2-23-151504/6 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 14.04.2023 laenulepingu nr xxxx (Leping), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 1150,00 eurot. Lepingu p 13 kohaselt jõustub Leping, kui panga allkirjajäljendiga lepingudokument on laenusaajale kättesaadavaks tehtud ning laenusaaja kinnitab lepingu tingimustega nõustumist iseteeninduse vahendusel või muul panga poolt aktsepteeritud viisil. Laenusumma kantakse vastavalt Lepingu p 1 laenusaaja arvelduskontole hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu jõustumist. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.05.2024, vastavalt Lepingu p 2 on intressimäär 13,19% aastas. Lepingu koostamise päeval on Lepingu punkti 3 alusel krediidi kulukuse esialgne määr 26,56% aastas eeldusel, et intressimäär on 13,19% aastas, laenutähtpäev 10.05.2024, lepingu sõlmimise tasu 0,00 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Eeltoodud eeldustel arvutatud krediidi kogukulu (laenu tagastamiseks tehtavate maksete kogusumma) on lepingu koostamise päeval 1312,91 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on maksegraafikujärgsed osamaksed täielikult tasutud kuni 10.08.2023. 10.09.2023 osamakse on tasutud osaliselt summas 0,01 eurot. Alates 10.10.2023 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja andis kostjale 2‐nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 08.12.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna hageja poolt 24.11.2023 edastatud kirjale kostja ei reageerinud, lõppes leping 08.12.2023 hageja-poolse ülesütlemisega. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka peale lepingu ülesütlemist ning vaatamata hageja püüdele kostjalt võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, mis ei andnud soovitud tulemust, esitas hageja 19.12.2023 kostja vastu kohtusse hagi.

Hageja palub välja mõista kostjalt A. S. H. hageja Holm Bank AS kasuks põhivõlgnevus 826,33 eurot, intress 53,28 eurot, viivis 19,50 eurot, menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 10 eurot, menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 01.03.2024.a.ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 03.03.2024.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (26,56%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2022.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (15,31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 138 lg 2 ja 4842 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus