Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kostja võlgnevus hageja ees moodustab koos viivistega ajavahemikul alates 05.11.2022 kuni 29.03.2023 eest kokku 19 448,02 eurot. Võlgnevus koosneb põhiosast summas 11617,02 eurot ja viivistest 0,5% päevas iga arve tasumisega viivitamise eest summas 7831 eurot. Viivise suurus 0,5% on näidatud igal esitatud arvel. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 11617,02 eurot ning viivise 7 831 eurot. 09.02.2024 esitatud dokumendis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 8 580,02 eurot ning viivise 7 831 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Õige on hageja väide, mille kohaselt pöördus kostja hageja poole sooviga teostada metallesemete värvimistööd, mida kostja vajas enda poolt Tallinnas Rahvusraamatukogu ehitusobjektil teostatavate tööde teostamisel. Ekslik ja tõendamata on siiski väide, mille kohaselt pöördus kostja hageja poole 2022 septembris. Tegelikkuses küsis kostja hagejalt hinnapakkumisi metalldetailide värvimistööde kohta juba 2022 juuli keskpaigas. Hageja täpsustas toodete parameetreid ja esitas vastavalt sellele 19.07.2022 pakkumise jooksva meetri põhiselt hinnaga 4,4 eurot. Kostja kinnitas hageja poolt pakutud hinna sobivust ja toimetas esimesed metalltooted (ventilatsioonirestid) värvimiseks hagejale. Hageja teostas värvimistööd ja esitas kostjale 15.08.2022 arve nr 22384, millel kajastatud hind oli oluliselt kõrgem esitatud hinnapakkumisest. Kostja esitas töö maksumuse suhtes pretensiooni, millele järgnevalt viis hageja arve vastavusse hinnapakkumisega ning esitas selle kostjale uuesti. Kostja tasus arve 13.09.2022. Seejärel asus hageja osade kaupa teostama metallpiirete värvimistöid. Esimesele osale töödest esitas hageja oktoobri keskel arve nr 22506. Taas oli hageja lisanud tööde maksumusele eraldi real kruntvärvi hinna 2,4 eurot jooksva meetri kohta, mida pooled kokku leppinud ei olnud. Analoogselt eelnevale esitas hageja oluliselt suuremad arved ka järgmiste piirete värvimise eest. Kostja pöördus taas hageja poole selgitustega, et ei ole nõus tasu maksma kokkulepitut ületavas ulatuses. Paraku ei olnud hageja enam nõus arveid korrigeerima ning keeldus ühtlasi kostjale väidetavalt juba värvitud toodete üleandmisest. Pooled sõlmisid töövõtulepingu üksnes e-kirja teel edastatud tööde kirjelduse ja kvaliteediklassi (C3H) nõude osas. Siduvaks tingimuseks on päringu suhtes esitatud ühikupõhine hinnapakkumine (4,4 eurot/jm ilma käibemaksuta), mille suhtes on kostja andnud omapoolse nõustumuse. Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut. Ühtlasi ei ole pooled sõlminud kokkuleppeid tööde eest tasumiseks ettemaksuga, kohaldatava viivisintressi määra suhtes või muude sanktsioonide suhtes seonduvalt lepingu rikkumisega. Hageja andis värvitud detailide valduse pärast poolte vahel toimunud läbirääkimisi suurema kahju vältimiseks kostjale üle 28.02.2023. Tööd ei ole kuni käesoleva ajani üle antud aga nõuetekohaselt, kuivõrd koos töödega ei ole üle antud nõutavat teostusdokumentatsiooni. Vastav märge on olemas ka koostatud üleandmise aktil ja pooled on pidanud puuduva dokumentatsiooni suhtes pikalt kirjavahetust.

