Jätta hageja 08.03.2024 vastuväide kohtu tegevusele tähelepanuta ja sisuliselt lahendamata.
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Määrata kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 3215 eurot ja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 3215 eurot.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded:
•
tuvastada TYCOON OÜ osanike 28.04.2023 koosoleku otsuste 1 ja 2 tühisus;
•
alternatiivselt tuvastada TYCOON OÜ osanike 28.04.2023 koosoleku otsuse 1 ja 2 kehtetus.
Hageja on kostja osanik. Hagejale kuulub üks osa nimiväärtusega 500 eurot (500 häält), mis moodustab 20% TYCOON OÜ osakapitalist. V Vile kuulub TYCOON OÜ-s üks osa nimiväärtusega 2000 eurot (2000 häält), mis moodustab 80% TYCOON OÜ osakapitalist.
TYCOON OÜ põhiline majandustegevus on kinnisvaraarendus xxx kinnistul, kuhu on ehitatud kolm kortermaja kokku 180 korteriga, millest 51 korterit väärtusega ligikaudu 20 000 000 eurot kuulub seisuga 11.05.2023 TYCOON OÜ-le.
14.04.2023 laekus hageja juhatuse liikme Y Pi e-posti aadressile: xxx e-postiaadressilt: xxx teade „Osanike otsus koosolekut kokku kutsumata“, milles palutakse TYCOON OÜ osanikel hiljemalt 21.04.2023.a kell 23.59 edastada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma seisukoht käesolevale teatele lisatud otsuste eelnõude kohta. Seisukoha esitamiseks võib kasutada teatele lisatud blanketti. Seisukoht palutakse edastada TYCOON OÜ juhatusele digitaalselt e-posti aadressile: xxx. Nimetatud teade edastati ka e-posti aadressitele: xxx ja xxx
Edastatud teatele olid lisatud otsuste eelnõud, mille sisu oli järgnev. Osanike otsuse eelnõu 1: Tühistada TYCOON OÜ kehtiv põhikiri ja kinnitada põhikiri uues redaktsioonis vastavalt lisale 2, millega suurendatakse osakapitali ja eemaldatakse viide ÄS § 140-1 kuivõrd säte kaotas kehtivuse ja ei ole enam TYCOON OÜ puhul aktuaalne. Osanike otsuse eelnõu 2: Suurendada Osaühingu osakapitali, mis on otsuse tegemise ajal 2500 eurot, 833 500 euro võrra, mille tulemusena on osakapitali uueks suuruseks 836 000 eurot. Olemasolevate osanike osa nimiväärtusi suurendatakse järgmiselt: V V osalus 2000 eurot suurendatakse 666 800 eurole ning kostja osalus 500 eurot suurendatakse 166 700 eurole. Kohustada osanikke maksma kõnealuste uute osade nimiväärtuse suurendamise eest rahalise sissemaksega ühingu arvelduskontole nr xxx hiljemalt 10.05.2023. Kohustada osanike maksma kõnealuste uute osade nimiväärtuse suurendamise eest rahalise sissemaksega ühingu arvelduskontole nr xxx hiljemalt 10.05.2023. Juhul kui osanik ÄS § 193 lg 2 kohaselt ei soovi kasutada uue osa märkimise õigust, siis on uute osade märkimise õigus teistel osanikel kuni 20.05.2023. Kui hiljemalt 20.05.2023 ei ole osasid märgitud, siis vastavalt ÄS § 1931 lg 1 loetakse märkimine ebaõnnestunuks.
21.04.2023 hääletas hageja otsuste vastuvõtmisele vastu ning esitas eriarvamused otsuste eelnõude osas ning palus eriarvamuste sisu kanda hääletusprotokolli (ÄS § 173 lg 3 p 4).
28.04.2023 laekus hageja juhatuse liikme Y Pi e-postile TYCOON OÜ osanike hääletusprotokoll 28.04.2023 koos lisadega, millest nähtub, et nii otsus nr 1 kui otsus nr 2 võeti enamusosaniku häältega (80% häälteenamusega) vastu.
Hageja leiab, et kostja poolt 28.04.2023 edastatud TYCOON OÜ osanike koosoleku (ÄS § 173) hääletusprotokollis 28.04.2023 fikseeritud osanike koosoleku otsused nr 1 ja 2 on ÄS § 1771 lg 1 alusel tühised, sest need ei vasta headele kommetele. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Seega osanike otsuse tühisust ei too kaasa igasugune otsuse vastuolu seadusega, vaid seaduse säte, mida on rikutud, peab olema kehtestatud võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi kaitseks.
TYCOON OÜ juhatuse poolt 14.04.2023 osanikele e-postiga edastatud otsuste 1 ja 2 eelnõudes on uue põhikirja ja osakapitali suurendamise vajaduse põhjendus üldsõnaline ning selle kinnituseks ei ole osanikele esitatud ühtegi dokumenti (nt koosoleku protokolli), arvutust või äriplaani ning puuduvad andmed, et kostja oleks analüüsinud alternatiivseid finantseerimisabinõusid. Sellises olukorras ei ole hagejal võimalik oma osanikuõigusi tõhusalt teostada ja langetada põhikirja muutmise ning osakapitali suurendamise küsimuses informeeritud otsuseid.
10.TYCOON OÜ kehtiva põhikiri tühistamise ja uue põhikirja kinnitamine seoses osakapitali suurendamise vajadusega ning osakapitali suurendamine ei ole põhjendatud, kuna TYCOON OÜ osakapitali suurendamise põhjendatus ei vasta piisava põhjendatuse nõuetele. Kuigi seadus ei sätesta kriteeriume, millele peab osanike otsus osakapitali suurendamise kohta vastama, peavad need olema sellised, mis võimaldaksid osakapitali suurendamise tegelikku ja objektiivset vajadust nii teisel osanikul kontrollida. TYCOON OÜ osakapitali suurendamis põhjendustest peaksid nähtuma vähemalt need asjaolud (sh andmed ühingu varalise seisu kohta), mis konkreetset vajadust (antud juhul vajadust täiendada käibekapitali) kinnitavad. Samuti ei tohi osakapitali suurendamise põhjendused olla üldsõnalised, need peavad põhinema konkreetsetel dokumentaalsetel tõenditel, arvutustel või äriplaanil ja võimalusel peavad olema läbi kaalutud ka alternatiivsed finantseerimisabinõud.
11.TYCOON OÜ-l puudub tegelik vajadus osakapitali suurendamiseks: TYCOON OÜ osakapitali suurendamine on ettevõetud enamusosaniku poolt eesmärgiga vabaneda vähemusosanikust, et saavutada 100% kontrolli ettevõtte üle. Seega peab selleks, et osakapitali suurendamise otsus vastaks headele kommetele, mis tähendab, et see lähtuks osaühingu, mitte enamusosaniku huvidest, esinema tegelik vajadus osakapitali suurendamiseks.
12.Hageja on seisukohal, et antud juhul on kostja enamusosanik ei käitu mitte ühingu huvides, vaid äriühingus 100% kontrolli saamise eesmärgil ning tegelik osakapitali suurendamise vajadus puudub. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-7-10 märkinud, et heade kommetega pole kooskõlas osaniku tegutsemine äriühingu kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste osanike arvel. Isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid, võib tegutsemine sel eesmärgil olla õigusvastane. Seda kinnitab mh TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole õiguse teostamine lubatud mh selliselt, et õiguse teostamise eesmärk on teisele kahju tekitada.
13.Täiendavalt leidis hageja, et TYCOON OÜ osanike koosoleku hääletusprotokollis fikseeritud otsused 1 ja 2 on tühised, kuna osaniku V Vi 18.04.2023 käsitsi kirjutatud allkirjad otsuste hääletuse seisukohtadel on võltsitud. Kostja seisukohad
14.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
15.Otsused olid kostja jätkusuutlikkuse seisukohast hädavajalikud. Kostja ja Šveitsi panga vahel on sõlmitud pikaajaline laenuleping, millises osas on sõlmitud korduvaid laenu tagastamise graafikuid. Algne laen oli väljastatud ligemale 10 000 000 euro peale, et finantseerida kinnisvaraarendust. Aastatega on laen vähenenud ca. 3 300 000 euro peale. Nimetatud summa on viimase kokkuleppe kohaselt pikendatud 1 aasta võrra – s.o. 2023. a võrra. Pikendamise kokkuleppe tingimuste kohaselt tuleb kostjal pangale tagasi maksta igas kvartalis 833 500 eurot, millele lisandub intress. Esimene osamakse oleks tulnud tasuda tegelikult märtsi lõpus, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole seda veel tasutud. Kõnealuse võlgnevuse likvideerimiseks oligi vaja leida lisavahendeid ja seega anti osanikele võimalus oma osade nimiväärtuste suurendamiseks. Lisavahendeid leidmata võib pank lepingust taganeda, mis tähendaks kostjale suuri kulusid korraga. Järgmine osamakse tuleb tasuda juba ca kuu aja pärast, s.o juuni lõpus.
16.Kuigi kostjale kuulub mitmeid veel müümata korteriomandeid, siis on nende müük praeguseks sisuliselt peatunud – maailmas toimuvast olukorrast (sõda, euribori kasv, inflatsiooni tõus, jne) ajendatult on kinnisvaraturu aktiivsus oluliselt vähenenud. Korteritel puudub piisav likviidsus eelkirjeldatud kiireloomulise olukorra lahendamiseks.
17.Oluline on veel märkida, et kostja halva majandusliku olukorra tekkimise asjaolude
väljaselgitamiseks on tellitud sõltumatult audiitorilt sisekontroll, mille viib läbi audiitorbüroo KPMG (otsus, millise on hageja samuti vaidlustanud), mille esialgsete tulemuste kohaselt on kostja endine juhatuse liige, hageja endine ainuosanik (2022. a lõpus võõrandas ta oma osa oma naisele) ja praegune juhatuse liige Y P pööranud oma juhatuse liikme õigusi kuritarvitades enda või kolmandate isikute kasuks suurusjärgus 3 500 000 eurot kostja vara. Eelnev on ka peamine põhjus, miks kostjal on raskusi pangale laenu tagasi maksmisega ning on vaja leida täiendavaid võimalusi lisavahendite saamiseks. Kuna Y Pi sunniti kostja juhatuse liikme kohalt lahkuma, siis püüab ta nüüd igal võimalikul viisil läbi hageja, kostja tegevust takistada – näiteks vaidlustades põhjendusi valimata kõik kostja osanike otsused (poolte vahel on mitmeid erinevaid kohtuvaidlusi). Vastuväite lahendamine kohtu tegevusele
18.TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta.
19.Hageja esitas 08.03.2024 vastuväite kohtu tegevusele. Nimelt 14.02.2024 Harju Maakohtu määrusele, mille resolutsioonist nähtub, et kohus jätab rahuldamata hageja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks. Hageja hinnangul tulnuks ekspertiisiläbi viia.
20.Kohus on väljendanud kõiki enda seisukohti tõendite kogumata jätmise osas vastavas määruses ja jääb nende seisukohtade juurde. Võltsituse vastuväide on hageja poolt piisavalt põhistamata.
21.Kohus selgitab, et tõenditaotluse rahuldamata jätmist on maakohus juba põhjendanud, täiendava vastuväite esitamine ei anna menetlusele midagi juurde. TsMS § 652 eristab menetlusnormi rikkumisi, millele saab tugineda vaid eelneva vastuväite esitamisel (lg 6), uute asjaolude ja tõendite esitamise lubatavuse küsimusest (lg-d 2-5). Tõendi vastuvõtmisest keeldumise korral ei ole võimalik esitada vastuväidet kohtu tegevusele. Samadele seisukohtadele on jõudnud Riigikohus enda lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12 (p 26). Hagejal on võimalus vaidlustada maakohtu määrust apellatsioonkaebuses (TsMS § 660 lg 2). Eeltoodud põhjustel kohus vastuväidet sisuliselt ei lahenda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
22.Vaidlustamata asjaoludel on hageja kostja osanik. Hagejal on osanikuna õigus üldkoosoleku otsust vaidlustada.
23.Pooled ei vaidle hääletuse kokkukutsumise üle. Hageja leiab, et otsused on tühised põhjusel, et TYCOON OÜ osaniku V Vi 18.04.2023 käsitsi kirjutatud allkirjad otsuste hääletuse seisukohtadel on võltsitud. Nimelt viidi hääletus läbi koosolekut kokku kutsumata ja kumbki osanik sai esitada enda seisukoha. Hageja on esitanud võltsituse vastuväite. Kohus leiab, et võltsituse vastuväide on põhistamata. Kohus ei viinud asjas vastavalt hageja taotlusele läbi ekspertiisi. Kohus leiab, et V. V on kehtivalt hääletanud otsuse poolt ja otsused on seega häälteenamusega 2000 häält vs kostja 500 häält vastu võetud.
24.Kohus ei tuvastanud ka otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid. Hageja leidis, et eelnõus eitatud selgitused, miks on vaja muuta TYCOON OÜ põhikirja ja suurendada osakapitali on paljasõnalised ning otsitud. Ta oli seisukohal, et kuna osanike vahel on tekkinud konflikt, tahab enamusosanik väikeosanikust vabaneda. Osakapitali suurendamine on tema hinnangul otseselt tingitud osanike vahelisest konfliktist ning selle eesmärgiks on hageja “väljasulatamine“ osanike ringist. Ta leiab, et vastu võetud otsused on vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega.
25.Kohus märgib, et enamusosaniku häälteenamusega vastuvõetud otsusega osakapitali suurendamine võib iseenesest olla kehtetuks tunnistatav, kui enamusosanik lähtub enda, mitte osaühingu huvidest. Seejuures on osakapitali suurendamine sissemaksega on õigustatud vaid juhul, kui osaühingul on tegelik täiendava omakapitali vajadus (vt Ühinguõigus I (2015), äärenr 1427). Kohtu hinnangul ei ole otsus kehtetu põhjusel, et see ei olnud piisavalt põhjendatud. Seadus ei näe sellise otsuse puhul ette põhjendatuse künnist ega sätesta, millised materjalid tuleks sellisele eelnõule lisada. Käesoleval juhul ei ole hageja esile toonud, põhistanud ega tõendanud ka sisulisi asjaolusid, mis kummutaksid vaidlustatud otsuste eelnõus nimetatud osakapitali suurendamise põhjuseid ega toonud esile ega põhistanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et enamusosanik lähtus osakapitali suurendamise üle otsustades enda, mitte äriühingu huvidest. Seevastu on kostja veenvalt põhistanud, et enamusosanikul ei ole vajadust oma osalust suurendada, kuna talle kuulub juba nagunii enamusosalus (80%) ning selle suurenemisel ei oleks enamusosaniku hääleõigusele olulist tähtsust. Samuti on kostja veenvalt põhistanud, et osanike otsuste vastuvõtmine oli äriühingu huvides vajalik, et äriühing saaks täita oma kohustused. Laenukohustuse olemasolu kinnituseks on kostja esitanud 2021. ja 2022. a majandusaasta aruanded ja pangaga sõlmitud laenu asjaolusid kinnitavad tõendid (dtl 103-105, 232–285, 296–310). Kostja on esitanud väited, et otsuste vastuvõtmise vajaduse (sh osakapitali suurendamise vajaduse) tingis kostja ja Šveitsi panga vahel sõlmitud pikaajaline laenuleping, mida kostja enda raskest majanduslikust olukorrast tulenevalt enam täita ei suutnud. Nimelt väidab kostja, et algne laen oli väljastatud ligemale 10 000 000 euro peale, et finantseerida kinnisvaraarendust ning aastatega on laen vähenenud ca. 3 300 000 eurole. Viimast väidet on kostja ka tõendanud (dtl 103-105). Nimetatud summa on viimase kokkuleppe kohaselt pikendatud 1 aasta võrra – s.o. 2023. a võrra. Pikendamise kokkuleppe tingimuste kohaselt tuleb kostjal pangale tagasi maksta igas kvartalis 833 500 eurot, millele lisandub intress (dtl 103-105). Kostja on esitanud kohtule TYCOON OÜ 2022.a majandusaasta aruande, millest nähtuvalt oli tema kahjum 2022.a -3,419 miljonit eurot ja omakapital 2022.a lõpu seisuga -2,252 miljonit eurot (dtl 232285).
26.Kostja on veenvalt põhistanud, et äriühingul oli kinnisvaraturu jahenemise tingimustes raskendatud tema arendatavate korteriomandite võõrandamine. Samal ajal pidi äriühing tasuma 2023. a igas kvartalis laenuandjale laenu tagasimaksena 833 500 eurot (lisandub intress) ning vajas likviidse vara puudumise tõttu selleks lisaraha. Selles olukorras ei ole kohtul alust pidada hageja põhistust äriühingu enamusosaniku ja juhatuse liikme heade kommete vastase käitumise ning hageja tahtliku kahjustamise osas põhjendatuks. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks olnud võimalik laen katta muul moel kui osanike poolsete täiendavate sissemaksetega. Ta küll viitab asjaolule, et kostjal on kinnisvara, mida oleks võimalik realiseerida, kuid ei ole tõendanud, et kinnisvara oleks õnnestunud reaalselt müüa ja sellest saadavate vahendite arvel laenu tagasi maksta. Samuti jätab ta tähelepanuta ning ei ole ümber lükanud kostja väidet, et äriühingu kohustused ületavad vara.
27.Täiendavalt tugineb hageja enda lõplikes seisukohtades väitele, et suurosanik ei ole teinud täiendavat sissemakset vastavalt osanike otsusele. Kohtu hinnangul ei ole otsuse reaalsel täitmisel selle kehtivuse tuvastamisel tähtsust. Kohus hindab otsuse kehtivuse tuvastamisel ainult asjaolusid, mis esinesid otsuse vastuvõtmise ajal. Täiendavalt märgib kohus, et kui sissemakseid õigeaegselt ei tasutud ega osasid tähtaegselt ei märgitud, on märkimine ebaõnnestunud ja osakapitali reaalne suurendamine ära jäänud, st otsusest ei ole tekkinud hagejale negatiivseid tagajärgi.
28.Kohus ei tuvastanud otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid (sh ei tuvastanud kohus, et otsused oleksid vastuolus hea usu põhimõtte ja/või heade kommetega) ja leiab, et otsused on kehtivad. Kohus jätab hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 06.03.2024 (vt dtl 470, 471). Nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 70 eurot ja õigusabikulud 3145 eurot.
31.Kostja on tasunud riigilõivu 70 eurot hagi tagamise määrusele määruskaebuse esitamisel. Määruskaebus rahuldati. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu näol on tegu põhjendatud kuluga ja mõistab selle hagejalt välja.
32.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus (185 eurot, millel lisandub käibemaks) on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu) ning esindaja kvalifikatsiooni, on kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus rahuldab taotluse õigusabikulude osas vastavalt taotlusele 3145 euro ulatuses. Kokku mõistab kohus kostjalt menetluskuludena välja seega 70 + 3145 = 3215 eurot.
33.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.