3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja 14.06.2022 laenulepingust Y220611045 tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 208,28 eurot.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja seisuga 25.03.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 11,29 eurot ning viivis alates 26.03.2024 sissenõutavaks muutunud põhinõudelt 208,28 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Välja mõistetud summad kostja peab tasuma Revensen OÜ arveldusarvele nr EE067700771008684951 LHV, märkides makse selgitusse enda nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri 2-23-11214.
9.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 830 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 480 eurot koos käibemaksuga.
10.Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (830 eurot) viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 08.08.2023 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.Mõista kostjalt hageja kasuks välja 14.10.2021.a sõlmitud laenulepingust nr Y210920005 tulenev põhivõlgnevus 4200,35 eurot, intress 631,87 eurot, lepingu hooldustasu 61,50 eurot, sissenõudmiskulud 35,00 eurot, seisuga 08.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 607,94 eurot ning edasiulatuvalt alates 09.08.2023 viivis põhinõudelt lepingujärgses määras 38,00% aastas kuni põhinõude kohase tasumiseni;
1.2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja 14.06.2022.a sõlmitud laenulepingust nr Y220611045 tulenev põhivõlgnevus 972,33 eurot, intress 120,04 eurot, lepingu hooldustasu 57,00 eurot, sissenõudmiskulud 35,00 eurot, seisuga 08.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 90,71 eurot ning edasiulatuvalt alates 09.08.2023 viivis põhinõudelt lepingujärgses määras 24,00% aastas kuni põhinõude kohase tasumiseni;
1.3.Välja mõistetud summad kostja peab tasuma Revensen OÜ arveldusarvele nr EE067700771008684951 LHV pangas, märkides makse selgitusse võlgniku nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri
2.Hagi aluse osas selgitab hageja, et esimene nõue tuleneb kostja ja Ühisraha OÜ vahel 04.10.2021 sõlmitud laenulepingust nr Y210920005 ja laenulepingu nr Y210920005 lisast 1. Selle lepinguga refinantseeriti laenulepingutest nr Y210721019 ja Y210208050 tulenevad kohustused.
Laenulepingu nr Y210208050 sõlmiti hageja väitel kostja ja Ühisraha OÜ vahel 09.02.2021.a ning selle alusel võttis kostja laenu 1000 eurot intressiga 39.90% aastas ja 0.111% päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 10.03.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 63,63 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 10.02.2023. Kokku kohustus kostja tasuma 1557,12 eurot (igakuised osamaksed 63,63 EUR x 24 kuud + 30 eurot lepingutasu). Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja kostja pangakontole EE592200221010061478. Laenulepingu nr Y2107021019 sõlmiti hageja väitel kostja ja Ühisraha OÜ vahel 21.07.2021 ning selle alusel võttis kostja laenu 3000 EUR intressiga 39.50% aastas ja 0.11% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 11.08.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 11. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 122,76 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 11.07.2026. Kokku kohustus kostja tasuma 7365,60 eurot (igakuised osamaksed 122,76 EUR x 60 kuud + 0,00 eurot lepingutasu). Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja kostja pangakontole EE592200221010061478. Hageja selgitas, kuidas käib laenu taotlemise protsess. Hageja selgitab, et klient valib soovitud laenu summa ja sobiva tähtaja. Süsteem näitab automaatselt, kui suur saab olema igakuine laenu makse. Järgmisena täidab klient taotluse, milles märgib oma isiklikud andmed, mis edaspidi kantakse taotlusele (vt lisa hagiavaldus lisa 27, 31). Järgmisele leheküljele liikumiseks vajutab klient nuppu «Edasi». Järgmisel lehel on maksegraafiku tutvustus, üldtingimustega ja põhitingimustega. Antud leheküljel näeb klient informatsiooni laenu summa ja maksetähtaja (mille klient ise märkis), igakuise makse summa, lepingutasu, aastase intressi kohta. Samas leheküljel näeb klient maksegraafik, põhitingimused ja üldtingumused. Lehe allpool on kliendile kättesaadavad kõik lepingu andmed ja kõik lepingu tingimused. Vajutades nupule «Pakkumise esitamine» kinnitab klient samuti, et on tutvunud maksegraafikuga ja krediidilepingu üldtingimustega ning on teadlik nende mõjust tema finantsolukorrale. On tutvunud Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabelehega ja hinnakirjaga ning on saanud selgitusi laenulepingu oluliste tingimuste ja laenulepingu sõlmimisega kaasnevate ohtude kohta. Sellele nupule vajutamata lepingut kliendiga ei sõlmita ja taotlust ei saadeta laenuandjale. Sellisel viisil on ilmselge, et kostja tutvus kõikide lepingu tingimustega. Edasi saab laenuandja taotluse, klient saab laenuandjalt kirja selle kohta, et taotlus on kätte saadud. Kui klient ei esitanud laenuandjale taotlusega pangakonto väljavõtet, saab ta lisaks kirja palvega esitada pangakonto väljavõte. Kostjal oli oma konto, mille kaudu esitas taotlusi. Sellisel viisil kostja sisenes smart-id ja id-kaardi abil oma kontole (hageja toob välja ka kuupäevad, mil kostja sisenes oma kontole). Hageja sõnul teatas kostja septembris esialgsele võlausaldajale, et soovib ühendada laenulepingud ühte ja natuke hiljem teatas, et soovib võtta maksepuhkust kolmeks kuuks seoses haigestumisega Covidisse. Seega kostja ja Ühisraha OÜ vahel sõlmiti 04.10.2021 uus laenuleping nr Y210920005 ja laenulepingu nr Y210920005 lisa1 lepingu tingimuste muutmine. Hageja selgituste kohaselt oli sel hetkel laenulepingust Y210721019 nõue summas 3339,51 eurot ja laenulepingust Y210208050 nõue summas 990,79 eurot; kokku: 4330,30 eurot + lepingutasu 135 eurot + maksepuhkuse tasu 25 eurot. Kokku oli hageja sõnul sel hetkel kahest laenulepingust tulenevate nõuete kogusumma 4490,30 ning. Uue laenulepingu järgseks laenusummaks lepiti kokku 4500 eurot, mis hageja väitel loeti täies ulatuses refinantseerimise kaudu kostjale kätteantuks (8.70 jäi hageja sõnul ettemaksuna). Intressi oli 38.00% aastas ja 0.106% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 10.11.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 179,70 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 10.10.2026. Kokku kohustus kostja tasuma 10917,00 eurot
(igakuised osamaksed 179,70 EUR x 60 kuud + 135,00 eurot lepingutasu). Lepingus oli krediidikulukuse määr 53,45%. Hageja sõnul on kostjalt selle lepingu täitmiseks laekunud 2220,07 eurot. Hageja sõnul jäi kostja makseviivitusse alates 13. osamaksest (mille tasumise tähtaeg oli 10.11.2022) ning algne krediidiandja ütles lepingu üles 24.03.2023.
3.Hageja teine nõue tuleneb kostja ja Ühisraha OÜ vahel 14.06.2022 sõlmitud laenulepingust nr Y220611045, mille kohaselt kostja sai hageja väitel laenu 1000 eurot, intressiga 24% aastas ja 0.067% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 14.07.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 14. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 37,77 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 14.06.2027. Kokku kohustus kostja tasuma 2316,20 eurot (igakuised osamaksed 37,77 EUR x 60 kuud + 50,00 eurot lepingutasu). Hageja sõnul jäi kostja makseviivitusse alates 4. osamaksest, mille tasumise tähtaeg oli 14.10.2022 ning algne krediidiandja ütles lepingu üles 24.03.2023. Hageja sõnul on kostjalt selle lepingu täitmiseks laekunud 124,15 eurot. Laenulepingus oli krediidikulukuse määr 50,39%.
