Täitmine › Muud täitmisasjad

MENETLUSKULUD

8) Menetluskulud jätta solidaarselt kostja I C. S. ja kostja II A. S. kanda. 9) Jätta hüvitatavate menetluskulude suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD

1) Hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 31.08.2021 hagi kostja I C. S. ja kostja II A. S. vastu lepingu kehtetuks tunnistamise nõudes. Samuti kostja I C. S., kostja II K. S. ja kostja III K. S. vastu pärandvara jagamise nõudes ning kostja I C. S., kostja II A. S., kostja III K. S. ja kostja IV K. S. vastu tahteavalduste asendamise nõudes (I kd, tl 2-7, 55-56, 157-160). Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 07.09.2021 (I kd, tl 57-58). 2) 31.08.2021 hagiavalduse kohaselt palub hageja kohtul rahuldada hagiavaldus ning: 1) tunnistada kehtetuks C. S. ja A. S. vahel 05.02.2021 sõlmitud pärandvara ühisusest osa võõrandamise leping ja kinnistamisavaldus, millega läks C. S. omandist välja 1/3 suurune mõtteline osa V. S. pärandvara ühisusest; 2) muuta kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kannet selliselt, et kustutada kanne ühisomanike K. S., K. S. ja A. S. kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu registriossa nr xxxx K. S., K. S. ja C. S.. Asendada C. S., A. S., K. S. ja K. S. nõusolek (tahteavaldus)

2-21-13619 kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks kohtuotsusega; 3) muuta kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kannet selliselt, et kustutada kanne ühisomanike K. S., K. S. ja A. S. kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu registriossa nr xxxx K. S., K. S. ja C. S.. Asendada C. S., A. S., K. S. ja K. S. nõusolek (tahteavaldus) kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks kohtuotsusega; 4) lõpetada C. S., K. S. ja K. S. pärandvara ühisus kinnistute registriosa numbrite xxxx ja xxxx suhtes; 5) müüa nimetatud kinnistud registriosa numbritega xxxx ja xxxx avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada C. S., K. S. ja K. S. vahel võrdsetes osades; 6) lugeda C. S., K. S. ja K. S. nõusolek pärandvara ühisuse hulka kuuluvate kinnistute registriosa numbritega xxxx ja xxxx müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega (I kd, tl 55-56) 3) Hageja on esitanud nõude tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks. 05.02.2021 sõlmisid kostja I ja kostja II Tallinna notari T. L. notaribüroos pärandvara ühisusest osa võõrandamise lepingu, millega kostja I võõrandas talle kuuluva osa V. S. pärandvara ühisusest kostjale