Poolte vahel ei ole erimeelsusi värvitud metalltoodete mahu osas (vastavad täpsustused on arvete koostamisel arvesse võetud ja korrigeeritud). Poolte vahel on vaidlus hageja poolt teostatud tööde maksumuse osas ning tööde juurde kuuluva kohustusliku teostusdokumentatsiooni osas. Tugines väitele, et kostja on teadlik tellimuse aluseks oleva kvaliteediklassi värvimistehnoloogia nõuetest, on hageja esitanud kostajale töö teostamise eest arved, mis ületavad algset hageja enda poolt esitatud hinnapakkumist ligikaudu 1/3 ulatuses. Hageja hinnapakkumises on toodete värvimise hinnaks märgitud 2,4 eurot jooksva meetri kohta, arvetel aga on hageja märkinud toodete värvimise hinnaks (kruntvärv + värv) 4,8 eurot jooksva meetri kohta. Pooled ei ole sellist tasumäära kokku leppinud ja seetõttu puudub hagejal õiguslik alus nõude töö teostamise eest ka vastavat tasu. Põhjendatud ja tõsiseltvõetav ei ole hageja väide, mille kohaselt tuli kostjal arvestada sellega, et hageja esitatud hinnakalkulatsioonis kajastatud värvimise maksumusele lisandub täiendavalt tasu kruntvärvi eest. Kostja eeldas igati põhjendatult, et esitatud hinnakalkulatsioonis näidatud värvimise maksumus sisaldab kõiki kokku lepitud tulemuse saavutamiseks vajalikke värvimistöid. Kostja palus tööde maksumuse esitada lähtudes spetsiifilisest kvaliteediklassist. Järelikult pidi hageja hinnakalkulatsiooni esitamisel kajastama kõigi värvimiseks vajalike tööde maksumuse, mitte üksnes osa tööde maksumusest. Hageja lubas tööd teostada maksumusega 4,4 eurot jooksva meetri kohta ning sellisele pakkumusele andis kostja nõustumuse. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda tööde eest arvetel näidatud 6,8 eurot jooksva meetri kohta. Hageja poolt esitatud viivisintressi nõue ei ole põhjendatud. Pooled ei ole kunagi sõlminud kokkuleppeid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel kohaldatava viivisemäära suhtes. Asjaolu, et hageja on märkinud enda poolt väljastatud arvetele ühepoolselt viivisemääraks 0,5% kalendripäevas ei ole käsitletav siduva kokkuleppena viivisemäära suhtes. Samuti ei ole hageja põhjendanud, millisel alusel on hageja väidetav kohustus muutunud sissenõutavaks kuupäevadel, mis on viivisintressi arvestuse aluseks. 15.12.2023 dokumendis tasaarvestas kostja oma kahju nõude summas 5465,50 eurot hageja nõudega. Kostja märkis, et hageja on kostja poolt tellitud värvimistööd teostanud, kuid ei ole vaatamata korduvatele kostja poolt esitatud nõuetele esitanud töödega seonduvat kohast teostusdokumentatsiooni. Eelnevaga seonduvalt tuli kostjal puuduv teostusdokumentatsioon hankida kolmandalt isikult. Teostusdokumentatsiooni koostamiseks teostatud värvikihi paksuse mõõtmisel selgus, et olulises ulatuses oli hageja poolt teostatud tööde värvikihi paksus alla nõutava miinimummäära. Seetõttu tuli kostjal tellida kolmandalt isikult lisaks ka tööd toodete täiendavaks üle värvimiseks kohapeal. Et värvikihi parandustööd ei segaks objektil teisi teostatavaid töid, tuli asendustäitjal OÜ X need teostada etapiviisiliselt. Tööde teostamise maksumus on sedastatud OÜ X poolt 14.07.2023 edastatud hinnapakkumisel. Kokku on kostjale töös esinevate puuduste kõrvaldamisega seonduvalt tekkinud kahju summas 4802,50 eurot. Samuti oli kostja poolte vaheliste erimeelsuste lahendamisega seonduvalt sunnitud pöörduma Advokaadibüroo V OÜ poole kvalifitseeritud õigusabi saamiseks, lootuses tekkinud olukord lahendada, millega seonduvalt tekkisid kostjale õigusabikulud kokku summas 663 eurot.

