Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja Xi kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagist nähtuvalt oli 25.10.2023.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 102,80 eurot. Kuna hageja on täiendavalt palunud viivise välja mõista alates hagi esitamisele järgnevast päevast (so alates 26.10.2023) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas, siis tuleb kohtul välja arvutada ja kostjalt välja mõista põhinõudelt arvestatud viivis 12.04.2024.a seisuga. Kohaldades viivisemäära 0,0671% päevas on 12.04.2024.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 102,80+(251,98*0,0671%*170)≈131,54 eurot. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks.

Hageja on lisaks riigilõivule ja õigusabikulule palunud välja mõista kostjalt TsMS §-s 4842 märgitud 20-eurose maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu. Kohus märgib, et eelviidatud kulu mõistetakse välja, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis kohus eelviidatud 20-eurost menetluskulu kostjalt välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.