Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Edasikaebamise kord
Harju Maakohus Leanika Tamm 09.aprill 2024, Pärnu kohtumaja 2-22-8424 Mirjel OÜ hagi Loomeloomus OÜ, Estlanders Marketing OÜ vastu võlgnevuse ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 5295 eurot Hageja OÜ Mirjel, rg-kood 12410186, asukoht Metsa 30/1, Tallinn 11618, e-post xxx Seaduslik esindaja W.K Kostja II Loomeloomus OÜ, rg-kood 12944019, asukoht XXX 11911, e-post xxx Seaduslik esindaja Z.M Kostja II Estlanders Marketing OÜ, rg-kood 14600714, asukoht Roosikrantsi 8/1-5, Tallinn 10119, e-post XXX Seaduslikud esindajad Z.M ja Z.U (osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige) Lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Madisson AB Kuklase ja Partnerid [email protected] Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 09.09.2024. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata hageja taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud tervikuna hageja, OÜ Mirjel kanda.
Välja mõista hagejalt OÜ-lt Mirjel kostjate I ja II kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kogusummas 3060 eurot (ilma km-ta) 25,5 tunni osutatud õigusabi eest tunnitasuga 120 eurot tund. Lk 1 / 16
2-23-3394
5.Mõista hagejalt OÜ-lt Mirjel kostjate kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras, alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on OÜ Mirjel hagi Loomeloomus OÜ ja Estlanders Marketing OÜ vastu võlgnevuse ja mittevaralise kahju nõudes, mille kohus on 17.11.2022 menetlusse võtnud.
2.Hageja nõue. Hageja on korduvalt oma nõudeid muutnud ja korrigeerinud, nõudes nii mittevaralist kui varalist kahju saamata jäänud tuluna, samuti nõuab hageja kostjalt töövõtulepingu raames teostatud ettemaksete tagastamist. Kohus on 17.11.2022 menetlusse võtnud 02.11.2022 hagi täpsustuses esitatud nõude:
2.1.Mõista kostjatelt solidaarselt välja hüvitis 5925 EUR, millest 925 EUR on hageja poolt lepingujärgse tasu tagastamise nõue ja 5000 EUR on mittevaraline kahju, mida hagejale on põhjustanud kodulehele paigutatud mittetoimiv broneeringusüsteem. Samas nõuet põhistades toob hageja välja, et tal jäi äritegevuses saamata tulu vähemalt 1000 EUR, ning Mirjel OÜ-le tekkis mainekahju mittetoimivast broneeringusüsteemist, mis rikkus kliendisuhteid. Kahju seisneb seni kohusetundlikult toiminud ja kohustuste täitmist ning sõnapidamist väärtustanud Mirjel OÜ maine languses klientide ees.
2.2.Hageja 27.12.2023 menetlusdokumendis esitanud kahjunõude sõnastuses: kostjatelt välja mõista saamata jäänud tulu 2427,2 EUR ajavahemikus 25.04.2022-31.05.2022 eest, lisades viivisenõude alates 31. maist 2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja lisab alternatiivselt juurde, et kuivõrd hagejale tekkis kahju nii väga pika viivitusega ja lepingutingimustele mittevastava töö eest maksmisega, saamatajäänud tulust, mistõttu pidi ta ka oma edasise tegevuse ümber korraldama, on ka kohane, kui hüvitise suuruse otsustab VÕS § 127 lg 6 järgi kohus.
2.3.Oma 04.02.2024 kohtuvaidluse teesides toob hageja oma lõplike nõuetena välja: (i) Hageja poolt töövõtulepingust taganemisel lepingu alusel üleantud rahasumma 925 EUR tagastamise nõue ning nimetatud summalt alates 1. veebruarist 2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras või alternatiivselt (ii) juhul kui kohus peab kohaseks mitte lugeda taganemist kehtivaks, nõuab Hageja VÕS § 115 lõike 2 teisele lausele tuginedes üleantud 925 euro tagastamist asendava kahjuna koos eelpool kirjeldatud viivisega. (iii) 2427,2 EUR saamatajäänud tulu vahemikus 25.04.2022-31.05.2022 ning alates
31.maist 2022 kuni kohustuse kohase täitmisena viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, lisades juurde, et kuivõrd Hagejale tekkis kahju nii väga pika viivitusega ja lepingutingimustele mittevastava töö eest maksmisega, kui ka saamatajäänud tulust, mistõttu pidi ta ka oma edasise tegevuse ümber korraldama, on ka kohane, kui hüvitise suuruse otsustab VÕS § 127 lg 6 järgi kohus. Kohus märgib, et hageja ei teata üheski menetlusdokumendis, et ta oleks loobunud mistahes varasemast mittevaralise kahju nõudest, sest ta nõuab kostjatelt hüvitist VÕS § 127 lg 6 alusel kohtu äranägemisel (mainekahju nõue). Lk 2 / 16
2-23-3394 (iv)
Samuti taotleb hageja kahjunõude vähendamise tõttu 5925 eurolt 2252,2 euro võrra enese poolt enam tasutud riigilõivu (kogusummas 425 eurot) tagastamist.
