all. Kostja ei nõustunud, et kostja on survestanud hagejat, fabritseerinud süüdistusi hageja vastu või oleks kinnistu ostjaga tuttav, hageja ei ole esitatud väiteid tõendanud. Kostja tõi välja, et kuna hageja on jämeda tänamatusena toonud välja kostja poolt fabritseeritud kuriteo teate esitamist, siis kostja hinnangul hageja taganes kinkelepingust peale VÕS § 270 lg-s 1 nimetatud tähtaega. Hageja kuulati kriminaalasjas kohtueelses menetluses üle 21.06.2022, järelikult pidi hagejale olema teada kostja ja hageja õe poolt kuriteoteate esitamine ning ühe aastase tähtaja arvestust tuleb arvestada alates 22.06.2022. Kostja lisas, et hageja poolt kannatanu suhtes toimepandud kuriteo toimepanemist (ja sellest kuriteoteate esitamist) ei saa pidada kostjapoolseks jämedaks tänamatuseks, sest kostja ei pea kannatama ega taluma hagejapoolset vägivalda, kartma oma elu ja tervise pärast ainuüksi seetõttu, et on saanud hagejalt kinke teel poole kinnistust. Samuti ei ole kostja kohustatud seetõttu jätkama kooselu hagejaga. Kohtupraktikas on leitud, et kooselu purunemine/lõpetamine ei anna kinkijale moraalset õigust nõuda tagasi tehtud kingitusi. Ka kinnistu müüki ei ole käsitletav jämeda tänamatusena, sest hageja pidi arvestama võimalusega, et kostja võib kinnistu omanikuna selle võõrandada. Seda enam, et kinnistu võõrandamisega hageja õigusi ei halvendatud ega piiratud mistahes viisil, sest hageja kasuks on jätkuvalt seatud isiklik kasutusõigus. Kostja viitas sellele, et kinnistu osteti 22.02.2021 hinnaga 120 000 eurot, mitte 150 000 eurot. Ühtlasi ei saanud kinnistu omanikuks hageja, vaid kinnistu osteti kaasomandisse. Kostja sai kinnistu omanikuks 26.10.2021, kui sõlmiti kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja kokkulepe isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Mingeid lisatingimusi ega erikokkuleppeid kinkelepingus kokku ei lepitud.
6.Kostja leidis 27.03.2024 istungil, et on ebausutav, et ei notar ega ka kinnistu ostmisel kinnistu müüja ei saanud aru, et hageja on alkoholijoobes. Kostja suhtlusstiil hagejale saadetud kirjas ei olnud ebaeetiline, manipuleeriv või ähvardav. Hageja ja kostja suhtlus on esitatud hagi lisas 3, milles nähtub kostja püüdlus hagejaga kinnistu müügis kokku leppida. Kinnistu hind oli väiksem, sest hageja kasuks on seatud isiklik kasutusõigus. Kui kinnistul on koormised, siis see mõjutab hinda, mistõttu keskmine statistika ei ole asjakohane. Ei ole väga palju ostjaid, kes ostaks isikliku kasutusõigusega kinnistut. Hagejal on jätkuvalt õigus sinna elama asuda. Kostjal ei ole kokkupuuteid ostjaga, need on paljasõnalised väited. Kostja esindaja esitas menetluskulude taotluse, mille kohaselt kandis kostja õigusabikulusid kokku 2964,60 eurot (km/ga), ajakulu 13,5 tundi tunnihinnaga 180 eurot tund (km/ta). Kostja palus hagejalt mõista kostja kasuks välja menetluskulud märgitud ulatuses, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohtuotsuse põhjendused
7.Hageja loobus 27.03.2023 istungil osaliselt hagis esitatud nõudest 90 000 eurot. Kohus lahendab kõigepealt nimetatud taotluse. Hageja esitas 27.03.2024 taotluse kostjalt hageja kasuks 60 000 euro välja mõistmiseks. Hageja kinnitas, et vähendab enda nõuet 60 000 euroni (dtl 271 00:46:08, 00:59:26). TsMS § 428 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks
avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud hageja esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus hagist osaliseks loobumiseks kuulub rahuldamisele. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 alusel vastu hageja avalduse hagist osaliseks loobumiseks ja lõpetab asjas osaliselt menetluse.
