Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hageja nõuded ja põhjendused

Kostja vastuväited ja põhjendused

seadmed kolmandatelt osapooltelt ning korraldada montaažitööd objektil, et kogu objekt koos dokumentatsiooniga tellijale üle anda. Alates septembrist Wetorex sisuliselt platsitöödel ei osalenud ega juhtinud oma töid, toimusid mõned üksikud tarned tootmisest. Ka ei osalenud Wetorexi projektijuht ega juhatuse liige tellija koosolekutel. Enamikku kirjavahetust ja telefonikõnesid Wetorexi projektijuht ja samuti ka juhatuse liige ignoreerisid. Kui kohus leiab siiski, et Wetorexil oli kostja vastu mistahes nõue, siis nõustub kostja hageja käsitlusega sellest, et see on tasaarvestatud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 11.01.2018.a kohtumääruses (dtl 459-462) kui ka 01.10.2021.a kohtumääruses (dtl 1374-1375).

Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – projekteerimis-ehitustööde töövõtulepingu nr 5413L järgi on Rapla Küte AS ja kostja sõlminud lepingu punktide 2.2 ja 9.1 järgi hakkpuidu katlamaja rajamiseks Rapla maakonda, Rapla linna, Kastani 3a kinnistule „võtmed kätte“ põhimõttel, vastavalt ehitusprojektile ja töövõtja pakkumisele (lisad 1 kuni 7) lepingu hinnaga 1 772 073,65 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – ehitise üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt on kostja tellijale tehtud tööd üle andnud 16.02.2015.a (dtl 416-426). Vaidlust ei ole, et lepinguga nr 5413L kokkulepitud tasu on kostjale välja makstud (dtl 427-436).

Puudub vaidlus, et kostja ja Wetorex OÜ on 15.04.2014.a sõlminud koostöölepingu projekti elluviimiseks, millise kohaselt on Rapla Küte AS väljakuulutanud riigihanke nr 5413 hakkpuidu katlamaja rajamiseks Rapla maakonda, Rapla linna, Kastani 3a kinnistule „võtmed kätte“ põhimõttel ning lepingupartnerite poolt 13.01.2014.a esitatud ühine pakkumine on tunnistatud tellija poolt edukaks (dtl 401-407).

Lepingu punktis 1.4 on pooled kokku leppinud, et lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse seltsingulepingu kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd partnerid ei ole lepingus teisiti kokku leppinud (dtl 401).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

Riigikohus on 03.12.2014.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-109-14 punktis 14 selgitanud, et kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise

korraldus (VÕS §-d 582587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592).

Koostöölepingu punktis 2.1 on partnerid määranud projekti raames teostavate tööde teostamise õigused ja kohustused järgnevalt: 2.1.1 Wetorexi teostada on käesoleva lepingu lisas 1 toodud hakkpuidu katlaseadmete tarne ja paigaldustööd hinnapakkumises toodud suuruses ja mahus. Wetorexil on tema poolt teostatavate tööde osas kõik õigused, kohustused ja vastutus, sh ainuõigus tulule, mida tal õnnestub temale määratud projekti tööde osas saavutada ning kohustus kanda ise täies ulatuses nimetatud tööde osas riskid ja kahju, kui see tekib. 2.1.2 kohaselt Nordeconi teostada on käesoleva Lepingu Lisas 1 toodud kõik need Tööd, mis on märgitud Nordeconi Töö suuruseks ja mahuks. Nordeconil on tema poolt teostatavate tööde osas kõik õigused, kohustused ja vastutus, sh ainuõigus tulule, mida tal õnnestub temale määratud projekti tööde osas saavutada ning kohustus kanda ise täies ulatuses nimetatud tööde osas riskid ja kahju, kui see tekib. 2.1.3 kohaselt Lisas 1 toodud tööde loetelu ja täpsustused, mis puuduvad või erinevad hankijale esitatud hinnapakkumisest loetakse poolte poolt teostatavate tööde hulka mõistega „sealhulgas“ ehk teisisõnu kõik Lisas 1 toodud täpsustused ja lahtikirjutised ei pruugi olla lõplik loetelu projektijärgse ehitise täieliku valmimise jaoks ning selline töö, sh sellest tööst tulenev vajalik toiming, kuulub selle partneri vastutusalasse, kes algse hankijale esitatud hinnapakkumise alusel pidi selle töö või töö osa teostama (dtl 402).