II ning mille tulemusena sai kostja II vara pärijaks ühe kolmandiku (1/3) suuruses osas. Lepingu punkt 4.2 kohaselt võõrandas kostja I talle kuulunud osa pärandvara ühisusest kostjale II tasuta (edaspidi kinkeleping, hagi lisa 1). Kinkelepingu aluseks oli Tallinna notari T. L. ́i poolt 17.12.2020 tõestatud testamendijärgne pärimisõiguse tunnistus, millest nähtuvalt on xxxx surnud V. S. (edaspidi pärandaja) vara pärijateks: 1) ühe kolmandiku (1/3) suuruses mõttelises osas lapselaps C. S. (kostja I); 2) ühe kolmandiku (1/3) suuruses mõttelises osas lapselaps K. S. (kostja III); 3) ühe kolmandiku (1/3) suuruses mõttelises osas lapselaps K. S. (kostja IV). 4) Vastavalt 05.02.2021 sõlmitud kinkelepingu p-le 2, on pärandaja pärimisasjas avatud pärimistoimikus sisalduvate andmete kohaselt pärandvaraks alljärgnev vara: 1) kinnistu registriosa numbriga xxxx – asukohaga Xxxx; pindala 6,96 ha; 100% maatulundusmaa; 2) korteriomand registriosa numbriga xxxx – asukohaga Xxxx; reaalosa eluruum nr xxxx, mille üldpind on 61 m2 ; 3) kokku 9 panga kontot, hoiukontot ja kogumishoiuse konto. Kinkelepingu punkt 3.1.3 kohaselt kinnitab kostja I, et pärijad ei ole pärandaja pärandvara jaganud, välja arvatud kontodel olevad rahasummad. 05.02.2021 kinkelepingu sõlmimise hetkeks oli pärijatel pärandvara osaliselt jagatud, hagejale teadaolevalt kuuluvad pärandvara ühisusse siiani kinnistud registriosa numbritega xxxx ja xxxx. 5) Kostja I maksuvõlg tuleneb kostjale I 02.03.2021 väljastatud vastutusotsusest nr 137/01083-6 (edaspidi vastutusotsus, kostjale I kätte toimetatud 12.04.20218), millega kohustati kostjat I tasuma solidaarselt K OÜ-ga (registrikood xxxx) viimase maksukohustusi kogusummas 141 365,10 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja I võla katteks toimunud viimati laekumine 28.05.2021 summas 15 eurot. Vastutusotsusega määratud kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (s.o 30 päeva jooksul vastutusotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates) esitas kostja I 30.04.2021 maksuhaldurile vaide 02.03.2021 vastutusotsuse tühistamiseks, mille hageja jättis 27.05.2021 vaideotsusega nr 6-1/4918-2 9 rahuldamata. 6) Kinkelepingu tagasivõitmine. Kinkelepingu alusel võõrandas kostja I kostjale II talle kuuluva osa pärandaja pärandvara ühisusest, mille tulemusena sai kostja II vara pärijaks ühe kolmandiku (1/3) suuruses osas. Tehingu (pärandvara ühisuse osa võõrandamise) kehtetuks tunnistamise üldised eeldused on täidetud. Täiendav eeldus kinkelepingu

