lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-143127/42

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 28.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-143127/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2691
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-143127

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D. K.i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1439,12 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja D. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 14. märts 2023

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
3.Määrata D. K.i menetluskulude rahaliseks suuruseks 140,40 eurot ja mõista see Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital D. K.i kasuks välja. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja poolte seisukohad

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) nõuab D. K.ilt (kostja) põhivõla summas 903,57 eurot, intressi 122,67 eurot, laenuhaldustasu 11,60 eurot, viivise 118,70 eurot ja sissenõudmiskulude summas 35 eurot tasumist. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -

kostja ja XXX sõlmisid 30.05.2020 järelmaksulepingu nr 66181667416, millega kostja soetas voodi hinnaga 916 eurot. Lepingus kinnitas kostja mh, et on teadlik, et kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu on loovutatud YYY AS-le;

-

lepingus leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus vastavalt lepingule tasuma igakuiste maksetena 43,61 eurot 15ndaks kuupäevaks (alates 15.06.2020 – 15.05.2024);

-

ajavahemikul 30.06.2020 kuni 10.06.2021 teostas kostja tagasimakseid YYY AS-ile kokku summas 231,11 eurot;

-

lepingus lepiti kokku intressimääras 27,40% aastas. Hagejal on intressivõlgnevus alates 15.05.2021 – 16.08.2021 summas 122,67 eurot;

-

kostja jättis tasumata kokkulepitud maksed. YYY AS ütles lepingu üles 16.08.2021 andes eelnevalt kostjale tähtaja (14.06.2021) võlgnevuse tasumiseks;

-

hageja palub välja mõista viivise summas 118,70 eurot lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni intressimääraga võrdses määras (27,40% aastas). Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist;

-

vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist. Hageja nõuab seetõttu sissenõudmiskulude hüvitamist 35 eurot;

-

16.09.2021 loovutas YYY AS oma nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas hageja kostjat kirjalikult;

-

hageja möönab, et tehnilise rikke tõttu on arvete edastamine kostja e-posti aadressile olnud takistatud. Samas on pooled lepingus kokku leppinud, et järelmaksulepingust tulenevate maksekohustuste nõuetekohase täitmise kohustust ei mõjuta arve väljastamine YYY AS-i poolt või selle kättesaamine kliendi poolt;

-

YYY AS on kinnitanud, et on arvestanud võimaliku lubatava krediidilimiidi suurust enne tarbijakrediidi lepingu sõlmimist kliendi poolt esitatud andmete alusel ning kasutanud on nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise analüüsimisel, kui ka krediidiandjale võimalikke kättesaadavaid avalikke andmebaase. YYY AS kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja keskmine igakuine palk oli kokku 516,45 eurot neto Pensionikeskuselt saadud info alusel. Krediidiandja arvestas kostja igakuiste finantskohustustena 350 eurot.

Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste (150 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (200 eurot). Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud YYY ASil kahtlust saadud andmete õigsuses ja YYY AS jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama järelmaksu krediidisummas 916 eurot. Sissetulekute ja kohustuste vahe oli 166,45 eurot ja selle vahe sisse mahtus järelmaksu osamakse suuruses 43,61 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet: -

alternatiivselt esitab hageja lepingu täitmise nõude. Sissenõutavaks on muutunud osamaksed alates 15.05.2021 – 15.03.2023 summas 423,70 eurot, intressid 512,63 eurot, laenuhaldustasu 66,70 eurot, viivised 90,08 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, mille väljamõistmist hageja palub.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku 280 eurot riigilõiv ja lepingulise esindaja tasu 2520 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu tuues välja järgnevad asjaolud: -

kostjal pole lepingut hagejaga, vaid leping on sõlmitud YYY AS-ga;

-

YYY AS lõpetas lepingu ebaseaduslikult, sest ta jättis täitmata omapoolsed kohustused jättes kostjale arved väljastamata. Kostja on korduvalt YYY AS-i poole pöördunud ja palunud arved esitada, kuid kostja neid saanud pole. Kostja keeldub omapoolset kohustust seni täitmast, kui YYY AS on omapoolsed kohustused täitnud;

-

YYY AS on nõude loovutanud ebaseaduslikult;

-

lepingu sõlmimise ajal polnud kostja tegelikult maksevõimeline.