8.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu saab kohus need lugeda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks: - Hageja ja kostja sõlmisid 22.02.2021 V. I. kinnistu müügilepingu kinnistu aadressil Xxxx ostmiseks summaga 120 000 eurot (dtl 192-202). 23.02.2021 kanti kinnistusraamatusse 22.02.2021 kinnistamisavalduse alusel kaasomanikena hageja 1⁄2 kaasomandist ja kostja 1⁄2 kaasomandist (dtl 204). - Rahalised vahendid Xxxx ostmiseks andis hageja vanaema. - Kostja sai kinnistu ainuomanikuks 26.10.2021, kui sõlmiti kinnistu mõttelise osa kinkeleping, st hageja kinkis kostjale 1⁄2 suuruse osa, ja kokkulepe isiku kasutusõiguse seadmiseks (dtl 204). Mingeid lisatingimus ega erikokkuleppeid kinkelepinguga kokku ei lepitud; - Hagejal oli probleeme alkoholi tarbimisega; - Kosta kirjutas hagejale 2023.aasta aprillis kinnipidamisasutusse, milles avaldas soovi kinnistu võõrandamiseks (dtl 120). - Hageja esitas 19.07.2023 kostjale kinkelepingust taganemise avalduse (dtl 122-123) kostja jämeda tänamatuse tõttu, millele kostja vastas 17.08.2023(dtl 124). - Kostja võõrandas kinnistu asukohaga Xxxx ja 10.08.2023 kinnistasmisavalduse alusel on kinnistusraamatusse omanikuna 16.08.2023 sisse kantud OÜ Eesti Metsnik (reg.kood 10815878) ning hageja kasuks on jätkuvalt seatud isiklik kasutusõigus (dtl 204). - Hageja on 27.09.2022 Harju Maakohtu otsusega tunnistatud süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 ja KarS § 120 lg 1 järgi. Hagejat süüdistati selles, et ta lõi 22.06.2019 kella 14.00-16.00 vahelisel ajal xxxx eramu hoovis elukaaslasele ühe korra rusikaga näkku, suu piirkonda, tekitades sellega elukaaslasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti, et hageja 22.06.2019 kell 14.00-16.00 vahelisel ajal istus xxxx eramu teisel korrusel elutoas kaksi-ratsi diivanil istuvale õele ja pani noa kõrile, öeldes, et ta tõmbab õel kõri läbi ning kas surus või tõmbas nuga kõril, tekitades kõrile pindmise haava, millest tuli verd. Samuti ta tungis 06.04.2020 menetluse käigus tuvastamata ajal ja viisil xxxx eramus kallale elukaaslasele, tekitades tervisekahjustuse, milleks on kahel näpul hematoom. Samuti ta võttis 01.08.2021 kella 17:00 paiku xxxx eramu elutoas ühe käega elukaaslasel juustest kinni ja teise käega pani noa kõrile öeldes, et lõikab kõri läbi. Sellise tegevusega hageja tekitas elukaaslase füüsilist valu ja hirmu. Samuti ta ütles 2022.a, menetluse käigus tuvastamata ajal, kuid võis olla jaanuari kuus, pärast kella 17:00 xxxx eramu elutoas elukaaslasele, et kägistab ta ära ning võttis ühe käega kukla piirkonnast ning pigistas ja teise käe asetas kõrile. Elukaaslasel õnnestus kõril olev käsi ära lükata. Sellise tegevusega hageja tekitas elukaaslasele füüsilist valu. Samuti ta haaras 28.03.2022 kella 06.50 paiku xxxx eramu elutoas elukaaslasel käega juustest ja raputas ning lõi ühe korra rusikaga vasaku kõrva piirkonda. Selliste tegevusega hageja tekitas elukaaslasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse, milleks on vasaku kõrva piirkonnas paistetus ja punetus. Hageja istus 22.06.2019 kella 14.0016.00 vahelisel ajal xxxx eramu hoovis selili maas pikali oleval õel kaksi-raksi otsas ja hoidis kööginuga kõril. Õde tundis hirmu ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist (dtl 186-189).
10.Käesoleva asja õigeks lahendamiseks peab kohus andma hinnangu poolte vaidlusele selle üle, kas hageja on kehtivalt taganenud hageja ja kostja vahel 2021.aastal sõlmitud kinkelepingust, mille alusel hageja kinkis kostjale 1⁄2 Xxxx kinnistust. Sama lepinguga koormas kostja kinnistu hageja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega.
11.Lepingust taganemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka taganemise formaalsed nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus ja sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 mõttes. VÕS § 118 lg 1 on sätestatud, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
12.Erisätted kehtivad kinkelepingust taganemise osas. VÕS § 268 lg 1 on sätestatud, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Hageja tugineb käesolevas menetluses VÕS § 267 p-le 1. VÕS § 267 p 1 kohaselt on kinkijal õigus lepingust taganemiseks, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.
13.Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja ei riku lepingut. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt nt Riigikohtu 1. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Riigikohus on varasemas praktikas märkinud veel seda, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22.02.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15306, p 12).
14.Hageja oma hagis tugineb sellele, et kostja on kingisaajana oma käitumisega näidanud hageja kui kinkija vastu üles jämedat tänamatust, mis seisneb mh selles, et kostja esitas hageja suhtes fabritseeritud kuriteoteate ning õhutas seda tegema ka hageja õde, võõrandas kinnistu, kuigi hageja vanaema oli soovinud, et hageja saaks endale oma maja, võõrandas kinnistu enda tuttavale, sh kostja kirjas hagejale oli kostjapoolt väljendatu ähvardava ja manipulatiivse sõnakasutusega, millist ei saa pidada eetiliseks.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kinkelepingust taganemise avalduse esitanud ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta on teada saanud taganemise õiguse tekkimisest ja kas kostja on hageja suhtes käitunud sellisel viisil, mida saab lugeda jämedaks tänamatuseks.
16.Esmalt märgib kohus, et kohtu hinnangul esitas hageja kinkelepingust taganemise avalduse VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kuigi üheks kostjapoolset tänamatuks käitumiseks oli alusetu kuriteoteate esitamine, millest ta oleks pidanud teada saama juba 21.06.2022, kui ta kuulati kriminaalasjas kohtueelselt üle, on hageja toonud jämeda tänamatusena välja ka kinnistu
võõrandamisega seotud asjaolud, millest hageja pidi teada saama vähemalt 2023.aprillis (dtl 120). Seega 19.07.2023 kinkelepingust taganemise avalduse esitamise ajaks ei olnud veel VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaeg möödunud. Seega kohus asub seisukohale, et kinkelepingust taganemise avalduse formaalsed eeldused on täidetud.
17.Hinnates käesolevas asjas esitatud tõendeid ja konkreetse juhtumi asjaolusid, on kohus seisukohal, et kostja käitumine hageja suhtes ei ületanud seda eetilist piiri, mida võiks käsitleda jämeda tänamatusena. Kohtu hinnangul on oluline, et kostja oli vaidlusaluse kinnistu kaasomanik. Kui hageja väitel oli ta 22.02.2021 tehingu tegemise ajal alkoholi joobes, ei ole hageja nimetatud tehingut vaidlustanud, mistõttu oli kostja Xxxx kinnistu kaasomanikuks ning sellest tulenevalt oli kostjal õigus igal ajal nõuda kasvõi kaasomandi lõpetamist, mis oleks samuti võinud lõppeda kinnisasja võõrandamisega (kuigi sellisel juhul oleks hagejal olnud õigus rahalisele hüvitisele vastavalt enda osa suurusele). Seega ainuüksi asjaolu, et kostja võõrandas kinnisasja, ei saa pidada seda kohtu hinnangul jämedaks tänamatuseks hageja suhtes. Kohus lisab, et isegi kui jaatada hageja alkoholismi, siis ei ole eluliselt usutav, et hageja oli 22.02.2021 tehingu tegemise ajal sellises alkoholi joobes, et ta ei mõistnud tehingu sisu, st seda, et Xxxx kinnistu ostetakse kaasomandisse ning seda ei pannud tähele ka notar, kellel on vastavalt tõestamisseaduse § 11 lg-st 1 kohustus tuvastada osaleja teo- või otsusevõime. Samuti, et hageja ei olnud otsustusvõimeline kinkelepingu sõlmimise ajal ning seda ei märganud ka notar. Seoses hageja alkoholismiga märgib kohus, et kuna hageja on ise seisukohas kostja vastusele (dtl 238) toonud välja, et poolte kooselu ajal töötas ta keevitajana ja autoremondi töökojas, siis järelikult ei olnud hageja kogu aeg joobes, sest vastasel juhul ei oleks ta saanud töötada keevitajana ja autoremondi töökojas. Seega asub kohus seisukohale, et asjas esitatud pinnalt on alust väita, et hageja ise eiras oma vanaema soovi, et hagejal on oma maja, kui ta nimetatud tehingud tegi, sest sellega ta võttis riski, et kostjal on õigus võõrandada kinnistu kostjale kuulunud kaasomandi osas või nõuda kaasomandi lõpetamist, mis samuti oleks võinud kaasa tuua kinnistu müügi või siis pärast kinkelepingu sõlmimist võõrandada kinnistu terves ulatuses.
18.Kostja kirja osas hagejale märgib kohus, et kohus ei tuvastanud kirja sisust kostjapoolset manipulatsiooni või ähvardusi (dtl 120). Kostja kirjast nähtub, et kostja on küll viidanud, et juriidiliselt ei ole hagejal õigus saada kinnistu võõrandamisest rahalist hüvitist, on ta teinud hagejale ettepaneku, et kinnistu kokkuleppel võõrandamise korral saaks hageja poole võõrandamisega saadavast rahast. Ühtlasi on kostja pannud kirjaga kaasa margi ja ümbriku, et hageja saaks vastata. Seega kohus ei nõustu hagejaga, et kostja kirja sisu oleks kuidagi ebaeetiline.
19.Hageja on jämeda tänamatusena toonud välja ka kostja esitatud kuriteoteate, mis olevat fabritseeritud. Antud asjas on tuvastamist leidnud, et hageja on kostjale tekitatud tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas väärkohtlemises süüdi tunnistatud. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja ja/või hageja õe kuriteoteade oleks olnud fabritseeritud.
20.Samuti ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostja on võõrandanud kinnistu oma tuttavale. See, et kinnistu võõrandati keskmisest turuhinnast madalamalt, on kohtu hinnangul põhjendatav sellega, et kinnisasjale on seatud hageja kasuks isiklik kasutusõigus. Nimetatud asjaolu ilmselgelt mõjutab kinnisasja hinda, sest hagejal on seetõttu õigus kasutada kinnistut elu lõpuni, mille tõttu ei leidu tõenäoliselt palju ostjaid, kes sellise piiranguga kinnistut osta sooviksid. Enamjaolt ostetakse kinnisasju enda tarbeks, kuid vaidlusalust kinnistut ei oleks ostja kuni hageja surmani või isikliku kasutusõiguse kustutamiseni kasutada saanud. Seda, et kinnistu uue omaniku juhatuse liige A. L. teadis hageja tausta, ei tähenda, et A. L. oleks olnud kostja tuttav, sest ilmselgelt pidi kostja kinnistu müümisel teavitama ostjat, et isik, kelle kasuks on isiklik kasutuõigus seatud, viibib kinnipidamisasutuses ning hetkel seetõttu kinnistut kasutada ei saa.
21.Kohtu hinnangul ei kvalifitseeru hageja hagiavalduses viidatud teod sellise jämeda tänamatusena, mis annaks aluse kinkelepingust taganemiseks. Seda enam, et hageja kasuks on seatud kehtiv isiklik kasutusõigus ja hagejal on õigus kinnistut elu lõpuni kasutada.
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole pooltevahelisest kinkelepingust kehtivalt taganenud, sest taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud.
23.Kuna kohus on tuvastanud, et hagejal ei olnud õigust poolte vahel sõlmitud kinkelepingust taganeda, puudub alus kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel põhinõudena 60 000 euro ja viivise väljanõudmiseks. Menetluskulud
24.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg-s 1 ja § 168 lg-s 4 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning nõudest loobumisel kannaks hageja kostja menetluskulud loobutud nõude ulatuse osas, jätab kohus kõik kostja menetluskulud hageja kanda.
25.TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja esitas 27.03.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutas kostja lepinguline esindaja kostjale õigusabi 13,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (km/ta). Vastavalt menetluskulude nimekirjale teostas kostja lepinguline esindaja antud tsiviilasja raames järgmisi toiminguid •
hagiavalduse aluses olevate materjalide analüüs, menetluspositsioonide läbirääkimine kostjaga, hagile esialgse vastuse ja taotluse koostamine – ajakulu kokku 4 tundi;
•
hagile vastuse koostamine (õiguspositsioonide kujundamine ja kliendiga läbirääkimine) – ajakulu kokku 5 tundi;
27.03.2024 kohtuistungiks ettevalmistamine, menetluskulude nimekirja koostamine, kohtuistungil osalemine – ajakulu 4 tundi.
Hageja esitas vastuväited kostja menetluskuludele 16.04.2016, kuigi kohus määras 27.03.2024 istungil, et hagejal on õigus esitada kostja menetluskuludele vastuväiteid kuni 01.04.2024. Võttes arvesse, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid ja TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, võtab kohus hilinenult esitatud vastuväited kostja menetluskuludele vastu, sest hoolimata esitatud vastuväidetest, peab kohus hindama kostja menetluskulude põhjendatust. Kohus käsitleb esmalt kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust ning seejärel analüüsib lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute ja nende teostamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. 25.1 Kostja esindaja tunnitasu oli 180 eurot (km/ta). Kohus märgib, et kostja esindaja on vandeadvokaat. Kohtu hinnangul saab kostja esindaja tunnitasu suurust 180 eurot käibemaksuta ja 219,60 eurot käibemaksuga pidada vastavalt kehtivale kohtupraktikale mõistlikuks ja põhjendatuks.
25.2 Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute peale kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja lepinguline esindaja poolt antud tsiviilasja raames teostatud toiminguid on põhjendatud, nõustudes seega hagejaga, 12,5 tunni ulatuses. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on kinnitus, et menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus mõistab menetluskulud kostja kasuks välja käibemaksuga. Arvestades, et kostja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud on 27.03.2024 menetluskulude nimekirja alusel 12,5 ulatuses tunnihinnaga 180, on kostja menetluskulud kokku 2250 eurot (12,5x180), millele lisandub käibemaks 22%, so kokku 2745 eurot. TsMS § 177 lõike 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 1 ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Kuivõrd kostja taotles viivise väljamõistmist, mõistab kohus ka kostja kasuks viivise välja. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2745 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
26.Kohus andis 28.11.2023 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult käesolevas asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
Kohus leiab, et maakohtule esitatud menetlusabi taotluses kirjeldatud hageja majanduslikku seisundit arvestades, tuleb hageja vabastada 2520 euro suuruse riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.