Riigikohus on 06. juuni 2012.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-69-12 punktis 15 selgitanud, et seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele. Seltsingut iseloomustab majanduslik risk, kui seltsingul läheb majanduslikult hästi, siis on võimalik jaotada saadud kasumit, kui halvasti, tekib katmist vajav kahjum (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p 15).

Lepingu punktis 3.1.1 ja 3.1.3 on partnerid otsustanud määrata lepingust tuleneva koostöö juhtivaks partneriks kostja, kes on volitatud suhtlema tellijaga ning saama tellijalt juhiseid hankelepingu täitmiseks, samuti esindama partnereid muudes hankelepingu täitmist puudutavates küsimustes. Sealhulgas on kostja ülesandeks võtta tellijalt vastu tasu projekti raames teostatavate tööde eest ja jagada see partnerite vahel vastavuses partnerite panusega (dtl 403).

Lepingu punktis 4.1 on pooled kokku leppinud, et kostja koostab partnerite eest ja enda nimel arved ja aktid/aruanded ning saadab need tellijale aktsepteerimiseks ning seejärel tööde eest tasumiseks. Juht kohustub saatma igast tellijale esitatavast arvest koopia Wetorexile samaaegselt arve esitamisega tellijale. Lepingu punktis 4.3 ja 4.4 kostja kui mõlema partneri esindaja on volitatud võtma tellijalt partnerite nimel vastu tasu teostatud tööde eest. Kostja kannab Wetorexile määratud projekti tööde eest tellijalt laekunud raha 2 tööpäeva jooksul Wetorexile edasi Wetorexi poolt esitatud arve alusel. Juhul, kui tellijalt on laekunud raha vähem, kui on esitatud arveid partnerite poolt, siis jagatakse tellijalt laekunud raha partnerite vahel proportsionaalselt arve(te) aluseks olnud tööde aktidele. Sellisel juhul ei ole Wetorexil õigust esitada kostjale nõudeid esitatud arvete väljamaksmiseks kogu ulatuses, kuna kostja ei kanna vastutust tellijapoolsete arvelduste eest (dtl 403).

Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ Wetorex pankrot on välja kuulutatud 06.11.2015.a ning hageja on omandanud 13.09.2017.a toimunud enampakkumisel OÜ Wetorex pankrotivarast kõik eelpool osundatud koostöölepingust tulenevad nõuded kostja vastu (dtl 437-439).

Pooled on erimeelt selles, kas kostja peab hagejale tasuma hagetava võlgnevuse summas 870 000 eurot ning viivise. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu ning hagi on

tõendamata. Lisaks on kostja seisukohal, et kooskõlas VÕS § 588 ei saa loovutada seltsinglastele üksteise suhtes kuuluvaid seltsingulepingust tekkinud nõudeid, välja arvatud seltsingu juhtimisest tulenevate kulutuste hüvitamise nõue ja nõue kasumile. Kostja arvates oleks pankrotistunud seltsinglane saanud hagejale loovutada seltsingu kasumi jaotamise nõude üksnes kahe tingimuse täitmisel: 1) Wetorex pidi osalema ise panuste tegemisel (koostöölepingu punkt 2.1 ning 2) seltsing pidi jääma kasumisse. Lisaks kehtis poolte vahel erireegel, et kumbki partner sai kasumit teenida ainult enda tööde osast (lepingu punktid 3.8 ja 3.9). Hageja antud kostja käsitlusega ei nõustu.