Kohtu seisukoht

2.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 903,57 eurot, intressi 122,67 eurot, laenuhaldustasu 11,60 eurot, viivise 118,70 eurot ja sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.
4.Vaidlustamata asjaoludel sõlmisid kostja ja XXX 30.05.2020 järelmaksulepingu nr 66181667416. Sõlmitud lepingu kohaselt müüs kauba kostjale XXX ning kostja kohustus selle eest tasuma YYY ASle vastavalt järelmaksulepingule ja maksegraafikule (teenusetingimused jagu XII p 1, dtl 23). Järelmaksulepingu kohaselt soetas kostja kauba maksumusega 916 eurot ning kohustus selle eest tasuma 48 võrdse osamaksega (43,61 eurot kuus) (dtl 28-29). Esile toodud asjaoludel andis YYY AS oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on YYY AS ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
5.Vaidlus puudub, et krediidiandja on lepingu alusel teinud kostjale väljamakse 916 eurot. Vastavalt lepingule tuli kostjal krediit tagastada igakuiselt 15ndal kuupäeval 48 kuu jooksul (osamakse suurus 43,61 eurot (dtl 28).
6.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohtule esitatud tõendi kohaselt on YYY AS edastanud kostjale 08.06.2022 teatise nõude loovutamise kohta, milles märgitakse, et YYY AS on loovutanud 16.09.2021 nõude loovutamise lepinguga PlusPlus Capital AS-le nõuded kostja vastu põhisummas 903,57 eurot. Nõue põhineb järelmaksulepingul nr 166741, milledele lisanduvad kõrvalnõuded (dtl 158). Teatis on edastatud kostja elukoha aadressile, mille ta on krediidiandjale esitanud laenulepingus. Samuti on kostja selle teatise kätte saanud käesolevas kohtumenetluses. Eeltoodust lähtuvalt ning tuginedes VÕS §-le 170 loeb kohus tuvastatuks, et esialgne võlausaldaja YYY AS on loovutanud järelmaksulepingust nr 66181667416 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Asjaolu, et kostja polnud nõude loovutamisega nõus, ei muuda loovutuse kehtivust, sest kostja nõusolek pole nõude loovutamise eelduseks.

7.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 14). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 20,61%1. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*20,61% = 61,83%. Kostjale antud laenu KKM oli 61,11% aastas (dtl 28), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
8.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-2113098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17). Riigikohus2 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

Eesti Pank. Eraisikutele antud https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102

24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

tarbimislaenude

krediidi

kulukuse

määr:

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiandja on teinud järgnevaid toiminguid kontrollimaks kostja krediidivõimelisust: sissetuleku arvutamiseks tehti päring Pensionikeskusesse ning kontrolliti, kas kostjal on kehtivaid maksehäireid, kontrolliti isikut tõendava dokumendi kehtivust, residentsust, kontrolliti väljaannet Ametlikud Teadaanded ning karistusregistrit (dtl 274-277). Hageja esitatud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on kogunud kostja krediidivõimelisuse kohta infot üksnes andmekogudest, millest on võimalik teha järeldusi osaliselt kostja sissetuleku ja tema võimaliku varasema maksekäitumise kohta. Hageja välja toodud asjaoludel on tuvastatav, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste suurus (vt eelnevalt viidatud punktis 2 nimetatud teave). Krediidivõimelisuse hindamiseks on oluline välja selgitada laenutaotleja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes võimaliku sissetuleku suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa teha järeldust, et laenutaotleja on krediidivõimeline. Täiendavate teabe kogumise vajadusele viitas ka asjaolu, et kostja esitatud andmetes ning krediidiandja kogutud andmetes esines vastuolu kostja sissetuleku osas.3 Seega tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt täiendavat teavet tema tegelike sissetulekute, varaliste kohustuste kohta ning nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Eeltoodut ei väära hageja poolt osundatu, et laenu igakuise tagasimakse suurus oli väike. Igakuise tagasimakse suurusest olenemata tuleb krediidiandja poolt laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamiseks koguda teavet, mis võimaldab anda sisulise ja ammendava hinnangu laenutaotleja krediidivõimelisusele. Laenutaotleja ei pruugi olemasolevate kohustuste tõttu olla võimeline ka igakuist nö väikest osamakset tasuma. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul krediidiandja rikkunud praegusel juhul teabe saamise kohustust ning seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 21: „Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.“

