Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni

Tsiviilasi nr 2-22-2761

korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KV Tehnohooldus OÜ (hageja) nõuab M M (kostja) hagejale tekitatud kahju 168 eurot, viivis alates 23.02.2022 kuni põhinõude summas 168 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 100 eurot ja hageja õigusabikulud 260 eurot ning menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleva tsiviilasja hind on 181,44 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuna haginõue on varaline ja hagihind 181,44 eurot, teeb kohus vastavalt TsMS §-dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb seega jätta rahuldamata. Hageja nõue tuleneb sellest, et 06.01.2022 kell 17.30 on kostja lükanud lund ATV-ga kostjale kuuluva garaaži poolt KV Tehnohooldus OÜ peaukse ette aadressil XXX, mille tagajärjel oli blokeeritud KV Tehnohooldus OÜ sõiduala hoone ja peauks. Kostja ei võtnud hagejaga ühendust 2(7)

Tsiviilasi nr 2-22-2761

probleemi lahendamiseks ja hageja oli sunnitud tellima G OÜ-lt laaduri ja lume koristamise 84 euro eest, ning R OÜ-lt lume ära vedu 84 euro eest. Kostja ei ole hagejale tekitatud kahju hüvitanud. Seega on hageja põhinõudeks lepinguvälise kahju hüvitamine summas kokku 168 eurot. Hageja põhjendusest selgub, et KV Tehnohooldus OÜ on toimiv ettevõtte ning liigipääs kontorisse oli kostja tegevusega blokeeritud, mille tagajärjel ei saanud ettevõte töötajad ega kliendid kontorisse siseneda. Ettevõttel töötavad inimesed, kontoris käivad kliendid ja ettevõte koostööpartnerid, kes pargivad autod just peaukse kõrval ja läbi peaukse tulevad sisse. Kostja on tegevusega blokeeris Tehnohooldus OÜ sõiduala hoonet ning peaukse, seega ei olnud hagejal parkimisvõimalust ning puudus liigipääs peaukse juurde ehk kontorisse. Antud ala ei kuulu üldkasutatavate tee ala hulka, ning üldkasutatavate tee ala omanik teede puhastamisel ei blokeeri erahoonete sissepääsu, seega antud teo eest ei saa vastutada kohalik omavalitsus. Hageja tegevus oli peatatud, kuna kostja ei ole hagejaga ühendust võtnud ega tekitatud ebamugavust eemaldanud. Kostja ei ole hageja nõudega nõus ja on seisukohal, et hageja nõue on alusetu. Hageja sõiduala ja hoone peauks ei ole teadaolevalt olnud kordagi blokeeritud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks lükanud lund hageja kinnisasjale. Kostja ei ole hageja kinnisasjale lund lükanud ja ei ole politseis ka mingit väidetavat „süüd“ omaks võtnud. Kahju suuruse kohta osundab kostja, et isegi juhul, kui hageja tellis kelleltki lume äraveo, siis on tõenäoliselt hageja ära vedanud enda territooriumi lume. Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks ära vedanud lund, mis oleks kostja poolt kokku lükatud, nagu väidab hageja. Kostja hinnangul hagiavaldusele lisatud tõendid ei tõenda hageja nõudeid. Lumetõrje töid teostab „L1 Vardja tee“ teemaa kinnistul kohalik omavalitsus Kose vald. Seega ei saa kostja kuidagi vastutada avalikul teel lume lükkamise eest. Kostja esitatud Maa-ameti kaardirakenduse ekraani väljaprint kinnistute XXX (hageja kinnistu) vahelise piiri paiknemise kohta tõendab, et hageja poolt fotodel kajastatud kokku lükatud lumi paikneb kohaliku omavalitsuse Kose vald teemaal, mitte aga hageja kinnistul. Kostja osundab, et XXX kinnisasi, millel paiknevad garaažid, kuulub juriidilisele isikule XXX autoklubi (registrikood XXX). Autoklubile kuuluva garaažide vahelise ala lumi lükatakse teisele poole garaažide otsa. Viidatud kinnistu ei ole hageja omandis. Maa-ameti katastriüksuste piiriandmetest nähtub, et hagejale ei kuulu kinnisasi, millel paikneb fotolt nähtav veok, mille suunas lükkab lund fotol kajastatud ATV. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et viidatud ATV-d kasutaks fotol kajastatud ajal ja kohas kostja. Fotol on näha, et ATV-ga sõitja sõidab kohaliku omavalitsuse kinnisasjal pargitud veoki suunas. Fotol ei ole kajastatud, et lund oleks lükatud hageja kinnisasja värava või ukse ette. Kogu ATV-ga seonduv tegevus toimub väljaspool hageja kinnisasja. Samas on hageja fotolt näha, et hoone ja värava eest on hageja kinnisasjalt lund lükatud vastu avalikule teele pargitud veokit. Eeltoodu asjaolu tõendab puhtaks lükatud värava esine ja lumevallid maja poolt lükatuna vastu pargitud veokit. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 25 alusel on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2 järgi võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest.

3(7)

Tsiviilasi nr 2-22-2761

VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama peab, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-st 2 tulenevalt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Viidatud sätete alusel on kostja vastutuse tekkimise eelduseks vaja järgmise nelja osise samaaegset esinemist: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses (põhjuslik seos) isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu, või kostja vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd (vt nt. Riigikohtu 31. mai 2007. a otsus nr 3-2-1-54-07, p 12). Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Hageja väitel seisneb kostja poolt temale tekitatud kahju selles, et hageja oli sunnitud tellima laaduri ja lume koristamise ning lume äraveo ja maksis teenuste eest kokku 164 eurot, kuna kostja on 06.01.2022 kell 17.30 lükanud lund ATV-ga kostjale kuuluva garaaži poolt KV Tehnohooldus OÜ peaukse ette aadressil XXX, mille tagajärjel oli blokeeritud hageja sõiduala hoone ja peauks, mistõttu ei olnud hagejal parkimisvõimalust ning puudus vaba ligipääs peaukse juurde. Kostja väidab, et ei ole hagejale kahju põhjustanud, ei ole blokeerinud hageja sissepääsu ega ole lükanud lund hageja kinnisasjale. Hagi on vastavas osas tõendamata. Esmalt tuvastab kohus, kas on tõendatud, et kostjale etteheidetav tegu on tehtud kostja poolt. Hageja 07.01.2022. a avaldusest (tl 7, korduv tl 8) nähtuvalt teatab hageja politseile, et 06.01.2022 kell 17.30 hageja hoone kõrval lükkas kostja lund oma ATV-ga garaažide eest hageja puhastatud platsile peaukse ette. Sellel ajal andis ta juhtima ja lükkama lund oma ATV-ga 400 4(7)

Tsiviilasi nr 2-22-2761

või 500sm3 oma 7-aastasele poisile. Hageja on varem pöördunud politsei poole, et tema (kostja) annab teadlikult poisile sõita ATV-ga Vardja külas. Samuti lükkab ta lume lükkamisega juba mitu korda lund garaažidelt hageja hoone ette. Hageja hinnangul teeb kostja seda teadlikult ja meelega. Politsei- ja Piirivalveameti 13.01.2022. a vastusest (tl 12) hageja 07.01.2022 avaldusele nähtub, et 11.01.2022 vesteldud telefoni teel kostjaga seoses lume lükkamisega hageja hoone juures. Kostjale sai edastatud hageja soov, et lumi saaks sealt kostja poolt ära veetud. Kostja väitis, et tema midagi pahatahtlikku ei soovinud ning meelega hagejale sellega halba ei tahtnud. Nimelt polnud seal kuskile mujale lund lükata. Politsei poolt soovitatud kostjal hagejaga eelnevalt kokku leppida lume lükkamise teemal, et ei tekiks edaspidi rohkem selliseid probleeme. TsMS § 272 lg 1 järgi on dokumentaalseks tõendiks igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg kohaselt on dokumentideks ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Politsei- ja Piirivalveameti 13.01.2022. a vastus (tl 12) on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 tähenduses. Vastusest on näha, et kostja politseinikuga telefonitsi vesteldes ei eitanud, et temale etteheidetavat tegu tegi, väitis vaid, et midagi pahatahtlikku ei soovinud, meelega hagejale sellega halba ei tahtnud, nimelt polnud seal kuskile mujale lund lükata. Kohus leiab, et hageja 23.03.2022. a menetlusdokumendile lisatud foto IMG_20220109_104955.jpg (tl 47, dtl 55) ei tõenda kostja tegevust 06.01.2022. Fotol on inimene ATV-s, kuid ei ole võimalik tuvastada, et tegemist on kostjaga. Samuti on foto kuupäeva andme kohaselt see tehtud 20220109 ehk 09.01.2022, seega kolme päeva möödumisel. Fotolt IMG_20220107_104659.jpg (tl 10,11, dtl 13) on näha, et hoone sissepääsust paremal on lumehunnik. Kostja väited kohtumenetluses, et ta ei ole lükanud lund hageja ukse ette ning et hageja väited selles osas on tõendamata, on kohtu hinnangul ümberlükatud Politsei- ja Piirivalveameti 13.01.2022. a vastuses sisalduva kostja avaldatud vastava informatsiooniga ja fotoga IMG_20220107_104659.jpg koostoimes. Kohtul ei ole alust kahelda, et politseitöötajad fikseerisid vastuses kõik nii nagu oli neile kostja öeldud. Foto kuupäeva andme kohaselt on see tehtud 20220107 ehk 07.01.2022, seega järgmisel päeval pärast hageja poolt väidetava kostja tegevust. Seega leiab kohus tõendatuks, et kostja lükkas lund hageja hoone platsile. Järgnevalt tuvastab kohus, kas kostja tegu oli õigusvastane. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja väitel oli kostja tegevuse tagajärjel blokeeritud hageja sõiduala hoone ja peauks, mistõttu ei olnud hagejal parkimisvõimalust ning puudus vaba ligipääs peaukse juurde. Kinnistusraamatu andmetel (tl 68) on hageja alates 02.01.2019 aadressil XXX asuva 2333,0 m2 suuruse kinnisasja omanik (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 10979702). Seega aadressil XXX, asuv hoone, kuhu (mille alale?) kostja lumi lükkas, kuulub hagejale. 5(7)

