Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Janek Väli
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
05. aprill 2024.a, Tallinn
Hagihind Menetlusosalised esindajad Menetluse liik
ja
2-23-105178 OK Incure OÜ hagi Y. Z. vastu 11.03.2020 arvelduskrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 2000 euro, intressi 300,38 euro, viivise 476,61 euro ja sissenõudmiskulu 30 euro saamiseks 2806,99 eurot
nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617, Tallinn) Hageja esindaja Anu Volmer (e-post [email protected]) Kostja Y. Z. (isikukood xxxx, faktiline elukoht teadmata) Lihtmenetlus
Resolutsioon
Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
hindamise analüüsis kostja esitatud sissetuleku andmetest, eeldades andmete õigsust. Finantskohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud andmetest, eeldades andmete õigsust ning tegi päringu maksehäireregistrisse. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused. Eeltoodud teave oli krediidiandaja hinnangul piisav võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust. Vastavalt lepingu sõlmimisel kehtinud sise-reeglitele teostatud andmete kogumis hindamise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning suudab lepingust tulenevat kohustust (2000 eurose krediidilimiidi puhul oli tagasimakse ca 90 eurot) täita. Kostja igakuiseks maksevõimeks 185,00 eurot (sissetulek 1300 eurot – olemasolevad finantskohusutsed 900,00 eurot – majapidamiskulud 150,00 eurot – puhver 65,00 eurot). Krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on olnud piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli kostja maksevõimeline. Arvestades, et kostja sai kokku krediiti summas 2222,78 eurot ning kostja on teinud lepingu katteks tagasimakseid kokku 1084,76 eurot, mis nõude ümberarvestuse korral tuleks arvestada krediidi tagastamiseks, kujuneks hageja põhinõudeks 1138,02 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2000 eurot, intressi perioodi 15.07.2021 kuni 14.11.2022 summas 300,38 eurot, viivise perioodi 15.11.2022 kuni 20.06.2023 eest summas 476,61 eurot, sissenõudmiskulu summas 30 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3.
7.5.E AS on loovutanud oma krediidilepingust tuleneva nõude hagejale ning sellest on kostjat teavitatud 27.12.2022 teates (dtl 57).
Kohus leiab, et laenuandja jättis aga kontrollimata kostja tegelike igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Vastutustundlikult käituvas krediidiandjas oleks pidanud tekitama küsimusi juba asjaolu, et miks isikul on juba igakuised finantskohtused summas 900 eurot, mis on peaaegu kolmveerand tema enda deklareeritud igakuisest sissetulekust ning see ulatus suureneb veelgi uue krediidi võtmisel. Seega oleks laenuandja pidanud tegema täiendava kontrolli isiku maksevõime osas ning selgitama välja isiku tegeliku võime järjekordselt võetavat finantskohustust täita. Minimaalselt oleks laenuandja kohtu hinnangul pidanud küsima ja analüüsima kostja pangakonto väljavõtet. Seda aga kohtu ette toodud tõendite kohaselt tehtud ei ole.
Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud kostja tegelikke kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Laenuandja ei ole kontrollinud, kas kostja esitatud olemasolevate igakuiste finantskohustuste summa 900 eurot tõele vastab. Lisaks ei ole laenuandja kontrollinud, kas kostja puhul on krediidiandja poolt majapidamiskuludeks arvestatud 150 eurot piisav, arvestades kostja väljakujunenud tarbimisharjumusi ja tegelikke kulusid. Seega kokkuvõtvalt ei ole krediidiandja kontrollinud ega
tuvastanud, kas kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste tasakaal võimaldab talle krediiti anda ehk rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. 8.3.Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. 8.4.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.