2-21-13619 kehtetuks tunnistamiseks tuleneb TMS § 189 lg-st 1, mille kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Praegusel juhul on hagiavaldus esitatud õigeaegselt, kuivõrd 05.02.2021 kinkeleping on sõlmitud vähem, kui kaks aastat tagasi, seega esineb TMS § 189 lg-st 1 tulenev tehingu tagasivõitmise alus. 7) TMS § 195 eesmärgiks on tagastada võlgniku vara, mis on läinud tema omandist välja tagasivõidetava tehingu tõttu. Käesoleval juhul on tuvastatud, et pärandvara ühisuse osa tagastamisel tuleb kanda kinnistusraamatusse ühisomanikena kostja I, kostja III ja kostja IV. TsÜS § 68 lg 5 (ka TMS § 184) kohaselt, kui isik on kohutatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Eeltoodu alusel palub hageja kohtul tunnistada, et kostjal II on kohustus tagastada kinnistud registriosa numbritega xxxx ja xxxx kostja I, kostja III ja kostja IV ühisomandisse ning anda nõusolek kostja II omaniku kannete kustutamiseks kinnistusraamatus. 8) Hageja esitas 31.08.2021 hagis nõude ka pärijate ühisusse kuuluva pärandvara jagamiseks. Hagi kohaselt kuuluvad pärijate pärandvara ühisusse kinnistu registriosa numbriga xxxx (asukohaga Xxxx; pindala 6,96 ha; 100% maatulundusmaa) ning korteriomand registriosa numbriga xxxx (asukohaga Xxxx; reaalosa eluruum nr xxxx, mille üldpind on 61 m2 ) (vt täpsemalt hagiavalduse punkt 1). 05.02.2021 kinkelepingus hindasid pooled võõrandatava pärandvara ühisuse osa väärtuseks kokku 44 457,93 eurot. 9) 20.04.2023 määrusega (jõustus 12.05.2023; II kd, tl 49-52) jättis kohus hageja hagi läbi vaatamata järgmistes nõuetes: 1) nõudes kostja I, K. S. ja K. S. vastu pärandvara jagamiseks kinnistute registriosa numbriga xxxx ja xxxx osas, nende müümiseks avalikul enampakkumisel, saadud raha jagamiseks võrdsetes osades ning nõusolekute asendamiseks; 2) nõudes K. S. ja K. S. vastu kohustada andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxx ja xxxx kannete muutmiseks, nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega. 10) Hageja on seisukohal, et juhul, kui kohus tunnistab 05.02.2021 sõlmitud pärandavara ühisusest osa võõrandamise tehingu kehtetuks, siis on hageja eesmärgiks, et taastataks enne tagasivõidetavat tehingut valitsenud olukord, s.t ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse uuesti sisse C. S., K. S. ja K. S. (sh kohustatakse C. S.t ja A. S.t andma tahteavaldused kinnistusraamatu kannete muutmiseks. 11) Kokkuvõtlikult taotleb hageja enda 16.08.2023 menetlusdokumendis (II kd, tl 58-59): 1) rahuldada hagiavaldus ning tunnistada kehtetuks C. S. ja A. S. vahel 05.02.2021 sõlmitud pärandvara ühisusest osa võõrandamise leping ja kinnistamisavaldus, millega läks C. S. omandist välja 1/3 suurune mõtteline osa V. S. pärandvara ühisusest; 2) kohustada C. S.t ja A. S.t andma tahteavaldused kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks selliselt, et kustutada kanne ühisomanike K. S., K. S. ja A. S. kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu registriossa nr xxxx K. S., K. S. ja C. S.; 3) asendada C. S. ja A. S. nõusolek (tahteavaldus) kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks kohtuotsusega; 4) kohustada C. S.t ja A. S.t andma tahteavaldused kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks selliselt, et kustutada kanne ühisomanike K. S., K. S. ja A. S. kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu

2-21-13619 registriossa nr xxxx K. S., K. S. ja C. S.. Asendada C. S. ja A. S. nõusolek (tahteavaldus) kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks kohtuotsusega; 5) jätta menetluskulud kostjate kanda (II kd, tl 58-59).

KOSTJA I VASTUS HAGIAVALDUSELE

12) Kostja I hagiga ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata (I kd, tl 152-154). Kostja I leiab, et tema poolt tehtud kingitus kostjale II, kes on ühtlasi kostja I tütar, ei ole tavapäratu ega ebatavaline. Tegemist on TMS § 189 lg 3 mõttes tavapärase kingitusega. Kostja I kinkis pärandavara osa kostjale II just nimelt isa ja tütre tavapärase perekondliku suhte tulemusena. Tegemist ei olnud varjatud tehinguga. Kuna pärandvara hulka kuulus ka maakodu, mis on olnud perekonnas juba rohkem kui 110 aastat, siis soovis kostja I, et juurtega maakodu jääks alatiseks perekonda ja sellega seoses võtaks ta tütar endale perekonna ajaloo ja pärimuse/traditsioonidega seotud vastutuse st maakodu. Kostja I isiklik tervis ei võimalda tal täna tegeleda maakodu omamise, haldamise ja valdamisega. Kostja I ei ole tahtlikult sõlminud tehingut, millega viia oma omandist välja vara. Kostja II ei olnud tehingu tegemise ajal teadlik sellest, et kostjal I, kui tema isal, on maksuvõlgnevused. Antud asjaoludest sai kostja II teadlikuks alles käesoleva kohtumenetluse vahendusel. Vaidlusalune tehing tehti kostja I poolt 05.02.2021 aga vastutusotsus tehti kostjale I pärast antud tehingu tegemist ehk 02.03.2021. Seega on vaidlusalune tehing tehtud enne vastutusotsuse tegemist. Veelgi enam on hagiavaldus seejuures esitatud aga alles 31.08.2021 ehk enam kui kuus kuud pärast algupärase tehingu tegemist. Juhul kui kostja I oleks soovinud antud vara varjata oleks ta saanud selle võõrandada ammu enne hagimenetlust kolmandale isikule. Kostja I kinkis aga oma pärandiosa oma tütrele (kostja II). 13) Riigikohus on leidnud, et hinnata tuleb tehingu tagasivõitmise korral ka seda, kas antud tehingu arvelt oleks võlausaldajad saanud oma nõude rahuldada või teha seda vähemalt suures ulatuses (RKL 3-2-1-111-16, p 20). Käesoleval juhul selgub hagist, et hageja hinnangul kuulus kostjale I 1/3 pärandvarast. Antud väide aga ei võta arvesse pärimismenetlust ja pärimisõiguse põhimõtteid. Käesolevas pärimismenetluses toimus pärimine testamendi alusel. Hageja ei ole antud asjaoluga arvestanud ja on seega jõudnud pärandavara jagamise küsimuses väärale seisukohale. Nimelt on testamendiga jäetud kostjale I üksnes 20/100 korteriomandist asukohaga Xxxx (vt hagiavalduse lisa 2). Seega ei saa kuidagi nõustuda, et kostja I osa pärandvara jagamisel korteriomandi puhul oleks 1/3 korteri väärtusest. Testamendi kohaselt on selleks hoopis 1/5. 14) Kostja I ei nõustu hageja poolt esitatud pärandvara väärtuse hinnanguga, et korteriomandi väärtuseks on 111 625,73 eurot. Siinkohal on oluline arvestada hindamise puhul ka korteri seisukorraga (remontimata). Kostja I arvates on korteri väärtuseks pigem 85 000 eurot. Kui võtta aluseks korteri selline väärtus ja asjaolu, et kostja I osaluse suuruseks oli 1/5, siis oleks kostja I osa väärtuseks 17 000 eurot. 15) Hageja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid ka kinnisasja puhul asukohaga Xxxx. Antud kinnistule on seatud V. T.’i suhtes eluaegne isiklik kasutusõigus. Seejuures on eelnevalt nimetatud kinnistu V. T.’i elukohaks. Kinnistu hindamisel tuleb