Tsiviilasi nr 2-22-2761

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omandiks isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kohus leiab, et vaba ligipääsu blokeerimine kinnisomandile võib rikkuda omandiõigust ning olla seetõttu õigusvastane. Ent kohus hageja esitatud tõendite põhjal leiab, et hageja ei tõendanud, et lumega oleks blokeeritud hageja sõiduala hoone ja peauks ning et hagejal seetõttu ei olnud parkimisvõimalust ning puudus vaba ligipääs peaukse juurde. Hagiavaldusele lisatud fotolt IMG_20220107_104659.jpg (tl 10, dtl 13) nähtub, et sissepääsust mõlemalt poolt on lumihunnikud, kuid nende vahel on vaba läbipääs sissepääsu juurde. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et fotol on kastiga veoauto ees lumevall ja lumi on sellesse valli lükatud foto vaataja suhtes paremal pool nähtuva maja eest. Aga fotolt ei nähtu, et hoonele või selle sissepääsule oleks tekitatud lumevahendusel takistus. Kohtu hinnangul on kastiga veoauto vabaks liikumiseks takistuse puudumine hästi nähtav fotolt IMG_20220107_103825.jpg (tl 9, dtl 12). Kohus leiab, et hageja jättis tõendamata, et kostja tegevuse tagajärjel oli blokeeritud hageja sõiduala hoone ja peauks (sissepääs), mistõttu ei olnud hagejal parkimisvõimalust ning puudus vaba ligipääs peaukse juurde. Seega, hageja ei tõendanud kostja tegevuse õigusvastasust, mis on kostja vastutuse tekkimise eelduseks. Järgnevalt tuvastab kohus, kas hagejal on tekkinud kahju. VÕS § 128 lg-st 2 tulenevalt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja väidab, et kostja ei võtnud temaga ühendust probleemi lahendamiseks ja hageja oli sunnitud tellima G OÜ-lt laaduri ja lume koristamise 84 euro eest, ning R OÜ-lt lume äraveo 84 euro eest, kokku 168 eurot, mis on hageja kahju. G OÜ teenuse tellimine on tõendatud 17.01.2022 arvega nr 1688 (tl 13) ja selle tasumine tõendatud hageja ülekandega 19.01.2022 (tl 14). R OÜ teenuse tellimine on tõendatud 19.01.2022 arvega nr 20220014 (tl 15) ja selle tasumine tõendatud hageja ülekandega 19.01.2022 (tl 16). Kostja vastutuse tekkimise eelduseks peab aga olema kostja käitumise õigusvastasus ehk kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses kostja õigusvastase teoga. Kohus on juba varasemalt tuvastanud, et hageja ei tõendanud kostja tegevuse õigusvastasust, mis on kostja vastutuse tekkimise üheks eelduseks. Seega, kohtu hinnangul ei ole tõendatud ka põhjuslikku seost hagejal võimaliku tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Hagi vastuse p-s 14 palus kostja jätta tõlketa võõrkeelse hagi lisa 7 (maksekorraldus) vastu võtmata. TsMS § 33 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja 6(7)

Tsiviilasi nr 2-22-2761

arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle. Kuna kostja vaidles muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu, oleks kohus pidanud nõudma hagejalt tõendi eestikeelse tõlke esitamist, mida kohus ei teinud. Ent kohtu hinnangul ei vii kõnealune minetus ebaõige otsuseni, sest kohus on juba tuvastanud, et hagejal võimaliku tekkinud kahju ja kostja tegevuse vaheline põhjuslik seos pole tõendatud. Kohtu hinnangul, kuivõrd kostja vastutust välistava kahe osise puudumine ikka tuvastati, ei ole vaja muude osiste olemasolu ja tõendatust tuvastada. Selle alusel jätab kohus tähelepanuta ja käsitlemata väited, vastuväited ja tõendid, mida ei ole käesoleva otsuse põhjendavas osas toodud ja käsitletud. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi jäeti rahuldamata täies ulatuses, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ning § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.