Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-10132
Kohtuasi
PlasmaPro OÜ hagi TMK GROUP ESTONIA OÜ ja X vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08. jaanuari 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
TMK GROUP ESTONIA OÜ ja X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
21 429,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: PlasmaPro OÜ (registrikood lepinguline esindaja Reet Rattur
12788418),
Kostja I: TMK GROUP ESTONIA OÜ (registrikood 14374649) Kostja II: X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Indrek Põder Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda TMK GROUP ESTONIA OÜ ja X apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud TMK GROUP ESTONIA OÜ ja X kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-22-10132 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.PlasmaPro OÜ esitas 12.07.2022 Harju Maakohtule TMK GROUP ESTONIA OÜ (kostja I) ja X (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 6000 eurot ja kostjalt I hageja kasuks põhivõla 11 772,56 eurot, viivise 2727,73 eurot ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt iga tasumisega viivitatud päeva eest alates hagi esitamisest 11.07.2022 kuni kohustuse täitmiseni. Samuti palus hageja mõista kostjalt I hageja kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 275 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. 07.12.2023 kohtuistungil loobus hageja põhivõla nõudest 3377,06 euro ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 28.04.2021 kliendilepingu nr 27042021, millega hageja kohustus osutama kostjale lehtmetalli lõikamise, painutamise ja keevitamise teenust vastavalt kostja I tellimustele ning kostja I kohustus maksma selle eest hagejale tasu. Samal päeval sõlmisid hageja ja kostja II tagatiskokkuleppe, millega kostja II võttis kohustuse käendada kõiki kostja I ja hageja vahel kliendilepingust ja kliendilepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid kostja I kohustusi solidaarselt kostjaga I. Kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 6000 eurot.
3.Hageja on esitanud kostjale I tema tellimuste alusel tehtud tööde eest järgmised arved: 31.01.2022 arve nr 220335 summas 1881,88 eurot; 28.02.2022 arve nr 220730 summas 11 573,34 eurot ja 10.03.2022 arve nr 220833 summas 4317,34 eurot. Arved on tasumata.
4.Lepingu p 5.5 järgi on hagejal arve tasumisega viivitamise korral õigus nõuda võlgnikult viivist 0,15% tasumata summalt päevas. Hagi esitamise ajaks on kogunenud viivis 2727,83 eurot. Hageja palub mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 nimetatud viisil välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Hageja kandis kohtueelseid õigusabikulusid 275 eurot seoses kostjale 05.07.2022 nõudekirja koostamisega. Tegemist on varalise kahjuga, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kostja vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hagiavaldus on raskesti jälgitav ning ebaselge. Hageja ei ole selgelt viidanud, millistele asjaoludele ta tugineb ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. Hageja nõue on tõendamata.
8.Arusaamatuks jääb nõude, sh viivisenõude kujunemine. Kostjad vaidlevad viivisenõudele vastu. Pooled sõlmisid 11.08.2022 kirjaliku maksegraafiku, mida kostja I on täitnud.
2-22-10132 Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis hagi 04.01.2024 määrusega 3377,06 euro ulatuses läbi vaatamata. Maakohus rahuldas hagi 08.01.20241 otsusega osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 6000 eurot ning täiendavalt kostjalt I põhivõla 8395,50 eurot, viivise 6758,68 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kogu tasumata põhivõlalt 14 395,50 eurot iga tasumisega viivitatud päeva eest alates kohtuotsuse tegemisest 08.01.2024 kuni võla tasumiseni. Samuti mõistis kohus kostjalt I hageja kasuks välja kohtueelsed õigusabikulu 275 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt I enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise 2727,73 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis kohus 12% ulatuses hageja kanda ja 88% ulatuses kostja kanda, millest omakorda 31% solidaarselt kostjate I ja II kanda ning 69% ainult kostja I kanda. Maakohus määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2285,54 eurot ja kostjatele hüvitatavate menetluskulude suuruseks 86,40 eurot ning mõistis tasaarvestamise tulemusel kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 680,80 eurot ja kostjalt I hageja kasuks veel 1515,34 eurot. Kohus määras, et kostjatel tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni neilt välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: • Hageja ja kostja I sõlmisid 28.04.2021 kliendilepingu nr 27042021 (dateeritud 27.04.2021) (kostjate omaksvõtt), ühtlasi tõendatud lepinguga (tlk 5-8). • Hageja ja kostja I sõlmisid 11.08.2022 kirjaliku maksegraafiku, milles kostja I kohustused ajatati (tlk 33 ja 34). • Kostja I on tasunud hagejale võlgnevusest käesolevaks ajaks 3377,06 eurot (millises osas hageja nõudest kostja I vastu loobus). Ülejäänud osas on võlgnevus tasumata.
11.Hageja ja kostja I kliendileping oli töövõtulepingu raamleping. 11.08.2022 kirjalik maksegraafik, mis kajastab raamlepingust tulenevat põhinõuet 17 772,56 eurot, on deklaratiivne võlatunnistus, mis kujundas ümber poolte võlasuhte. Kostja I on graafiku alusel tasunud 3377,06 eurot. 14 395,50 eurot on maksmata. Kostjad kinnitasid kohtuistungil, et neil ei ole põhivõla osas sisulisi vastuväiteid. Kostjalt I väljamõistetav põhivõlg on seega 14 395,50 eurot. Kohtusse pöördumine või menetluse jätkamine pärast võlatunnistuse sõlmimist ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ega välista hagi rahuldamist. Maksegraafikujärgsed tähtajad on otsuse tegemise ajaks saabunud. Kostja ei ole graafikut täitnud.
12.Allkirjastatud kliendilepinguga samas konteineris asub ka tagatiskokkulepe, millega kostja II käendas põhilepingust tulenevaid kohustusi 6000 euro ulatuses. Käendus hõlmab ka algse võlasuhte sõlmimise järgselt kokku lepitud võlasuhte muudatusi. Kostjalt II kui käendajalt tuleb kostjaga I solidaarselt välja mõista 6000 eurot.
13.Kuna võlatunnistuses leppisid pooled kokku ainult põhivõla tasumises, siis järelikult loobus hageja sellega maksegraafiku sõlmimise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõudest. Küll aga saab hageja nõuda viivist alates maksegraafiku sõlmimisest. Lähtuda tuleb esialgse lepingu järgsest viivisest 0,15% päevas, kuna viivisemäära võlatunnistusega ümber ei kujundatud. Kuna pooled leppisid võlatunnistuses kokku maksete ajatamises, on nad maksetähtaegu muutnud ja viivist saab arvestada lähtudes võlatunnistuses märgitud nõude osade sissenõutavaks muutumise tähtaegadest. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 6758,68 eurot. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt I välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni.
2-22-10132
14.Kohtueelsete õigusabikulude nõue 05.07.2022 nõudekirja koostamise eest on põhjendatud. Apellatsioonkaebus
15.Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas osaliselt hagi ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub hageja saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.
16.Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 277 lg 1; § 231 lg 2; § 232 lg 1; § 243 lg 1; § 436 lg 1; § 438 lg 1; § 442 lg 8), mis on viinud väära kohtuotsuse tegemiseni; ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme (AÕS § 85 lg 1; VÕS § 1037 lg 1; TsÜS § 62 lg 1). Apellant jääb kõikide varem esitatud seisukohtade juurde ja palub lugeda need kaebuse osaks.
17.Kohus saab langetada otsuse, kui on asja ammendavalt arutanud ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtul tuli välja selgitada poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma väidete põhjendamiseks. Kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus peab andma hinnangu kõigile poolte esitatud faktilistele väidetele ja põhjendama, kui ta mõne väitega ei nõustu. Kohtuotsuse saab rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Tõendeid tuleb hinnata igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Tõendi arvestamata jätmist peab põhjendama.