2-21-13619 arvestada asjaoluga, et kinnistule on seatud isiklik kasutusõigus, mis tähendab, et kinnistu väärtus on kordades madalam tavapärasest turuhinnast. Seda asjaolu aga ei ole hageja võtnud arvesse, mille tulemusena on kinnistu väärtuse hinnanud selgelt üle tema tegeliku hetke väärtuse. 16) Kostja I on kokkuvõttes seisukohal, et pärandvara arvelt ei oleks saanud hageja nõuet rahuldada ja seda ei oleks saanud teha ka suuremas ulatuses. Seega tuleb antud kinget hinnata tavapäraseks, millega sisuliselt ei kahjustatud hageja positsiooni. Esmalt ei saanud seda kahjustada juba sellepärast, et kinke tehing tehti enne vastutusotsuse tegemist ja teiseks sellepärast, et kostja I osa pärandvara väärtusest ei oleks märkimisväärne arvestades hageja nõuet (I kd, tl 152-154).

KOSTJA II VASTUS HAGIAVALDUSELE

17) Kostja II palub jätta hagi rahuldamata (I kd, tl 149-150). Hageja on esitanud nõude, millega palub tunnistada kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 05.02.2021 tehtud pärandavara võõrandamise tehing. Sellega seoses on hageja muu hulgas esitanud nõude kostjate tahteavalduste asendamiseks kinnistusraamatu kannete tegemiseks (TsÜS § 68 lg 5). Kostja II ei vaidle vastu tehingu kehtetuse tuvastamisele kui tehingu kehtetuse tuvastamiseks esinevad vastavad alused. Oluline on siinkohal asjaolu, et kostja II ei olnud tehingu tegemise ajal teadlik sellest, et kostjal I, kui tema isal, on maksuvõlgnevused. Antud asjaoludest sai kostja II teadlikuks alles käesoleva kohtumenetluse vahendusel. 18) Kostja II ei ole tahtlikult sõlminud tehingut, millega viia kostja I omandist välja vara. Kostja II on seisukohal, et kostja I kinkis pärandavara osa kostjale II just nimelt isa ja tütre tavapärase perekondliku suhte tulemusena. Tegemist ei olnud varjatud tehinguga. Kuna pärandvara hulka kuulus ka maakodu, mis on olnud perekonnas juba rohkem kui 110 aastat, siis soovis kostja I, et juurtega maakodu jääks alatiseks perekonda ja sellega seoses võtaks ta tütar (kostja II) endale perekonna ajaloo ja pärimuse/traditsioonidega seotud vastutuse st maakodu. Kostja I isiklik tervis ei võimalda tal täna tegeleda maakodu omamise, haldamise ja valdamisega. Samas pärandi jagamise osas tuleb lähtuda ikkagi testamendist, kui testaatori viimasest tahteavaldusest. Pärimismenetluses on pärimine toimunud testamendi järgi, mis tähendab seda, et kõik õiguslikud toimingud peavad sellest lähtuma. Hageja ei saa jätta testamenti kõrvale pärandvara jagamisel. Mis puudutab tahteavalduste asendamist kohtuotsusega ja kohtumenetlust üldse, siis leiab kostja II, et kohtumenetlus on tema suhtes algatatud väga ennatlikult. Nimelt oleks kostja II andnud vabatahtlikult ilma kohtumenetluseta loa teatud tahteavalduste tegemiseks. Hageja ei ole aga kordagi pöördunud kostja II poole küsimusega, kas kostja II on nõus vabatahtlikult ilma kohtumenetluseta tegema vajalikke tahteavaldusi kinnisturaamatu kannete muutmiseks. Sellise kohtumenetluse algatamisega on kostjale II juba põhjustatud kahju õigusabikulude tekkimise näol. TsMS § 168 lg 6 on sätestatud, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul ei ole kostja II põhjustanud hagi esitamist enda vastu. Hageja selline tegevus on kostja II hinnangul olnud väga rutakas ja läbi kaalumatu (I kd, tl 149-150).

2-21-13619

MENETLUSE KÄIK

19) Kohus võttis hageja hagi menetlusse 07.09.2021 (I kd, tl 57-58). 20) Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kohtuistungid 08.06.2022 (I kd, 178-181) ja 13.09.2022 (II kd, tl 28-33). 21) 20.04.2023 määrusega (jõustus 12.05.2023; II kd, tl 49-52) jättis kohus hageja hagi läbi vaatamata järgmistes nõuetes: 1) nõudes kostja I, K. S. ja K. S. vastu pärandvara jagamiseks kinnistute registriosa numbriga xxxx ja xxxx osas, nende müümiseks avalikul enampakkumisel, saadud raha jagamiseks võrdsetes osades ning nõusolekute asendamiseks; 2) nõudes K. S. ja K. S. vastu kohustada andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxx ja xxxx kannete muutmiseks, nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega. 22) Kohus jätkas 20.04.2023 määruse alusel asja menetlemist hageja nõudes kostja I ja kostja II vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ning kostja I ja kostja II tahteavalduste andmiseks kohustamise ja nende asendamise nõudes. 20.04.2023 kohtumääruse kohaselt lõpetati tsiviilasja nr 2-21-13619 menetlus kostja III K. S. ja kostja IV K. S. suhtes ning menetlus jätkub kostja I ja kostja II suhtes (II kd, tl 49-52). 23) 27.07.2023 kohtumäärusega määras kohus poole nõusolekul kirjaliku menetluse, täitis selgitamiskohustust ja andis pooletel lõplikud tähtajad menetlusdokumentide, sh menetluskulude nimekirjade esitamiseks (II kd, tl 53).

