Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
05. aprill 2024.a, Tallinn
Hagihind Menetlusosalised esindajad Menetluse liik
ja
2-23-105178 OK Incure OÜ hagi Y. Z. vastu 11.03.2020 arvelduskrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 2000 euro, intressi 300,38 euro, viivise 476,61 euro ja sissenõudmiskulu 30 euro saamiseks 2806,99 eurot
nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617, Tallinn) Hageja esindaja Anu Volmer (e-post [email protected]) Kostja Y. Z. (isikukood xxxx, faktiline elukoht teadmata) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Y. Z.’lt OK Incure OÜ kasuks 11.03.2020 arvelduskrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus summas 1138,02 eurot.
3.Jätta menetluskulud 41% ulatuses kostja Y. Z. kanda ja 59% ulatuses hageja OK Incure OÜ kanda.
4.Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 157,85 eurot. Välja mõista Y. Z.’lt menetluskulu summas 157,85 eurot OK Incure OÜ kasuks.
5.Välja mõista Y. Z.’lt OK Incure OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (157,85 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
6.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn.
Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 20.06.2023 määruse punktis 2 (dtl 66). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõuded ja põhjendused
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS 11.03.2020 tähtajatu arvelduskrediidilepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 2000 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 41,9% aastas, krediidi kulukuse määraga 54,16% aastas. Kostja on saanud krediiti kokku summas 2297,51 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3,5 EUR + 3,5% ülekande summast, see tähendab 74,73 eurot. Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 1084,76 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 297,51 eurot, intressi katteks 762,49 eurot, lepingu muutmise tasu katteks 15,00 eurot, kaarditasu katteks 9,76 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jäädes viivitusse alates 15.08.2022 tagasimakse tasumisega, edastas krediidiandja kostjale 31.10.2022 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg 14.11.2022, hoiatades kostjat, et kohustuse täitmata jätmisel, öeldakse leping ülesöelduks. Kuna kostja võlgnevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse so. 15.08.2022, 15.09.2022, 15.10.2022 tagasimakse tasumisega, oli krediidiandajal lepingu teenustingimuste punkti VII alapunkti 4.4.2 alusel õigus leping üles öelda. Kostjale edastatud lepingu ülesütlemise teatisega loetigi leping kooskõlas VÕS § 416 ülesöelduks 14.11.2022. Hageja teavitas kostjat 27.12.2022 teatisega, tema ja E vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamist OK Incure OÜ-le. Kostja esitas laenutaotluse veebilehel, kus märkis järgnevad andmed: sissetulek 1300 eurot, finantskohustused 900 eurot. Kostja sissetulekute õigsust kontrollis krediidiandja kostja Pensionikeskus kuue kuu sissemaksete alusel. Krediidiandja lähtus krediidivõimelisuse
hindamise analüüsis kostja esitatud sissetuleku andmetest, eeldades andmete õigsust. Finantskohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud andmetest, eeldades andmete õigsust ning tegi päringu maksehäireregistrisse. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused. Eeltoodud teave oli krediidiandaja hinnangul piisav võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust. Vastavalt lepingu sõlmimisel kehtinud sise-reeglitele teostatud andmete kogumis hindamise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning suudab lepingust tulenevat kohustust (2000 eurose krediidilimiidi puhul oli tagasimakse ca 90 eurot) täita. Kostja igakuiseks maksevõimeks 185,00 eurot (sissetulek 1300 eurot – olemasolevad finantskohusutsed 900,00 eurot – majapidamiskulud 150,00 eurot – puhver 65,00 eurot). Krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on olnud piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli kostja maksevõimeline. Arvestades, et kostja sai kokku krediiti summas 2222,78 eurot ning kostja on teinud lepingu katteks tagasimakseid kokku 1084,76 eurot, mis nõude ümberarvestuse korral tuleks arvestada krediidi tagastamiseks, kujuneks hageja põhinõudeks 1138,02 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2000 eurot, intressi perioodi 15.07.2021 kuni 14.11.2022 summas 300,38 eurot, viivise perioodi 15.11.2022 kuni 20.06.2023 eest summas 476,61 eurot, sissenõudmiskulu summas 30 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3.
5.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud: 7.1.E AS ja kostja vahel oli sõlmitud 11.03.2020 arvelduskrediidileping nr xxxx, mille alusel on kostja saanud krediidilimiiti 2000 eurot (dtl 35-36) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 41,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 54,16 % aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. 7.2.Lepingu nr xxxx sõlmimise ajal (11.03.2020) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 61,83% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. 7.3.Kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 1084,76 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 297,51 eurot, intressi katteks 762,49 eurot, lepingu muutmise tasu katteks 15,00 eurot, kaarditasu katteks 9,76 eurot (dtl 20, 49-51). 7.4.31.10.2022 on E AS edastatud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 14.11.2022 võlgnevuse tasumiseks (dtl 52-54). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 14.11.2022 lepingu üles (dtl 56).
