PlasmaPro OÜ hagi TMK GROUP ESTONIA OÜ, X vastu võla ja viivise nõudes 21 922,09 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlasmaPro OÜ (registrikood 12788418), asukoht Staadioni tn 2, Paikuse alev, Pärnu linn, Pärnumaa, 86602 Hageja lepinguline esindaja: Reet Rattur, e-post: xxx Kostja I: TMK GROUP ESTONIA OÜ (registrikood 14374649), asukoht Linnuka tee 5, Liivamäe küla, Jõelähtme vald, Harjumaa, 74207; e-post: [email protected]; juhatuse liige X (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja II: X (isikukood xxxxxxxxxxx), registrijärgne elukoht xxx, e-post: xxx
Asja läbivaatamine
Istung 07.12.2023
RESOLUTSION
Rahuldada hagi osaliselt.
Mõista solidaarselt TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt ja Xlt PlasmaPro OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 6 000 eurot.
Mõista TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt täiendavalt PlasmaPro OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 8 395,50 eurot.
Mõista TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt PlasmaPro OÜ kasuks välja viivis 6 758,68 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kogu tasumata põhivõlgnevuselt (14 395,50 eurot) iga tasumisega viivitatud päeva eest alates käesoleva otsuse tegemisest (08.01.2024) kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
Mõista TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt PlasmaPro OÜ kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 275 eurot.
Jätta rahuldamata hageja nõue enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt PlasmaPro OÜ kasuks summas 2 727,73 eurot.
Jätta menetluskulud 12% ulatuses hageja kanda ja 88 % ulatuses kostjate kanda, millest omakorda 31% solidaarselt kostjate I ja II kanda ning 69% ainult kostja I kanda.
Rahuldada hageja menetluskulude kindlaks määramise avaldus osaliselt. Määrata kindlaks, et kostjate poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks on 2 282,54 eurot.
Rahuldada kostjate menetluskulude kindlaks määramise avaldus osaliselt. Määrata kindlaks, et hageja poolt kostjatele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks on 86,40 eurot.
10.Tasaarvestada hageja ja kostjate vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel: mõista solidaarselt TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt ja Xlt PlasmaPro OÜ kasuks menetluskuludena välja 680,80 eurot; mõista TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt PlasmaPro OÜ kasuks menetluskuludena välja täiendavalt 1 515,34 eurot.
11.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb TMK GROUP ESTONIA OÜ-l ja Xl tasuda PlasmaPro OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
Hageja esitas kohtule järgmised nõuded:
•
Mõista TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt ja Xlt solidaarselt PlasmaPro OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 6 000 eurot.
•
Mõista TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt PlasmaPro OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 11 772,56 eurot, viivis 2 727,73 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kogu tasumata põhivõlgnevuselt 17 772,56 eurot iga tasumisega viivitatud päeva eest alates hagi esitamisest 11.07.2022 kuni täieliku tasumiseni.
•
Mõista TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt PlasmaPro OÜ kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 275 eurot.
Hageja loobus asjas toimunud istungil enda nõudest kostja I vastu 3 377,06 euro ulatuses, mistõttu käesolevaga lahendab kohus hagi järgnevates nõuetes:
•
Mõista TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt ja Xlt solidaarselt PlasmaPro OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 6 000 eurot.
•
Mõista TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt PlasmaPro OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 8 395,50 eurot, viivis 2 727,73 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kogu tasumata põhivõlgnevuselt 17 772,56 eurot iga tasumisega viivitatud päeva eest alates hagi esitamisest 11.07.2022 kuni täieliku tasumiseni.
•
Mõista TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt PlasmaPro OÜ kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 275 eurot.
Hageja tugines järgmisele. Hageja ja kostja I sõlmisid 28.04.2021 kliendilepingu nr 27042021 (dateeritud 27.04.2021). Lepingu kohaselt kohustus hageja osutama kostjale I lehtmetalli lõikamise, painutamise ja keevitamise teenust vastavalt kostja tellimustele ning kostja kohustus selle eest maksma hagejale tasu.