Õige on kostja väide selle kohta, et kooskõlas VÕS § 588 ei saa loovutada seltsinglastele üksteise suhtes kuuluvaid seltsingulepingust tekkinud nõudeid. Samas ei nõustu kohus kostjaga, et hageja ei saanud omandada Wetorexi ja kostja vahelisest seltsingulepingust tulenevat nõuet.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et osundatud sättest tulenev piirang puudutab eelkõige seltsinglase õigusliku seisundiga kaasnevaid isiklikke õigusi ning sellega ei ole hõlmatud seltsinglastele kogumina kuuluv seltsingulepingu täitmise nõue. Erandina on võimalik seltsinglastel loovutada, samuti pantida seltsingulepingust tulenevat seltsingu juhtimisega seotud kulutuste hüvitamise nõuet, samuti varalisi nõudeid, mis ei seondu seltsingu juhtimisega. Nii on võimalik loovutada seltsingu juhtimisest tulenevat kulutuste hüvitamise nõuet ilma ettemaksunõudeta, seltsinglase nõuet kasumile, st nõuet sissenõutavaks muutunud kasumiosa väljamaksmisele, nõuet likvideerimisel saadavale varale, samuti varalist nõuet seltsingu vastu, mis tuleneb seltsinglase poolt seltsingu kohustuste täitmisest. (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, 2021. Lk 528-529).

Kohus on seisukohal, et kuivõrd antud juhtumil on hagejal kostja vastu rahaline nõue väidetavalt seltsinglase kohustuste täitmisest, siis on selle nõude loovutamine lubatav ning kostja vastav vastuväide hageja nõudele pole õige.

Ka ei ole vaidlust selles, et hageja on nõude omandanud pankrotimenetluses vara müügi enampakkumisel, millist vaidlustatud ei ole (dtl 437-439).

Järgnevalt kontrollib kohus kas seltsinglane täitis kõik enda lepingulised kohustused ja kas tal on õigus saada seltsingulepingu alusel tasu tellitud töö valmimise eest. Kostja väidetel pole hageja tõendanud, et ta oleks täitnud kõik enda lepingulised kohustused. Kostjale üle antud tööosa eest tekkinud tasunõuded on nõuetekohaselt tasutud.

Hageja on hagis märkinud, et talle teadaolevalt on kostja esitanud Wetorexile 03.03.2015.a tabeli kulude kohta, mida kostja väidetavalt kandis koostöölepingu kohaselt Wetorexi kohustuseks olnud tööde tegemiseks Wetorexi asemel. Tabeli lõpus on muuhulgas kostja kinnitanud, et Wetorexil on lepingu järgi õigus saada 1 214 350 eurot ilma käibemaksuta, millest on kätte saanud koos käibemaksuga 216 672 eurot (dtl 440443).

Sellest tulenevalt on hageja arvamusel, et ta on omadanud kostja vastu nõude summas 1 033 790 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on vähendanud oma nõuet ja palub kostjalt välja mõista 870 000 eurot koos käibemaksuga. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd hagejale ei ole teada nõude sissenõutavaks muutumise täpne kuupäev, siis vaidluse vältimiseks nõutakse kostjalt viivist alates 01.04.2015.a, kui põhivõlg pidi olema igal juhul sissenõutavaks muutunud (dtl 7-8).

Kohus hageja eelpool toodud käsitlusega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud 03.03.2015.a tabel ei ole kostja kinnitus selle kohta, et Wetorexil oli õigus sellises summas tasu saada (dtl 440-443). Sellist kostja tahteavaldust see tabel ei kajasta.

VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

Lepingu punkt 4.3 kohaselt on kostja, kui mõlema partneri esindaja volitatud võtma tellijalt partnerite nimel vastu tasu teostatud tööde eest. Kostja kannab Wetorexile määratud projekti tööde eest tellijalt laekunud raha 2 tööpäeva jooksul Wetorexile edasi Wetorexi poolt esitatud arve alusel (dtl 403). Seega tuleneb kokkuleppest, et omavahelise arvelduse aluseks on arve esitamine.

Hageja on asja kohtulikul arutamisel väitnud, et akteerimise kohustus oli üksnes kostjal ning koostööleping ei näe ette tööde akteerimist Wetorexi ja kostja vahel, kuid see pole kooskõlas kohtule esitatud tõenditega.

Lepingu punkti 6.3 järgi vastutab kumbki partner täies ulatuses temale lepingu punktide

Esmalt tuleb partneri dokumenteerimise ja aruandluse kohustus koostöölepingust ning lisaks nähtub, et pooled on selliselt ka lepingut mõistnud ja vastavalt toiminud, kuivõrd tehtud töid akteeriti ning nende alusel arveid väljastati (VÕS § 23).

Kohtule esitatust nähtub, et kolmele aktile on allakirjutanud Wetorexi seaduslik esindaja X (dtl 1634-1655) ning ühel korral projektijuht Y (dtl 1656-1661). Seda, et Y oli Wetorex projektijuht kinnitas kohtuistungil hageja tunnistajana üle kuulatud Q (dtl 2947) ning kostja tunnistaja W (dtl 2955). Antud isiku nimi käib jooksvalt läbi ka partnerite

omavahelises kirjavahetuses (dtl 497-498).

Osundatud aktide alusel on Wetorex esitanud kostjale tasumiseks neli arvet kogusummas 216 672 eurot, mis vaidlustamata asjaolude kohaselt on tasutud (dtl 1662-1665). Seega pole kohtu ette toodud tõenditega kooskõlas hageja väide selle kohta, et aktid koostati üksnes töötajate enda initsiatiivil seoses ajutiselt töö korraldamisega. Viidatud tõenditega on ümberlükatud ka hageja väited selle kohta, et enamus Wetorexile tasutud summast (umbes 130 000 eurot ilma käibemaksuta) on kostja tasunud allkirjastamata aktide alusel ning see kinnitab selgelt akteerimiskohustuse eelduse puudumist.

Ka kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud Z selgitas, et Wetorex esitas kostjale akte teostatud tööde eest (dtl 2950-2951).

Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud W selgitas, et arve koostamise eelduseks oli allkirjastatud akt. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus akteerimine igakuiselt, kuu lõpus tehti akt kuu jooksul toimunud tööde ja paigaldatud materjalide kohta (dtl 2953-2955).

Teostatud tööde akte ega arveid pärast september 2014.a, mis oleks kostja poolt tasumata, hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja tuginemine 03.03.2015.a tabelile, millises väidetavalt on kostja kinnitanud Wetorexi nõuet summas 1 214 350 eurot on meelevaldne (dtl 440-443). Antud tabelis kajastub üksnes Wetorexi ja kostja vahelises koostöölepingu lisas 1 kokku lepitud Wetorexi teostavate tööde osa maksumus (vaata selles osas ka käesoleva kohtuotsuse punkt 24).

Kohus nõustub kostjaga selles, et ainuüksi asjaolu, et kostja oli tellijaga suhetes määratud juhtivaks partneriks ja tasude vastuvõtjaks, ei saa sellest järeldada, et tellija poolt tasutud arved tuli jagada automaatselt Wetorexiga sõltumata sellest, kas viimane lepingu täitmisse panustas või mitte. Selline hageja järeldus ei ole kooskõlas koostöölepingu punktis 6 kokkulepituga (dtl 404-405).

Vastupidi, viidatud koostöölepingu punktist 6 nähtub, et partnerid leppisid kokku, et seltsingul ei teki seltsinguvara, vaid kummalegi partnerile määrati kindel tööosa, mille teostamise eest ta vastutas ning mille osas oli tal õigus vastavalt kasumile või kahjumile (dtl 404).