9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eeltoodust tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on tarbijal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi.4 Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis kostja sai lepingu alusel laenu 916 eurot (otsuse p 4). Nimetatud asjaolu pole kostja ka vaidlustanud. Hageja on märkinud, et kostja on tasunud laenulepingu järgselt krediidiandjale 231,11 eurot. Samas järeldub hageja esitatud laekumiste arvestusest, et kostja on krediidiandjale teinud tagasimakseid kokku 522,49 eurot (dl 218-219). Hageja esitatud tõendi (dl 218-219) alusel loeb kohus seega tuvastatuks, et kostja on laenulepingu alusel tagasimakseid teinud summas 522,49 eurot. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne, tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhiosa katteks ning VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi katteks. Kostja pidi krediidi tagastama vastavalt esitatud arvetele igakuiselt 15. kuupäevaks. Hageja esitatust järeldub, et kostja oli pärast 08.02.2021 makseid viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega (dtl 218). Seejärel saatis krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise teavituse 31.05.2021. Selle kohaselt oli kostjalt järelmaksulepingust tulenev võlgnevus kokku 145,83 eurot ning teatises määras krediidiandja kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks – 14.06.2021. Samuti selgitas krediidiandja, et võlgnevuse tasumata jätmisel loetakse leping ülesöelduks (dtl 50). Seejärel tegi kostja 10.06.2021 tagasimakse summas 125 eurot ning rohkem makseid kostja ei teinud. YYY AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 16.08.2021 (dtl 51-52). Selle aja seisuga oli kostja teinud tagasimakseid kokku summas 522,49 eurot (dl 218-219). Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt üksnes põhivõlga ning intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras, pidanuks kostja maksegraafiku järgi olema selleks ajaks, so 16.08.2021, tasutud 53,54 eurot (maksegraafiku järgsed põhiosamaksed, VÕS § 94 järgne intressimäär oli sellel ajal 0%). Järelikult polnud lepingu ülesütlemise ajaks kostjal krediidiandja ees võlgnevust kolme üksteisele järgneva tagasimakse suuruses (VÕS § 416 lg 1) ning lepingu ülesütlemine pole toimunud seetõttu kehtivalt. Hageja on esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude. Kuna lepingut ei saa lugeda ülesöelduks, siis ei saa kostjal olla lepingu ülesütlemisest tulenevat põhivõlga ega ka selle tasumata jätmisest tulenevat viivisevõlga.5 Seega jääb hageja lepingu ülesütlemisest tulenev nõue rahuldamata.
10.Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude. Hageja palub välja mõista tasumata, kuid sissenõutavaks muutunud osamaksed kuni 15.03.2023. Maksegraafiku järgi pidanuks kostja põhiosa katteks tasuma 15.03.2023 seisuga 436,30 eurot (maksegraafiku järgi põhiosamaksed koos VÕS § 94 järgse intressiga). Kuivõrd kostja oli sellel hetkel tagasimakseid teinud summas 522,49 eurot, pole kostjal hageja ees võlgnevust, mis oleks muutunud 15.03.2023 seisuga sissenõutavaks. TsMS § 369 järgset nõuet hageja esitanud pole. Seega jääb hageja lepingu täitmise nõue rahuldamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

Vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2023 otsust asjas nr 2-21-4379, p 29.

11.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
12.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.
13.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud pole, kuid menetluskulude kindlaksmääramine on võimalik TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasja materjalide alusel. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja kandnud asja läbivaatamise kulu (tõlgikulu) summas 140,40 eurot (dtl 190-191, 278, 285-287). Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja