Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Aktsiaselts Pumeko (hageja) esitas 22.06.2023 hagi B. S. (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.08.2022 mitteeluruumi rendilepingu nr xxxx ja kostja sai enda kasutusse bürooruumi pindalaga 13m2 asukohaga xxxx. Rendi suuruseks oli 100 eurot kuus ning rent tuli tasuda iga kuu 15. kuupäevaks. Kasutatud kommunaalteenuste toimus tasumine eest vastavalt esitatud arvetele. Elektri eest tasumine toimus arvestinäidu aluse, üldelektri eest oli tasu 15 eurot kuus, vee eest 10 eurot kuus ja prügiveo tasu 10 eurot kuus ning kütte eest tasumine samuti arve alusel. Kostja tasus lepingu sõlmimisel tagatisraha 200 eurot. Kostja helistas hagejale 14.02.2023 ja teatas, et soovib lepingu lõpetada. Hageja kinnitas e-kirja teel 16.02.2023 ja 28.02.2023 kostjat lepingu lõpetamisest ja võla suurusest. Kostja sai lepingu lõpetamise avalduse kätte saanud 14.02.2023. Lepingu p 9.4 kohaselt kuulus leping lõpetamisele kahekuulise etteteatamisega, järelikult lõppes leping 14.04.2023. Kostja võlgnevus hageja ees oli 18.04.2023.a seisuga 502,65 eurot. Hageja on korduvalt üritanud saavutada kohtuvälist kokkulepet võlgnevuse tasumiseks. Hageja saatis kostjale 28.02.2023, 09.03.2023 ja 11.04.2023 kirjad, milles nõudis võlgnevuse tasumist ja andis täiendavad tähtaja. Kostjal on ruum kirjalikult allkirjastatuna tagastamata ja võtmed samuti tagastamata. Kostja vastuväited selle kohta, et ruum oli kütmata ja seal ei olnud võimalik elada, on paljasõnalised. Kostja vaatas ruumi enne lepingu sõlmimist üle ja teadis selle olukorrast. Tegemist on mitteeluruumiga, mitte eluruumiga. Kostja ei teavitanud hagejat ümberehitustest. Ruumide tagastamisel ei koristanud kostja ruume. Hageja esitas kostjale kommunaalteenuste arve nr 1402 summas 300,60 eurot, arve nr 0803 summas 159,67 eurot ning lõpparvestuse arve nr 1104 summas -53,34 ja ettemaks arvest nr 0901 oli 5,59 eurot. Kostja võlgnevus rendi ja kommunaalteenuste eest kokku (300,60+159.67-53,34-5,59) on 401,34 eurot. Rendilepingu p. 10.1 kohaselt on viivis 0,25% päevas, seega on viivise võlgnevus 15.02.202318.04.2023 perioodi eest (300,60 x 0,0025x 63 päeva) 47,34 eurot ja 15.03.2023-18.04.2023 perioodi eest (159,67x 0,0025x35 päeva) 13,97 eurot. Võla sissenõudmiskulu on 40 eurot. Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 502,65 eurot. Kostjal oli lepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha 200.eurot, mis tasaarveldati arves nr 1104. Kostja vastuväited Kostja 18.09.2023 vastuses hagi ei tunnista. Pooled sõlmisid eluruumi üürilepingu, üürihinnaga 100 eurot kuus, millele lisandusid kommunaalkulud. Kostja tasus tagatisraha 200 eurot. Toa uks ei sulgunud ja oli lõhutus ning selletõttu ostis kostja oma vahenditest uue ukse, mis maksis 250 eurot. Sellegipoolest hageja esitas kostjale arve ukse ostmise ja paigaldamise ees. Hageja andis kostja kasutusse ruumi, kus ei olnud võimalik elada. Uks oli lõhutud, aknad puhusid läbi, ruum oli kütmata. Hageja ostis elektriradiaatori, et tuba soojendada. Kostja tasus kommunaalteenuste eest, mida hageja tegelikult ei võimaldanud. Kostja pööras korduvalt hageja tähelepanu sellel, et ruum on külm. Kostja teatas 14.02.2023, et ei soovi ruumi enam üürida ja ütles üürilepingu mõjuval põhjusel üles.

Mõjuvaks põhjuseks oli ruumi kütmata jätmine. Kostja veebruari kommunaalkulude arve saab tagatisrahaga tasaarvestada. Hageja peab kostjale tagastama metallukse maksumuse 250 eurot. Menetluse käik Kohus pidas asjas korraldava istungi 07.11.2023 ja selgitas tõendamiskoormust. Kohus tegi pooltele 19.02.2024 kompromissettepaneku. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldatud osalt kostja kanda. Tegemist on lihtmenetluses menetletava kohtuvaidlusega ning kohtul on võimalik teha asjas lihtsustatud otsus TsMS § 444 lg 2 järgi. Lihtsustatud otsuses märgib kohus ära õiguslikud põhjendused ja need tõendid, millele kohus on otsuse rajab. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 26.08.2022 Xxxx asuva ruumi kasutulepingu nr xxxx (dtl 29-32) ja kostja sai asuda ruumi kasutama lepingu sõlmimisest alates. Poolte vahel ei ole vaidlust ka üüri suuruse ega kommunaalkulude tasu kokkuleppe osas. Pooled ei vaidle ka selles, et üürileping on lõppenud ning hagejal on valduse tagasi saanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist oli eluruumi üürilepinguga, samuti vaidlevad pooled lepingu lõppemise asjaolude üle. Olgugi, et leping on pealkirjastatud kui rendileping, on kohtu hinnangul tegemist äriruumi üürilepinguga VÕS § 271 mõttes, millele ei kohaldu VÕS § 275 märgitud eluruumi üürilepingu kohustuslikud sätted. Asjaolu, et kostja üüritud ruumis elas, ei tähenda, et leping sellega eluruumi üürilepinguks muutus. Tegemist oli tähtajatu üürilepinguga. Poolte vahel on vaidlus selles, millal üürileping lõppes ning millisel alusel see lõppes. VÕS § 311 lg 1 järgi võib tähtajatu üürilepingu korraliselt üles öelda. Tähtajad määrab VÕS § 312 lg1, mille järgi on ülesütlemise tähtaeg kolm kuud. Pooled on lepingu p 9.3 kokku leppinud, et korralise etteteatamise tähtaeg on kaks kuud. Üürlepingu lõpetamine peab VÕS § 325 lg 1 järgi olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja on väitnud, et lõpetas lepingu suuliselt nädal aega pärast üüritud asja kasutusele võttu, sest üüritud ese ei vastanud lepingu tingimustele. VÕS § 314 lg 1 järgi võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik ei saa asja kasutada, kuid käesolevas vaidluses ei ole kostja seda tõendanud. Kostja välja toodud puudused- kütmata ruum, tuult läbi laskvad aknad ja katkine uks- ei ole kohtu arvates ka asjaolud, mis takistaks üüritud asja kasutamise täielikult. Aknaid saab tihendada ja ruumi saab soojendada ka mittestatsionaarsete küttekehadega nagu näiteks soojapuhur või elektriradiaator. Kostja on ka ise välja toonud, et ta soetas elektriradiaatori ruumi kütmiseks. Ukse paigaldamine on samuti kostja poolt välja toodud. Ka ei ole kostja tõendanud, et ta oleks nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist. Kohtu hinnangul ei ole kostja ka teinud üüri alandamise avaldust. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et üürileping lõppes korralise ülesütlemisega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ütles lepingu üles suuliselt ning sellekohasest poolte kirjavahetusest (dtl 33-35) nähtub, et hageja on oma 28.02.2023 kirjaga aktsepteerinud kostja 14.02.2023 telefonikõnet lepingu lõpetamiseks. Järelikult lõppes leping kahekuulise etteteatamistähtaja möödudes 14.04.2023 ja kuni lepingu lõppemiseni tuli kostjal tasuda üüri ja kõrvalkulusid. Pooled on lepingu p 3.1. leppinud kokku üüri suuruse 100 eurot kuus ning kõrvalkulud järgmiselt: elekter vastavalt arvesti näidule, üldelekter 15 eurot kuus, vesi 10 eurot kuus ja prügivedu 10 eurot kuus. Hageja on esitanud kostjale arved nii üüri kui ka kõrvalkulude eest. Kohtu hinnangul on põhjendatud arve nr 1402 summas 300,60 eurot ja arve nr 0803 summas 159,67 eurot (dtl 23). Hageja esitas lõpparvestuse arve nr 1104 summas -53,34 ja võttis võlast maha ka ettemaksu arvest nr 0901 oli 5,59 eurot (dtl 37). Kostja võlgnevus rendi ja kommunaalteenuste eest kokku on järelikult 300,60+159.67-53,34-5,59=401,34 eurot.

VÕS § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist arvete tasumisega viivitamise eest. Lepingu p 10.1 järgi on viivise suuruseks 0,25% päevas, mis on 91% aastas. Kostja on vastu vaieldud ka viivise suurusele ning kohtu arvates on 91% aastas ilmselgelt ülepaisutatud viivise suurus arvestades, et kostja on füüsiline isik. Kohtul on võimalik VÕS § 162 alusel viivist vähendada ning kohus vähendab viivist seadusliku viiviseni. Järelikult tuleb viivis välja mõista võlalt 300,60 eurot perioodi 15.02.2023-18.04.2023 eest 5,45 eurot. Võlalt 159,67 eurot perioodi 15.03.202318.04.2023 eest on viivis 1,61 eurot ning alates 19.04.2023 võlalt 401,34 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni 44,88 eurot. Kohtuotsuse tegemisest alates tuleb viivist arvestada võlalt 401,34 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni otsuse täitmiseni. Sissenõudmiskulude osas märgib kohus, et hageja on ekslikult pidanud kostjat majandus- ja kutsetegevuses tegutsevaks isikuks. Asjaolu, et kostja üüris mitteeluruumi, ei tee temast veelmajandus – ja kutsetegevuses tegutsevaks isikuks. Kostja on füüsiline isik, seega tuleb teda eelduslikult käsitleda tarbijana. Füüsiline isik võib samuti üürida mitteeluruumi. VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi võib hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist meeldetuletuskirja eest kuni 15 euro ulatuses. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 401,34+5,45+1,61+44,88+15 eurot=468,28 eurot. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hind on VÕS § 124 lg 1 ja 133 lg 1 järgi 502,65 eurot Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalisel rahuldamisel on kohtul kaalutlusõigus menetluskulude kindlaksmääramisel. TsMS § 173 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtulahendis. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda hagi rahuldatud osalt. Kostja menetluskulude tuleb jätta tema enda kanda. Hageja kohtusse pöördumine on põhjendatud. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot, mis tuleb hageja kasuks välja mõista proportsionaalset hagi rahuldatud osalt. Kohus rahuldas hagi põhinõude 402,34 euro ulatuses, riigilõivu suurus hagi rahuldatud osalt on 100 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.