Kostja on märkinud, et Wetorex ei suutnud lepingut täita ning 2014.a suvel esinesid tõsised minetused lepinguliste kohustuste täitmisel ning alates augustist-septembrist 2014.a osalemine projektis muutus marginaalseks.

Ka tunnistaja Q andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kostja kauples sinna veel töötajaid, lausa brigaade ja kõik tegid midagi (dtl 2947). Nimetatu kinnitab koosmõjus teiste tõenditega kostja väiteid selle kohta, et Wetorexil esines mahajäämust tööde teostamisega, mistõttu tuli täiendavalt leida töövõtjaid.

Kohtule esitatud 16.09.2014.a tellija ehituskoosoleku protokollist nähtub, et Wetorexi esindaja sel koosolekul ei osalenud, tööde reaalne mahajäämus on vähemalt kuus nädalat, töömaal on vähe muutunud, vaikne, tehnoloogia tööprojekt on jätkuvalt esitamata (tähtaeg 21.04.2014.a), tehnoloogia ehitajad – vanas katlamajas 4+1 töödejuht, kütet ehitab 2+1 inimest Nordeconist, tehnoloogia graafik vaadatakse veelkord konsultandiga üle, täpsustame Wetorexiga tellimusi, osa tegevusi oleme üle võtnud (dtl 636-637).

23.09.2014.a tellija ehituskoosoleku protokollist nähtub, et tehnoloogia töödejuhti Wetorexi poolt platsil peaaegu ei ole – töölised otsivad platsil mida teha, keegi nende tegevust ei suuna, tellija teavitab ehitajat veelkord sanktsioonide rakendamisest, tehnoloogia tööprojekt on siiani esitamata (dtl 638-639).

30.09.2014.a tellija ehituskoosoleku protokollist nähtub, et käik Wetorexi Põlva tehasesse 25.09.2014.a vähe lootustandev, tööjõud ebapiisav, tööde järjekord pingereata, tellija teavitab ehitajat veelkord sanktsioonide rakendamisest, tehnoloogia tööprojekt on siiani

esitamata (dtl 640-641).

Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – 30.07.2014.a kirjast nr 07.14.001A/3 tuleneb, et kostja on avaldanud rahulolematust Wetorexi kui ühispakkuja suhtes (dtl 495).

Samuti nähtub AS Eraküte 29.09.2014.a kirjast kostjale, et töövõtulepingu nr 5413L täitmisel on tekkinud mahajäämus 17 nädalat ning lisaks on esitamata katlamaja tehnoloogia tööprojekt. Nimetatud kirja kohaselt on antud tööde teostamiseks täiendav tähtaeg, mis lepingu muutmise kokkuleppe kohaselt on 28.11.2014.a (dtl 500, 503-504, 505-506).

10.10.2014.a on tellija pöördunud täiendavalt kostja poole ning heitnud ette, et esitamata on endiselt nõuetekohane ja terviklik ehitusprojekt, sealhulgas katlamaja tehnoloogia tööprojekt, mis tuli vastavalt lepingule esitada 21.04.2014.a (dtl 471).

Kostja on 02.09.2014.a e-kirjaga palunud Wetorexilt infot nendepoolsest planeerimisest, seadmete tellimise seisust ja tööjõust. Kõige tähtsam küsimus, mis seisus on alakolde valmistamine. Palun vasta telefonile või helista tagasi (dtl 498). Sellele e-kirjale on Wetorex vastanud, et alakolde valmistamise kohta ei vasta kohe, selgitan olukorda ja palun vastuse saata. Seadmete tellimisega tegeleb hetkel Y, saan seda homme kontrollida ja Yl lasta vastata (dtl 497-498).

03.09.2014.a e-kirjaga on kostja palunud Wetorexil täiendavaid selgitusi seadmete tellimisest ja valmistamisest (dtl 497). Sellele kirjale järgnevalt on kostja pöördunud info saamiseks kolmanda isiku poole, kuivõrd Wetorexilt pole infot saadud (dtl 496).

Lisaks on kostja 02.10.2014.a edastanud Wetorexile e-kirja, millise kohaselt on objekti üleandmise tähtaeg 28.11.2014.a ja selle 100 % täitmiseks alustatakse koheselt läbirääkimisi objektil seadmete montaaži- ja paigaldustööde teostamiseks mitme tehnoloogiaettevõttega (dtl 499).

09.10.2014.a on edastatud Wetorexile e-kiri, millises on palutud asuda dialoogi, et leida lahendused ülevalolevatele küsimustele (dtl 501).

Seega on kostja antud juhul tõendanud, et Wetorexil esines tellija ees vajakajäämisi enda kohustuste täitmisel ning kostja võttis osaliselt need kohustused üle. Hageja vastavaid kostja vastuväiteid asja kohtulikul arutamisel ümberlükanud ei ole.

Hageja on märkinud, et ajavahemikul august 2014.a kuni veebruar 2015.a on Wetorex väidetavalt kandnud otseseid kulusid antud objetiga seoses summas 550 097,42 eurot (dtl 899-906, 907-921, 922-924, 1428-1429) ning need kulud ei ole lõplikud, kuna lisanduvad näiteks tööjõukulud jms.

Kohus on seisukohal, et iseenesest võib välja toodud kulutuste näol esineda alus tasunõude esinemiseks, kuid nõude esitamiseks peab hageja esmalt välja tooma, millise tehtud töö eest ta kostjalt tasu nõuab (VÕS § 637 lg 3). Hageja seda antud juhul teinud ei ole. Seda enam, et Wetorex on varasemalt tehtud töid akteerinud ja nende alusel kostjale arveid esitanud ja kostja on arveid tasunud. Hageja on antud juhtumil nimetanud üksnes oletusliku nõudesumma ilma seda konkreetsete tööde ja nende maksumusega sisustamata. Kohus on sellisele hagi puudusele hageja tähelepanu juhtinud.

Kohus on nõude täpsustamiseks hagejale 16.02.2022.a kohtuistungil selgitanud, et hageja peab oma nõuet tõendama ja sellel alusel, et tema on lepingut kohaselt täitnud ja tal on õigus lepingu täitmise tulemusena ka tasu saada. Kohus on ka selgitanud, et ei nõustu sellega, et ainuüksi makstud lepingu tasu matemaatiline arvutamine saab olla nõude aluseks (dtl 1717-1720).

Lisaks on kohus 03.05.2022.a toimunud kohtuistungil hagejale selgitanud, et asja lahendamiseks tuleb tuvastada, mis tööd (millises mahus) ja millises maksumuses Wetorex teostas pärast akteerimise lõpetamist objektil. Samuti on kohus samal istungil

hagejale selgitanud, et kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tema tõendamiskoormiseks on üksnes nõude summa äranäitamine ja viitamine sellele, et tööd on lõpetatud ning lõpetamata tööde mahtu peab tõendama üksnes kostja (dtl 1886-1889).

Kohtule on esitatud ka teostatud tööde akt august 2015.a, mis on allkirjastatud 07.08.2015.a ning millise kohaselt on akteeritud täiendavalt 12 000 euro suuruses summas tehtud töid ning lepitud kokku, et see summa kuulub kostja poolt Wetorexile tasumisele (dtl 1866-1868). Selle akti kohaselt on see Wetorexi nõue 31.07.2015.a kolmepoolse kokkuleppe alusel loovutatud Amcom Ehitus OÜ-le (dtl 1868, 1869).

Seega pole õige ka hageja tuginemine 11.12.2014.a kuni 20.02.2015.a kostja ja Wetorex e-kirjavahetusele, millises on väidetavalt lubatud Wetorexile tasu maksta. Vastupidi, kostja on selgelt Wetorexile vastanud, et sisutühja kirjavahetust ei ole mõtet pidada, kuivõrd on ilmselge, et oma kuluarvete tasumine on iga ettevõtte siseasi. Kostja on ka selgitanud, et tabeli matemaatilise jäägi osas (40 721) saab teha otsuse hetkel, kui on selge, mis saab multitsüklonist ja kui on tööle saadud suitsugaaside pesur ja tehtud lõplikud mõõdistused. Kui kõik on korras, saame selle summa tasuda (dtl 1832-1836).

Veelgi enam, viidatud kirjavahetusest tuleneb, et selliseid summasid nagu nõuab hageja, ei ole kostja lubanud Wetorexile tasuda. Ka ei ole Wetorex sellises suuruses tasu kostjalt kunagi nõudnud. Vastupidi, Wetorex möönab, et kostja on kandnud Wetorexi eest kulusid, kostjalt on küsitud vastuarvet, mida oleks võimalik tasaarvestada. Ka on kostjalt uuritud, kas Wetorex võib esitada väikese arve (summas mille kostja ise määrab) (dtl 1833-1835). Kohus osundab, et partnerid on hilisemalt s.o 07.08.2015.a leppinud kokku, mis summas (12 000 eurot) on Wetorexil tehtud tööde eest tasu saada (dtl 1868).

Kostja väidetel tegi ta Wetorexi tööosa teostamiseks kulutusi summas 1 230 827,78 eurot ning projekt jäi kahjumisse summas 164 593,81 eurot (dtl 1726-2748, 2794-2799, 28002856). Kostja on märkinud, et ainuüksi Wetorexi tööosana kokkulepitud tehnoloogiaosa kogukahjum moodustas 542 446,05 eurot. Kostja on ka välja toonud, et lisaks pidi ta tegelema seadmete parandustöödega, vahetades osa seadmeid välja kolmandate osapoolte abiga. Ka oli kostjal tarvis teostada vaeg- ja garantiitöid veel ka 2016.a ja 2017.a. Hageja on neile vastuväidetele vaid lakooniliselt ja valikuliselt vastanud.

Alternatiivselt palub hageja kvalifitseerida oma nõude panuse tagastamise nõudena (VÕS § 581 lg 1), kuigi seda alles kohtuvaidluste kirjalikes teesides. Kohus leiab, et ka sellel alusel pole võimalik hagi rahuldada (ega ka osaliselt), kuivõrd sellise nõude esitamisel peab hageja samuti tõendama millises maksumuses on ta panustanud ja mis osas on tema panus tagastamata. Hageja üksnes märgib, et tema panus oli vähemalt 928 580 eurot. Hageja seda konkreetselt sisustanud ei ole, kuivõrd viited panusele on üldised, tuginedes oma nõudes üksnes lepingus kokkulepitud tööosale.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja pole tõendanud, et lepinguga võetud kohustused on kohaselt täidetud ning tööosa hulka kuulunud töö on edukalt sooritatud. Sellekohane aruandlus ning dokumentatsioon puudub. Hageja väited Wetorexi panuse suuruse kohta ei ole kooskõlas kohtu ette toodud tõenditega (vaata selles osas ka kohtuotsuse punkte 57-60). Sellest tulenevalt jääb hageja nõue kostjalt 870 000 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

Hageja on esitanud kohtule lisaks võgnevusele ka viivise nõude VÕS § 113 lg 1 alusel. Kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka hageja kõrvalnõue viivise väljamõistmiseks.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.

TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita.

Kostja on esitanud 06.05.2022.a kohtule taotluse 03.05.2022.a istungi protokolli parandamiseks, millises palub parandada kostja esindaja sõnavõttu istungil (dtl 18921893). Hageja ei pea protokolli parandamist põhjendatuks. Protokoll ei ole stenogramm ning antud juhul ei moonuta protokolli kantud tekst seda mõtet, mida kostja esindaja väljendas (dtl 1897).

Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega protokolli parandamiseks ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokolli parandamiseks. Sellest tulenevalt jääb kostja taotlus rahuldamata. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2025. a otsusega nr 2-17-19453.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.