3.Kostjate seisukohad ja vastuväited. 4.1 Kostjad oma 23.01.2023.a. ühises vastuses hagile /dtl 72-82/ nõuet ei tunnista, vaid paluvad jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostjad toovad esmalt välja, et hagi on raskesti loetav ja ebaselge, viited tõenditele puuduvad. Kostjad leiavad, et nad mõlemad on sõlmitud töövõtulepingu pooled (töövõtjad) ja on tegelenud kodulehe loomisega, ehk seetõttu on nad antud vaidluses väidetavalt solidaarvõlgnikud. 4.2 Pooltel puudub kirjalik leping. Hageja pöördus jaanuar 2022 alguses kostja II poole seoses „Bronto mängutoa“ kodulehega. Hageja juhatuse liige ja kostja II juhatuse liige Z.U suhtlesid pöördumise järgselt hageja poolt tellitava kodulehe teemal ka telefonitsi; Kostja II esitas hagejale pakkumise, millega hageja nõustus. Seega hageja (tellija) ning kostja II (kuna kostja II kaasas töösse-projekti ka kostja I) ja kostja II vahel (töövõtjad) sõlmiti kokkulepe, mis vastab töövõtulepingule ning selle tingimused nähtuvad kostja II juhatuse liikme 13.01.2022 e-kirjast /dtl 8/. Pooled on lepingu täitmise raames suhelnud e-kirjade ja telefoni teel. Kodulehe valmistamise tasu on 925 eurot, mis on tasutud kostjale I kahes osas (esimene osamakse 18.01.2022, teine osamakse 14.03.2022); 4.3 Kostjad selgitavad, et kodulehe tegemise protsess toimub selliselt, et loodavat kodulehte luuakse-ehitatakse kostja/kostjate enda serveris-keskkonnas (Zone.ee – Estlanders.ee alamdomeen). Antud juhul: https://bronto.estlanders.ee. Kui koduleht on valmis, siis palutakse, et klient viidatud keskkonnas vaataks kodulehe üle, testiks seda. Ja annaks tagasisidet. Kui kliendil pretensioone pole, kõik sobib, siis antakse koduleht kliendile üle, ühes sellega, liigutatakse koduleht n-ö eluskeskkonda (tehakse kõigile internetikasutajale kättesaadavaks). Täpselt samamoodi toimiti ka antud projekti- kodulehe puhul. 4.4 Pooltel puudus selge kokkulepe, millisel kuupäeval kostja hagejale soovitud materjali valmis teeb. Pooled on läbirääkimiste käigus tähtaega korduvalt erinevatel põhjustel muutnud. 27.02.2022 (ehk ca kuu aega pärast kokkuleppelepingu sõlmimist ja esimese osamakse laekumist) saatis kostja II juhatuse liige Z.U hagejale ülevaatamiseks uue kodulehe esimese versiooni. Z.U avaldas ekirjas, et tahab uue kodulehe järgmise nädala jooksul mängutoa klientidele kättesaadavaks teha /dtl 83/. Viivitus tulenes sel hetkel hagejast, siis kostja II esindaja haigestumisest (2 nädalat), peale mida suhtlus jätkus e-kirjade ja telefoni teel. Viivitused on seotud ka hagejast tulenevate asjaoludega (hageja rendilepingu lõppemine). 4.5 Hageja ja kostja II suhtlesid telefoni teel 21.04.2022, mil hageja esitas kostjatele puuduolevat ja täiendavat informatsiooni. Kõnes lepiti kokku, et uus koduleht läheb aktiivseks, ehk kõigile kodulehe kasutajatele ligipääsetavaks 25.04.2022. 4.6 Kostja II täitis oma kohustuse ning hageja juhatuse liikmel oli ligipääs kodulehele alates kodulehe klientidele kättesaadavaks tegemisest (25.04.2022). Uus koduleht majutati hageja kontole, mis asub portaalis Zone.ee (kodulehtede majutusteenuse osutaja). Ligipääsuhaldus Zone.ee-s (Zone+) andis hagejale võimaluse oma kodulehele ligi pääseda. /dtl 13/. Uus koduleht majutati Hageja kontole, mis asub portaalis Zone.ee (kodulehtede majutusteenuse osutaja). Ligipääsuhaldus Zone.ee-s (Zone+) andis Hagejale võimaluse oma kodulehele ja ka broneerimissüsteemile ligi pääseda (ligipääs oli automaatne, sest Hageja omas Zone.ee virtuaalserverit ning Kostjatele oli antud vaid piiratud „Halduri“ ligipääs. Eraldi ligipääs sai hagejale antud 01.05.2022 koos detailse broneerimissüsteemi Lk 3 / 16
2-23-3394 haldamise õpetusega /dtl 86/. 4.7 Kostja 27.07.2023 täiendavas vastuses /dtl 243-251/ ning 15.01.2024 lõplikus seisukohas /dtl 351-358/ jääb selle juurde, et kostja vaidleb täies ulatuses vastu nii hageja algsele nõudele kui ka alternatiivsele varalise kahju ja mainekahju nõudele, tuues välja, et nõue ei ole põhjendatud, kohtupraktika kohaselt ei saa lepingulise kohustuse korral mittevaralise kahju nõuet üldjuhul esitada, välja arvatud juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgmisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralist kahju. Kostja toob vastuseks hageja 27.12.2023 esitatud hagi täpsustusele täiendavalt välja, et hageja oli nõus võtma töö vastu 25.04.2022. Kostja andis töö 24.04.2022 üle. Töö vastuvõtmisel ei esitanud Hageja Kostjatele ühtegi pretensiooni. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, nagu oleks ta telefoni teel andnud kostjale juurdepääsu vanale kodulehele ja broneerimissüsteemile. Vana kodulehte haldas hageja tervikuna ise kuni uue kodulehe üleslaaadimiseni. Poolte vahel puudus töövõtulepingus kokkulepe, et Kostjad peavad looma uue kodulehe koostööna varasema arendajaga või temaga suheldes), kuna Kostjad pidid looma uue kodulehe. Uus koduleht ei pidanud tehniliselt baseeruma varasemal kodulehele, vaid tegemist oli uule lehega. Vana kodulehe ja broneerimissüsteemi üle võtmine oleks eeldanud oluliselt suuremat ja spetsiifilisemat infotehnoloogilist tööd. Poolte vahel puudus kokkulepe, et Kostja pidi broneerimissüsteemi loomisel võtma aluseks/kasutama Hageja vana kodulehe broneerimissüsteemi alusprogrammi/koodi – see poleks olnud ka võimalik. Uue ja vana ühildamine oleks olnud palju kulukam. Kostja märgib ka seda, et hageja ei ole tõendanud, milline see varasem koduleht ja broneerimissüsteem (oma funktsioonides ja funktsionaalsuses) oli, sh ei ole hageja kirjeldanud, milline pidanuks broneerimiskalender visuaalselt välja nägema. Kostja palub jätta tähelepanuta hageja 27.12.2023 menetlusdokumendis toodud hinnapakkumised teistelt ettevõtetelt, kuna hageja on hinnapakkumist võttes esitanud detailse ja konkreetse loetelu nendest eritingimustest/täiendavatest funktsioonidest, millele hinnapakkuja poolt loodav erilahendusega broneerimissüsteem peab vastama. Kostja rõhutab, et sarnast sisendit Hageja Kostjatele ei andnud, mistõttu ei lepitud eritingimustes, broneerimissüsteemi lisafunktsioonides ka kokku. Alles neli päeva pärast kodulehe ja broneerimissüsteemi üleandmist, asus Hageja saatma Kostjatele täiendavaid juhiseid ja täpsustusi broneerimissüsteemi funktsioonide osas. Vaatamata sellele, et need täpsustused ei lähtunud varasematest kokkulepetest, tulid Kostjad Hagejale vastu ja tegelesid nende täiendavate muudatustega operatiivselt (01.05.2022, 09.05.2022). Vaatamata operatiivselt tegutsemisele (funktsioonide lisamine, muudatused funktsioonides, mh ka broneerimiskalendri haldamine vastavalt Hageja juhistele) ja Hageja soovidele vastu tulemisele, saatis Hageja 09.05.2022 e- kirja, kus ta ei toonud välja ühtegi täiendavat muudatuse vajadust, probleemi, vaid asus esitama arusaamatuid ja selgelt tegelikkusele mittevastavaid väiteid, justkui 1 tund mittetöötavat broneerimiskalendrit on Hageja maine rikkumine, kahjum jne. Kostja toob välja ka selle, et hageja pretensioonide näol oli tegemist sellise broneerimissüsteemi funktsionaalsust puudutava seadistusega/ muudatusega, mida Hagejal oli võimalik ka iseseisvalt teha. Samuti oli võimalik Hagejal vastava seadistuse/muudatuse tegemine saada selgeks Z.U pakutud ZOOM kõne abil, millest Hageja keeldus. Kõik Hageja poolt soovitud täiendused ja täpsustused (äärmisel juhul pisipuudused) said Kostjate poolt operatiivselt Lk 4 / 16
2-23-3394 tehtud/lahendatud hiljemalt 09.05.2023, ehk sisuliselt nädala ajaga (jättes arvestamata puhkepäevad, kuigi Kostjad tegelesid Hageja täienduste ja täpsustustega ka nädalavahetusel/hilisõhtutel).
ISTUNGIMENETLUS
4.Harju Maakohtu 05.12.2023 toimunud istungil /dtl 147-157/ jäi hageja oma haginõude juurde ning kostja vaidles hagile vastu. Kohus selgitas tõendamise eset ja tõendamiskoormist, sealjuures tõendeid uurides ilmnes, et osa tõenditest on digitoimikus loetamatud. Sellest tulenevalt taotles hageja kohtult täiendavalt aega tõendite esitamiseks, millise tähtaja kohus andis. Pooled esitasid kirjalikud kohtuvaidluse teesid tähtaegselt
5.Kostja esitas 15.01.2024 ühes seisukohaga ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks 3060 eurot (ilma km-ta), kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot, kokku on õigusteenust osutatud 25 tundi 30 minutit.
Hageja on menetluskuludele vastuväited esitanud oma kohtuvaidluse teesides 04.02.2024, mille kohaselt on kostja andmed menetluskulude kohta ebaproportsionaalselt suured, arvestades vaidluse sisu, olemust ja keerukust ja ajalist kestvust on Kostja lepingulise esindaja tasu suures osas põhjendamatu. Menetluskulude loetellu on kantud ka menetluskulude tagatise taotlus, mis ei ole seotud kliendile õigusabi osutamisega. Menetluskulude tagatise taotlemine on antud tsiviilasjas täielikult Kostja oma risk, kuivõrd Hagejal ei ole olnud makseraskusi. Kliendi nõustamise hulka ei kuulu ka menetluskulude nimekirja koostamine, mis on menetluskulude nimekirjas välja toodud omaette kuluelemendina. Kliendiga suhtlemise hinnastamise osas ei saa ei Hageja ega kohus kontrollida, mida sisaldas suhtlus kliendiga, seega ei ole suhtlus kliendiga kontrollitav toiming ja ei ole tõendatud, et see toimus menetluskulude hinnakirjas esitatud mahus ning seonduvad kulud on kohane jätta Kostja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
9.Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab seadusliku ja põhjendatud otsuse tegemine (TsMS § 435 lg 1) seda, et kohus on enne materiaalõiguse kohaldamist käsitlenud lahendatavaid küsimusi TsMS § 442 lg 8 nõuetest tulenevas loogilises järjekorras: 1) poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud; 2) tõendite hindamisel tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused; 3) seaduse kohaldamist põhjendav õiguslik hinnang. Seega ka käesolevas hagimenetluses esitatud nõuete (lepingust taganemine ja mainekahju ning täiendavalt ja Lk 5 / 16
2-23-3394 alternatiivselt esitatud varalise kahju) lahendamisel kohus esmalt tuvastab kõigi nõuete ja vastuväidete aluseks olevad asjaolud alljärgnevas: (I) milline ja millistel tingimustel leping oli poolte vahel sõlmitud; (II) kas hagejal oli õigus lepingulisest suhtest taganeda ning kas ja millises ulatuses tekib hagejal lepingust taganemise korral õigus eelnevalt tasutud lepingutasu tagasisaamiseks; (III) mittevaralise kahju (mainekahju) nõudes, mille osas kostja on osa nõudest asendanud samadel asjaoludel reaalse kahju (saamata jäänud tulu) nõudega, tuvastab kohus esmalt, kas hagejal on mainekahju tekkinud, seejärel, kas kahju tuleneb kostja tegevusest ning milline võiks olla õiglane hüvitis kahju eest
10.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et tegemist on töövõtulepinguga, milles tellijaks on hageja ning töövõtjateks ühiselt kostjad I ja II. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. I Töövõtulepingu sisu ja lepingu objekti kirjeldus
11.Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, millised olid töövõtulepingu tingimused, millele hagejale valmistatav uus koduleht pidi vastama. Seega esmalt analüüsib kohus, millistes tingimustest pooled lepingu sõlmimisele kokku leppisid.
12.Kohus lähtub võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 29. lg 1-8, mis reguleerib lepingute tõlgendamist. Peamise lepingu tõlgendamise printsiibina lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. Lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti.
Lk 6 / 16
2-23-3394
13.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
14.Hageja pöördus jaanuar 2022 alguses kostja II poole seoses „Bronto mängutoa“ kodulehega. Hageja on omapoolse kodulehe tellimuse tegemiseks 11.01.2022 küsinud “Tere,, rääkisime eelmisel nädalal, Põhimõtteliselt olen praeguse koduka ülesehitusega rahul, osad lehed võiks kokku koondada, tekst lühemaks ja kogu haldamine lihtsamaks. Leidsin enamvähem sarnased näidised wix.com/-lt- (Modeling Agency template ja Juice Shop template. Manuses avalehe näidis“ /dtl 7/ Kostja II vastas 13.01.2022, et tutvus mõlema hageja poolt pakutud põhjaga ja saab aru hageja eelistustest.
15.Hageja selgitab oma algsetes seisukohtades, et ta tellis kostjalt uue kodulehe, mis pidi asendama hageja vana kodulehte. Kirjavahetusest ilmneb, et hageja ise ei ole hinnapakkumisel kostjale uue kodulehe osas mingit kodulehe funktsioone kirjeldavat sisendit ega süsteemikirjeldust edastanud. Hageja selgitus on umbmäärane, ning ütleb, et vana kodulehe ülesehitus on üldiselt rahuldav, mingeid indikatsioone hageja ise kodulehel oleva broneerimissüsteemi olulisusele ega süsteemi spetsiifilisele häälestamisele ei anna. Sellest tulenevalt on kohus on seisukohal, et hageja poolt töövõtulepinguga tellitud eset – uut Bronto mängutoa kodulehte kirjeldavad tingimused on tuvastatavad kostjate tehtud hinnapakkumisest hagejale: avaleht, tutvustus, galerii, broneerimine+aitäh leht, lisateenused, kontakt+aitäh leht, KKK, privaatsuspoliitika. Täiendavate komponentide selgituseks oli kostja juurde lisanud: WordPress’i põhja eluaegne litsents, mis võimaldab uuendusi; Turvalisuse seadustamine (2-astmeline sisselogimine Adminitele), Seadistus Zone serveris ja Zone+ liides lihtsaks haldamiseks; BakeryBuilder CMS editor – võimaldab kiirelt ja mugavalt infot iseseisvat sisestada, GDPR seadistamine, Google Analytics’i seadistamine (kodulehe kasutajate jälgimine); 1:1 salvestatud videotreening läbi Zoom platvormi iseseisvaks kodulehe haldamiseks/dtl 8/;
16.Kohus on seisukohal, et pooled lugesid lepingu sõlmituks hetkest, mil hageja tasus esimese osamakse 18.01.2022 summas 462,50 eurot /dtl 26/. Kirjalikku töövõtulepingut pooled ei sõlminud.
17.Kohus tuvastas, et kostja asus tellimust täitma ning esitas hagejale tutvumiseks esmase kodulehe projekti 27.02.2022, võimaldades hagejale uuele lehele juurdepääsu parooliga: Kostja II esindaja Z.U kirjutas hagejale 27.02.2022 „Tervitus! URL bronto.estlanders.ee (link) parool:bronto11 Mul oleks vaja seda kaanepilti koos lillal plärtsuga vasakul. Hetkel saadetud fail oli natukene poolik. Mobiilis tekitasin Sulle uue logo. Ehk kirjeldad, kuidas praegune broneerimine täpselt toimib, saame teha kiire kõne. Tahaks järgmisel nädalal lehe live’i tõsta. /dtl 83/.
18.Ülaltoodust nähtub, et Kostja II jäi juba 27.02.2022 hagejalt ootama täiendavat kirjeldust broneeringusüsteemi toimimise kohta. Hagejal on tõendamiskoormis, et ta tellis kostjalt broneerimissüsteemi mingi konkreetse seadistuse või erifunktsioonidega. Kohtu ette pole Lk 7 / 16
2-23-3394 toodud ühtegi tõendit, et hageja oleks kostjale puudu oleva info ja kirjelduse broneerimissüsteemi kohta üldse esitanud. Algses pakkumuses, mis oli poolte lepingu aluseks, mistahes lisanõuded broneerimissüsteemi sisule või häälestusele puuduvad. Hageja on väitnud, et ta andis kostjale juurdepääsu tutvumiseks vanale kodulehele, kuid kostja eitab seda. Hageja ei ole ka seda oma väidet tõendanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus tõendatuks lugeda, et kostjal oli võimalus tutvuda hageja vanal kodulehel paikneva broneerimissüsteemi seadistustega vana kodulehe administraatori, s.o. hageja vahendusel.
19.Poolte vahel puudus sealjuures ka kokkulepe, et Kostja pidi broneerimissüsteemi loomisel võtma aluseks/kasutama Hageja vana kodulehe broneerimissüsteemi alusprogrammi/koodi. Kostja on töövõtulepingu sisus selgitanud, et sellist teenust ta ei osuta, kuna uue ja vana kodulehe ühildamine nõuaks programmeerimisoskusi ja oleks seetõttu palju kulukam tellija jaoks. Kohus on veendunud, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus ei ole kokku lepitud selles, et kostjad asuksid hageja vana kodulehte ümber programmeerima.
20.Kohus on seisukohal, et kuni kodulehe üleandmiseni 25.04.2022 ei ole hageja tellijana kostjale andnud mitte mingit sisendit broneerimissüsteemi lisafunktsioonidest. Broneerimissüsteemi selgitus tellimuses piirdub komponendi äramainimisega kostjate tehtud hinnapakkumises hagejale: avaleht, tutvustus, galerii, broneerimine+aitäh leht, lisateenused, kontakt+aitäh leht, KKK, privaatsuspoliitika. Täiendavate komponentide selgituseks oli kostja juurde lisanud: WordPress’i põhja eluaegne litsents, mis võimaldab uuendusi; Turvalisuse seadustamine (2-astmeline sisselogimine Adminitele), Seadistus Zone serveris ja Zone+ liides lihtsaks haldamiseks; BakeryBuilder CMS editor – võimaldab kiirelt ja mugavalt infot iseseisvat sisestada, GDPR seadistamine, Google Analytics’i seadistamine (kodulehe kasutajate jälgimine); 1:1 salvestatud videotreening läbi Zoom platvormi iseseisvaks kodulehe haldamiseks/dtl 8/;
21.Kohtu ette ei ole toodud tõendeid, et hageja oleks kogu kodulehe loomise perioodi vältel, s.o. 27.02.2022 - 25.04.2022 tutvunud kostja II serveris paikneva loodava kodulehe projektiga, seda proovinud, või katsetanud, avaldanud puudusi, teinud ettepanekuid vms. Kohus märgib, et parool pääsuks loodavale lehele oli kostja II poolt hagejale antud juba 27.02.2022. Kostja selgitab oma 23.01.2023 menetlusdokumendis, et hagejal endal oli Zone serveri haldajana olemas ligipääs serverile, millesse leht paigutati /dtl 76/, ning hageja on kostjale II 21.04.2022 avaldanud kasutajatunnuse (e-posti aadress) ja parooli. „Tegin konto ära xxx“ /dtl83. Kostja tõstis varasemalt tema poolt hageja tellimusel loodud uue kodulehe (mis paiknes kuni üleandmiseni asukohas: (URL)bronto.estlanders.ee) hagejale kuuluvasse Zone.ee domeeni. Kohus on seisukohal, et poolte poolt kasutatud sõnastus „kodulehe laivi tõstmine“ tähendab, et hageja vana koduleht võeti tema domeenist (ja veebiaadressilt) maha ning alates 25.04.2022 oli üleval üksnes uus, kostja II poolt koostatud koduleht, mille tööversioon paiknes varasemalt kostja II serveris juurdepääsuaadressiga https://bronto.estlanders.ee /kohtuistungi protokoll dtl 150-151; helisalvestis 00:26:59 kuni 00:30:36/ ning hageja tõend 2023 lõpu menetlusdokumendi Lisa 19. /dtl 205/. Kohus on seisukohal, et kostja on tõendanud, et ta on töövõtulepingu objekti kontrollinud algusest, st. alates 27.02.2022 nii ise kui ka võimaldanud seda teha ka hagejal. 245.04.2022 luges kostja II kodulehe valminuks ning muutis selle kasutatavaks hagejale ja avalikkusele.
Lk 8 / 16
2-23-3394
22.Kohus tuvastas, et hageja tasus teise osamakse 14.03.2022 summas 462,50 eurot /dtl 27/ Kohus tuvastas, et pooled leppisid kokku lepingu objekti - kodulehe üleandmisevastuvõtmise 25.04.2022, toiming seisnes uue kodulehe avalikkusele, st . kõigile kodulehe kasutajatele ligipääsetavaks muutmises /dtl 85/. Pooled arutlesid 14.03.2022 - 21.04.2022 korduvalt lepingu tähtaja üle: Kostja selgitab oma 23.01.2023 menetlusdokumendis, et 22.03.2022 toimus Z.U ja hageja juhatuse liikme vahel telefonikõne, kus hageja juhatuse liige ütles, et mängutoa ruumide rendileping varsti lõpeb. Et ta ei tea täpselt, mis hageja äritegevusega edasi saab, kuidas mängutuba sellises olukorras edasi opereerida, kus saab olema uus asukoht. Hageja soovis kodulehe loomise protsessi nii kauaks ootele panna. Kostjad jäidki ootele. Hageja on kohtuistungil samuti selgitanud, et : 20.04.2022 teatab hageja kostjale II: „Tere, ma arvan, et lõpetame selle asja ära – aega on ülemõistuse palju kulunud ja soovin raha tagasi“ Sellele järgnevalt 21.04.2022 on kostja II teatanud „Tervitus! Teeme homme kõne. Ma arvasin, sul oli mingi asukoha muudatus ka vahepeal. Kas u. kl 11 sobib või oli kell 18 parem?“ Hageja kostjale II „18.30, enne olen väga kinni.“./dtl 10/ Edasi kirjutab hageja 21.04 kostjale „Tegin konto ära xxx sorry kobisemise pärast /dtl83/. Kohus tuvastas eeltoodu põhjal nii hageja enda selgituste, poolte kirjavahetuse kui kostja seisukohtade põhjal, et kostja II andis hagejale töövõtulepingu alusel loodud uue kodulehe kokku lepitud ajal, s.o 24.504.2022 üle.
23.Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele hageja hagiavalduses toodud alusväide, mille kohaselt oli spetsiifiliselt seadistatud broneerimissüsteem kodulehe peamine osa. Kohus loeb lepingutingimustest välja selle, et hageja on kodulehele soovinud saada seadistatavat broneerimissüsteemi ning kostja on sellise süsteemi kodulehele paigutanud. Hageja ei ole kohtu ette toonud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt oleks hageja varasemalt kordagi kostjale selgitanud, millise seadistuse või visuaalse väljanägemisega broneerimissüsteem vastab hageja ootustele ja vajadustele. Kohus märgib, et samuti ei ole pooled lepingusse lisanud broneerimissüsteemi seadistamist/häälestamist täiendava tingimusena. Vaidlus puudub, et Hageja on juba oma algse tellimuse kohaselt soovinud võimalust süsteemi paindlikumast muuta ja ise seadistada. Kohtu hinnangul ei ole hagejal tekkinud broneerimissüsteemi seadistuste haldamisega seotud probleemide näol tegemist puudustega töövõtulepingu objektis, milleks on koduleht koos kõigi tellimuspakkumuses kirjeldatud moodulitega (vt. ülal punkt 19).
24.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Kuna broneerimissüsteemi eritingimuste kohta kokkulepped poolte vahel täielikult puuduvad, ei ole tegemist kokku lepitud tulemusega VÕS § 635 lg 1. Töövõtulepingu puuduseks TsMS § 635 lg 1 mõttes ei saa olla asjaolu, et hageja kasutas üht kodulehte, millel oli loodud broneerimissüsteem, mille haldamise ja kasutamisega hageja oli harjunud ega eeldus, et uues süsteemis toimib broneerimine samade seadistuste järgi, mis varasemas süsteemis ilma seadistamiseks vastavaid juhiseid andmata. Broneerimissüsteemi seadistamise spetsiifika puudub lepingust täielikult kuni lepingu eseme üleandmiseni. Kostja II lõi uue kodulehe, millele paigutas kasutamisvalmis broneerimissüsteemi ning selle süsteemi olemasolu ja seadistamise võimalikkuse osas kodulehel vaidlus puudub. Kohus on kokkuvõtvalt veendunud seisukohal, et kodulehe üleandmise-vastuvõtmisega 25.04.2022 sai hageja tellimuse objekti (kodulehe) valduse ning koduleht vastas varasemalt kokku lepitud tingimustele ja sisendile, mis Lk 9 / 16
2-23-3394 töövõtjale tellija poolt varasemalt oli antud. Töövõtulepingus puudusid mistahes eritingimused broneerimissüsteemile.
25.Kohus märgib, et asja lahendamise seisukohalt on tähtsusetu hageja poolt 27.12.2023 esitatud Aara Disaini pakkumise /dtl 173-176/, mille hageja on küsinud alles 11.12.2023, kuna antud tõend on loodud enam kui aasta peale kostjaga lepingu sõlmimist ning hageja enda antud sisend tõendist nähtuvalt on täiesti erinev varasemast sisendist. Kummastav on ka see, et alles 27.12.2023 vahetult enne kohtuvaidlusi esitatud menetlusdokumendis /dtl 160161/ esitab hageja selgelt formuleeritud kirjelduse, millise seadistustega broneerimissüsteemi hageja vajab.
II Hageja avaldus lepingust taganemiseks ja lepingutasu tagastamiseks
26.Hageja nõuab töövõtulepingust taganemisel lepingu alusel üleantud rahasumma 925 EUR tagastamise nõue ning nimetatud summalt alates 1. veebruarist 2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras või alternatiivselt, juhul kui kohus peab kohaseks mitte lugeda taganemist kehtivaks, nõuab hageja VÕS § 115 lõike 2 teisele lausele tuginedes üleantud 925 euro tagastamist asendava kahjuna koos eelpool kirjeldatud viivisega.
27.Kohus on seisukohal, et hageja nõue lepingust taganemise ja juba tasutud summade osas tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
28.Tulenevalt VÕS § 116 lg 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Riigikohus on oma lahendis nr 2-202-3033/44 punktis 13 sedastanud, et töövõtja loetakse VÕS § 647 lg 1 järgi töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 116 lg 5 kohaselt võib kahjustatud lepingupool määrata VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa.
29.Riigikohus on lahendis 2-18-13432 punktides 18.2. ja 18.3. sedastanud, et töö lepingutingimustele mittevastavuse korral saaks VÕS § 116 lg 2 p 1 olla kohaldatav lepingust taganemise alusena juhul, kui lepingu eesmärgi saavutamine on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud, st selle eesmärk on jäänud suures osas saavutamata ega ole eeldatavalt enam saavutatav ja selle tagajärjel teise poole huvi kaotus lepingu vastu pidi olema lepingut rikkunud poolele objektiivselt ettenähtav. Isegi kui tööl esinevad olulised puudused, mis takistavad töö eesmärgipärast kasutamist, ei too ainuüksi töö lepingutingimustele mittevastavus üldjuhul kaasa olulist lepingurikkumist, kui puudused on võimalik parandamise või uue töö tegemisega kõrvaldada ning töövõtja on valmis seda tegema. Kui Lk 10 / 16
2-23-3394 lepingupool taganeb VÕS § 116 alusel lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele poolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda üksnes erandjuhul (vt RKTKo nr 3-2-1-80-10, p 12). Seega tekib töövõtjal töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, mida on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada, õigus tugineda lepingu olulisele rikkumisele üldjuhul vaid siis, kui ta on andnud töövõtjale võimaluse mittevastavus kõrvaldada kas parandamise või uue töö tegemisega, nõudes töövõtjalt lepingu täitmist VÕS § 646 lg 1 alusel või andes temale selleks täiendava tähtaja.
30.Riigikohus on oma lahendis 3-2-180-10 punktis 3 sedastanud, et VÕS § 641 lg 3 kohaselt vabaneb töövõtja tellija juhisest või kolmanda isiku puudulikust eeltööst tingitud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral vastutusest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et on juhiste või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud.
31.Selleks, et hagejal tekiks õigus lepingust taganeda, tuleb tuvastada, kas lepingu eesmärk on saavutatud, kas puudused on võimalik parandamise või uue töö tegemisega kõrvaldatavad ning kas tellija on määranud puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Hageja esmane etteheide kostjale on ajakulu lepingu täitmisel. Kohtu hinnangul ei ole tegemist VÕS § 116 mõttes olulise rikkumisega. Kohus tuvastas, et pooled on lepingu täitmise käigus tähtaegu muutunud. Tähtaja muutmise osas ei ole pooled töövõtulepingus mingeid täiendavaid kokkuleppeid saavutanud. Vaidlus puudub, et tähtaega on lepingu ajal poolte kokkuleppel muudetud järgnevalt: Kostja II esindaja Z.U teatas 14.03.2022, et „oli vahepealsel ajal haigestunud, tegeleb hetkel broneerimissüsteemiga, muudatused avalehel proovime ka ära teha ja siis tõstame lehe LIVE. Eelduste kohaselt selle nädalaga.“ E-kirjale oli lisatud ka arve/dtl 9/.
32.Vaadeldes lepingu eesmärki on kostjad on oma 23.02.2023 vastuses selgitanud kodulehe tegemise protsessi alljärgnevalt: kodulehe tegemise protsess toimub selliselt, et loodavat kodulehte luuakse-ehitatakse kostja/kostjate enda serveris-keskkonnas (Zone.ee – Estlanders.ee alamdomeen). Antud juhul: https://bronto.estlanders.ee. Kui koduleht on valmis, siis palutakse, et klient viidatud keskkonnas vaataks kodulehe üle, testiks seda. Ja annaks tagasisidet. Kui kliendil pretensioone pole, kõik sobib, siis antakse koduleht kliendile üle, ühes sellega, liigutatakse koduleht n-ö eluskeskkonda (tehakse kõigile internetikasutajale kättesaadavaks). Täpselt samamoodi toimiti ka antud projekti- kodulehe puhul. Kohus on juba varasemalt tuvastanud, et kostja esitas hagejale tutvumiseks esmase kodulehe projekti 27.02.2022, võimaldades sellega hagejale uuele lehele juurdepääsu parooliga: Kostja II esindaja Z.U kirjutas hagejale 27.02.2022 „Tervitus! URL bronto.estlanders.ee (link) parool:bronto11“ /dtl 83/. Kohus järeldab sellest üheselt, et hagejal oli võimalus tutvuda kostja II serveris paikneva ja parooliga kaitstud loodava kodulehega alates 27.02.2022. Kohtule ei ole teada, kas hageja seda juurdepääsu ka kasutas ja loodavat kohtulehte kasutada proovis. Küll aga oli hagejale kontrollimiseks võimaldatud juurdepääs juba kodulehe loomise varajases staadiumis. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks süsteemiga tutvunud või selle kasutamist proovinud ülesehitamise ajal (URL bronto.estlanders.ee), samuti puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks süsteemi katsetades leidnud mistahes vigu või puudusi. Lk 11 / 16
2-23-3394
33.Kohus, olles kontrollinud nii hageja kui kostja tõendeid ja kohtuistungil antud selgitusi, on seisukohal, et kostja on antud juhul oma põhikohustuse hageja ees täitnud – valmistanud poolte poolt kokku lepitud ajaks, so. 25.04.2022 kodulehe, mis vastas täielikult hageja poolt antud sisendile, ning selle hagejale üle andnud ja avalikkusele kasutatavaks teinud. Poolte vahel puudub vaidlus kodulehe komponentide (v.a.broneerimissüsteemi) olemasolu, sisu ja funktsioneerimise üle. Kohus on eeltoodust tulenevalt jõudnud veendumusele, et hageja etteheited, mille kohaselt tal puudusid juurdepääsud kodulehele, broneerimissüsteemile peale avalikustamist ei vasta tervikuna tõele.
34.Kohus on seisukohal, et kostja on tõendanud ja selgitanud, et ta andis hagejale 01.05.2022 täiendavalt eraldi ligipääsu, kuna hageja 30.04.2022 e-kirjast nähtus kostjale, et hageja ei ole Zone+ kaudu kodulehele/broneerimissüsteemi sisenenud. Olles seda märganud, püüdis kostja hagejale täiendavalt selgitada, mida ja kuidas hageja tegema peaks, et talle loodud kodulehte kasutada, sh. muuta vajadusel broneerimissüsteemi ja hallata broneeringuid. Kostja lisas 01.05.2022 hagejale e-kirja teel detailse broneerimissüsteemi haldamise õpetuse ning pakkus hagejale täiendavalt, vastavalt tellimusele 1:1 juhendamist ZOOMi kõnes. Seega on kostja omalt poolt teinud kõik selleks, et ta on lepingust tulenevate ning hageja antud juhiste ja eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud.
35.Lisaks märgib kohus, et kostja on sõltumata töövõtulepingu tingimustest asunud broneerimissüsteemi hageja pretensioonide kohaselt seadistama ja haldama, tehes seda kohtu hinnangul peale pretensiooni saamist viivitamatult (ühe-kahe tööpäeva vältel) vastavalt sellele, millist soovi hageja oma pretensioonis esmakordselt kirjeldanud on.
36.Kohus on veendunud, et just hageja ise lõpetas ootamatult, sealjuures ka ebaviisakalt ja teraval toonil kostjatega koostöö, mh hageja ei soovinud saada õpetust, et edasiselt ise kodulehte ja broneeringuid hallata. Kohus nõustub kostjatega, et hageja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit, millest nähtuks, et ta oleks kostjad väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul, nõuetekohaselt (väidetavate probleemide olemust piisavalt kirjeldades) ja selgel viisil teavitanud. Samuti on kohus seisukohal, et hageja on jätnud täielikult tõendamata asjaolu, nagu oleksid kostjad keeldunud töös muudatusi-täiendusi-parandusi tegemast. Kohus on seisukohal, et VÕS § 644 lg-st 3 tulenevalt ei saa hageja töö lepingutingimuste väidetavale mittevastavusele tugineda.
37.Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostjad oleksid töövõtulepingut oluliselt rikkunud VÕS § 116 mõttes, mistõttu hagejal puudub õigus lepingust taganemiseks. Seega jätab kohus rahuldamata hageja töövõtulepingust taganemisel lepingu alusel üleantu tagastamise nõude summas 925 eurot.
38.Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivne nõue ei kuulu rahuldamisele. Alternatiivne nõue seisneb alljärgnevas: juhul kui kohus peab kohaseks mitte lugeda taganemist kehtivaks, nõuab Hageja VÕS § 115 lõike 2 teisele lausele tuginedes üleantud 925 euro tagastamist asendava kahjuna koos eelpool kirjeldatud viivisega.
39.VÕS §115 lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kehtiva kohtupraktika Lk 12 / 16
2-23-3394 kohaselt: RKL 2-20-9824 p.17. kohaselt VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aluseks võib seega olla VÕS § 115 lg 1 esimene alternatiiv (kahju hüvitamine koos kohustuse täitmisega) või VÕS § 115 lg 1 teine alternatiiv (kahju hüvitamine kohustuse täitmise asemel). /.../ Kohus on ülalpool jõudnud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, milles seisneb kostjate poolne lepingu rikkumine. Samuti ei ole hageja ise täitnud alternatiivse nõude rahuldamises eeltingimust – täiendava tähtaja määramist (VÕS 114 lg 1). Seega on täitmata ka VÕS § 115 lg 2 toodud eeldused. Kohus jätab hageja alternatiivse nõude 925 euro suuruses kahjuhüvitise saamiseks rahuldamata. III Saamata jäänud tulu ja mainekahju nõuded
40.Kohus on seisukohal, et kõik hageja kahjunõuded tuleb tõendamatuse tõttu jätta tervikuna rahuldamata.
41.VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Juhul, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist.
42.VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud juhul kui kahju poleks tekkinud. Sama sätte lg-st 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
43.Lepingulisel alusel võib hagejal olla õigus nõuda kostjalt VÕS § 115 lg1 ja § 128 lg 4 järgi tulu, mis hagejal jäi saamata. VÕS § 127 lg 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS §127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
Lk 13 / 16
2-23-3394
44.Kehtiva kohtupraktika kohaselt: RK 2-20-9824 p.17. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aluseks võib seega olla VÕS § 115 lg 1 esimene alternatiiv (kahju hüvitamine koos kohustuse täitmisega) või VÕS § 115 lg 1 teine alternatiiv (kahju hüvitamine kohustuse täitmise asemel). /.../ Kohus on ülalpool jõudnud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, milles seisneb kostjate poolne lepingu rikkumine. Samuti ei ole hageja ise täitnud alternatiivse nõude rahuldamises eeltingimust – täiendava tähtaja määramist (VÕS 114 lg 1). Seega on täitmata ka VÕS § 115 lg 2 toodud eeldused.
45.Esmalt märgib kohus, et hageja kahjunõuded on algusest peale ebaselged ning sõltumata kohtu suunistest nõudeid korrigeerida, ei ole hageja seda teinud. Hageja oma 27.12.2023 menetlusdokumendis räägib küll nõude vähendamisest, kui kohus, vaadates hageja muudetud nõuete sisu, ei nõustu hageja väitega, et nõuet on ka tegelikult vähendatud. Kohtu poolt on algselt menetlusse võetud nõue 5000 EUR ulatuses mittevaraline kahju hüvitamiseks. Nõuet põhistades toob hageja välja, et tal jäi äritegevuses saamata tulu vähemalt 1000 EUR, ning Mirjel OÜ-le tekkis mainekahju mittetoimivast broneeringusüsteemist, mis rikkus kliendisuhteid. Kahju seisneb seni kohusetundlikult toiminud ja kohustuste täitmist ning sõnapidamist väärtustanud Mirjel OÜ maine languses klientide ees. Hageja 27.12.2023 menetlusdokumendis on esitanud kahjunõude sõnastuses: kostjatelt välja mõista saamata jäänud tulu 2427,2 EUR ajavahemikus 25.04.2022-31.05.2022 eest, lisades viivisenõude alates 31. maist 2022 kuni kohustuse kohase täitmisena VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja lisab alternatiivselt juurde, et kuivõrd hagejale tekkis kahju nii väga pika viivitusega ja lepingutingimustele mittevastava töö eest maksmisega, saamatajäänud tulust, mistõttu pidi ta ka oma edasise tegevuse ümber korraldama, on ka kohane, kui hüvitise suuruse otsustab VÕS § 127 lg 6 järgi kohus. Seega muudab hageja küll samadel asjaoludel lepingulisest suhtest tuleneva kahjunõude liiki, kuid kohus ei ole seda TsMS § 376 lg 4 p 3 tulenevalt hagi muutmiseks. Samas, kuna hageja jääb VÕS § 127 lg 6 toodud mittevaralise kahju nõude juurde, ei ole hageja oma nõuet vähendanud, vaid esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu nõudnud osaliselt teist eset või muu hüve TsMS § 376 lg 4 p 3 mõttes.