18.Maakohtu otsus põhineb õigusnormide rikkumisel. Maakohus ei ole arvestanud otsust tehes kõikide asjaoludega, tõenditega, ei ole võtnud seisukohta kõigi esitatud faktiliste väidete osas ning jõudis valele järeldusele. Kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, jättes välja toomata, miks ta ei nõustu apellandi esitatud väidetega ega neid kinnitavate tõenditega ning rahuldas hageja hagi, samuti jättis rahuldamata kostja vastuhagi. Maakohus ei hinnanud poolte esitatud selgitusi, tõendeid ja taotlusi ning pelgalt nõustus hageja esitatud seisukohtade ja käsitlusega.
19.Hageja ei ole tõendanud enda nõuet, st ei ole selgelt välja toonud asjaolusid, millele tuginedes ta on asunud seisukohale, et tal on tekkinud nõudeõigus apellantide vastu. Maakohus peab põhjalikult hindama kõiki menetlusosaliste poolt esitatud asjaolusid, väiteid ja tõendeid. Menetlusosalisel peab olema võimalus aru saada, kuidas kujunes kohtuniku siseveendumus. Vaidlustatud otsusest ei ole aru saada, kuidas kohus otsuseni jõudis. Maakohus eiras apellantide poolt menetluses esitatud seisukohti ja tõendeid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.
21.Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
2-22-10132
22.Kaebuses leiavad kostjad, et maakohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning hagi ebaõigesti rahuldanud. Kostjad paluvad, et ringkonnakohus teeks uue otsuse, millega jätaks hagi rahuldamata või saadaks asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostjate apellatsioonkaebusel ei ole edulootust.
23.Kostjad viitavad küll tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusnormidele, mis puudutavad asja lahendamist maakohtus ja kohtuotsuse tegemist, sh asjaolude tuvastamist, tõendite hindamist ja otsuse põhjendamist, kuid ei ole sisuliselt esile toonud, milles konkreetsel juhul maakohtu eksimus seisnes ja kuidas see mõjutas asja lahendust.
24.Kostjad heidavad ette, et maakohus rikkus ka materiaalõiguse norme, kuid viitavad seejuures normidele, millel ei ole käesoleva vaidlusega arusaadavat puutumust. Maakohus lahendas vaidluse, käsitledes pooltevahelist 28.04.2021 lepingut töövõtu raamlepinguna ja 11.08.2022 maksegraafikut deklaratiivse võlatunnistusena. Samuti hindas maakohus käendaja vastutust ja seadusest ning lepingust tulenevat viivisenõuet ja hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet. Kostjad viitavad apellatsioonkaebuses asjaõigusseaduse §-le 85, mis reguleerib valdaja vastutust asjast saadud kasu väljaandmisel, VÕS §-le 1037, mis reguleerib väärtuse hüvitamise nõuet õiguse rikkumise korral ja TsÜS §-le 62, mis defineerib kasu mõiste. Kostjate viited ei ole hageja nõude kontekstis asjakohased ja kostjad ei ole ka selgitanud, milles nende asjakohasus võiks seisneda.
25.Kostjad heidavad maakohtule ette kostjate esitatud tõenditega mittearvestamist, täpsustamata, milliseid tõendeid kostjad silmas peavad. Kostja on esitanud käesolevas menetluses kolm tõendit – 11.08.2022 maksegraafiku ja kaks maksekorraldust maksegraafiku alusel tehtud maksete tõendamiseks. Nimetatud tõendeid on maakohus põhjalikult analüüsinud.
26.Samuti heidavad kostjad apellatsioonkaebuses ette vastuhagi rahuldamata jätmist, kuid kostjad ei ole käesolevas tsiviilasjas vastuhagi esitanud.
27.TsMS § 361 lg 1 ja 2 kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Õigusnormi on rikutud, kui materiaalõiguse või menetlusõiguse normi on ebaõigesti kohaldatud või kui õigusnorm on jäetud osaliselt või täielikult kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama. TsMS § 633 lg 2 p 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida muu hulgas apellatsioonkaebuse põhjendus. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse põhjenduses märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine ja viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada. Kostjate apellatsioonkaebus nendele nõuetele ei vasta. Kostjad loetlevad üksnes kohtu kohustusi asja menetlemisel, kuid ei seosta neid käesoleva tsiviilasjaga.
28.Kuigi igasugune kaebuse sisunõuete rikkumine ei anna alust jätta apellatsioonkaebust menetlusse võtmata, on käesoleval juhul apellatsioonkaebus õiguslikult perspektiivitu ja seda ei ole võimalik rahuldada. Kaebus tuleks jätta rahuldamata ka siis, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Praegusel juhul ei sisalda apellatsioonkaebus mingisuguseid faktilisi asjaolusid tsiviilasjas menetluses oleva nõude kohta.
2-22-10132
29.Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Maakohus hindas pooltevahelise õigussuhte töövõtulepingust tulenevaks õigussuhteks ja pooled nõustusid kohtuistungil kohtu kvalifikatsiooniga. Sellega nõustub ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et 11.08.2022 maksegraafik on käsitatav võlatunnistusena, millega pooled kujundasid tekkinud võlasuhte ümber. Sellega nõustusid kohtuistungil ka kostjad. Kohtuistungil kinnitasid kostjad ka seda, et neil ei ole sisulisi vastuväiteid hageja põhinõudele, samuti sellele, et võlatunnistuse alusel oli hagejal alus kohtusse pöördumiseks ja hageja nõue muutub septembrist 2022 osamaksete kaupa sissenõutavaks. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostjatele olnud maakohtu menetluses hageja nõude alus ja nõuet kinnitavad tõendid arusaadavad, ei ole õige. 11.08.2022 võlatunnistuse, mille alusel maakohus hagi rahuldas, esitasid tõendina asja materjali juurde kostjad ise. Pooled vaidlesid menetluses selle üle, kas kostja I on andnud käenduse ja kas hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses või lepingujärgses määras. Maakohus on oma otsuses poolte väiteid selles osas ammendavalt käsitlenud ja tõenditele tuginedes oma järeldusi piisavalt ka põhjendanud. Ringkonnakohus ei tuvastanud materiaalõiguse normide rikkumist ka osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja I suhtes ja mõistis kostjalt II välja viivise osaliselt seaduses sätestatud ja osaliselt lepingus kokku lepitud määras. Apellatsioonkaebusest ei ole tuvastatav ühtegi sisulist etteheidet seoses kostjatelt välja mõistetud põhivõla, viivisenõude ja kahju hüvitamise nõudega.
30.Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks õigusnorme rikkunud ka menetluskulude jaotamisel ja nende rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Maakohus jagas menetluskulud õigesti lähtudes kaebuse rahuldamise ulatusest ja kostjate vastu esitatud nõude solidaarsusest. Apellatsioonkaebus ei sisalda etteheiteid ka kulude jaotamisele ega nende rahalise suuruse kindlaksmääramisele.
31.Ringkonnakohus andis apellandile 16.02.2024 määrusega tähtaja apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu tasumiseks ja apellatsioonkaebuse põhjenduste esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas apellandile TsMS § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 sisu ning asjaolu, et apellatsioonkaebuses õigusnormide üldsõnaline tsiteerimine ei ole kaebuse sisustamiseks piisav. Ringkonnakohus selgitas ka, et apellandil tuleb selgelt märkida, milliste maakohtu tuvastatud asjaolude, järelduste või põhjendustega apellandid ei nõustu, tuues konkreetselt välja missuguse asjaolu on kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine. Samuti palus kohus apellandil viidata tõenditele, mida maakohus apellantide arvates ekslikult hindas. Ringkonnakohus hoiatas, et kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib ringkonnakohus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellandid tasusid kohtu määratud tähtajaks riigilõivu, kuid ei ole apellatsioonkaebuse sisulisi puudusi tänaseni kõrvaldanud. Apellatsioonkaebus ei vasta seega endiselt seaduses sätestatud nõuetele. Kaebuse sisu ei ole seostatav vaidluse asjaoludega ja selle etteheited maakohtu vaidlustatud otsusega.
32.Eeltoodut arvestades on apellatsioonkaebus perspektiivitu ja seda ei oleks võimalik rahuldada. Kohus keeldub seetõttu kaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
2-22-10132 Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
33.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o kostjate kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
34.Ringkonnakohus selgitab, et kostjatel on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele tuleb lõiv tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.