HAGI TAGAMINE

24) Kohus rahuldas hageja hagi tagamise taotluse 07.09.2021 (I kd, tl 59-61). 25) 17.11.2023 kohtumäärusega tühistas kohus 07.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-2113619 rahuldatud hagi tagamise, millega kohus hagi tagamise korras arestis ja kandis kinnistusraamatusse käsutamise keelumärked Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349) kasuks kostjate K. S., K. S. ja A. S. ühisomandis olevatele kinnistutele registriosa numbriga xxxx (asukohaga Xxxx) ja numbriga xxxx (asukohaga Xxxx) (II kd, tl 101-104, 109-110). 26) 17.11.2023 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja 09.10.2023 taotluse hagi tagamise abinõu asendamiseks ning hagi tagamise korras kohus otsustas (II kd, tl 101-104, 109110): 1) Arestida A. S.le kuuluva pärandvara ühisuse mõttelise osa; 2) Kanda hagi tagamiseks kinnistusraamatu registriossa nr xxxx A. S.le, K. S.le ja K. S.le kuuluvale kinnistule (asukohaga Xxxx) ja registriossa nr xxxx A. S.le, K. S.le ja K. S.le kuuluvale kinnistule (asukohaga Xxxx) eelmärge ja märkus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks järgnevalt: a) eelmärge tsiviilasjas nr 2-21-13619 A. S.le kuuluva pärandvara ühisuse mõttelise osa arestimise ning 31.08.2021 sõlmitud pärandvara ühisuse osa võõrandamise lepingu ja kinnistamisavalduse tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise ning pärandvara ühisuse osa üleandmise tagamise kohta Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks; b) märkus: tsiviilasjas nr 2-21-13619 on Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) poolt esitatud C. S. ja A. S. vastu nõue 31.08.2021 sõlmitud pärandvara ühisuse osa võõrandamise lepingu ja kinnistamisavalduse tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja pärandvara ühisuse osa üleandmiseks (II kd, tl 101-104, 109-110).

2-21-13619 27) 17.11.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-13619 kohaldatud hagi tagamise asendamine jääb tagama kohtuotsuse täitmist (TsMS § 442 lg 5) (II kd, tl 101-104, 109-110).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

28) Kohus, kuulanud pooled ära ja tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada. 29) Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: •

05.02.2021 sõlmisid kostja I ja kostja II Tallinna notari T. L. notaribüroos pärandvara ühisusest osa võõrandamise lepingu, millega kostja I võõrandas talle kuuluva osa V. S. pärandvara ühisusest kostjale II ning mille tulemusena sai kostja II vara pärijaks 1/3 suuruses osas. Lepingu punkt 4.2 kohaselt võõrandas kostja I talle kuulunud osa pärandvara ühisusest kostjale II tasuta (edaspidi kinkeleping) (I kd, tl 8-11).

•

Kinkelepingu aluseks oli Tallinna notari T. L. poolt 17.12.2020 tõestatud testamendijärgne pärimisõiguse tunnistus, millest nähtuvalt on xxxx surnud V. S. (edaspidi pärandaja) vara pärijateks: 1) ühe kolmandiku (1/3) suuruses mõttelises osas lapselaps C. S. (kostja I); 2) ühe kolmandiku (1/3) suuruses mõttelises osas lapselaps K. S. (kostja III); 3) ühe kolmandiku (1/3) suuruses mõttelises osas lapselaps K. S. (kostja IV) (I kd, tl 12-14).

•

Kostjale I väljastati Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt 02.03.2021 vastutusotsus nr 137/01083-6 (mis on kostjale I kätte toimetatud 12.04.2021), millega kohustati kostjat I tasuma solidaarselt K OÜ-ga (registrikood xxxx) viimase maksukohustusi kogusummas 141 365,10 eurot (I kd, tl 18-30).

•

MTA poolt määratud kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (s.o 30 päeva jooksul vastutusotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates) esitas kostja I 30.04.2021 maksuhaldurile vaide 02.03.2021 vastutusotsuse tühistamiseks, mille hageja jättis 27.05.2021 vaideotsusega nr 6-1/4918-2 9 rahuldamata (I kd, tl 3134).

•

Seisuga 16.08.2023 on kostja I maksuvõlg kokku 140 829,75 eurot, mis tuleneb kostjale I 02.03.2021 väljastatud vastutusotsusest nr 13- 7/01083-6 (II kd, tl 60-61). Nimetatud kostja I maksuvõla katteks on tänaseks toimunud üksnes kolm laekumist – 26.05.2021 summas 503,45 eurot, 28.05.2021 summas 4,55 eurot ning 14.02.2022 summas 27,35 eurot.

30) Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, kas esineb täitemenetluse

seadustikus (TMS) § 189 lg-st 1 tulenev alus kostja I ja kostja II vahel 05.02.2021 sõlmitud pärandvara ühisusest osa võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks.

2-21-13619 31) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on kohtuistungitel ja 27.07.2023 määruses selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (I kd, tl 178-181; II kd, tl 28-33; 53). Kohus hindab TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. 32) Hageja nõude õiguslikuks aluseks on TMS § 187 ja § 189 lg 1. TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. TMS § 187 lg 2 alusel võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st, et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-41-13, p 12). Seega on tehingu kehtetuks tunnistamise üldisteks eeldusteks, et sissenõudjal on kehtiv täitedokument; sissenõudja nõue on muutunud sissenõutavaks; sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 2 lg 1 p 12 kohaselt on kehtivaks täitedokumendiks maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. Maksuhaldur on koostanud kostjale I 02.03.2021 vastutusotsuse, mis on käsitletav kehtiva täitedokumendina TMS § 2 lg 1 p 12 mõistes (I kd, tl 18-24). Puudub vaidlus selles, et sellest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Samuti pole võimalik maksuhalduri nõuet muul viisil rahuldada. Kostjal I on tasumata maksuvõlg alates märtsist 2021 ning 16.08.2023 seisuga on kostja I maksuvõlg kokku 140 829,75 eurot (II kd, tl 60-64). Kostja I arvelduskontod on arestitud ning kontodel puuduvad rahalised vahendid (I kd, tl 35-37). Avalike registrite andmete kohaselt on kostja I ainsaks registervaraks HAARD KOPIS GRUPP OÜ, KUUBA EKSPRESS OÜ ja DIDIER GRUPP OÜ osad, mille arvelt ei ole võimalik

2-21-13619 maksunõuet täies ulatuses rahuldada. Kostjal I puuduvad tulumaksuga maksustatavad väljamaksed ehk kostjal I puudub sissetulek, mille arvelt oleks võimalik maksunõude rahuldamine. Kostja I on alates 2000 olnud erinevate äriühingute osanik, kuid seisuga 31.08.2021 kostjale I dividendide väljamakseid pole teostatud (I kd, tl 39-47). Hageja nõude rahuldamist ei ole kaasnenud ka kohtutäituri poolt sissenõude pööramisega võlgniku varale (I kd, tl 38). Seega on täidetud TMS §-s 187 sätestatud üldised eeldused. 33) TMS § 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 31.08.2021 ning kinkeleping on sõlmitud 05.02.2021 ehk vähem, kui kaks aastat enne hagi esitamist. Eeltoodust lähtuvalt on täidetud TMS §-st 187 tulenevad hagi esitamise eeldused ning esineb TMS § 189 lg-st 1 tulenev tehingu tagasivõitmise alus. 34) Vaidlustamata asjaoludel sõlmisid kostja I ja kostja II 05.02.2021 Tallinna notari T. L. notaribüroos pärandvara ühisusest osa võõrandamise lepingu, millega kostja I võõrandas talle kuuluva osa V. S. pärandvara ühisusest kostjale II ning mille tulemusena sai kostja II vara pärijaks 1/3 suuruses osas (I kd, tl 8-11). Lepingu punkt 4.2 kohaselt võõrandas kostja I talle kuulunud osa pärandvara ühisusest kostjale II tasuta ehk tegemist oli kinkelepinguga. Kinkelepingu aluseks oli Tallinna notari T. L. poolt 17.12.2020 tõestatud testamendijärgne pärimisõiguse tunnistus, millest nähtuvalt on xxxx surnud V. S. (edaspidi pärandaja) vara pärijateks: 1) ühe kolmandiku (1/3) suuruses mõttelises osas lapselaps C. S. (kostja I); 2) ühe kolmandiku (1/3) suuruses mõttelises osas lapselaps K. S.; 3) ühe kolmandiku (1/3) suuruses mõttelises osas lapselaps K. S. (I kd, tl 12-16). 35) 05.02.2021 sõlmitud kinkelepingu punkti 2 („Pärandvara andmed“) kohaselt on pärandaja pärimisasjas avatud pärimistoimikus sisalduvate andmete kohaselt pärandvaraks: 1) kinnistu registriosa numbriga xxxx – asukohaga Xxxx; pindala 6,96 ha; 100% maatulundusmaa; 2) korteriomand registriosa numbriga xxxx – asukohaga Xxxx; reaalosa eluruum nr xxxx, mille üldpind on 61 m2 ; 3) kokku 9 panga kontot, hoiukontot ja kogumishoiuse konto. Kinkelepingu punkt 3.1.3 kohaselt kinnitab kostja I, et pärijad ei ole pärandaja pärandvara jaganud, välja arvatud kontodel olevad rahasummad. 05.02.2021 kinkelepingu sõlmimise hetkeks oli pärijatel pärandvara osaliselt jagatud, hagejale teadaolevalt kuuluvad pärandvara ühisusse siiani kinnistud registriosa numbritega xxxx ja xxxx (I kd, tl 8-11). Seega puudub vaidlus selles, et 05.02.2021 kinkelepingu alusel võõrandas kostja I kostjale II talle kuuluva osa pärandaja pärandvara ühisusest, mille tulemusena sai kostja II vara pärijaks ühe kolmandiku (1/3) suuruses osas. 36) TMS § 195 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu

2-21-13619 jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. TMS § 195 eesmärgiks on taastada lepingueelne olukord ning tagastada võlgniku vara, mis on läinud tema omandist välja tagasivõidetava tehingu tõttu. Seega käesolevas tsiviilasjas tuvastatud asjaoludel tuleb pärandvara ühisuse osa tagastamisel kanda kinnistusraamatusse ühisomanikena kostja I, K. S. ja K. S.. 37) Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohutatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34-1 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 34-1 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. 38) Kinnistusraamatu kannete muutmiseks on vajalik, et kohtuotsus sisaldaks kinnistu praeguse omaniku (kostja II) ja endise omaniku (kostja I) nõusolekuid ja/või tahteavaldusi asendavaid resolutsioone, mis võimaldavad kohtuotsuse alusel kinnistusraamatu kandeid muuta. Eeltoodu alusel palub hageja kohtul tunnistada, et kostjal II on kohustus tagastada kinnistud registriosa numbritega xxxx ja xxxx kostja I, kostja III ja kostja IV ühisomandisse ning anda nõusolek kostja II omaniku kannete kustutamiseks kinnistusraamatus. 39) Eeltoodu alusel esineb TMS § 189 lg-st 1 tulenev alus kostja I ja kostja II vahel

05.02.2021 sõlmitud pärandvara ühisusest osa võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks. Kostja I tehingu sõlmimise hetkel 05.02.2021 teadlik, et MTA on määramas talle vastutusotsusega täiendava maksukohustuse summas 141 365,10 eurot (I kd, tl 31-34). 27.05.2021 vaideotsusest nähtub, et kostja I sai hageja korraldustest teada juba 17.11.2020 ning samuti koostas MTA 15.01.2021 vastutusotsustuse projekti nt 137/01083-4 ning kostja I tutvus sellega 22.01.2021 (I kd, tl 31-34). 40) Seega hinnates kõiki käsitletud seisukohtu ja tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele ning tuleb, 1) tunnistada kehtetuks C. S. ja A. S. vahel 05.02.2021 sõlmitud pärandvara ühisusest osa võõrandamise leping ja kinnistamisavaldus, millega läks C. S. omandist välja 1/3 suurune mõtteline osa V. S. pärandvara ühisusest; 2) kohustada C. S.t ja A. S.t andma tahteavaldused kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks selliselt, et kustutada kanne ühisomanike K. S., K. S. ja A. S. kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu registriossa nr xxxx K. S., K. S. ja C. S.; 3) asendada C. S. ja A. S. nõusolek (tahteavaldus) kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks kohtuotsusega; 4) kohustada C. S.t ja A. S.t andma tahteavaldused kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks selliselt, et kustutada kanne ühisomanike K. S., K. S. ja A. S. kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu registriossa nr xxxx K. S., K. S. ja C.

2-21-13619 S.. Asendada C. S. ja A. S. nõusolek (tahteavaldus) kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus 41) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 42) TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 43) Hageja teatas 04.09.2023, et hagejal menetluskulud puuduvad. Samuti pole menetluskulude nimekirju esitanud kostja I ja kostja II). Menetluskulude puudumise tõttu jätab kohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.