46.Oma 04.02.2024 kohtuvaidluse teesides toob hageja oma lõplike kahjunõuetena välja: (i) 2427,2 EUR saamatajäänud tulu vahemikus 25.04.2022-31.05.2022 ning alates 31. maist 2022 kuni kohustuse kohase täitmisena viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, (ii) Hagejale tekkis kahju nii väga pika viivitusega ja lepingutingimustele mittevastava töö eest maksmisega, kui ka saamatajäänud tulust, mistõttu pidi ta ka oma edasise tegevuse ümber korraldama, on ka kohane, kui hüvitise suuruse otsustab VÕS § 127 lg 6 järgi kohus (mittevaraline nõue, mainekahju).
47.Eesti õiguspraktikas on Riigikohus korduvalt avaldanud seisukoha, et juriidilisele isikule ei saa tema olemusest tulenevalt kuuluda mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid, mis on tingitud tema au teotamisest. Juriidilisele isikule ei ole omane moraal, seega ei saa ta ka nõuda moraalse kahju hüvitamist. Küll aga saab juriidiline isik nõuda ebaõigete andmete Lk 14 / 16
2-23-3394 õigusvastase ja süülise avaldamisega tekitatud varalise kahju (juriidilise isiku mainekahju) hüvitamist. Oma nõude edukuse tagamiseks peab juriidiline isik tõendama lisaks üldistele nõude eeldustele (et ebaõigete andmete avaldamine oli õigusvastane) ka kahju tekkimise ning põhjusliku seose rikkuja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kahju tekkimine on mõõdetav erinevate asjaolude hindamise teel, nt käibekaotus, klientide lahkumine ja raskus uute lepingute sõlmimisel.
48.Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses mainekahju tekkimise alused puuduvad. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, seega pole kahjunõude eeldused täidetud. Kostja tegevusel kodulehe loomisel puudub seos hageja mainele tekkinud kahjuga, mistõttu kohus jätab hageja mainekahju nõude täies ulatuses rahuldamata.
49.Kohus peab siinkohal vajalikuks välja tuua, et hageja ei ole ise olnud vajalikul määral hoolas oma lepinguliste kohustuste täitmisel klientide ees, s.o. klientide broneeringute haldamisel olukorras, kus tema vanal kodulehel toiminud süsteem asendatakse uuega. Hageja oli teadlik sellest, et tema uus koduleht läks käiku 25.04.2022. Hageja ise tellis kostjatelt uue kodulehe, sealjuures oli poolte vahel korduvalt juttu sellest, et kostja II loob uue lehe, sh. uue broneerimissüsteemi, kuna vana ülevõtmine ei ole võimalik. Kohus on seisukohal, et hageja enda hoolsuskohustuste hulka kuulus vanas süsteemist tehtud broneeringute haldamine olukorras, kus vana koduleht (sh, vana broneerimissüsteem) läheb maha ning uus tuleb selle asemele. Kohtu hinnangul ei ole hageja ise arvestanud sellega, et toimima hakkab uus broneerimissüsteem, ja tema vanas süsteemis fikseeritud olemasolevad broneeringud ei lähe automaatselt üle uude süsteemi. Varasemate broneeringute ümbertõstmine vanast süsteemist uude süsteemi on kohtu hinnangul hageja enese hoolsuskohustus. Samuti on kohus ülalpool käsitlenud lepingu tähtaegade muutmist (vt. kohtotsuse p. 31), mis on toimunud poolte poolt kooskõlastatult. Kohus märgib, et kuivõrd kuni uue kodulehe ülespanemiseni töötas hageja vana koduleht, puudub kodulehe tegemise ajakulul puudub seos nii saamata jäänud tulu kui ka väidetava mainekahjuga.
50.VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohus on seisukohal, et kahjunõude lahendamisel saamata jäänud tulu osas tuleb kohaldada VÕS § 115 lg 1 esimest alternatiivi, mille puhul on silmas peetud kahju, mis on võlausaldajale kahju hüvitamise nõude esitamise hetkeks lõplikult tekkinud ja mida rikkumise heastamisega (nt parandamise või asendamisega) kõrvaldada ei saa. Tõendada tuleb ka asjaolu, miks kahju tekkimine oli või pidi olema kostjatele ettenähtav lepingu sõlmimise hetkel. Hageja on esitanud kahjunõude summas 2427,2 eurot saamata jäänud tulu eest. Hageja täpsustab, et hageja saamata jäänud tuluks on hüpoteetiline tulu, mida hageja võinuks teenida keskmiselt kalendrikuude eest.
51.Kuivõrd kohus on juba varasemalt selgitanud, et kohus ei ole tuvastanud kostjapoolset lepingurikkumist, on käesoleval juhul täitmata ka kõik hagejale rikkumise tagajärjel tekkinud materiaalse kahjunõude eeldused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõuded ka materiaalse kahju osas täielikult hüvitamata.
Lk 15 / 16
2-23-3394 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
52.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu kohus jätab menetluskulud tervikuna hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
53.Kostja menetluskuludeks on õigusabikulu summas 3060 eurot (ilma km-ta) õigusabikuludele, lepingulise esindaja tasu tunnitasuga 120 eurot kokku 25,5 töötunni ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik, jäädes pigem alla keskmise advokaaditeenuse turuhinna. Samuti nähtub menetluskulude arvestusest, et kostjate puhul on õigusabi osutaja juba maha arvestanud osa tööajast, vastavalt kliendilepingule, vähendades õigusabikulude suurust võrreldes töö tegemiseks tegelikult kuulunud ajaga. Kohus on seisukohal, et esindaja tunnitasu vastab advokaadi osutatud õigusabiteenuse keskmisele turuhinnale. Kohus leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine hageja poolt, arvesse võttes vaidluse sisu ja keerukuse astet ning hageja poolt esitatud menetlusdokumentide mahtu sisu ja kvaliteeti, olnud möödapääsmatult vajalik. Kohus loeb hageja kulutused õigusabile põhjendatuks. Kostja vastuväited menetluskulude vähendamiseks ei anna kohtu hinnangul alust menetluskulude vähendamiseks,.
54.Kostjad paluvad kohtul TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat tasuma kostjatele viivist hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Kohus rahuldab selle taotluse ning mõistab hagejalt kostjate kasuks välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Lk 16 / 16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.