28.04.2021 sõlmisid hageja ja kostja II tagatiskokkulepe kliendilepingule nr 27042021, mille punkti 2 kohaselt leppis kostja II garandina hagejaga kokku, et ta tagab käendajana kõiki kostja I ja PlasmaPro OÜ vahel kliendilepingust nr 270420210 ja kliendilepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid kostja I kohustusi solidaarselt kostjaga I. Kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 6 000 eurot.
24.01.2022 esitas kostja I hagejale tellimuse nr TL-22002_PL1, MT-17467, mille kohta esitas hageja kostjale I 31.01.2022 arve nr 220335 summas 1 881,88 eurot maksetähtajaga 04.03.2022.
08.02.2022 esitas kostja I hagejale tellimused nr 22002-PL2 ja nr 22002_L1, MT- 18070, mille kohta esitas hageja kostjale I 28.02.2022 arve nr 220730 summas 11 573,34 eurot maksetähtajaga 30.03.2022.
01.03.2022 esitas kostja I hagejale tellimuse nr 221040_A2_LT, MT-18528, mille kohta esitas hageja kostjale I 10.03.2022 arve nr 220833 summas 4 317,34 eurot maksetähtajaga 09.04.2022.
Kostja I ei ole arveid nr 220335, nr 220730, nr 220833 hagejale siiani tasunud, millega on kostjal võlgnevus PlasmaPro OÜ ees eelnimetatud arvetest tulenevalt kokku 17 772, 56 eurot, millele lisandub viivis.
Kostja I ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ka pärast hageja poolt meeldetuletuste saatmist, millele kostja küll 13.06.2022 vastas, et võlg saab tasutud, kuid arved on siiani tasumata. Ka kostja II ei ole käendajana oma kohustusi täitma asunud.
10.Kostjal I on hageja ees kliendilepingust tulenevalt täitmata kohustusi summas 20 500,29 eurot, millest 17 772,56 eurot on põhivõlgnevus ning 2 727,73 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
11.Hageja palub mõista kostjalt täiendavalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud tasumata põhivõlgnevuse summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
12.Hageja on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid summas 275 eurot 05.07.2022 nõudekirja koostamise eest, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Kohtueelsete õigusabikulude varalise kahjuna käsitlemine on kooskõlas VÕS § 127 lõikega 1 ja § 128 lõikega 3, mille kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh mõistlikke kulusid kohustuse rikkumisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemalt ka hüvitatavad (Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Hagejal on VÕS § 127 lg 2 ning § 128 lg- te 1 ja 2 järgi õigus nõuda kostjalt hüvitist enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult vajalike ja ettenähtavate õigusabikulude eest (vt Riigikohtu 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641/69, p 22).
13.Peale kostja vastuse kohtule laekumist teavitas hageja kohut, et hageja ei vaidle vastu, et ta on sõlminud kostjaga I 11.08.2022 kuupäevaga dateeritud maksegraafiku. Samas, maksegraafikut ei ole kostja I täitnud nõuetekohaselt ning graafikujärgne võla tasumise lõpptähtaeg on juba möödunud. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja I tasuma võla ühe aasta jooksul. Kostjate vastuväited
14.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
15.Poolte vahel on sõlmitud 11.08.2022 kirjalik maksegraafik. Kostja I on enda lepingulisi kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Hageja ei ole enda hagiavalduses tõendanud nõude olemasolu.
16.Kostja vaidleb täielikult vast hagiavalduses esitatud viivise nõuetele. Tulenevalt eeltoodust palub kostja jätta kohtul hageja hagiavaldus viivisnõude summas rahuldamata.
17.TsÜS § 138 lg 1 õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus; lg 2 õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
Kohtuotsuse põhjendav osa
18.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
19.TsMS § 231 lg-s 2 on sätestatud, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.
20.Kohus on tuvastanud omaksvõtu alusel alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: •
Hageja ja kostja I sõlmisid 28.04.2021 kliendilepingu nr 27042021 (dateeritud 27.04.2021) (kostjate omaksvõtt), ühtlasi tõendatud lepinguga (tlk 5-8).
•
Hageja ja kostja I sõlmisid 11.08.2022 kirjaliku maksegraafiku, milles kostja I kohustused ajatati (vt ka tlk 33,34).
•
Kostja I on tasunud hagejale võlgnevusest käesolevaks ajaks 3 377,06 eurot (millises osas on hageja ka nõudest kostja I vastu loobunud ja kohus loobumise vastu võtnud). Ülejäänud osas on võlgnevus tasumata.
21.Kostjad ei võtnud hagi põhivõlgnevuse osas õigeks, kuid kinnitasid asjas toimunud istungil, et neil põhivõlgnevuse osas sisulised vastuväited puuduvad. Kostjad leidsid siiski erinevalt hagejast, et nõude alusena tuleb lähtuda mitte algsest lepingust, vaid 11.08.2022 sõlmitud kokkuleppest ja maksegraafikust. Pooled vaidlevad viiviste üle (kas hageja saab neid üldse nõuda, millisest ajast ja millises määras), selle üle, kas kostja II on sõlminud kehtivalt hagejaga käenduslepingu ja kas kostja II vastutab hageja ees. Täiendavalt tuleb kohtul lahendada kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue. Põhinõue
22.Hageja on ena nõudes tuginenud 28.04.2021 sõlmitud raamlepingule ja nõuab selle alusel osutatud teenuste eest põhinõudena 17 772,56 euro tasumist (mida hageja on seoses osalise nõudest loobumisega vähendanud 3 377,06 euro ulatuses). Kohus kvalifitseeris asjas toimunud eelistungil lepingu töövõtulepinguna, sealjuures raamlepinguna, mille kohaselt hageja võttis kohustuse osutada vastavalt kostja tellimustele teenust ja kostja võttis kohustuse selle eest maksta. Pooled nõustusid kohtu kvalifikatsiooniga.
23.Samas ei vaidle pooled ka selle üle, et hageja ja kostja I on sõlminud 11.08.2022 kirjaliku maksegraafiku, milles on võlgnevuse summana kajastatud sama raamlepingust tulenev põhinõue 17 772,56 eurot, millele hageja on hagis tuginenud. Kohtu hinnangul on tegu deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes, millega pooled kujundasid enda vahelise võlasuhte ümber.
24.Hageja on enda nõudest 3 377,06 euro ulatuses loobunud ja nõuab osalise loobumise järgselt kostjalt I 14 395,50 euro tasumist. Kostjad ei ole vastu vaielnud, et see summa on käesoleva ajani tasumata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktist 1 ja 108 lõikest 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd kostjad on istungil kinnitanud, et neil põhinõude osas sisulised vastuväited puuduvad, tuvastab kohus kostjate omaksvõtu alusel, et kostja I põhivõlgnevuse suuruseks, mis tuleb temalt välja mõista, on 14 395,50 eurot.
25.Kostjad leiavad, et hea usu põhimõttele tuginedes tuleb jätta hagi rahuldamata, kuivõrd pooled on sõlminud kohtumenetluse ajal nõude ajatamise kokkuleppe/võlatunnistuse ning hageja ei ole kostjaid teavitanud, et on tegelikult juba enne kokkuleppe sõlmimist kostjate vastu kohtusse pöördunud. Kohus leiab, et kohtusse pöördumine või menetluse jätkamine peale võlatunnistuse sõlmimist ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ega välista hagi rahuldamist põhinõude osas. Seda enam, et maksegraafikus märgitud tähtajad on käesolevaks ajaks saabunud ja kostja ei ole täitnud maksegraafikut vastavalt poolte kokkuleppele.
26.Järgnevalt analüüsib kohus kostja II vastutust käendajana. Kostjad on seisukohal, et kostja II ei ole kunagi käenduslepingut sõlminud ning isegi kui ta selle sõlmis, lõppes käendus 11.08.2022 võla ümberkujundamise kokkuleppe sõlmimisega, mistõttu ta kostja I kohustuste eest käesoleval ajal ei vastuta. Kohus sellega ei nõustu. Kohus tuvastas asjas esitatud kokkuleppe alusel (tlk 5-8), et käendusleping (tlk 5) asub kliendilepinguga samas digikonteineris. Vastavas digikonteineris olev tagatiskokkulepe (tlk 5) on arusaadavalt käendus ja kuivõrd see on põhilepinguga samas konteineris, oli ka üheselt arusaadav, milliseid kohustusi kostja II käendas. Kostja II käendas kõiki 28.04.2021 raamlepingu alusel esitatud tellimustest tulenevaid kostja I kohustusi maksimumsummas 6 000 eurot.
