Otsuse avalikult teatavaks- 12. aprill 2024, Pärnu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-3816
Tsiviilasi
Marinox OÜ hagi Simplast Profiil OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes summas 35 129.60 eurot ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
37 939.97 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Marinox OÜ, registrikood 12886635, asuk. Reideni tn 5, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, lepinguline esindajad esindaja advokaat Anu Toomemägi-Kivistik Kostja Simplast Profiil OÜ, registrikood 10130034, asuk. asuk. Reideni tn 5, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Kohtuistungi toimumise aeg
26.01.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista Simplast Profiil OÜ-lt (registrikood 10130034) Marinox OÜ (registrikood 12886635) kasuks välja 03.02.2022 põlenguga tekkinud kahju hüvitamiseks 35 129.60 eurot.
3.Välja mõista Simplast Profiil OÜ-lt Marinox OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 35 129.60 eurolt) alates 15.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Määrata hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 6709 eurot ning mõista nimetatud summa Simplast Profiil OÜ-lt Marinox OÜ kasuks välja.
Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-22-3816 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Hageja nõuded, väited ja tõendid
1.Vastavalt hagiavaldusele (I kd tl 1-12), teistele menetlusdokumentidele (I kd tl 156-161, II kd tl 16-21 ja 83-87) ja kohtuistungeil (21.03.2023, protokoll II kd tl 4-14; 06.06.2023, protokoll II kd tl 46-61; 26.01.2024, protokoll II kd tl 144-153) selgitatule sai Häirekeskus 03.02.2022 kell 01:06 teate tulekahjust Pärnu maakonnas Pärnu linnas Reideni tn 5 kinnistul asuvas kaarhallis (ajaleheartikkel I kd tl 13-21). Väljakutse on registreeritud Häirekeskuses numbriga 2202030045 ning tulekahju alguskese oli kostja kinnisasjal ja kostjale kuuluvates ruumides (Päästeametile tehtud päring ja vastus I kd tl 22-28). Nimetatud kinnisasjal Reideni tn 5 kaarhalli kõrval oleval platsil 1 m kaugusel kaarhall-laohoonest hoiustas hageja Marinox OÜ kokkuleppel kostja Simplast Profiil OÜ-ga suulise üürilepingu alusel kahte merekonteinerit, mis olid ehitatud n-ö ettevõtte kontoriteks/töökodadeks laevaehitusele lähetatud töötajate töö- ja laoruumidena. Konkreetsed soojakud olid sisustatud muuhulgas ka kütteseadmetega (õhksoojuspumbad). Hageja ja kostja vahelist üürisuhet tõendavad e-kirjad ja üüriarved, kus näiteks 2020.a alates on eraldi rida platsi rendiks kahe konteineri hoiustamise eest (I kd tl 52-96).
2.Inspectorate Estonia AS poolt on teostatud 03.02.2022 tulekahjus hävinud vara ülevaatus, mille kohta on koostatud raport (raport koos tõlkega I kd tl 46-1 – 46-18). Ülevaatuse käigus on tuvastatud platsil seisnud merekonteinerite kahjustuste ulatus, kõrvalasuva lao tulekahju tõttu on kahjustusi saanud konteinerid nr ICOU608551 2 ja ICOU608553 3. Hageja konteinerid asetsesid hävinud laost umbes 1 meetri kaugusel ja olid paigaldatud teineteise peale. Konteinerite seisukorra ja kahjude kohta on raportis märgitud:
2.1.Mõlemal konteineril on ulatuslikud tulekahjustused vasakul küljel (uste poolt vaadatuna).
2.2.Ülemise konteineri (nr ICOU608551 2) vasak külg on peaaegu täielikult söestunud, värv on peaaegu täielikult maha põlenud; konteineri teras on korrodeerunud ja sellel on suures ulatuses värvimuutused, mis on iseloomulikud tugevale kuumusekahjustusele.
2.3.Teisel konteineril (nr ICOU608553 3) on sarnased kahjustused üleval vasakpoolsel küljel ja tugeva kuumusekahjustuse märgid külje ülemise kolmandiku ulatuses. Ulatuslikud värvikahjustused vasakpoolsel küljel.
2.4.Mõlemad konteinerid on terve vasaku külje ulatuses kergelt laines.
2.5.Mõlema konteineri sees olev puitplast-komposiitpõrandakate peaaegu täielikult söestunud. Põranda tahm on määrinud riided ja jalanõud. Mõlema konteineri puitplastkomposiitpõranda konstruktsiooni kahjustused on teadmata ligipääsu puudumise tõttu.
2.6.Tugev ja ebameeldiv põlemise ja põlenud plastiku lõhn mõlemas konteineris; lõhn on tunginud läbi riiete.
2.7.Mõlema konteineri sisseehitatud töökoja seesmise tihendi ja seinte ülaosas jooksevad mustad tõrvatriibud; tõrv on kleepunud riietele ja töövahenditele ja neil on ebameeldiv põlenud sünteetilise materjali lõhn.
2(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816
2.8.Mõlema konteineri sisseehitatud elektriühendustel on kuumusekahjustused, nende üldseisundit ohutuse kaalutlustel ei katsetatud.
2.9.Mõlema konteineri sisseehitatud soojuspumbal on kuumusekahjustused, kuid ohutuse kaalutlustel neid ei katsetatud.
2.10.Alumises konteineris (nr ICOU608553 3) avastati raske kuumusekahjustus ja sulanud/põlenud isolatsioon sisseehitatud töökoja seina taga. Otsustades tõrvatriipude järgi, ulatub kahjustus üle töökoja terve vasaku külje ja tihendi.
2.11.Mõlema konteineri sees olevad kõik seadmed, tööriistad ja ehitusmaterjalid on kaetud tahmakihiga.
2.12.Mõlema konteineri vineerist komposiitustel on kuumuse- ja tahmakahjustused.
2.13.Kõik konteineris olevad seadmed ja riided on lühikese aja jooksul tahma ja põlenud plasti tugevast lõhnast läbi imbunud. Kuna mõlemas konteineris olevat töökoda kasutati köögiseadmete ehitamiseks, siis iiveldamaajav läbitungiv põlenud plasti lõhn muudab töökoja kasutamise selle algsel eesmärgil võimatuks.
3.Lisaks eelnevale on ülevaatuse käigus tuvastatud, et mõlemas konteineris olevas töökojas ja seadmetel on kuumuse-, tõrva- ja tahmakahjustused. Kõigil konteinerites olevatel seadmetel on iiveldama ajav põlenud sünteetilise materjali/plasti lõhn, mille tõttu on nende kasutamine algsel eesmärgil, st köögiseadmete tootmiseks muutunud võimatuks. Lõhn tungib ka riietesse ja muudab pikaajalise viibimise töökojas võimatuks. Lisaks on seadmete ja materjalide kuumusekahju osaliselt materjalivarusid koolutanud, põhjustanud nende värvimuutust või sulatanud nendesse auke. Kõigil seadmetel on tahmakahjustused ja iiveldamaajav lõhn. Konteinerites olnud inventari on kahju ülevaatuse tegija samuti üles loetlenud järgnevalt: Tk
Ühik
Nurgaliist pu / valge
53,4
m2 kmpl
Välisuks
tk
Uksenupp
tk
Lukusüdamik
tk
Soojuspumba kandur
tk
Konteineri kleebismärgistused
kmpl
Silmapesukomplekt
kmpl
Esmaabikomplekt Tööpink Riiulid
kmpl
tk
kmpl
Batuudikatted
tk
Aerosoolvärv
tk
Redelid
tk
Tellingute moodulosad
kmpl
Tööpingi valgustid
tk
Sahtlitega tööriistakast
tk
Konteiner ICOU 6085533 kahjustatud inventar 80 mm pu paneelid / valge
3(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 Roostevabast terasest profiilid 240x40x2500x1 VN
Tk
Ühik tk
150x150 R-15 x2500x2 VN
tk
130x130x2500x2 VN
tk
60x60x2500 R-15 x2 VN
tk
100x100x2500 R-15 x2 VN
tk
40x40x2500x1 VN
tk
150x150 R-15 @45degx2500x2 VN
tk
50x100x2500 R-15 x 1 SN
tk
40x60x2500x1 VN
tk
60x60x2500 R-15 x2 SN
tk
30x30x2500 R-10 SN
tk
60x60x2500 R-15 x1 SN
tk
40x60x2500x1,5 VN
tk
15x15x2500x1 SN
tk
100x100x2500 x1 VN
tk
50x50x2500x1 SN
tk
15x15x2500x1 VN
tk
20x20x2500x1 SN
tk
150x150x2500x1 SN
tk
60x60x2500x1 SN
tk
30x55x20x2500x1 Z
tk
AISI 316 63,8mm
7,5
jooksev meeter
AISI 316 38mm
12,5
jooksev meeter
AISI 316 50mm
2,5
jooksev meeter
m2
FE tube 3/4"
jooksev meeter
FE tube 1"
17,5
jooksev meeter
FE tube 1/4"
jooksev meeter
Konteiner ICOU6085512 kahjustatud 80 mm puinvertar paneelid / valge
53,4
m2
Nurgaliist / valge
kmpl
Välisuks
tk
Uksenupp
tk
Lukusüdamik
tk
Soojuspumba kandur
kmpl
Konteineri kleebismärgistused
kmpl
Silmapesukomplekt
kmpl
Harjatud torud
Lehtmetall AISI 304 2mm Ferro torud
4(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 Esmaabikomplekt
kmpl
Tööpink
tk
Riiulid
kmpl
4.Kokkuvõtvalt on tuvastatud kaks ilmse tulekahjustusega konteinerit, mis on asetatud teineteise peale. Mõlema konteineri sees on töökoda koos seadmete ja materjalivarudega köökide ja toidukäitlemisseadmete ja ruumide ehitamiseks ja sisseseadmiseks. Mõlemal konteineril olid ülevaatuse ajal kuumuse- ja tulekahjustused nii seest kui väljast. Mõlema konteineri remontimiseks tööseisukorda tuleb mõlemad töökojad eemaldada, põhjustades nende täieliku kahju. Lisaks esineb tugev põlenud plasti lõhn ning tõrva- ja tahmakahjustused on muutnud konteineris hoiustatud seadmed ja ehitusmaterjalid köökide ja toidukäitlemisseadmete ehitamiseks kõlbmatuks. Kõigil töökoja elektriseadmetel on kuumusekahjustused ja need tuleb ohutuse kaalutlustel põhjalikult üle vaadata või välja vahetada. Seega sisuliselt on mõlemad konteinerid ja nendes olnud töökojad kasutamiskõlbmatud - konteinerite sisu ja neis hoiustatud materjal sisuliselt hävines, samuti said hävinguga võrreldavaid kahjustusi kaks merekonteinerit väljastpoolt (plekk paindunud ja sel põhjusel ei ole konteinerid enam merekõlbulikud, vajalik on need kas taastada või osta uued ja ehitada vastavalt vajadustele). Konteinerid olid varasemalt sertifitseeritud ja neid oli võimalik saata meritsi USA-sse, kus neid kasutati laevaehitusel hageja töötajate n-ö baasina.
5.Hageja on seisukohal, et kostja üürileandjana on rikkunud üürilepingust tulenevaid kohustusi, mida saab tuletada võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 271 ja 276 ning hea usu põhimõttest. Üürileandja peamiseks kohustuseks on VÕS §-st 271 ja § 276 lg-st 1 tulenevalt anda üürilepingu objektiks olev asi üürnikule kasutamiseks ja tagada selle hoidmine sellises seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürilepingu objektiks oli käesoleval juhul osa kinnisasjast Reideni 5, Pärnu, mis hõlmab ka laohoone kõrval olevat ja hagejale üüritud platsi. Nimetatud kohustus tagada üüripinna hoidmist sellises seisundis nagu see oli üüripinna, sh platsi, üleandmise ajal üürnikule hõlmab kindlasti ka kohustust üürileandja poolt tagada või teha kõik endast olenev, et üürniku vara ei saaks kahjustatud. Sisuliselt hoiustataksegi vara just eeldusel, et selleks üüritud pinnal või platsil ei tekiks kahjulikke mõjutusi hoiustatavale varale. Seega ülalviidatud VÕS sätetest tulenevalt oli üürnikul õigustatud ootus, et kostja üürileandjana on hoolas ja teinud kõik selleks, et hageja kui üürniku poolt renditud platsil hoiustatud vara säiliks, seda ei ohustaks kõrvalmõjud nagu tulekahju vms (st et üürileandja ruumides ei võimaldataks sellise vara hoiustamist, mis on tuleohtlik vms), sh määral, et platsil võiks säilida sellel hoiustatud vara sinna paigutatud kujul. Praegusel juhul see aga nii ei ole ning tulekahjust tekkinud tule levik hävitas üürniku vara (kaks merekonteinerit) täies ulatuses.
6.Merekonteinerite puhul on kaks varianti, s.o kas taastada olemasolevad konteinerid (väliselt), milleks tuleb konteinerid muuhulgas lähetada Soome ja asendada sisustus uuega (ehitada ümber), või utiliseerida vanad konteinerid, osta uued ning ehitada uued ümber. Esimesel juhul on kahjunõude kujunemine tuvastatav järgmiste hinnapakkumiste abil: Vanade konteinerite taastamine Pakkuja BauEst OÜ BauEst OÜ BauEst OÜ Ruukki Products AS Blemotiv OÜ Traadiklubi OÜ
Kauba v teenuse nimetus Lammutustööd (siseseinad ja laed) Avatäited, sh uks ja lukk Ehitustööd (siseseinad ja laed ehitus) Siseseinte ja lagede ehitusmaterjal (sandwich-paneelid) Metall-liistud sisetööde jaoks Elektritööd
Hind kmta
4111,8 4125,06
tõend I kd tl 29-30 I kd tl 29-30 I kd tl 29-30 I kd tl 31
467,97
I kd tl 32 I kd tl 33
5(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 GW Grupp OÜ Kliimakoda OÜ Dolly Reklaam OÜ Kinhor OÜ Wiima Logistics OÜ O.V.Lahtinen OY AS Kuusakoskki
Jäätmete utiliseerimine (vana sisu) Õhksoojuspumbad Konteineritele kleebiste (logod) paigaldus Töökaitsevahendid Transport Pärnu-Soome merekonteinerite teraskonstruktsiooni taastamiseks Merekonteinerite teraskonstruktsiooni taastamine ja vastavussertifikaadi väljastamine Kahjustatud materjali kokkuostuhind
1998,34
I kd tl 34 I kd tl 35-36 I kd tl 37
I kd tl 38 I kd tl 39
Tõlkega I kd tl 47-51
-2407,40
I kd tl 43
25 390,77 Teisel juhul on kahjunõude kujunemine tuvastatav järgmiste hinnapakkumiste abil: Uute konteinerite ost ja ümberehitus Pakkuja OÜ Miil BauEst OÜ BauEst OÜ Ruukki Products AS Blemotiv OÜ Traadiklubi OÜ GW Grupp OÜ Kliimakoda OÜ Dolly Reklaam OÜ Kinhor OÜ AS Kuusakoskki
Kauba v teenuse nimetus Uute konteinerite ostuhind ja transport Avatäited, sh uks ja lukk Ehitustööd (siseseinad ja laed ehitus) Siseseinte ja lagede ehitusmaterjal (sandwich-paneelid) Metall-liistud sisetööde jaoks Elektritööd Jäätmete utiliseerimine (vana sisu) Õhksoojuspumbad Konteineritele kleebiste (logod) paigaldus Töökaitsevahendid Vanaraua kokkuostuhind (sisaldab kokkuostetavat materjali)
Hind kmta
4111,8 4125,06
tõend I kd tl 42 I kd tl 29-30 I kd tl 29-30 I kd tl 31
467,97
1998,34
I kd tl 32 I kd tl 33 I kd tl 34 I kd tl 35-36 I kd tl 37
-3755,4
I kd tl 38 I kd tl 43
20 397,77
7.Vaatamata sellele, kumba varianti valida õiglase kahjuhüvitise kindlakstegemiseks on hageja kahjuks ka merekonteinerites ladustatud materjalikulu, s.o mis kuulub asendamisele soetushinnas järgmise hinnapakkumise alusel: Pakkuja Ravaromet OÜ
Kauba v teenuse nimetus Laojääk materjalidest, konteineris ja hävis
mis
asus
Hind kmta 14 261,83
tõend I kd tl 44
8.Kokkuvõtvalt saab öelda, et tulekahjuga seoses on tekkinud hagejale otsene varaline kahju VÕS § 127 lg 1 ja 3 ning § 128 mõistes ning selle hüvitamist saab nõuda ka VÕS § 115 alusel. Võrdluses vana taastamine versus uus on oluliselt odavam uute konteinerite ostmine ja ehitus/sisustamine (vanade utiliseerimisest saadava kasu on hageja maha arvutanud Kuusakoskki AS pakkumise alusel summas 3755.40), mistõttu nõuab hageja tekitatud kahju hüvitamist summas 20 397.77 eurot ning sinna juurde konteinerites kui laos hävinenud materjali kulu summas 14 261,83 eurot ehk kokku summas 34 659,60 eurot.
9.Kahjusummale lisanduvad kahju kindlakstegemisega seotud kulud mida hageja hindab temale tekkinud kahjuks ja milliselt sarnaselt muu nõudega viiviste arvestamist ja väljamõistmist taotleb: 6(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 Pakkuja Lingo OÜ Inspectorate Estonia AS
Kauba v teenuse nimetus Tõlketööd kahjuraporti tõlkimiseks Kahjustuste ülevaatus/hinnang
Hind kmta
tõend I kd tl 45 I kd tl 46
Tekkinud olukorras on hagejale tekkinud otsene kahju hävinenud vara taastamisväärtuses ehk kokku summas 34 659, 60 eurot ning kahju kindlaksmääramisega seotud käesolevaks ajaks tekkinud kahju suurus on 470 eurot ehk kogukahju suuruseks hindab hageja 35 129,60 eurot.
10.Nimetatud kahju on tekkinud kostja tegevuse/hoolimatu käitumise tõttu. Viidatud väiteks annab aluse Päästeametilt saadud teave, kes on hageja lepingulise esindaja 03.02.2022 küsimustele vastanud järgmiselt:
1.Hinnates kahjustusi, on tulekahju saanud alguse OÜ Simplast Profiil kuuluvast kaarhallist seest poolt veoauto Volvo XXXXX piirkonnast. Kogu sisustus on põlenud ja kaarhalli metallist katuse osa on sisse vajunud, kus põlemiskoormus oli kõige suurem.
2.OÜ-l Simplast Profiilile kuuluvas kaarhallis puudusid tulekahjusignalisatsioon ning muud ohutusmeetmed tulekahju varajaseks avastamiseks ja tulekahju leviku tõkestamiseks.
3.Tuleohutuspaigaldise olemasolul kaarhallis oleks see teavitanud hoone valdajat tekkinud tulekahjust varases põlemisfaasis ning kiire reageerimise korral oleks kahjustused tulest olnud minimaalsed. Seega väidab hageja, et kahjutuli sai alguse kostjale kuuluvast kaarhallist (tulekahju kohta esitatud videolink II kd tl 21 pöördel) ning kuivõrd kostjal puudusid nii tulekahjusignalisatsioon kui ka muud meetmed tulekahju varajaseks avastamiseks ja kahjutule kiire leviku tõkestamiseks, on kostja hooletus hagejale tekkinud kahjuga otseses põhjuslikus seoses ning kostja vastutab tekkinud kahju eest. Ka juhuks, kui kohus leiab, et tegemist ei saa olla üürilepingu rikkumisest tuleneva kahjuga, siis saab kostja vastutuse tuletada VÕS § 1043 alusel. VÕS § 1043 koosseisu eelduseks on see, et kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS 104 lg 2). Isegi kui kostja ei ole süüdi tulekahju tekitamises süüdi hooletusest, siis seisneb kostja hooletus selles, et majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna puudusid kinnisasjal tulekahjusignalisatsioon ning muud ohutusmeetmed tulekahju varajaseks avastamiseks ja tulekahju leviku tõkestamiseks. Kahju tekitamine on mh eelduslikult õigusvastane, kui kahju tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1). Sel põhjusel ning tuginedes Päästeameti vastusele saab kostja vastutada tekkinud kahju eest igal juhul ka VÕS § 1043 alusel.
11.Eelneva põhjal palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 35 129.60 eurot ning viivised alates hagi esitamisest kohtule seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 ls 2) määras. Kohtuistungil kuulas kohus hageja taotlusel üle tunnistajad A. K. ja M. M. i, samuti vande all hageja juhatuse liikme M. K. . Kostja seisukohad ja tõendid
12.Kostja märgib oma 12.04.2022 esitatud kirjalikus vastuses (I kd tl 125-135), teistes menetlusdokumentides (I kd tl 170-175, II kd tl 41-43, 77-79, 99-102, 142-143) ja kohtuistungeil, et tõendatud pole tulekahju alguskeskme paiknemine kostja kinnisasjal ning täpsemalt kostjale kuuluvates ruumides. Samuti on alusetu väide, et tulekahju sai alguse Reideni 5 kaarhallis paiknenud sõidukist Volvo XXXXX. Selline väide ei põhine mitte ühelgi 7(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 uuritud ega lisatud tõendil. Pelgalt viidatud Päästeameti kirjas sedastatu midagi sellist ei tõenda.
13.Hageja versioon üürilepingu sõlmimise asjaoludest ning selle tingimustest on ebaõige ning ebatäielik. Tegelikud ning täielikud asjaolud olid järgmised:
13.1.Kostja kui üürileandja ja hageja kui üürnik sõlmisid 18.12.2018 üürilepingu, mille esemeks olid Reideni 5, Pärnu asuvad tootmishoones paiknevad ruumid, üldpinnaga 135 m 2 (leping I kd tl 136-139). Seejärel 2020.aastal avaldas üürnik, et soovib lisaks ruumidele üürida üürilepingu alusel täiendavalt ka Reideni 5 kinnisasja väliterritooriumi osa, et hoida seal merekonteinereid. Sealjuures ei avaldanud hageja kostjale, et tegemist olnuks mingite eriotstarbeliste merekonteineritega, mille kasutamise otstarve erineb merekonteinerite tavapäraselt kasutusotstarbest. Hagiavalduse lisaks olevalt arvelt 234 (I kd tl 157) nähtub, et juba mais 2020 tasus hageja üüri 2,5 x 6 m suuruse kahe konteineri platsi eest, kokku summas 45 EUR (ilma km-ta). Tegemist ei olnud eraldi üürilepinguga, vaid juba sõlmitud üürilepingu täiendamisega, mida kinnitab muuhulgas asjaolu, et hagiavalduse lisades toodud arvetel on kõik üürisummad koos ühel arvel, s.o üür nii ruumide kui ka platsi eest. Kui merekonteinerite osas olnuks tegemist täiesti eraldi ning suuliselt sõlmitud üürilepinguga, siis peaks kohalduma tasumiskohustuse rikkumise seadusjärgne viivis. Samas nähtub esitatud arvetest, et tasumiskohustuse rikkumisele (kõikide ridade osas) rakendub viivis määras 0,5% päevas, milliste arvete osas ei ole hageja mingeid vastuväiteid esitanud. Selline viivisemäär tuleb üürilepingu punktist 3.5, mis kinnitab, et ka merekonteinerite ala oli üürilepingu osaks. Hageja on ise kinnitanud, et tal oli kostjaga 03.02.2022 kehtiv üürisuhe nii laoruumides asjade hoiustamiseks kui ka selle kõrval oleval platsil merekonteinerite ladustamiseks. See kinnitab, et ka hageja ise pidas üürilepingu objektiks ühteviisi nii kontoriruume kui ka merekonteinerite ala. Järelikult kohaldusid ka merekonteinerite ala üürile samuti üürilepingu sätted. Ülaltoodu põhjal on eksitav viide 03.06.2020 e-kirjale (I kd tl 54), et justkui oleks üürilepingu täiendus platsi osas sõlmitud juunis 2020, tegelikult oli see sõlmitud juba mais 2020. Nagu ka antud e-kirja sisust tuleneb, sisaldab viidatud e-kiri tegelikult hageja teavitust selle kohta, et hageja soovib tuua üüripinnale ka kolmanda merekonteineri.
13.2.Samuti, kui pooled sõlmisid üürilepingu täiendamise Reideni 5 kinnisasja välisterritooriumi osas, seadis kostja tingimuseks, et hageja kasutaks selleks Reideni 5 kinnisasja idapoolset osa, kinnisasja välispiiri juures, kus kaarhalli ja merekonteinerite vahel olnuks piisavalt pikk vahemaa. Kostja on selle kohta esitanud asendiplaani, kus on rohelisega märgitud kohad, millist maa-ala kostja silmas pidas ning mida hageja saanuks kasutada täiendava üüripinnana (I kd tl 140). Seevastu hageja eiras kostja seatud tingimust ning otsustas paigutada merekonteinerid omavoliliselt siiski vahetult kaarhalli eesmise osa ehk sissepääsu juurde. Antud orienteeruv asukoht on asendiplaanil märgitud oranžiga. Hageja kinnitas kostjale, et hageja vastutab ise täielikult merekonteinerite säilimise ning ohutuse ja turvalisuse eest. Selline tingimus, et hageja kui üürnik vastutab ise enda vara eest, oli niikuinii sätestatud ka üürilepingu punktis 5.3. Kostja esitas foto, mis on tehtud 31.05.2020 ja millel on näha merekonteinerite sellisel viisil paiknemine (I kd tl 143). Sellistel positsioonidel konteinerite paiknemine on tuvastatav ka Maa-ameti geoportaali aerofotolt 23.05.2020 seisuga (I kd tl 144).
13.3.Seejärel aga, tõenäoliselt pärast 22.06.2020, oli hageja otsustanud, taaskord omavoliliselt, paigutada merekonteinerid ümber, seekord kaarhalli kõrvale, mille orienteeruv asukoht on asendiplaanil märgitud punasega. Tegemist on asukohaga, kus aerofotol paiknes eelnevalt metsamaterjali tõstuk. Antud tõstuk viidi ära 22.06.2020 (foto I kd tl 145).
13.4.Maa-ameti geoportaali aerofotolt 19.04.2021 seisuga on tuvastatav, et merekonteinerid paiknesid kõige hilisemalt alates 19.04.2021 seisuga kaarhalli kõrval (I kd tl 146). Samuti on 8(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 sellelt aerofotolt tuvastav, et 19.04.2021 seisuga paiknes kaarhalli kõrval kolm merekonteinerit. Kaks teineteise kõrval, s.o. selliselt, et üks merekonteiner oli kaarhalli kõrval ning teine merekonteiner esimese konteineri läänepoolsel küljel, s.o mitte vahetult kaarhalli kõrval. Kolmas merekonteiner oli paigutatud esimese merekonteineri peale, samuti vahetult kaarhalli kõrvale. Hageja esitatud 03.06.2020 e-kirjast ei nähtu, nagu olnuks kostja üldse nõus ka kolmanda merekonteineri paigaldamisega. Midagi sellist antud e-kiri ei sisalda, kuna hageja ei ole tõendanud, et tal olnud kostja nõusolek kolmanda konteineri paigaldamiseks kaarhalli külje kõrvale. Kostjale teadmata ajal on hageja ühe kolmest, s.o eelnimetatust teise merekonteineri, mis ei paiknenud kaarhalli kõrval, ära viinud, mille tulemusel jäi kaarhalli kõrvale kaks merekonteinerit, mis oli paigutatud teineteise peale. Tegemist on merekonteineritega, mis paiknesid seal samal viisil 03.02.2022 toimunud tulekahju ajal. Hageja oli need sinna ja sellisel viisil ümber paigutatud omavoliliselt ning pooltel puudus selle kohta igasugune kokkulepe, et merekonteinerid võiksid sellises asukohas ning sellisel viisil (teineteise peal) paikneda. Hageja esitatud üüriarved ei tõenda poolte kokkuleppeid konteinerite lubatud ladustamis koha osas.
13.5.Hageja oli paigaldanud merekonteinerite jälgimiseks valvekaamerad (fotod I kd tl 212213). Nende valvekaamerate ainsaks objektiks olidki merekonteinerid. See kinnitab, et ka hagejal oli selge arusaam, et üürilepingu punktist 5.3 ja kostjale antud kinnitusest tulenevalt lasus üksnes hagejal tema vara säilimise tagamise kohustus. Vastupidisel juhul puudunuks vajadus hagejal, kes ei ole kinnisasja omanik, hakata paigaldama võõrale kinnisasjale valvekaameraid. Samuti kinnitab see ka kostja väidet, et hageja oli talle eraldi kinnitanud, et vastutab ise merekonteinerite säilimise eest.
14.Kostja ei nõustu ka hagiavalduses väljatoodud kahjustatud asjadega, mis on nähtavasti ümber kopeeritud hagiavalduse lisaks olevast raportist. Kostja esindaja osales vahetult pärast tulekahju toimumist koos hageja esindajaga merekonteinerite ja selle sisu ülevaatusel. Kostja tuvastas, et seal ei olnud hagiavalduses loetletud esemeid. Alumine merekonteiner oli asjadest tühi, sarnaselt ülemisele merekonteinerile. Hageja esitatud fotode ega video põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas need konteinerid, mis põlengus kahjustada said, olid üldse ja millises mahus sisustatud.
15.Üürileandja peamiseks kohustuseks on VÕS §-st 271 ja § 276 lg-st 1 tulenevalt anda üürilepingu objektiks olev asi üürnikule kasutamiseks ja tagada selle hoidmine sellises seisundis lepingu kehtivuse ajal. Sellised kohustused olid üürilepingu alusel ka kostjal kui üürileandjal. Üürilepingu objektiks olid käesoleval juhul ruumid ning Reideni 5, Pärnu, kinnisasja väliterritooriumi osa, et hageja saaks hoida merekonteinereid. Neid kohustusi kostja rikkunud ei ole. Küll aga ei olnud üürilepingu objektiks eraldiseisvalt hagiavalduse kohaselt kahjustada saanud merekonteinerid. Seega on alusetud ka hageja esitatud järeldused, et kostja kui üürileandja vastutab hageja vara säilimise eest.
16.Lisaks ülaltoodule juhib kostja tähelepanu üürilepingu punktile 5.3, mis sätestab, et kostja kui üürileandja ei vastuta ruumides asuva hageja kui üürniku vara kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest. Sellest järelduvalt oli üürilepingu sõlmimiseks poolte tahteks kokku leppida üüripinnal paikneva hageja kui üürniku vara säilimise riisiko selliselt, et selle eest vastutab täielikult üksnes hageja kui üürnik ning kostja kui üürileandja igasugune vastutus on välistatud. Võttes arvesse, et üürilepingu muutmisega lisandus üürilepingu objektide hulka ka Reideni 5 kinnisasja väliterritooriumi osa, kohaldub üürilepingu punkt 5.3 ka üürilepingu muudatusele. See tähendab, et kostja kui üürileandja ei vastuta ka Reideni 5 väliterritooriumi osal paikneva hageja kui üürniku vara kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest. Muuhulgas seetõttu avaldas ka hageja, kui ta soovis paigaldada merekonteinerid kaarhalli 9(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 juurde, millega kostja ei nõustunud, et hageja vastutab ise merekonteinerite säilimise ning ohutuse ja turvalisuse eest.
17.Kui kohus peaks nõustuma ülaltooduga, et hageja kahjunõue üürilepingu rikkumise alusel on põhjendamatu, võib tekkida õiguslikult küsimus ka selle kohta, kas hageja nõude peaks lahendama kahju õigusvastase tekitamise sätete (VÕS §-d 1043 – 1055) alusel. Ka sellisel juhul on hageja nõue alusetu, kuna loetletud eeldused ei ole täidetud. Nimelt
17.1.Kostja käitumises puudub õigusvastane tegu. Kostja ei olnud põhjustanud tulekahju ega vastuta sellest tekkinud võimalike tagajärgede eest. Kostja on sellise asjaolu kindlakstegemiseks pöördunud tuleohutusekspert T. R. poole, kes on enda 16.02.2022 asjatundja arvamuses (I kd tl 147-148) kinnitanud, et ei ole võimalik otsustada, kas omaniku või kasutaja käitumine võis põhjustada tulekahju või aidata kaasa selle tekkimisele. Tulekahju tekke asjaolud on ebaselged, tulekahju süttimise algusaeg ja põhjus on tuvastamata. Hageja ei ole vastupidist põhistanud. Päästeseaduse (PäästeS) § 5 lg 1 p-st 31 tuleneb, et Päästeamet tegeleb tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamisega vaid määratud juhtudel, mitte igakordselt. Kostjale teadaolevalt ei ole käesoleval juhul Päästeamet läbi viinud PäästeS § 5 lg 1 p-st 3 1 kohast menetlust. Päästeamet on 09.02.2022 kirjas nr 7.2-4.4/739-2 (I kd tl 188-189) informeerinud kostjat sellest, et sündmuskohal kogutud informatsiooni kohaselt võis tulekahju alguse saada veoauto Volvo XXXXX süttimisest tuvastamata põhjustel, kuid täpsema tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks saab omanik tellida riiklikult tunnustatud eksperdi. Antud kirja lõpus selgitas Päästeamet, et täpsemad asjaolud selgitaks välja sõiduki ekspertiis. Samuti selgitas Päästeamet antud kirjas, et välistada võib tulekahju tekkepõhjuse elektripaigaldistest ja hooletust suitsetamisest. Seega tuleneb Päästeameti kirjast, et Päästeametil puudus kindel teadmine sellest, mis oli tulekahju tekkepõhjuseks, kuid selleks ei saanud olla elektripaigaldise rike ega hooletu suitsetamine ning Päästeamet soovitas pöörduda eksperdi poole küsimuses, kas tulekahju tekkepõhjuseks võis olla veoauto Volvo. Juhindudes Päästeameti soovitusest pöördus kostja riiklikult tunnustatud eksperdi M. M. e poole, kes on koostanud eksperdiarvamuse nr 221201 (I kd tl 190-211), milles jõuti järgmise järelduseni (eksperdiarvamuse lk 2): Veoauto ei saanud olla tulekahju tekkimise põhjuseks, sest tule kahjustused olid suurema ulatusega selle tagumises osas ja esimeses osas olid tule kahjustused väiksema ulatusega. Tavapäraselt tekivad veoautode tulekahjud esiosas paiknevas mootoriruumi või kabiini piirkonnas. Põhjuseks on üldjuhul elektripaigaldises tekkiv elektrivoolu soojuslik toime või mootori kõrge temperatuuriga detailidele sattuv põlevmaterjal. Antud juhul puudusid elektrivoolu soojusliku toime tunnused veoauto elektripaigaldises. Mootori detailid ei saanud olla kõrge temperatuuriga, mis oleksid saanud potentsiaalset põlevmaterjali süüdata. Eeltoodust tulenevalt süttis veoauto kaarhalli tulekahju käigus.
17.2.Kostja ei ole kahju tekitamises süüdi. Hagiavalduses tuginetakse Päästeameti kirjas välja toodud asjaolule, et kaarhallis puudus tulekahjusignalisatsioon ning muud ohutusmeetmed tulekahju varajaseks avastamiseks ja tulekahju leviku tõkestamiseks, kuid ekslik on järeldus, nagu põhistaks see tulekahju tekitamist kostja poolt ning kostja süüd hooletuse tõttu VÕS § 1043 (koostoimes VÕS 104 lg-ga 2). Esmalt, need etteheited on põhjendamatud juba ainuüksi seetõttu, et antud kaarhallis ei pidanudki olema tuleohutuspaigaldisi. Tegemist ei ole elamuga ega korteriga, kus peab tuleohutuse seaduse (TuOS) § 32 lg 3 järgi olema tulekahjusignalisatsiooniandur ega siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ § 6 lg-s 1 loetletud hoonega, millele on seatud nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks. Samuti 10(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 ei ole tegemist sama määruse lisas 2 nimetatud tööstus- ega laohoonega, kust tuleb edastada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teate, kuna kõnealuse kaarhalli pindala on alla 4000 m2. Nimelt tuleneb TuOS § 3 lg 1 p-st 4 omaniku kohustus tagada ehitises nõutavad tuleohutuspaigaldised. See tähendab, et TuOS § 30 lg-s 1 loetletud tuleohutuspaigaldiste (sh ATS-i või tulekustutussüsteemi) paigaldamise kohustus tuleneb iga paigaldise puhul konkreetselt sellest, kas tegemist on mingite kindlate parameetritega hoonega, mille puhul on mingi tuleohutuspaigaldis nõutav. Näiteks TuOS § 36 lg 2 sisaldab kumulatiivseid tingimusi, mille esinemise korral peab ehitises olema ATS. Nendeks on: 1) kõrgendatud tulekahjuoht, 2) viibib palju inimesi ja 3) kus võib tekkida suur varaline kahju ning mis vastab sama paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud määruse kriteeriumitele. Ilmselgelt ei saanud kostja kaarhall sellistele tingimustele vastata, pelgalt juba seetõttu, et seal ei viibinud palju inimesi. Järelikult ei pidanudki kaarhallis olema paigaldatud ATS-i. Samuti ei tulene TuOS-ist ega õigusaktidest, et kaarhalli oleks pidanud olema paigaldatud mõnda muud TuOS § 30 lg-s 1 loetletud tuleohutuspaigaldist, näiteks tulekustutussüsteemi. Seetõttu ei saa kostjale ka ette heita nende paigaldamata jätmist, mistõttu on hageja sellekohane kriitika täiesti alusetu ning kostjale ei saa ette heita TuOS-st tulenevate nõuete järgimata jätmist. Juhul kui kostja oleks sellist kohustust rikkunud, oleks Päästeamet pidanud kostjat väärteo korras karistama TuOS § 50 lg 1 tunnustel põhjusel, et kostja ei olnud paigaldanud kaarhalli nõutavaid tuleohutuspaigaldisi. Puudub vaidlus selles, et kostjat selle alusel karistatud ei ole, mida tõendavad karistusregistri andmed (I kd tl 214). Samuti, asjaolu, kas kaarhallis olid tulekahjusignalisatsioon ning muud ohutusmeetmed tulekahju varajaseks avastamiseks ja tulekahju leviku tõkestamiseks, ei oma tähtsust kostja süü hindamisel tulekahju põhjustamisel. Nende seadmete olemasolu ei ole põhjuslikus seoses tulekahju tekkimisega, kuna need polnuks takistanud tulekahju tekkimist. Seetõttu puudub kostja käitumises või tegevuses õigusvastasuse element, mis on VÕS § 1043 koosseisu täitmise esmane eeldus. Seega, isegi kui hagejale oli tulekahju tõttu tekkinud kahju, ei vastuta kostja selle tekitamise eest.
18.Järgnevalt on hageja põhjendanud kahju suurust, mis hageja arvestuse kohaselt koosneb uute merekonteinerite soetamise ja ehitamise maksumusest, merekonteinerites väidetavalt olnud asjade soetamise maksumusest ning kahju kindlakstegemise kuludest. Sealjuures on hageja esmalt esitanud arvestuse, et uute merekonteinerite ostmine ning ehitamine on odavam, kui väidetavalt tulekahju tagajärjel kahjustada saanud merekonteinerite taastamise maksumus. Kuivõrd hageja esitatud kahju ülevaatuse aruande koostanud isik L. S. ei ole eriteadmistega isik (ei CVst ega töölepingutest ei tulene eriteadmisi merekonteineritest), pole ka tema aruanne usaldusväärne tõend ning see tuleks jätta asja lahendamisel arvesse võtmata. Nimetatud tõendi väljaandnud Inspectorate Estonia AS ei tegutse merekonteinerite merekõlblikkuse valdkonnas, tegevusluba on olemas lõhkematerjali käitlemiseks ja väetistoodete tootmise vastavushindamisasutusena tegutsemiseks (II kd tl 80-82). Ka L. S. koostatud eksperdiarvamus ei vasta sellise dokumendi nõuetele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 301 lg 1) ning see tuleks asja lahendamisel jätta arvesse võtmata. Jäädes eelneva juurde, et kahjunõue on sisuliselt alusetu, on hageja arvutatud kahju suurus ka olulisel määral liialdatud, sest
18.1.Merekonteinereid sai nende tavapäraselt kasutusotstarbel edasi kasutada, mis välistab kahju tekkimise. Esmalt juhib kostja tähelepanu sellele, et puudub vaidlus asjaolus, et tegemist on merekonteineritega, milleks nimetab neid ka hageja. Merekonteiner tähendab mahutit kauba või lasti vedamiseks või hoidmiseks. Selline on merekonteinerite tavapärane kasutusotstarve. Sellisel otstarbel saab väidetavalt kahjustada saanud hageja merekonteinereid ka edaspidi kasutada. Seda kinnitavad vahetult tulekahju järel tehtud fotod merekonteineritest, millelt nähtub, et merekonteineritel puuduvad olulised kahjustused, mis välistaks nende 11(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 sihtotstarbelise kasutamise (I kd tl 149-150). Isegi kui merekonteinerite külgedelt, mis oli kaarhalli pool, on värv maha sulanud, ei takista see sihtotstarbelist kasutamist ning vajadusel saab merekonteineritel selle külje üle värvida, mille maksumus ei ole märkimisväärne. Seega puudub kahju tekkimine, mis samuti välistab kahjunõude põhjendatuse või isegi kui kahju on tekkinud (kostja seda ei mööna) oleks kahju suurus minimaalne (merekonteinerite ühe külje ülevärvimise kulu).
18.2.Hageja on väidetavalt kahjustada saanud merekonteinerite taastamise maksumust oluliselt liialdanud. Hagis on esmalt loetletud üles väidetavalt kahjustada saanud merekonteinerite taastamise maksumus, mis hageja arvutuse kohaselt on 25 390,77 EUR, mis peaasjalikult koosneb erinevate sisustuselementide maksumusest. Samas kasutatakse merekonteinerit mahutina kauba või lasti vedamiseks või hoidmiseks. Merekonteinerite kasutamise otstarve ei eelda, et nendes on sisustus, sh siseseinad ja -laed ning erinevad elektripaigaldised ja õhksoojuspumbad, mis vajaks sellekohaseid täiendavaid töid, nagu hageja toodud loetelust võib järeldada. Hageja on parandustööde vajalikkust põhjendanud merekõlbulikkuse taastamisega, samas kasutas ta neid väidetavalt asjade ladustamiseks. Hageja arvutuskäigust järeldub, et merekonteinerite Soome saatmise kulu on 2130 EUR ning nende taastamistööde maksumus Soomes 9720 EUR. Jääb arusaamatuks, miks on vajalik merekonteinerite taastamistöid läbi viia Soomes, mis ilmselgelt on kõrgema maksumusega, kui samaväärsed tööd Eestis ning millele lisandub transpordikulu summas 2130 EUR. Seega sisaldab hageja arvutuskäik ebavajalikke ning oluliselt liialdatud kulusid. Tegelikkuses, isegi kui merekonteineritel oleksid lisaks välisseina värvikahjustustele ka muid kahjustusi, mille kõrvaldamine vajaks mingeid töid, et merekonteinereid saaks vastavalt kasutusotstarbele kasutada, siis ainuke kulu, mis on käsitletav kahjuna, oleks merekonteinerite taastamistööd, mille maksumus Eestis on märkimisväärselt madalam kui 9720 EUR.
18.3.Uute merekonteinerite ostmise ja ümberehituse maksumus on liialdatud. Jäädes ülaltoodu juurde, kui lähtuda siiski sellest, et hagejal on õigus nõuda uute merekonteinerite maksumust, kuna see on odavam kui väidetavalt kahjustada saanud merekonteinerite taastamise maksumus, siis sellisel juhul on hagiavalduses toodud kahju suurus samuti liialdatud. Seda samuti põhjusel, et merekonteinerite kasutamise otstarve ei eelda, et nendes on sisustus, sh siseseinad ja -laed ning erinevad elektripaigaldised ja õhksoojuspumbad, mis vajaks sellekohaseid täiendavaid töid, nagu hageja toodud loetelust võib järeldada. Seetõttu oleks põhjendatud üksnes uute merekonteinerite ostuhinna ja transpordi maksumus summas 9245 EUR.
18.4.Konteinerites väidetavalt ladustatud materjali maksumuse hüvitamise nõue on alusetu ning suurus liialdatud. Järgnevalt on hagiavalduses viidatud hagiavalduse lisale 15 ning esitatud merekonteinerites väidetavalt olnud materjali maksumus summas 14 261.83 EUR. Esiteks osales kostja esindaja vahetult pärast tulekahju toimumist koos hageja esindajaga merekonteinerite ja selle sisu ülevaatusel. Kostja tuvastas, et neis ei olnud hagiavalduses loetletud esemeid. Alumine merekonteiner oli asjadest tühi, sarnaselt ülemisele merekonteinerile. Seetõttu on alusetu hagiavalduses toodu, et kostjal on kohustus nende asjade väärtus hüvitada. Teiseks, jäädes eeltoodu juurde, on hagiavalduse lisas 15 esitatud pakkumuses toodud maksumused tugevalt liialdatud. Selles loetletud liisturiiulite ja liistude väärtus ei ulatu kaugeltki mitte summani 14 261.83 EUR.
18.5.Kahju kindlakstegemise kulude hüvitamise nõue on alusetu. Ülaltoodust tulenevalt on alusetu ka hagiavalduses välja toodud hageja nõue kahju kindlakstegemise kulude hüvitamiseks, kuna hageja nõue on alusetu. Alternatiivselt, isegi kui hagejal oleks õigus nõuda merekonteinerite soetamise maksumuse hüvitamist (millega kostja samuti ei nõustu), 12(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 polnuks sellise kahju suuruse kindlakstegemiseks vajalik läbi viia kahjustuse ülevaatust ning hinnangut, vaid piisanuks pakkumuse küsimisest.
19.Üürilepingu muudatuse sõlmimisel ei avaldanud hageja kostjale, et tegemist olnuks mingite eriotstarbeliste merekonteineritega, mille kasutamise otstarve erineb merekonteinerite tavapäraselt kasutusotstarbest ning et kostja kavatseb nende sees asju ladustada. Seega lähtus kostja üürilepingu täiendamisel põhjendatult eeldusest, et hageja poolt Reideni tn 5 välisterritooriumil hoitavad merekonteinerid on tavapärased tühjad merekonteinerid, mida kasutatakse vastavalt nende tavapärasele sihtotstarbele. Seetõttu sai kostja üürilepingu täienduse sõlmimisel võimaliku kahjuna ette näha vaid seda, et üürilepingu rikkumisel võivad tavapärasel sihtotstarbel kasutatavad merekonteinerid saada kahjustada. Sellisel juhul tuleks kostjal hüvitada nende tavaline väärtus, milleks hagiavalduses toodud arvutuskäigu järgi on 9245 EUR, millest tuleb maha arvata sama arvutuskäigu viimasel real toodud 3755.40 EUR, kokku seega mitte rohkem kui 9245 – 3755.40 = 5489.60 EUR.
20.Ka deliktilise vastutuse korral on kostja vastutus samas ulatuses piiratud tulenevalt Riigikohtu lahendist asjas nr 3-2-1-53-06. Nimelt saab õigusvastase teo toimepannud isik vastutusest vabanemiseks VÕS § 1050 lg-te 1 ja 2 järgi muu hulgas tõendada, et talle ei saa hooletut käitumist ette heita, kuivõrd mõistlikult võttes ei olnud tal võimalik ette näha põhjuslikku seost oma teo ja kahju vahel. See kohaldub ka käesoleval juhul. Seetõttu, isegi kui kostja teos esineb õigusvastane käitumine, mille tulemusel tekkis tulekahju, ei saanud kostja põhjusliku seosena ette näha, et hagejale tekib kahju ulatuses, mis ületab eelnevalt märgitud summat 5489.60 EUR. Järelikult, isegi kui peaks esinema kostja vastutus VÕS § 1043 järgi (mille kostja ei nõustu), on see piiratud nimetatud summaga.
21.Isegi kui kostjal on mingis osas kahju hüvitamise kohustus, tuleb kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 või lg 2 alusel vähendada ulatuses, milles kahju tekkimine oli põhjustatud hageja enda tegevusest või tegevusetest ohu tõrjumisel või toimingu tegemisel, mis oleks kahju vähendanud.
21.1.Kui hageja oleks järginud tingimust, millele kostja eelnevalt viitas (vt otsuse p 13.2.), ei oleks kaarhallis toimunud tulekahju merekonteinereid mõjutanud. Seda kinnitab tuleohutusekspert T. R. asjatundja arvamus (vt I kd tl 148, p 3).
21.2.Merekonteinerid oleks osaliselt säilinud ka esialgses asukohas, sest kui kaarhallile lähemal olnud merekonteiner saanuks tulekahjust mõjutatud, ei oleks tulekahju mõjutanud teist merekonteinerit, mis oli esimese kõrval, kuid kaugemal kaarhallist. Seda on kinnitanud tuleohutusekspert T. R. enda täiendavas, 12.04.2022 asjatundja arvamuses (vt I kd tl 151-153, p 2).
21.3.Hageja aga paigutas täiendavalt omavoliliselt merekonteinerid kaarhalli kõrvale ning teineteise peale, mille rikkus tuleohutuse reegleid ning milline asjaolu põhjustas kahju tekkimise. Küll aga (vt otsuse p 13.4.) oli hageja otsustanud mingil ajahetkel pärast 22.06.2020 taaskord omavoliliselt paigutada merekonteinerid ümber, seekord kaarhalli kõrvale. Ka sellisel viisil merekonteinerite paigutamine ei olnud kooskõlas tuleohutusnõuetega. Seda kinnitavad tuleohutusekspert T. R. 16.02.2022 asjatundja arvamuses esitatud selgitused, et konteinerite paigutamine kaarhalli kõrvale hoonete vahelisse kujasse ei olnud nõuetekohane, sh siseministri 30. märtsi 2017 määruse nr 17 (jõustus 31.03.2017, täiendatud 3.12.2018 ja 1.03.2021 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 22 lg 2 ja eriti lg 4 nõuete alusel). Kõnealused merekonteinerid on ehitised ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 1 mõttes. Selle kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Isegi kui merekonteinerid ei olnud maapinnaga ühendatud, olid nad maapinnale 13(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 toetatud. Samuti, hageja väidetest nähtuvalt oli neile sisse ehitatud ka küttesüsteem ja mööbel ning neid kasutati töökojana. Seega, kui lähtuda hagiavalduses toodud väidetest, kasutas hageja neid merekonteinereid hoonetena EhS § 3 lg 2 mõistes. Sealjuures, isegi kui hageja kavatses neid kasutada ajutiselt, tuleb neid pidada EhS § 3 lg 4 järgi ajutisteks ehitisteks, mis ei muuda asjaolu, et tegemist on ehitistega. Ühtlasi, üürilepingu punktist 4.1.7 tulenevalt oli hageja kui üürnik kohustatud üüripinnal tagama muuhulgas tuleohutuse eeskirjadest kinnipidamise, kuid eelnev kinnitab, et hageja eiras seda kohustust.
22.Seetõttu, kui hagiavalduses avaldatud väited kaarhalli kõrvale paigutatud merekonteinerite kahjustamisest tulekahju tõttu on tõesed, siis järeldub eeltoodust, et nende kahjustamine oli põhjustatud asjaolust, et merekonteinerid olid paigutatud vahetult kaarhalli külje kõrvale, millise asukohale oli hageja need omavoliliselt paigutanud. Sealjuures oli kaarhalli kõrvale paigutud algselt kolm merekonteinerit selliselt, et kaks olid teine teise peal ning kolmas nende kõrval. Seejärel oli hageja mingil ajal kolmanda ära viinud, mille tulemusel jäid kaks merekonteinerit teineteise peale. Ka see mõjutas mõlema merekonteineri kahjustumist tulekahju tõttu. Kui hageja oleks ära viinud ülemise konteineri või tõstnud selle pärast kolmanda merekonteineri äraviimist samuti esimese kõrvale, kaugemale kaarhallist, oleks teise merekonteineri kahjustada saamine välistatud. Seda on kinnitanud tuleohutusekspert T. R. enda täiendavas, 12.04.2022 asjatundja arvamuses (vt I kd tl 151-153, p 3).
23.Eeltoodust järeldub üheselt, et kui hageja oleks järginud kostja seatud tingimust ning tuleohutuse nõudeid, milline kohustus tulenes hagejale täiendavalt ka üürilepingu punktist 4.1.7, ei oleks merekonteinerid saanud tulekahjus kahjustada. Samuti ei saanuks üks merekonteineritest kahjustada, kui merekonteinerid oleksid paiknenud esialgses asukohas. Seejärel otsustas hageja, taaskord omavoliliselt, paigutada need kaarhalli kõrvale ning teineteise peale, mis tõi kaasa nende kahjustumise tulekahju tõttu (kui hagiavalduses esitatud väited nende kahjustada saamise kohta on põhjendatud). Ka sellisel juhul ei oleks üks merekonteineritest saanud kahjustada, kui need olnuks paigutatud mitte teineteise peale, vaid teineteise kõrvale selliselt, et üks merekonteiner olnuks kaarhallist eemal. Sellega jättis hageja teadlikult tähelepanuta võimaliku ohu (näiteks tulekahju) või toimingud ohu tõrjumiseks, mis oleks väidetava kahju tekkimise välistanud või seda oluliselt vähendanud. See tähendab, et isegi kui hagejal oleks õigus nõuda kostjalt mingis ulatuses kahju hüvitamist (millega kostja ei nõustu), esinevad ilmselged alused VÕS § 139 lg 1 või alternatiivselt VÕS § 139 lg 2 kohaldamiseks. Sealjuures tuleb arvesse võtta, et hageja mõistliku ning õiguspärase käitumise korral olnuks merekonteinerite kahjustamine täielikult välistatud. Seetõttu on VÕS § 139 lg 1 või lg 2 alusel põhjendanud kahjuhüvitise vähendamine kogu väidetava kahju ulatuses, kuna hageja saanuks väidetava kahju tekkimist täielikult välistada, mida hageja otsustas teadlikult mitte teha.
24.Hageja jättis enda vara kindlustamata. Jäädes eeltoodu juurde juhib kostja täiendavalt tähelepanu ka sellele, et hageja jättis enda vara kindlustamata, mis olnuks hageja seisukohalt mõistlik käitumine juhul, kui ta tõepoolest kasutas neid merekonteinereid nende sihtotstarbelise kasutusotstarbe asemel mingil muul otstarbel. Eriti juhul, kui merekonteinerites oli täiendav sisustus ja väidetavalt seal ladustatud materjalid, nagu hageja väidab (kostja selle faktiväitega ei nõustu). Kindlustuse olemasolu oleks taganud, et kindlustusandja oleks hagejale kahju hüvitanud. Ka see on aluseks VÕS § 139 lg 2 kohaldamiseks.
25.Kuna hageja käitumise tõttu on põhjendatud VÕS § 139 lg 1 või lg 2 kohaldamine ulatuses, et kahjuhüvitist tuleb vähendada kogu ulatuses, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitise tasumist. See ühtlasi tähendab, et hageja nõue on alusetu ja hagi tuleb jätta 14(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 rahuldamata. Jäädes selle juurde, isegi kui hageja nõue on ülaltoodu põhjal mingis osas põhjendatud, kuid millega kostja samuti ei nõustu (näiteks ühe uue merekonteineri või uute merekonteinerite maksumuse osas, vastavalt summas 2744.80 EUR (üks merekonteiner) või 5489.60 EUR (kaks merekonteinerit)), siis kuulub eelnevalt välja toodud asjaolude tõttu hageja kahjunõue VÕS § 139 lg 1 või lg 2 alusel samuti vähendamisele märkimisväärses ulatuses. Kohtuistungil kuulas kohus kostja taotlusel üle tunnistaja A. K. i (kostja juhatuse liige kuni 2022). Hageja seisukohad/tõendid kostja väidete osas
26.Hageja hoiustas kostja kinnisasja territooriumil viimasega kokkuleppel ka kahte merekonteinerit isegi alates 2019.a maikuu lõpust (I kd tl 166 arve) selliselt, et üks konteiner oli paigutatud kinnistul asuva kaarhalli kõrvale (I kd tl 162 foto seisuga 31.05.2019.a) ning teine konteiner oli paigaldatud kaarhalli ette (I kd tl 163 foto seisuga 09.07.2019.a). Konteinereid hoiustati ja nende eest tasuti üüri ka edasi 2019.aastal ja 2020.aastal (arved II kd tl 22-32), kusjuures mõnel kuul konteinereid platsil ei olnud (2019. september ja oktoober) ja 2020.a veebruaris oli platsil kolm ruumivõtvat konteinerit. Täiesti ebaõige ja paljasõnaline on aga kostja väide selle kohta, justkui oli hagejale seatud tingimus konteinerite paigutamiseks kostja esitatud skeemil märgitud kohta. Sellist tingimust ei saanud seada, sest 02.04.2019.a aerofotolt (I kd tl 165 pöördel) on näha, et nimetatud kohas oli haljasala. Väide idapoolsest kinnistu alast ei ole õige ega ka korrektne ning kostjale meenutuseks niipalju, et viidatu näol oli tegemist tühermaaga, millele olid ladustatud kostja esemed. Fotodelt nähtuvalt olid hageja merekonteinerid mõõtudega, mistõttu ei saanud nende paigutus jääda kostjale märkamatuks, sest kostja pidi võtma kommunaalkulude arvestuseks vajalike mõõdikute andmeid. Hagiavalduse lisaks olevast 03.06.2020 e-kirjast nähtub tõepoolest täiendus juba kolmanda konteineri hoiustamise kohta ning ka selle ladustamise asukohale ei ole vastuväidet ega pretensioone edastatud, sh ka selle kohta, et kaks konteinerit oli paigutatud teineteise peale.
27.Kostja ei ole esitanud ainsatki väidet ja tõendit sellest, et tal oleks olnud ja/või ta oleks esitanud pretensioone hageja konteinerite paigutuse kohta, nii ajal, kui konteiner oli paigutatud kaarhalli esisele kui ka ajal, mil konteinerid olid paigutatud kaarhalli kõrvale, kus need asusid ka tulekahju tekkides. Konteinerid olid nendes kohtades kostja ettepanekul ja nõusolekul. Kaarhalli eest tõsteti need kaarhalli kõrvale põhjusel, et ehitati aed ning sõidukid ei saanud enam territooriumile keerata. Lisaks ei ole tõendatud mingilgi moel kostja väide sellest, justkui oleks hageja kinnitanud, et vastutab ise täielikult merekonteinerite säilimise, ohutuse ja turvalisuse eest. Isegi, kui rääkida sõlmitud üürilepingust, kus vastav üürileandja vastutust piirav klausel kontoriruumide osas sees oli, ei saa juba mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt eeldada, et hageja pidanuks ette nägema, et kostja laoruumides võib tekkida sedavõrd suur tulekahju, mille mõjud tänu igasuguste ohutusmeetmete puudumisele ulatuvad väljaspoole hoonetki. Kostja ei teavitanud hagejat kui üürnikku sellest, et kostja kinnisasjal puuduvad mistahes tuletõrjesüsteem või meetmed kasvõi võimaliku kahjutule varajaseks avastamiseks jms. Sellest kõigest, sh asjaolust, et üürileandjal ei ole sõlmitud isegi kindlustuslepingut vara hoiustamiseks, kuulis hageja nagu ka teised üürnikud alles peale põlengut.
28.Juhul, kui lähtuda kostja seisukohast, mille kohaselt oli kostjal õigus üüritulule ilma mistahes kohustusi (sh seadusest tulenevaid) järgimata, siis on sellise välistava tingimuse puhul üürilepingu p 5.3 järgi tegemist kahtlemata hea usu põhimõttest kõrvalekalduva lepingutingimusega, millisel juhul tuleb see jätta kohaldamata. Samas ei saa aga nõustuda väitega, et konkreetne üürileping saaks üldse reguleerida üürisuhteid väljaspool Pärnu linnas 15(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 Reideni tn 5 asuvas tootmishoones paikneva ruumi nr 2 üldpinnaga 135m2, mille paiknemine on tähistatud Lepingu lisas nr 1 oleval ruumide plaanil punase joonega piiritletud alana (lepingu p 2.1). Seega kehtib see leping siseruumi kohta, mida hageja üüris ja kui ette võtta lepingu p 5.3, siis sätestab see selgelt, et Üürileandja ei vastuta Ruumis asuva Üürniku vara kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest. Vaidlus puudub selles, et konteinerid asusid väljaspool ruume ehk välisterritooriumil.
29.Antud juhul ei ole hageja poolt suulisest lepingust saadav raha eest vara hoiustamise õigus olnud sellise väärtusega, mis õigustaks teise poole poolt igasuguse vastutuse välistust. Üürileandja poolt üürilepingu objektiks olevate laoruumide ja Reideni 5 Pärnu kinnisasja üürniku kasutusse andmine ei ole ainus üürileandja kohustus. Juhul, kui üürilepingus oleks olnud kirjas, et üürileandja on teavitanud üürnikku, et tema kinnisasjal võidakse hoiustada ka süttimisohus veokeid või mingeid põlevmaterjale ja/või et üürileandjal puudub mistahes tuleohutust tagavate või selle kiiret avastamist võimaldav meetmete pakett ja üürnik oleks kinnitanud, et ta võtab siiski riski oma vara antud kinnisasjal hoiustada, alles siis võiks ehk diskuteerida selle üle, kas ja mida pidi hageja mõistlikult käituva üürnikuna ette nägema.
30.Kostja ei ole esitanud sisulisi argumente, miks tuleb hageja kahjunõudes esitatud arvestusi pidada ebaõigeks, v.a väide, et merekonteinerid saanuks ka edaspidi kasutada. Hageja sellega ei nõustu sest merekonteineritele on nende transpordiks ettenähtud konkreetsed nõuded. Lisaks tähiste puudumisel (said kahjustatud tulekahjus) ja olukorras kus vasak külg on paindes, saab konteinerite merekõlbulikuks kasutamiseks saab taastamine toimuda vaid sertifitseeritud ettevõtte poolt. Hageja on sel põhjusel võtnudki hinnapakkumise Soome ettevõttelt. Lisaks eeltoodule, olid konkreetsed merekonteinerid sisustatud ja kasutusel kui ehitussoojakutest töökojad. Kuivõrd hageja nõue on esitatud selliselt, et see oleks kostjale soodsam, siis on võrreldud nii taastamiskulutusi kui ka uute konteinerite ümberehitamise ja sisustamisega seotud kulutuste suurust ning leitud odavaim variant. Ilmselgelt arvestades inflatsiooni, siis võib hageja endisele olukorrale sarnasele enam sama hinnaga endist olukorda taastatud saadagi. Hageja on kahjunõude esitamisel käitunud heas usus.
31.Osas, mis puudutab aga kostja poolt esitatud 16.02.2022 asjatundja arvamust, siis esiteks ei ole teada, milline oli asjatundjale edastatud info ja dokumentide maht arvamuse andmise eeldusena. Teiseks, ei olnud hageja merekonteinerite näol tegemist ehitistega, millele tuleks rakendada ehitisele esitatavaid tuleohutusnõudeid (EhS § 3 lg 1). 12.04.2022.a asjatundja vastused võimalikest kahjustustest ei ole aga antud asjas asjakohased, sest tõendatud ei ole ühegi tõendiga, et hagejale seati tingimus hoiustada konteinerid mujal kui kaarhalli vahetus läheduses. Sel põhjusel ei saa kohaldada ka VÕS § 139 lg 1 või lg 2.
32.Hageja paigaldas tõepoolest kaamerad, sõlmides selleks 03.09.2020 lepingu G4S-ga. Kaamera paigaldamise põhjuseks olid aga turvalisuse kaalutlused, mida väljendati juba 03.06.2020 e-kirjas (I kd tl 54). Tänu kaamerale säilis nii video tulekahjust kui sellele järgneval hommikul poolte esindajate ülevaatus kohapeal (link II kd tl 21 pöördel). Hageja paigaldas siseruumidesse kompleksvalve, välisukse juurde kaamera (mis oli suunatud ka konteinerite poole) ja kontoriruumidesse liikumisandurid.
33.Kostja territooriumile toodi esialgu tõepoolest tühjad konteinerid, kuid nende sisustus ehitati kohapeal, kusjuures kostja esindaja käis ka ise seda vaatamas. Ehitustööde ajal olid konteinerite uksedki avatud. Hageja on esitanud neli fotot avatud konteineritest 2019.a suvest (II kd tl 33-36) ning fotod kolme konteineri paiknemise kohta nii 30.12.2019 (II kd tl 37) kui 27.09.2021 (II kd tl 38).
34.Hageja hinnangul on L. S. ainus isik Eestis, kes üldse oli pädev teostama kahju ülevaatust ja andma asjas eksperdiarvamust (II kd tl 140-141). Ta on töötanud aastast 2018 verifitseerimisega tegelevates firmades (töölepingud ja ametijuhendid II kd tl 90-95, 110-116, 16(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 122, 134-136) ja tema CV kohaselt (II kd tl 88-89) on tema peamiseks tööülesandeks olnud laeva kauba kvaliteedi ja kvantiteedi kontroll. Tema tööülesannete hulka kuuluvad ka tehniline, veoste ja laadimiseelne inspekteerimine. Isik otsustab meritsi toimetatava konteineri laevale lubamist ja suunab kahtluse korral need täiendavasse kontrolli. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
35.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
36.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et alates 18.12.2018 sõlmitud lepingust (I kd tl 136-139) oli poolte vahel üürisuhe Reideni tn 5 Pärnu linnas asuvas tootmishoones paikneva mitteeluruumi nr 2 (edaspidi Ruum) üürimiseks. Kirjalikku lepingut ei ole kohtule teadaolevalt muudetud ja lisaks ruumi üürimisele (kuni kevadeni 2021 oli ruutmeetri hind 3 eurot – vt märtsikuu arve I kd tl 96, juulikuus juba 4 eurot – vt arve I kd tl 88) pidi hageja üürnikuna tasuma ka kõrvalkulude eest vastavalt lepingu punktile 3.3. Alates juunist 2019 lisandus arvetele ka rida nimetusega „platsi üür“, mille eest erinevalt ruumi üürist maksti tagantjärgi järgmisel kuul esitatava arve alusel. See nähtub selgelt alates detsembris 2019 esitatud arvest (II kd tl 26), kus üüri ruumi eest nõutakse sama kuu kohta, kuid platsi üüri kirjeldusega „Platsi üüri 2,5 x 6 m 1 kont. november“ eelmise kuu eest. Juunist 2019 üüri nõudmist konteinerite alla jääva maa (platsi) eest kinnitab ka 31.05.2019 (andmed faili kohta elektroonselt avades nähtavad) tehtud foto (I kd tl 162), millelt nähtub kahe konteineri kohaletoomine. Kõnealusel fotol näha olevaid isikuid kirjeldasid ja foto tegemise asjaolusid kinnitasid kokkulangevalt kohtuistungil ka tunnistajad M. M. ja A. K. , asjaolusid kirjeldas hageja seaduslik esindaja M. K. (kes on foto autor). Asjas esitatud arvetelt on võimalik tuvastada, et olenevalt ajast paiknes kinnistul kas 1, 2 või 3 konteinerit, nt septembris 2019 (arve II kd tl 25) aga konteinereid üldse polnud. See haakub ka poolte esitatud väidetega, et aja jooksul toodi/viidi konteinereid hageja poolt juurde/ära. Kõikide arvete järgi on ilmne, et nende eest arvutati üüri kaetava pinna järgi (2,5 x 6 ehk 15m 2) tariifiga 1,5 eurot ruutmeeter, alates juulist 2021 (I kd tl 89) 2 eurot ruutmeeter. Kõigile arvetel näidatud summadele lisandus käibemaks ja kohaldus viivis (0,2% päevas kuni maini 2020 – II kd tl 32, mil see tõusis 0,5%-ni päevas). Puudub vaidlus üüriarvete tasumise üle.
37.Vastavalt üürilepingu punktile 5.3 ei vastutanud üürileandja Ruumis asuva Üürniku vara kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest. Poolte vahel on vaidlus, kas nimetatud punkt kohaldus ka pärast lepingu sõlmimist kinnistule paigutatud hageja merekonteineritele, kuivõrd neid lepingusse eraldi objektina ei lisatud (küll aga lisati arvetele, vt eelmine punkt). Hageja seaduslik esindaja M. K. kinnitas kohtuistungil (protokolli lk 17 ja 18), et enda vara (nii Ruumis paikneva kui konteinerite) kindlustamise ja valvamisega hakati tegelema pärast territooriumi valve kadumist. Hageja kindlustas Ruumi, paigaldas valvesüsteemi ja G4S tuletõrje valve, samuti lisas kaamera. Kaamera oli M. K. e sõnul (see nähtub ka esitatud videotest) laia nurga all ja sellest oli näha kogu hoovi siseala, sh nii Ruumi välisuks kui konteinerid, paiknenuks nad nii piki süttinud kaarhalli pikemat külge või olnuks paralleelselt kaarhalli otsaga. Hagile lisatud M. K. e 03.06.2020 e-kiri kostjale (I kd tl 54) sisaldab eraldi 17(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 lõiku pealkirjaga Turvalisus ja valve, milles on kirjas: Enne, kui olime reideni õuel, oli tara lukus ja ligipääs pättidele raskendatud, nüüd avatud hooviga plats. Kergelt paneb muretsema, pahuritel suht lihtne tegutseda, keegi ei valva ja väravat ka pole. Kas ja kuidas plaan teemat arendada? Garaaži uks ka just seifi ukse moodi ei ole. Konteineritele saab paremad lukud panna aga ööpimeduses seal ju rahulik tegutseda. Kõnealune tekst haakub M. K. e ütlustega ja sellest saab teha järelduse, et nii Ruumi kui konteinerite turvalisuse eest tundis muret hageja ise. Tekstis kasutab M. K. Ruumi kohta ka sõna „garaaž“, muuhulgas märkis ta (protokolli lk 18 allosas), et ...garaažiust on lihtne lahti murda, kuna meil oli palju varandust seal sees, keevitusseadmed. /.../ Kaamera pandi, et oli pime õue ja et näha oma sissepääsu, kuna meil muud valvet ei olnud. /.../ Kindlustus oleks nagunii katnud pärast, aga lihtsalt oma turvalisuse pärast. /.../ Garaažiuks oli meie boksi nr 2 sissepääs). Kohus küll ei nõustu eelneva põhjal kostjaga, et hageja paigaldas kaamera just konteinerite valveks (pealegi olid konteinerid esmakordselt kinnistul enam kui aasta enne kaamera paigaldamist), kuid äsjakäsitletud asjaoludest ja arvetelt nähtuvast jõuab kohus veendumusele, et lepingu p 5.3 kohaldub ka merekonteineritele. Tuleb nõustuda kostjaga, et VÕS § 276 lg 1 sätestatud kohustust – hoida asi lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis – ei ole rikutud. Konteinerite osas oli lepingu objektiks (asjaks VÕS § 271 mõttes) 15m 2 kinnistu pinda konteineri kohta. Isegi kui konteinerid paiknesid teineteise peal, tuli üüri tasuda vaid alumise konteineri kaetava pinna eest. Kohtule pole mõistetav, milles seisneks käesoleval juhul hea usu põhimõtte rikkumine kostja poolt lepingu p 5.3 mõttes. Kostja ei saanud hagejalt üüritulu, ise midagi tegemata – hageja sai enda kasutusse Ruumi ning sisuliselt paigutas konteinerid nii esialgselt kui hiljem ümber omatahtsi, saades lisaks ka segamatult konteinerite sisustamisega tegeleda, mis kahtlemata teenis hageja vaates tulu saamise eesmärki. Seega asub kohus seisukohale, et hageja nõue kahju hüvitamiseks poolte vahel sõlmitud üürilepingu alusel ei ole põhjendatud.
38.Nõue deliktilise vastutuse alusel eeldab teistsuguste eelduste täitmist. Tunnustamaks hageja nõuet delikti üldkoosseisu alusel, peab lisaks põhjuslikule seosele (VÕS § 127 lg 4) ja õigusvastasusele (VÕS § 1045 lg 1) olema kostja süüdi hagejale kahju tekkimises (VÕS § 1050). VÕS § 1050 lg 1 kohaselt eeldatakse kahju tekitaja süüd. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja merekonteinerid said kahjustada kostjale kuuluvast kaarhallist tulenenud kuumuse tagajärjel seoses kaarhallis puhkenud tulekahjuga. Kõnealune asjaolu, mis kinnitab ühtlasi põhjuslikku seost, on nähtav ka hageja esitatud videost tulekahju kohta. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Vastutusest (s.t kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt tekitanud isik tõendama kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise hoolsuse järgimist. Olukorras, kus kannatanu nõuab tema asja kahjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekitajal lasus hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et hoida ära kannatanu omandi kahjustamine (käibekohustus), saab VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja rikkus käibekohustust, mistõttu ta vastutab kannatanule eelduslikult käibekohustuse rikkumisega põhjustatud kahju eest. See tähendab et tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 eeldatakse, et kahju tekitaja on olnud väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 mõttes. Viimatimärgitud sätte järgi on hooletus kui üks süü vorme käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Käibekohustus kohtupraktikas sisustatuna (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 2-19-7379) tähendab oma tegevusega ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid enda loodud või kontrollitava ohu realiseerumise eest. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse 18(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohu olukorras, s.t milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama.
39.Kõnealusel juhul ei ole vaidluse all, et hageja kasutas juba 2018.aasta lõpust ehk enam kui 3 aastat enne tulekahju toimumist kostjale kuuluvat ruumi (hoides seal mh tööriistu) ning alates 2019.aasta kevadest ka kostja kinnistut enda merekonteinerite ladustamiseks. Kaarhall, milles tulekahju toimus, oli kasutuses, mida kinnitab kostja enda esiletoodud asjaolu, et selle otsapoolset osa sooviti vähemalt ukse kohalt hoida konteinerite lähedusest vaba, et oleks võimalik sinna siseneda (ka M. K. kinnitab seda oma ütlustes protokolli lk 16). I kd tl 143 fotolt ja tl 144 aerofotolt (tehtud mais 2020) on ka näha, et konteinerid paigutati küll kaarhalli lähedale otsa poole, kuid mitte ukse ette. Kaarhalli kasutus ei olnud küll eriti tihe (M. K. e ütlused protokolli lk 19) ja mõistetav on ka hageja eeldus, et konteiner ei tohtinuks saada kahjustatud välise mõjutuse tagajärjel, erinevalt nt sissemurdmisest ja/või sisustuse lõhkumisest või varguse teel. Kostjat lepingu kehtivuse ajal esindanud A. K. rõhutas oma tunnistajana antud ütlustes korduvalt, et tema hinnangul ja tema poolt hagejale (M. K. ) väljendatuna olid konteinerid paigutatud liiga lähedale kaarhallile. Väidetavalt juhtis tunnistaja hageja tähelepanu sellele, et selliselt paigutades tuleb hagejal jälgida ohutusnõudeid, et oleks tagatud tuleohutus (protokolli lk 10) ning et üldse pidanuks kõiki platsil olevaid asju hoidma vähemalt 1,5m kaarhalli seinast (väidetavalt enne hagejat seal metsaveotehnikat hoitigi enam kui meetri kaugusel, protokolli lk 12). Seda, et hageja esindajale oleks kostja etteheiteid konteinerite kaarhallile liiga lähedale paigutamise kohta teinud, M. K. ei kinnitanud. Sõltumata selle asjaolu tuvastatusest on kohtu arvates aga selge, et kostja mõistis või vähemalt pidi mõistma juba konteinerite paigaldamisel tema kinnistule, et kuivõrd kaarhallis tuleohutuspaigaldised puuduvad, võib selle hüpoteetilise põlengu puhul lisaks hallile endale saada kahjustatud ka selle lähedal asuv teis(t)ele isiku(te)le kuuluv vara. Seega – kui ka nõustuda kostja käsitlusega tuleohutuspaigaldiste kohustuslikkuse puudumisest põlenud kaarhallis (vt ülalpool otsuse p 17.2.), pidanuks kostja seda ohtu teades vastavat infot sõnaselgelt hagejaga jagama. Kohus ei arva, et TuOS § 30 lõikes 1 nimetatud tuleohutuspaigaldis oleks igal juhul tule leviku tõkestanud või hagejal tekkinud kahju vähendanud (see on sõltuv mh paigaldise olemusest, päästetööde alustamise kiirusest – vt ka Päästeameti vastus hagejale I kd tl 28 p 3), kuid selle/nende puudumisest teavitamata jätmist saab pidada VÕS § 104 lg 3 mõttes käibes vajaliku hoole järgimata jätmiseks (rääkimata kostja enda vara kaitstusest). Selles vaates ei oma asjas tähendust, mis oli täpne tulekahju tekkimise põhjus, kas see sai alguse kaarhallis paiknenud sõidukist, elektrisüsteemist vms. Oluline on see, et kaarhallist tulenev oht oli ja sai olla üksnes kostja kontrolli all. Eelnevast tulenevalt on kostja käesoleval juhul vastutav hagejale tekkinud kahju eest delikti koosseisu alusel.
40.Järgnevalt tuleb vaadata, kas ja millises ulatuses sai hagejale tekkinud kahju olla kostjale ettenähtav. Kuigi VÕS § 127 lg 3 ei kohaldu lepinguvälise kohustuse rikkumise korral, võib kahju ettenähtavus (põhjuslik seos õigusvastase käitumise ja kahju vahel) kohalduda sama paragrahvi lg 2 alusel. Viidatu järgi ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohtu hinnangul pidi kostja mõistma (see nähtub ka tunnistaja A. K. i ütlustest), et kaarhalli kõrval asuv konteiner võib kaarhalli põlengu korral kahjustatud saada. Kui aga konteinerit kahjustada saanud objektina lähemalt vaadelda, tekib küsimus, kas kostja pidi teadma selle sisustatusest materjalide, elektriseadmete (õhksoojuspump) vms inventariga.
19(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816
41.Kohus nõustub kostjaga selles, et merekonteinerite tavapärane kasutusotstarve on merel kauba või lasti vedamine või hoidmine. Antud juhul pidi aga järgmisi tõendeid arvestades olema kostjale A. K. i isikus teada, et konteinerid võivad olla sisustatud:
41.1.toimikus olevaid fotod 2019.a suvest (II kd tl 33-36);
41.2.03.06.2020 e-kiri kostjale (vt ka ülalpool otsuse p 37), kus hageja märgib turvalisuse huvides, et konteineritele saab paremad lukud panna. Selleks puudunuks vajadus, kui tegemist olnuks sisuliselt tühjade plekist kastidega;
41.3.tunnistaja A. K. ütlused protokolli lk 3, kus kirjeldatakse A. K. i poolt avatud konteineritesse vaatamist, mida parasjagu sisustati;
41.4.tunnistaja M. M. i ütlused protokolli lk 7, kus kirjeldatakse, kuidas tunnistaja selgitas A. K. ile konteinerite sisustamise põhjuseid ning tunnistaja kirjeldab, milline konteinerite sisustus oli. Viimased kaks tõendit kinnitavad kohtu hinnangul seda, et kostjale pidi olema selge, et tema kinnistu pinda üüritakse mh selliste konteinerite hoidmiseks, mida ei kasutata merekonteinerina mitte selle tavapärases tähenduses (s.t kauba veoks), vaid merel sõitmisel töökodadena. Seega ei saa pidada põhjendatuks kostja vastuväiteid selles osas, et kahju suuruse määramisel tuleb silmas pidada, nagu oleks konteinerid olnud sisustamata.
42.Lisaks tuleb analüüsida, kas hagejal võis olla oma roll kahju suuruses. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lg 2 lisab, et esimest lõiget kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võinuks seda mõistlikult oodata.
42.1.Iseenesest on mõistetav ja ekspert T. R. 12.04.2022 täiendavate vastustega (I kd tl 152153) ka tõendatud kostja väide, et kui konteinerid oleks paiknenud maapinnal teineteise kõrval kas kaarhalli otsaküljega või pikema küljega paralleelselt, ei saanuks kaarhallist kaugemal olev konteiner kahjustada. Konteiner ei ole süttivast materjalist ning on ilmne, et lähemal asuva konteineri kahjustumise tingis kaarhalli põlemisest tulenev soojuskiirgus. Olukorras, kus üks konteiner varjanuks kaarhalli poolt vaadates teise, puudunuks võimalus varjatud konteineri kahjustumiseks.
42.2.Konkreetse põlengu hetkel olid kaks konteinerit paigutatud aga kaarhalli kõrvale ja üksteise peale selliselt, et alumise konteineri ja kaarhalli vahel oli 0,5 - 1m (erinevad hinnangud tunnistaja M. M. i poolt protokolli lk 7, kahju ülevaatuse aruandes lk 8, samuti fotodel, nt II kd tl 37). Võib oletada (seda küll asjas esitatud eksperdiarvamused ei uuri), et kui konteinerid paiknenuks 1,5m kaugusel kaarhalli alumisest seinast, olnuks kahju oluliselt väiksem ja võimalik, et ülemine konteiner ei saanukski kahjustatud ja alumine ehk ainult välisküljest. Samas puudub kohtul esitatud tõendite põhjal veendumus, et kostjat suhetes hagejaga esindanud A. K. nõudnuks konteinerite paigutamist kaarhallist kaugemale põhjendusega, rääkimata juba ülalpool tuvastatust, et lähedale paigutamise ohtlikkust oleks põhjendatud tuleohutuspaigaldiste puudumisega. Asjas on esitatud hulk fotosid erinevatest ajahetkedest nii 2019., 2020. kui 2021.aastal (I kd tl 143-146, 162-165, 212p-213, II kd tl 3738), kus konteinerid on paiknenud erinevatel kaarhalli külgedel, küll maapinnal kõrvuti, küll üksteise peal. Tunnistaja A. K. i sõnul käis ta kaarhalli juures vähemalt kord kuus veenäitusid võtmas ja pidi nägema konteinerite erinevaid paigutusi, samas seda vaikimisi aktsepteerides 20(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 (vähemasti puuduvad tõendid, et ta nõudnuks nende muud paigutust, v.a esimesel paigutamisel toimunud arutelu tema ja M. K. e vahel, mida mõlemad vande all kinnitasid).
42.3.Arvestades, et tegemist oli mittesüttivast materjalist ning õue paigutatud konteineritega, ei saanud kohtu arvates hagejalt ka eeldada/oodata, et ta mõelnuks konteinerite paigutamisele teise kohta ja/või mitte üksteise otsa. Hageja juhatuse liige M. K. andis istungil järgmise ütluse (protokolli lk 19): Ma ei olnud varem näinud, et konteiner võib hukka saada, see ei tekitanud muret. Konteiner ju ise ei sutti, elektrit sees pole. Selle peale ei tulnud kunagi jah. Lisan, et kaarhallis neil ei toimunud mingisugust aktiivset tööstust, nad ei teinud seal midagi, see oligi nagu selline külm hall ja plekist. Kui oleksime teadnud, et võivad konteinerid seal süttida, oleks pannud konteinerid kaugemale, platsi teise nurka. Kohus leiab, et selline arutlus on loogiline ja mõistlikule isikule omistatav, mistõttu ei ole alust ka VÕS § 139 lg 1 või 2 kohaldamiseks.
43.Viimasena käsitleb kohus kahjustuste suurust. Hageja on hagis ja selle lisades põhjendanud, et kahjustatud konteinerite taastamise asemel on odavam uute ostmine ja sisustamine (20 397.77 EUR vs 25 390.77 EUR), millele lisandub konteinerites olnud ja hävinud materjali asemel uue soetamine summas 14 261.83 EUR (Ravaromet OÜ pakkumine I kd tl 44) ning kahju ülevaatuse aruande ja selle tõlke maksumus kogusummas 470 EUR. Konteinerite ja nendes olnud materjali osas kohaldub VÕS § 132, mis räägib kahju hüvitamisest asja hävimise või kahjustamise korral. Selle paragrahvi osas tuleb lõigete 1 ja 3 vaates võttagi aluseks odavam variant – kas asja parandamise või uue samaväärse asja soetamise maksumus. Kahju ülevaatuse ja selle tõlke kulud on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 järgi (kahju kindlakstegemise ja selle hüvitamisega seotud nõude esitamise kulu).
43.1.Kostja väitel on hageja esiletoodud konteinerite taastamismaksumus ülepaisutatud, sest piisanuks nende ülevärvimisest, nende tööde tegemiseks pole vaja konteinereid Soome saata (transpordikulu + Soomes kallimad tööd) ja konteinerite sisustatus ei ole selge. Kohus kostja arvamust ei jaga, sest
43.1.1.Kahju ülevaatuse aruandes on detailselt kirjeldatud konteinereid, neis olnud seadmeid ja materjale, lisaks on selles dokumendis 22 kohapeal tehtud fotot. Ülevaatuse aruande kokkuvõttes märgitakse: Mõlema konteineri remontimiseks tööseisukorda tuleb mõlemad töökojad eemaldada, põhjustades nende täieliku kahju. Lisaks esineb tugev põlenud plasti lõhn ning tõrva- ja tahmakahjustused on muutnud konteineris hoiustatud seadmed ja ehitusmaterjalid köökide ja toidukäitlemisseadmete ehitamiseks kõlbmatuks. Kõigil töökoja elektriseadmetel on kuumusekahjustused ja need tuleb ohutuse kaalutlustel põhjalikult üle vaadata või välja vahetada. Selle järelduse põhjal ei saa nõustuda kostjaga, et konteinerite kaarhalli poole külje ülevärvimisest piisab. Kostja esitatud fotod (I kd tl 149-150) konteineritest pärast põlengut on tehtud teisest küljest, millest kahjustusi ei olegi näha, tegelik välisosa kahjustus on aga hästi nähtav kahju ülevaatuse aruande esimesel kahel fotol (I kd tl 46-3).
43.1.2.Kahjustused ülevaadanud L. S. on asjas tehtud eksperdiarvamuses (II kd tl 141) vastuses esimesele küsimusele selgitanud, et ilma täiendava ekspertiisita ei tohi tulekahjus ilmselgelt kahjustada saanud konteinereid kasutada meretranspordis. Ekspert on seda ka järgmise küsimuse vastusena pikemalt käsitlenud (et konteinerite küljed olid kõmmeldunud, nad peavad kandma vähemalt kolme pealasuvat täiskonteinerit + laeva kõikumine) ning kolmanda küsimuse vastusena märkinud, et teadaolevalt ei ole Eestis merekonteinerite merekõlbulikuks taastamisega tegelevat ettevõtet. Kohtul puudub alus kahelda L. S. pädevuses (kostja ei pakkunud muud eksperti) ning on isiku kvalifikatsioonile andnud hinnangu 20.10.2023 ekspertiisimääruse punktis 4, olles kaalunud kõiki asjaolusid ja eksperdi kohta esitatud informatiivseid tõendeid, nt ametijuhendid viimastest töökohtadest. Kostja 21(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 vastuväited eksperdiarvamusele 05.01.2024 menetlusdokumendis on laialivalguvad ja üldsõnalised, kohus leiab, et eksperdiarvamust tuleb vaadelda koos kahju ülevaatuse aruandes esitatuga.
43.1.3.Uute konteinerite ostuhind, sisustamine ja transport (Ravaromet OÜ pakkumine ühildub kahju ülevaatuse aruande materjali nimistuga, v.a uks, lukk ja õhksoojuspumbad, mis on hõlmatud BauEst OÜ (I kd tl 29-30) ja Kliimakoda OÜ (I kd tl 35-36) pakkumistega) on odavam kui nende taastamine ja vastavussertifikaadi väljastamine Soomes, kusjuures summa juures on arvestatud ka materjali kokkuostuhinda, mis on kahju/kulutuste suurusest maha arvestatud. Milles seisneb tehtud pakkumiste ülepaisutatus, kostja ei ava.
43.1.4.Ei saa nõustuda kostjaga selles, et kahju suuruse kindlakstegemiseks polnud vajalik läbi viia konteinerite ülevaatust ning piisanuks vaid pakkumuse küsimisest. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et konteinerid polnudki sisustatud (kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja pidi sisustamisest teadma), mistõttu olnuks pakkumuse küsimine nt mälu järgi konteineri sisustuse osas selgelt vaidlusi tekitav ja ebausaldusväärne tegevus. Ülevaatuse sisukust ja põhjalikkust arvestades on selle maksumus ja tõlke hind mõistlikud ja põhjendatud. Nagu nähtub põlengujärgse hommiku videost, käis kostja esindaja A. K. koos kostja juhatuse liikme P. L. ca paarkümmend sekundit alumises konteineris. Konteineris oli A. K. i ütluste järgi pime (ka ust avati videost nähtuvalt väga vähe) ning konteineri sisu ei olnud mõistetavalt nähtav. Pealmist konteinerit ei uuritud sel hommikul kostja poolt, miks seda ei tehtud, selle kohta kohtul info puudub. Samas ei välista eelnev mingil viisil konteinerite sisustatust, pealegi on tunnistaja M. M. kinnitanud (protokolli lk 8 ja 9), et kõik konteinerid sisustati sarnaselt ning kirjeldanud, kuidas konteinerite sisu kahju ülevaatamisel 22.02.2022 koos M. K. e ja L. S. ga üle vaadati ja loendati.
44.Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et kostja vastutab deliktilise vastuse alusel hageja konteinerite ja nende sisu väärtuse ulatuses vastavalt hageja esitatud nõudele ning hagi tuleb täielikult rahuldada (kahjule lisandub selle kindlakstegemise kulu), mõistes kostjalt välja 35 129.60 eurot. Nimetatud summale lisandub vastavalt haginõudele ja TsMS § 367 sätetele viivis kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest ehk 15.03.2022.
45.Menetluskulud tuleb hagi rahuldamisel jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist (nimekiri II kd tl 183) summas 6709 eurot järgmiselt:
45.1.hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 1470 eurot;
45.2.Lepingulise esindaja tasu 40,3 tunni eest (130 EUR tund, käibemaksu ei lisandu) 5239 eurot.
46.Kostja ei ole hageja menetluskulude nõudele seisukohta/vastuväiteid esitanud.
47.Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Riigilõivud olid vältimatud hagi ja selle tagamise taotluse menetlemiseks (hagi tagamise taotluse kohus hagi menetlusse võtmisel rahuldas), esindaja tunnitasu ei ole advokaadi kohta ülemäärane ning hageja on menetluskulude nimekirjas näidanud, kuidas erinevatel arvetel hageja esindaja ajakulu on tekkinud. Esitatu haakub nii toimiku materjalidega, sh dokumentide mahuga, samuti peetud istungite kestusega.
48.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
22(23)
Tsiviilasi nr 2-22-3816 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik
02.10.2024 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 12.04.2024 otsus osas, millega maakohus mõistis osaühingult Simplast Profiil Marinox OÜ kasuks välja kahjuhüvitise 30 458,80 eurot ületavas osas ja viivise 30 458,80 eurot ületavalt osalt, samuti menetluskulude kindlaksmääramise osas.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi 30 458,80 eurot ületava kahjuhüvitise ja seda ületavalt osalt viivise osas rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 13,3% ulatuses Marinox OÜ kanda ja 86,7% ulatuses osaühingu Simplast Profiil kanda.
4.2.Mõista osaühingult Simplast Profiil Marinox OÜ kasuks välja 30 458,80 eurot.
4.3.Mõista osaühingult Simplast Profiil Marinox OÜ kasuks välja alates 15.03.2022 kuni 01.10.2024 viivis 8229,42 eurot ja alates 02.10.2024 viivis põhinõudelt 30 458,80 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
4.4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 13,3% ulatuses Marinox OÜ kanda ja 86,7% ulatuses osaühingu Simplast Profiil kanda.
23(23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.