4.28.03.2024 võttis kohus vastu hagist osalise loobumise 4087,04 euro ulatuses ning lõpetas menetluse intressi 219,55 eurot, hooldustasu 118,50 eurot ja sissenõudmiskulude 70 eurot nõudes, põhivõlast 3040,02 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 638,97 euro ulatuses. 28.03.2024 võttis kohus menetlusse hageja alternatiivsed nõuded: 4.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed 04.10.2021 laenulepingust Y210920005 edasiulatuvalt põhinõudes 1261,81 eurot igakuiste osamaksetena järgmiselt: -10.12.2025 43,10 eurot -10.01.2026-10.09.2027 58,03 eurot -10.10.2027 58,11 eurot. 4.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed 14.06.2022 laenulepingust Y220611045 edasiulatuvalt põhinõudes 606,72 eurot igakuiste osamaksetena järgmiselt: -14.04.2024-14.06.2027 15,83 eurot -14.07.2027 16,03 eurot.
5.Hageja tegi VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et laenulepingu Y210208050 alusel sai kostja kätte 970 eurot, tasus kuni lepingute ühendamiseni kokku 334,49 eurot, seega põhiosa jääk ümberarvestuse korral, kui kõik tasutu arvestada põhivõla katteks, on 635,51 eurot. Laenulepingu Y2107021019 alusel sai kostja kätte 2910 eurot, tasus kuni lepingute ühendamiseni kokku 63,63 eurot, seega põhiosa jääk on 2846,37 eurot. Hageja määras tagasimaksed uuesti Hageja arvestab, et kostja tasus uue maksegraafiku alusel põhinõude summas 2220,07 eurot, ehk alates 1-37 osamakset ja osaliselt 38. osamakse. Sellest lähtudes puudus seisuga 24.03.2023 ning samuti 08.08.2023, ehk hagi esitamise päeval, laenuandjal õigus lepingu ülesütlemiseks. Edasiulatuv nõue on summas 1261,81 eurot (3481,882220,07). Uue lepingu alusel on kostjal hageja ees suur ettemaks kuni 10.12.2025 aastani. Arvestades seda, et kostjal on suur ettemaks hageja palub mõista kostjalt alates 10.12.2025 edasiulatuv nõue summas 1261,81 eurot. Laenulepingu Y220611045 osas toob hageja välja, et kostja sai kätte 950 eurot, tasus kokku 124,15 eurot, seega põhiosa jääk on 825,85 eurot. Hageja määras tagasimaksed uuesti. Hageja arvestab, et kostja tasus uue maksegraafiku alusel põhinõude summas 124,15 eurot, ehk alates 1-7 osamakset ja osaliselt 8.osamakse. Sellest lähtudes puudus seisuga 24.03.2023 laenuandjal õigus lepingu ülesütlemiseks.
Hageja teavitab kohtule, et uue maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud põhiosa summa on seisuga 25.03.2024 219,13 eurot (osaliselt 8 osamakse summas 13,34 eurot + alates 9-25 osamakset summas 205,79 eurot (13x15,83=205,79). Hageja esitab kohtule TsMS § 369 alusel edasiulatuva nõude ning palub kohtul välja mõista kostjalt edasiulatuvad maksed 25.03.2024 esitatud graafiku alusel. Laenulepingust Y220611045 tulenevalt võlalt nõuab hageja viivist 16,55 eurot seadusjärgses viivisemääras. Kostjal tekkis põhiosa võlgnevus alates 09.08.2023 (hagi esitamise järgnevast päevast). Sellest ajast alates peab kostja tasuma hagejale kuni laenu tagastamiseni viivist määraga 12,00% aastas põhisummalt 219,13 eurolt aastas. Hageja esitab kohtule viivise arvestuse alates 09.08.2023-25.03.2024.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud e-posti teel. Kostja hagile vastanud ei ole, kuid kirjutas 03.02.2024, et tal on probleeme tasumisega ning 19.03.2024, et kohtuistungit ta ei soovi. Peale hageja poolt nõudest osalist loobumist teavitas kohus menetlusosalistele, et menetleb hagi lihtmenetluses. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kuid kohus märgib selguse huvides, milliseid asjaolusid kohus kontrollis ja tuvastas nõude eeldusena.