27.Käendus hõlmab ka algse võlasuhte sõlmimise järgselt kokku lepitud võlasuhte muudatusi. See tuleneb selgelt nii käenduskokkuleppest (vt tlk 5, p 2) kui ka asjaolust, et maksegraafiku/võlatunnistuse sõlmis kostja I nimel juhatuse liikmena kostja II (vt tlk 33, 34), kes oli seega võlatunnistuse sisust teadlik ja kiitis selle heaks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt II käenduse alusel põhinõudena kostjaga I solidaarselt välja 6 000 eurot. Kohus mõistab kostjalt I täiendavalt ainuisikuliselt välja 14 395,50 – 6 000 = 8 395,50 eurot. Viivisenõue
28.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on 28.04.2021 lepingu p-s 5.5 kokku leppinud viivise määras 0,15% tasumata summast päevas (vt tlk 5 pöördel). Hageja nõuab viivist selles määras igalt tellimuse eest tasumisele kuulunud summalt alates iga tellimuse tasu algsest sissenõutavaks muutumise päevast (vastavalt alates 05.03.2022, 31.03.2022 ja 10.04.2022). Kostjad vaidlevad sellele vastu ja leiavad, et kuivõrd maksegraafikus viivise tasumise kohustust märgitud ei ole, hageja viivist nõuda ei saa. Nad leiavad ühtlasi, et kui hageja üldse saab viivist nõuda, siis seadusjärgses määras ja maksegraafikus märgitud maksetähtaegadest alates.
29.Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooled on võlatunnistuses kokku leppinud maksete ajatamises, on nad maksetähtaegu, st ka maksete sissenõutavaks muutumise aega muutnud ja viivist saab arvestada vastavalt võlatunnistuses märgitud nõude osade sissenõutavaks muutumise tähtaegadest. Kuivõrd pooled on erinevatel seisukohtadel selle osas, kas hageja saab nõuda ka võlatunnistuse sõlmimise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist, peab kohus võlatunnistust polte kokkulepe osas tõlgendama. Kuivõrd võlatunnistuses on kokku lepitud, et võlatunnistuse sõlmimise aja seisuga kohustub kostja I hagejale tasuma ainult põhivõlgnevuse summas 17 772,56 eurot, on võlatunnistus selgelt tõlgendatav selliselt, et hageja on maksegraafiku sõlmimise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste nõudest loobunud. Vastasel korral peaks viivise summa kajastuma ka võlatunnistuses. Kohus jätab
rahuldamata hageja nõude enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks (2 727,73 eurot), kuivõrd hagi esitamise ajaks ei olnud viivis seoses maksegraafiku sõlmimisega veel sissenõutavaks muutunud ja varasemate viiviste nõudest on hageja maksegraafiku sõlmimisel kohtu hinnangul loobunud. Küll saab hageja nõuda viivist alates maksegraafiku/võlatunnistuse sõlmimisest (VÕS § 113 lg 1 alusel).
30.Viivise määra osas on kohus seisukohal, et kuivõrd tegu on deklaratiivse võlatunnistusega, millega kujundatakse ümber olemasolev võlasuhe ja võlasuhe on ümber kujundatud ainult põhinõude ning selle tasumise tähtaegade osas, kehtib viivise kokkulepe algses lepingus kokku lepitud määras, kuivõrd seda ei ole pooled ümber kujundanud. Võlgnevuse osade sissenõutavaks muutumise aeg tuleneb aga maksegraafikus kokku lepitud uutest maksetähtaegadest. Eeltoodust tulenvalt lähtub kohus algses 28.04.2021 lepingus kokku lepitud viivise määrast 0,15% päevas ja arvutab selle võlatunnistuses kokku lepitud maksegraafikus märgitud nõude osade sissenõutavaks muutumise tähtaegade alusel. Kohus arvestab viivist kuni viimase makse tasumise tähtpäevani iga makse osas eraldi kuni kohtuotsuse tegemise päevani (08.01.2024). Kohus on viivised välja arvutanud, kasutades rakendust www.viivisekalkulaator.ee. Makse suurus 1777,56 1599,50 1599,50 1599,50 1599,50 1599,50 1599,50 1599,50 1599,50 1599,50 1599,50 Kokku
31.Kohus rahuldab seega hageja viivisenõude hagi esitamisest kuni käesoleva otsuse tegemiseni summas 6 758,68 eurot. Lisaks palub hageja kohtul mõista kostjalt I alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse täitmiseni hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja rahuldab selle. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue
32.Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt I hageja kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 275 eurot. Hagist nähtuvalt on hageja kandnud kohtueelseid õigusabikulusid 275 eurot 05.07.2022 nõudekirja koostamise eest, mille väljamõistmist hageja kostjalt I taotleb. Kohus tuvastas asjas esitatud tõendute alusel, et hageja on edastanud kostjatele 05.07.2022 kirja/võlanõude (tlk 13), EstLegal OÜ on esitanud vastava õigusabi eest hagejale arve summas 297 eurot (tlk 17) ja hageja on selle tasunud (tlk 17 pöördel).
33.Kohtueelsed õigusabikulud mõistab kohus välja VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel, mille kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh mõistlikke kulusid kohustuse rikkumisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemalt ka hüvitatavad (vt RKTKo 3-2-1-138-10, p 29). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks kohtueelsete õigusabikuludena välja 275 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
35.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hinnaks oli 21 922,09 eurot. Kohus rahuldas hagi 6 000 (põhinõue) + 8 395,50 (põhinõue) + 1151,64 (edasiulatuv viivis aastalt arvutatuna põhivõlgnevuselt 14 395,50 eurot) + 275 (kohtueelsed õigusabikulud) = 15 822,14 eurot. Täiendavalt võtab kohus arvesse nõude osa, millest hageja loobus.
36.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Antud juhul on hageja hagist istungil esitatud avaldusega osaliselt loobunud (kostja I vastu põhivõlgnevuse 3 377,06 euro nõudes) ja kohus on loobumise määrusega kinnitanud, jättes hagi selles ulatuses läbi vaatamata.
37.Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Käesolevas asjas esitatud asjaoludest nähtub, et kostja on nõude osaliselt täitnud peale hagi esitamist kohtule (hagi esitati kohtule 12,07.2022 ning nõuded tasuti osaliselt 30.08.2023 ja 22.09.2023). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud seoses hagist osalise loobumisega tuleb jätta kostja I kanda.
38.Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ja nõudest loobumise tõttu läbi vaatamata jätmise ulatusest (15 822,14 + 3 377,06) / 21 922,09 = 88 % ulatuses kostjate ja 100% -88% = 12% ulatuses hageja kanda. Kuivõrd hagi rahuldatud ja loobutud ulatusest (19 199,20 eurot) moodustab kostja II vastu rahuldatud nõue (6 000 eurot) 6 000 / 19 199,20 = 31%, siis kostjate kanda jäävate kulude osas vastutavad nende eest 31% ulatuses solidaarselt kostjad I ja II ning 100-31 = 69% ulatuses ainult kostja I.
39.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
40.Hageja palub hüvitada riigilõivu 1 260 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks ja rahuldab selle vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 1 260 x 88% = 1 108,80 euro ulatuses.
41.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 110 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu) ning esindaja kvalifikatsiooni, on kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud – st 1 375 euro ulatuses. Sellele lisandub istungil esindamise kulu vastavalt protokollile 1 tunni eest hinnaga 110 eurot. Seega rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (1 108,80 + 1 375 + 110) x 88% = 2 282,54 eurot.
42.Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostjatele on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Kohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud kostjate menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu) ning esindaja kvalifikatsiooni, on kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud – st 720 euro ulatuses. Seega rahuldab kohus kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 720 x 12% = 86,40 euro ulatuses.
43.Kohus tasaarvestab hageja ja kostja kasuks välja mõistmisele kuuluvad menetluskulud ja mõistab kostjatelt hageja kasuks välja 2 282,54 – 86,40 = 2 196,14 eurot. Sellest 2 196,14 x 31% = 680,80 eurot mõistab kohus välja solidaarselt kostjatelt I ja II ning 2 196,14 x 69% = 1 515,34 eurot mõistab kohus välja kostjalt I.
44.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
45.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.