7.5.E AS on loovutanud oma krediidilepingust tuleneva nõude hagejale ning sellest on kostjat teavitatud 27.12.2022 teates (dtl 57).
7.6.Hageja on edastanud kostjale võlateatised ja hagihoiatused (dtl 60-61).
8.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 16.02.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 71-72). 8.1.Hageja 26.02.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Pole mingit kindlust, et kostjale väljastatud laen oleks vastanud tema finantsolukorrale. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi. 8.2.Hageja selgituse (dtl 75jj) kohaselt märkis kostja laenutaotluses oma sissetulekuks 1300 eurot ja finantskohustuste suuruse osas märkis kostja taotlusel 900 eurot. Laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekute õigsust Pensionikeskuse kuue kuu sissemaksete alusel (dtl 80). Samuti tegi hageja tegi päringu maksehäireregistrisse ning kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused (dtl 81). Laenuandja hindas kostja igakuiseks maksevõimeks 185 eurot (sissetulek 1300 eurot – olemasolevad finantskohustused 900 eurot – krediidiandja arvates minimaalselt piisavad majapidamiskulud 150 eurot – puhver 65 eurot). Krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on hageja arvates olnud piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli kostja maksevõimeline.
Kohus leiab, et laenuandja jättis aga kontrollimata kostja tegelike igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Vastutustundlikult käituvas krediidiandjas oleks pidanud tekitama küsimusi juba asjaolu, et miks isikul on juba igakuised finantskohtused summas 900 eurot, mis on peaaegu kolmveerand tema enda deklareeritud igakuisest sissetulekust ning see ulatus suureneb veelgi uue krediidi võtmisel. Seega oleks laenuandja pidanud tegema täiendava kontrolli isiku maksevõime osas ning selgitama välja isiku tegeliku võime järjekordselt võetavat finantskohustust täita. Minimaalselt oleks laenuandja kohtu hinnangul pidanud küsima ja analüüsima kostja pangakonto väljavõtet. Seda aga kohtu ette toodud tõendite kohaselt tehtud ei ole.
Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud kostja tegelikke kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Laenuandja ei ole kontrollinud, kas kostja esitatud olemasolevate igakuiste finantskohustuste summa 900 eurot tõele vastab. Lisaks ei ole laenuandja kontrollinud, kas kostja puhul on krediidiandja poolt majapidamiskuludeks arvestatud 150 eurot piisav, arvestades kostja väljakujunenud tarbimisharjumusi ja tegelikke kulusid. Seega kokkuvõtvalt ei ole krediidiandja kontrollinud ega
tuvastanud, kas kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste tasakaal võimaldab talle krediiti anda ehk rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. 8.3.Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. 8.4.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates laenu väljastamisest 11.03.2020 kuni 14.11.2022 oli null. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2).
10.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (sissenõudmiskulu ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
11.1.Hageja on 26.02.2024 menetlusdokumendis toonud välja, et kostja sai kokku krediiti summas 2222,78 eurot ning kostja on teinud lepingu katteks tagasimakseid kokku 1084,76 eurot, mis nõude ümberarvestuse korral tuleks arvestada krediidi tagastamiseks, kujuneks hageja põhinõudeks 1138,02 eurot.
11.2.Asja materjalidest nähtub, et E AS on teinud kostjale järgmised väljamaksed: 15.07.2021 summas 1934,50 eurot (dtl 42), 10.12.2021 summas 151,54 eurot (dtl 44), 26.05.2022 summas 69,37 eurot (dtl 46), 25.07.2022 summas 67,37 eurot (dtl 48), s.o kokku summas 2222,78 eurot.
11.3.Kostja on teostanud tagasimakseid summas 1084,76 eurot.
11.4.Seega on põhjendatud hageja nõudeks 1138,02 eurot (2222,78-1084,76).
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
12.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2806,99 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
13.1.Hagis toodud tsiviilasja hind oli 2806,99 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui nõue oleks sellisena esitatud) oleks 1138,02 eurot ehk hagi rahuldati ~41%.
13.2.Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 41% ulatuses kostja kanda ja 59% ulatuses hageja kanda.
14.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 14.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot.
14.1.1.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 41% summas 157,85 eurot.
15.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
16.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.