7.Kas leping on sõlmitud ja kehtis
7.1.Lepingu vorm Hageja toob välja, et laenulepingud nr Y210920005 ja Y220611045 sõlmisid pooled internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis ning leping koosnes hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest (lisa 9, lisa 18) ja laenulepingu üldtingimustest (lisa 10, lisa 19). Laenusaaja sai hageja väitel lepingueelse teabe laenutaotluse esitamisel ning lisaks saadetakse lepingueelne teave e-mailile enne lepingu sõlmimist. Vastuseks kohtunõudele, milles kohus juhtis hageja tähelepanu lepingu nõutud vormis sõlmimise tõendamise vajadusele, vastas hageja 9.11.2023, et enne laenusumma ülekandmist kostjale on saadetud laenuleping koos maksegraafikuga, laenulepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (lisa 2,3,4,5,6). Leping edastati hageja väitel e-posti teel kostjale (vt lisa 3-7). Hageja on esitanud selle tõenduseks kohtule 4 e-kirja, mis on saadetud e-postiaadressile XXX järgmistel kuupäevadel: 9.02.2021, 21.07.2021, 4.10.2021 ja 14.06.2022. E-kirjade sisu on kõigil olnud ühesugune: Lugupeetud H. S. Täname Teid, et pöördusite Ühisraha OÜ poole! Teie taotlus on edukalt rahastatud investorite poolt. Raha ülekandmine Teie arvelduskontole toimub 1 tööpäeva jooksul. Manuses on laenuleping koos makserekvisiitidega. Laenusumma tagastamiseks kohustub laenusaaja kandma maksekuupäevaks portaalipidaja arveldusarve kaudu oma Virtuaalkontole maksegraafikus sätestatud summad. Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks, et kostja tegi tahteavaldused nõude aluseks olevate lepingute sõlmimiseks ning et krediidiandja edastas kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal, e-kirjaga, täites seeläbi sidevahendite teel sõlmitud lepingu vorminõude (VÕS § 410 lg 1).
7.1.Krediidi kulukuse määr Laenulepingus nr Y210208050 oli krediidi kulukuse määr 60,13%. 09.02.2021.a oli maksimaalne lubatud krediidi kulukuse määr 60,27%. Laenulepingus nr Y2107021019 oli krediidi kulukuse määr 52,91%. 21.07.2021 oli maksimaalne lubatud krediidi kulukuse määr 56,04%.
Laenulepingus nr Y210920005 oli krediidi kulukuse määr 53,45%. Lepingu Lisa 1 lepingu tingimuste muutmine (dtl 37) kohaselt oli krediidi kulukuse määr 55,36%. 04.10.2021 oli maksimaalne lubatud krediidi kulukuse määr 56,04%. Laenulepingus nr Y220611045 oli krediidi kulukuse määr 50,39%. 14.06.2022 oli maksimaalne lubatud krediidi kulukuse määr 50,85%. Lepingute krediidi kulukuse määr jäi seega lubatu piiresse.
8.Kas laen on tarbija kasutusse antud Hageja toob välja, et laenulepingu nr Y210208050 alusel maksis Ühisraha OÜ laenu kostjale välja kostja pangakontole EE592200221010061478 (lisa 3). Hageja väitel sai kostja laenulepingu Y210208050 alusel kätte 970 eurot. Hageja on selle tõenduseks esitanud LHV Pank ASi digitempliga maksekorralduse, mille kohaselt on Ühisraha OÜ kandnud kostjale 9.02.2021 970 eurot. Hageja toob välja, et laenulepingu nr Y2107021019 alusel maksis Ühisraha OÜ kostjale laenu välja kostja pangakontole EE592200221010061478 (lisa 6). Hageja väitel sai kostja laenulepingu Y2107021019 alusel kätte 2910 eurot. Hageja on selle tõenduseks esitanud LHV Pank ASi digitempliga maksekorralduse, mille kohaselt on Ühisraha OÜ kandnud kostjale 07.0.2021 2910 eurot. Laenulepinguga Y210920005 refinantseeriti kaks eelnimetatud laenu, kostjale sellega raha juurde laenuks ei antud. Hageja toob välja, et laenulepingu nr Y220611045 alusel maksis Ühisraha OÜ kostjale laenu välja 14.06.2022 kostja pangakontole EE592200221010061478 (lisa 20). Hageja väitel sai kostja laenulepingu Y220611045 alusel sai kostja kätte 950,00 eurot. Hageja on selle tõenduseks esitanud LHV Pank ASi digitempliga maksekorralduse, mille kohaselt on Ühisraha OÜ kandnud kostjale 14.06.2022 950 eurot. Hageja on seega tõendanud, et kostja sai eelpoolviidatud laenusummad kätte.
9.Nõude loovutamine Laenulepingu nr Y210920005 osas selgitab hageja, et Ühisraha OÜ loovutas 02.05.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 02.05.2023 teatise (lisa 15). Laenulepingu nr Y220611045 osas selgitab hageja, et Ühisraha OÜ loovutas 02.05.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 02.05.2023 teatise (lisa 25). Hageja on selle tõenduseks esitanud e-kirjad, mis on saadetud väidetud kuupäeval e-postiaadressilt [email protected] kostja e-postiaadressidele XXX ja XXX. Kirjas on viited laenulepingute numbritele ning on märgitud, et nõuded loovutati hagejale. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et lepingutest Y210920005 ja Y220611045 tulenevad nõude on talle loovutatud ning et kostjat on nõude loovutamisest teavitatud.
10.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine Kohus selgitas 27.02.2024 kohtumääruses, et hagiavalduses esitatu põhjal leiab kohus, et algne krediidiandja ei ole laenulepingute nr Y210920005 ja Y220611045 sõlmimisel täitnud vastutustundliku laenamise kohustust nõuetekohaselt. Hageja esitatud pangakonto väljavõtte analüüs ei toeta hagiavalduses esitatud väiteid, et kostja sissetulekud ületasid tema kulutusi ning raha jäi veel ülegi. Kohus leidis, et hageja ei ole hagiavalduses ka välja toonud, millisest allikast kostja sissetulekuid sai (peale töötasu, mis aga konto analüüsi kohaselt on olnud vaadeldavas ajavahemikus 399-600 eurot kuus). Sellest tulenevalt tegi kohus hagejale ettepaneku kas esitada konto väljavõtted, mis hageja väitel kostjalt laenulepingute (kõigi 4 lepingu) sõlmimisel küsiti või teha VÕS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus. Hageja esitas ümberarvestuse, loobus sellest
tulenevalt osaliselt algsest nõudest ning esitas täiendava nõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmiseks. Seega hageja muudetud nõude rahuldamine ei eelda vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist ega kohtu poolt hindamist.
11.Lepingu üles ütlemine Laenulepingu nr Y210920005 tähtaeg ei ole saabunud – viimane graafikujärgne osamakse on 10.01.2027. Laenulepingu nr Y220611045 tähtaeg ei ole saabunud – viimane graafikujärgne osamakse on 14.06.2027. Hageja tõi välja, et ümberarvestuse korral ei oleks kummagi lepingu puhul lepingu üles ütlemise ajal olnud üles ütlemise eeldused (makseviivitus vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega) täidetud. Sellest tulenevalt esitas hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmise nõude.
12.Põhivõlg
12.1.Laenulepingu nr Y210920005 osas on hageja tõendanud, et kostja sai kätte 970 + 2910 (kokku 3880) eurot. Hageja väitel tegi kostja enne lepingute ühendamist tagasimakseid 334,49 + 63,63 eurot (kokku 398,12 eurot) ning pärast lepingute ühendamist (numbri Y210920005 alla) on kostja teinud tagasimakseid kokku 2220,07 eurot. Seega on hageja määranud tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 alusel uuesti, koostades maksegraafiku summale 3481,88 eurot (3880 - 398,12 eurot) ning arvestanud, et kostja on uuest maksegraafikust ära tasunud tagasimakseid 2220,07 euro ulatuses (ehk alates 1-37 osamakset ja osaliselt 38. osamakse). Tasuda on kostjal seega veel kokku (3481,88-2220,07) 1261,81 eurot. Uus maksegraafik on kohtule esitatud 15.03.2024 (dtl 249) ning kohus on selle edastanud kostjale e-postiga. Hageja toob välja, et sellest lähtudes puudus seisuga 24.03.2023 ning samuti 08.08.2023, ehk hagi esitamise päeval, laenuandjal õigus lepingu ülesütlemiseks. Edasiulatuv nõue on summas 1261,81 eurot (3481,88-2220,07). Uue lepingu alusel on kostjal hageja ees suur ettemaks kuni 10.12.2025 aastani. Arvestades seda, et kostjal on suur ettemaks hageja palub hageja mõista kostjalt alates 10.12.2025 edasiulatuv nõue summas 1261,81 eurot vastavalt esitatud uuele maksegraafikule järgmiselt: -10.12.2025 43,10 eurot -10.01.2026 - 10.09.2027 58,03 eurot -10.10.2027 58,11 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, sest poolte vahel oli laenuleping, hageja tõendas, et laen on kostja kasutusse antud, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat. Kohus selgitab, et hageja poolt esitatud uuel maksegraafikul on maksete tähtpäevade lahtris aastaarvus numbriviga alates 19. maksest. 18. makse tähtpäevale 10.04.2023 järgneb 19. makse tähtpäev 10.05.2024, seega on kahe makse tähtpäeva vahel aasta. Kohus arvestab 19. makse tähtpäevaks 10.05.2023 ja vastavalt järgmised igakuised maksed, mistõttu on viimase makse tähtpäev 10.10.2026. Kohus märgib, et kostja poolt tasutud tagasimaksed kokku summas 2220,07 eurot hõlmavad uuest maksegraafikust osamakseid 1-38 summas 2205,14 eurot (38 x 58,03) ja osaliselt 39.osamakset summas 14,93 eurot). Seega on kostjal ettemaks osaliselt kuni 10.01.2025 ja tuleb tasuda uuest maksegraafikust 39.osamaksest 43,10 eurot, osamaksed 40-59 igaüks summas 58,03 eurot (20 x 58,03) ja viimane osamakse 10.10.2026 summas 58,11 eurot.
12.2.Laenulepingu Y220611045 osas toob hageja välja, et kostja sai kätte 950 eurot. Hageja määras 15.03.2024 tagasimaksed uuesti (dtl 253). Hageja arvestab, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 124,15 eurot, ehk uuest maksegraafikust on tasutud 1.-7. osamaksed ja osaliselt 8. osamakse. Tasumata on 825,85 eurot. Hageja toob välja, et sellest lähtudes puudus seisuga 24.03.2023 laenuandjal õigus lepingu ülesütlemiseks. Hageja teavitab kohtule, et uue maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud põhiosa summa on seisuga 25.03.2024 219,13 eurot (osaliselt 8 osamakse summas 13,34 eurot + alates 9-25 osamakset 13x15,83=205,79). Hageja esitab kohtule TsMS § 369 alusel edasiulatuva nõude ning palub kohtul välja mõista kostjalt edasiulatuvad maksed 25.03.2024 esitatud graafiku alusel. Kohus märgib, et hageja 25.03.2024 esitatud maksegraafikus puudub 14.12.2024 makse ja viimase makse tähtaeg on 14.07.2027. Kuivõrd hageja määratud tagasimaksete kuupäev on iga kuu 14. kuupäev, siis on arvestuslikult viimase makse tähtaeg 14.06.2027. Hageja on märkinud, et laenulepingu Y220611045 alusel sai kostja kätte 950 eurot ja et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 124,15 eurot, ehk uuest maksegraafikust on tasutud 1.-7. osamaksed (7 x 15,83=110,81) ja osaliselt 8. osamakse. Seega on tagasimakse 124,15 eurot korral tasutud 8.osamaksest 13,34 eurot (124,15-110,81 eurot). Kohus leiab, et uue maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud põhiosa summa on seisuga 25.03.2024 208,28 eurot (osaliselt 8. osamakse summas 2,49 eurot + alates 9-21 osamakset 13x15,83=205,79). Kuivõrd hageja määratud tagasimaksete kuupäev on iga kuu 14. kuupäev, siis kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole rohkem tagasimakseid sissenõutavaks muutunud. Kohus märgib, et kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud, kuid täielikult tasumata uue maksegraafiku 9.-21. tagasimaksed (hageja on ilmselt lihtsalt eksinud, märkdes, et kuni 25. osamaksed, samas kui arvutused on õigesti tehtud 13 tagasimakse kohta). Laenulepingu Y220611045 alusel saadust on tagastamata seega kokku 825,85 eurot, millest kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutav 208,28 eurot ning ülejäänud 617,57 eurot muutub sissenõutavaks edaspidi. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, sest poolte vahel oli laenuleping, hageja tõendas, et laen on kostja kasutusse antud, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud, hageja on seaduse kohaselt määranud tagasimaksed uuesti, uuesti määratud tagasimaksetest osa on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Hageja on taotlenud mõista välja 606,72 eurot osamaksetena järgmiselt: 14.04.2024-14.06.2027 15,83 eurot -14.07.2027 16,03 eurot. Kuna hageja 25.03.2024 esitatud maksegraafikus puudub 14.12.2024 makse ja hageja määratud tagasimaksete kuupäev on iga kuu 14. kuupäev, siis on arvestuslikult viimase makse tähtaeg 14.06.2027. Kohus märgib, et kuna uue maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud põhiosa summa on seisuga 25.03.2024 208,28 eurot, siis saab osamaksetena alates 14.04.2024 välja mõista kokku 617,57 eurot. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt laenulepingu nr Y220611045 alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg summas 208,28 eurot ning edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuva 617,57 eurot osamaksetena järgmiselt: 14.04.2024-14.05.2027 15,83 eurot kuus (38 makset, osamaksed 22-59) -14.06.2027 5,18 16,03 eurot (60.osamakse).
13.Viivis Laenulepingust Y220611045 tulenevalt võlalt nõuab hageja viivist 16,55 eurot seadusjärgses viivisemääras. Hageja toob välja, et kostjal tekkis põhiosa võlgnevus alates 09.08.2023 (hagi esitamise järgnevast päevast). Sellest ajast alates peab kostja tasuma hagejale kuni laenu tagastamiseni viivist määraga 12,00% aastas põhisummalt 219,13 eurolt aastas. Hageja esitab kohtule viivise arvestuse alates 09.08.2023-25.03.2024 ning nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 16,55 eurot. Kohus on seisukohal, et viivist saab arvestada sissenõutavaks muutunud nõudelt. Kohus ei saa nõustuda hagejaga, et põhivõlalt 208,28 eurot saab viivist hakata arvestama alates hagi esitamisele järgnevast päevast, sest hageja ise toob välja, et põhivõlg muutus sissenõutavaks uue maksegraafiku alusel seisuga 25.03.2024. Viivist tuleb arvestada uue maksegraafiku (dtl 253) järgi ning kohtu hinnangul muutusid tagasimaksed sissenõutavaks ja tuli viivist arvestada järgmiselt: Alates 09.08.2023-13.08.2023 oli võlgnevus 5 x 15,83 + 2,49 eurot (9-13 osamakse + 8.osamaksest 2,49€); 81,64 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 5 päeva eest on 0,13 eurot; 14.08.2023-13.09.2023 oli võlgnevus 6 x 15,83 + 2,49 eurot; 97,47 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 31 päeva eest on 0,99 eurot; 14.09.2023-13.10.2023 oli võlgnevus 7 x 15,83 + 2,49 eurot; 113,30 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 30 päeva eest on 1,12 eurot; 14.10.2023-13.11.2023 oli võlgnevus 8 x 15,83 + 2,49 eurot; 129,13 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 31 päeva eest on 1,32 eurot; 14.11.2023-13.12.2023 oli võlgnevus 9 x 15,83 + 2,49 eurot; 144,96 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 30 päeva eest on 1,43 eurot; 14.12.2023-13.01.2024 oli võlgnevus 10 x 15,83 + 2,49 eurot; 160,79 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 31 päeva eest on 1,67 eurot; 14.01.2024-13.02.2024 oli võlgnevus 11 x 15,83 + 2,49 eurot; 176,62 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 31 päeva eest on 1,87 eurot; 14.02.2024-13.03.2024 oli võlgnevus 12 x 15,83 + 2,49 eurot; 192,45 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 29 päeva eest on 1,91 eurot; 14.03.2024-25.03.2024 oli võlgnevus 13 x 15,83 + 2,49 eurot; 208,28 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 12 päeva eest on 0,85 eurot. Seega ajavahemikul 09.08.2023-25.03.2024 on sissenõutavaks muutunud viivis summas 11,29 eurot. Kohus saab VÕS § 113 alusel rahuldada hageja nõude mõista kostjalt välja viivis alates 26.03.2024 sissenõutavaks muutunud põhinõudelt 208,28 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Pärast hageja poolt osaliselt nõudest loobumist on hageja menetluskulud 830 eurot, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja menetluskulude nimekiri on koos hagiga kostjale kätte toimetatud, kostja vastanud ei ole. Kohus määras 28.03.2024 määrusega anda pooltele lõpptähtaeg 08.04.2024 soovi korral seni
esitamata seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled menetluskulude täiendavat nimekirja ei esitanud. Hageja toob välja, et tema lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud: dokumentidega tutvumine/hagiavalduse koostamine, materjalide komplekteerimine 5 tundi (tunnihinnaga 120 eurot/h). Oma õigusabikulude hinna määramisel lähtub hageja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, mille kohaselt on senises praktikas põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot. Hageja kinnitab, et eelnimetatud menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja tasu 480 eurot, so 4 tunni eest koos käibemaksuga. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub, kannab ta kostja menetluskulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Vaid riigilõiv tuleb arvesse võtta väiksemas määras, sest osa riigilõivust (175 eurot) kuulub hagejale tagastamisele 28.03.2024 määrusega. Hagejat esindas menetluses magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 120 eur/h. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Kohus leiab, arvestades esindaja kvalifikatsiooni, et nimetatud tasumäär on mõistlik. Lähtudes eeltoodust, peab kohus käesoleva tsiviilasja raames põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (käibemaksuga), mis on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel hageja poolt taotletud 4 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 830 eurot (350 + 480). Arvestades, et hageja osaliselt ise loobus hagist ning kohus rahuldas ülejäänud nõude osaliselt, tuleb hageja menetluskulud proportsionaalselt jätta kostja kanda selles ulatuses, milles kohus hagi rahuldas. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. 08.08.2023 esitatud hagi hind oli 8641,23 eurot. 25.03.2024 vastuses hageja loobus osaliselt oma nõudest summas 4087,04 eurot.
Kohus määras 28.03.2024 määrusega võtta vastu hagist osaline loobumine 4087,04 euro ulatuses ning lõpetada menetlus intressi 219,55 eurot, hooldustasu 118,50 eurot ja sissenõudmiskulude 70 eurot nõudes, põhivõlast 3040,02 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 638,97 euro ulatuses. Kohus määras uueks hagihinnaks 2131,60 eurot. Hageja esitas 25.03.2024 alternatiivse nõude. Hageja tegi VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõude ümberarvestuse ja esitas kohtule TsMS § 369 alusel edasiulatuva nõude. Kohus rahuldas 04.10.2021 laenulepingust Y210920005 tuleneva nõude summas 1261,81 eurot. Kohus rahuldas 14.06.2022 laenulepingust Y220611045 tuleneva nõude põhivõla osas summas 208,28 eurot, seisuga 25.03.2024 sissenõutavaks muutunud viivise summas 11,29 eurot ning viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (208,28 eurot) alates 26.03.2024, mis aasta eest arvestatuna on 26,04 eurot. Samuti rahuldas kohus 14.06.2022 laenulepingust Y220611045 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 617,57 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 2124,99 euro ulatuses, mis on peale nõudest osalist loobumist arvestatud hagihinnast (2131,60 eurot) 99,6899% ~100%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist, mõistab kohus TsMS § 163 lõike 1 kohaselt kostjalt hageja kasuks välja 100% hageja menetluskuludest, millele vastab summa 830 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.