Kohtu põhjendused

esitatud hinnakalkulatsioonis kajastatud värvimise maksumusele lisandub täiendavalt tasu kruntvärvi eest. Kostja on palunud tööde maksumuse esitada lähtudes spetsiifilisest kvaliteediklassist. Järelikult pidi hageja hinnakalkulatsiooni esitamisel kajastama kõigi värvimiseks vajalike tööde maksumuse, mitte üksnes osa tööde maksumusest ning kostja sai eeldada, et esitatud hinnakalkulatsioonis näidatud värvimise maksumus sisaldab kõiki kokku lepitud tulemuse saavutamiseks vajalikke värvimistöid, s.h tasu kruntvärvi eest. Seega ei ole põhjendatud arvetel märgitud eraldi tasu kruntvärvi eest. 7.4 Arvestades eeltooduga oli hageja õigustatud küsima kostjalt tasu 6985 eurot (4,40 x 1587,50), millele lisandub täiendavalt pakkimiskulu 100 eurot (5 x 20). Põhjendatud oleks seega hageja tasu summas 7085 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 8502 eurot. Kostja on menetluse ajal tasunud hagejale teostatud tööde eest 3036,50 eurot (dtl 299). Seega jääb hageja põhinõude suuruseks 5465,50 eurot (8502-3036,50). 7.5 Hageja viivise osas peab kohus vajalikuks selgitada järgnevat. Hageja on arvestanud hagiavalduses viivist määraga 0,5% päevas. Samas ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid arvel märgitud viivisemääras 0,5 % kokku leppinud. Kohus selgitab, et üksnes arvel vastava määra märkimine ei tõenda kokkuleppe olemasolu. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Kui hageja nõuab viivist, kuid ei ole tõendanud viivise kohta kokkuleppe olemasolu, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivisenõudena (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 32-1-100-05 p 16). Seega oleks viivise nõude põhjendatuse korral hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist üksnes seadusjärgses määras.

tellija õigusi, eelkõige kui selliste vaegtööde olemasolu ei takista töö eesmärgipärase kasutamise alustamist ning vaegtööd on hiljem teostatavad ilma tellijale elulisi ebamugavusi tekitamata. Sellisel juhul ei või tellija TsÜS § 138 ja VÕS § 6 kohaselt töö mittevalmimisele viidates töö eest tasumisest keelduda (vt selle kohta ka Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Tallinn 2021, § 637 p 3.6.1). 8.3 Käesoleval juhul kajastub üleandmis-vastuvõtmis aktis viide „piirded kätte saanud, täitedokumentatsioon puudulik“. Kuigi üleandmis-vastuvõtmisaktis ei ole täpsustatud, millised konkreetsed dokumendid on puudulikud, siis nähtub poolte edasisest kirjavahetusest, et kontrollaktid vajasid parandamist ning puudu olid teatud infolehed ning kontrollaktide juurde kuuluvad fotod (14.03.2023, 15.03.2023 ning 11.04.2023 ekirjad, dtl 217-218). Hageja ei ole tõendanud, et ta vastavad dokumendid/fotod oleks kostjale edastanud. Samuti on hageja väide, et värvimistööde tegemise käigus anti kostjale eelnevalt üle kogu vajalik dokumentatsioon teatud marki kruntvärvi ja värvi kasutamise kohta, paljasõnaline. Kohus selgitab, et VÕS § 641 lg 1 teise lause kohaselt peavad lepingutingimustele vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid (nt nõuetelevastavust tõendavad vastavussertifikaadid, tööna valminud ehitise kasutusluba või selle taotlemiseks vajalik projekt- ja täitedokumentatsioon, tööna valminud ehitisse paigaldatud tehnosüsteemine hooldus- ja kasutusjuhendid). Terminit „dokumendid” tuleb seejuures mõista laialt: traditsiooniliselt kuuluvad siia alla dokumendid, mis on õiguslikult vajalikud töö õiguspäraseks kasutamiseks. „Dokumentideks” lg 1 teise lause mõistes on ka joonised, plaanid, kasutusjuhendid jms materjalid, mis on mõistlikult vajalikud töö sihipäraseks kasutamiseks (vt selle kohta ka Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Tallinn 2021, VÕS § 641) Seega oli kostja kohtu hinnangul õigustatud keelduma töövõtjale tasu maksmisest kuni vajaliku dokumentatsiooni saamiseni. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul oli vastav dokumentatsioon ka oluline, kuna korrektse dokumentatsioonita on ka raske hinnata tööde vastavust lepingule, s.o eelkõige vajaliku värvikihi paksuse osas. Kuna puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjale esitanud vajalikud dokumendid, mis kinnitaksid nõuetele vastavust, siis oli kostja õigustatud laskma teha ise toodete kontrollmõõtmised koos vajaliku fotomaterjaliga ja vähemalt kuni selle ajani keelduma tasu maksmisest hagejale. 8.4 Lisaks märgib kohus, et käesoleval juhul on kostja tõendanud, et hageja üleantud töö ei vastanud lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kohus on eelnevalt lugenud tõendantuks, et tellitud värvimistöö pidi vastavalt poolte kokkuleppele vastama C3H keskkonnaklassile, mille tingimused on täpsustatud kostja poolt enne tööde teostamist edastatud projektides (dtl 214-216). Vastavates projektidest nähtuvalt pidi C3H keskkonnaklassi saavutamiseks nõutav värvikihi paksus vähemalt 180 mikronit. Käesoleval juhul pidi hageja nimetatud

nõuetest teadlik olema, kuna on projektide joonistele ka ise viidanud enda esitatud kontrollaktides, s.h joonis AR-7-01-07.v2 (dtl 77, 80), joonis AR-7-01-05 (dtl 81) ning joonis nr AR-8-03-47 (dtl 83) ning lisanud hagimaterjalide hulka samuti ühe projekti joonise (dtl 100). Kui tellija soovib tööde teostamist vastavalt oma eelnevalt tellitud projektile, joonisele või muule tehnilisele kirjeldusele, on vastavas dokumendis sisalduvad nõuded ühtlasi kokkulepitud omadusteks § 641 lg 2 p 1 tähenduses. Projektist kõrvalekaldumine toob sel juhul kaasa töö lepingutingimustele mittevastavuse ka juhul, kui tegelikult kasutatud materjal või lahendus on iseenesest nõuetekohane ega vähenda töö kasutusmugavust, funktsionaalsust või vastupidavust, seega ka juhul, kui töö on ka pärast muudatuse tegemist vähemalt keskmise kvaliteediga (§ 77 lg 1) ning eesmärgipäraselt kasutatav (§ 641 lg 2 p 2). Vaatamata esitatud nõuetele on hageja värvimistööde teostamisel lähtunud eeldusest, et värvikihi paksus peab jääma vahemikku 120-160 mikronit (hageja esitatud kontrollaktid dtl 77-84), mis ei vasta aga projektis kajastatud nõuetele. Kohtu hinnangul on leidnud ka tõendamist, et värvikihi paksus ei vasta aga ka hageja kontrollaktidel kajastatud vahemikule. Kostja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt värvikihi paksus on ulatuslikult alla 120 mikroni (dtl 220-242). Seega ei vastanud hageja tööd lepingutingimustele. Hageja ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud.

Kohus asub seisukohale, et kuna hageja on rikkunud oma lepingulist kohustust ning üle andnud kostjale puudustega töö, siis oli kostja õigustatud tööde parandamiseks pöörduma ka teise firma poole, mistõttu tuli kostjal kanda täiendavaid kulutusi. Seega esineb ka põhjuslik seos hageja rikkumise ja kostja kahju vahel. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on hagejale pakkunud võimalust toodetel esinevad puudused lokaalse ülevärvimise teel kõrvaldada (dtl 220). Hageja ei avaldanud valmisolekut vastavate parandustööde teostamiseks ega kõrvaldanud puuduseid. Seega oli kostja õigustatud kõrvaldama puudused kolmanda isiku abiga ning nõudma kaasnevate kulutuste hüvitamist hagejalt. 9.4 Samuti nähtub kohtu ette toodud seisukohtadest ja tõenditest, et hageja asus kostjalt töö eest tasumist nõudma enne, kui oli valmis tööd üle andnud. Poolte vaheliste erimeelsuste lahendamisega seonduvalt on kostja pöördunud Advokaadibüroo V OÜ poole, millega seonduvalt tekkis kostjale õigusabikulud kokku summas 663 eurot (dtl 273-274). Vastavalt VÕS § 128 lg-le 3 kuuluvad põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kahju koosseisu. 9.5 Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue hageja vastu põhjendatud kokku 5465,50 euro ulatuses ning on tasaarvestatav hageja nõudega summas 5465,50 eurot. Seoses tasaarvestusega on hageja nõue lõppenud ning sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista ei põhivõlgnevust ega ka viivist.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.