Menetlusosalised ja nende hageja: Pxxx Hxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: esindajad xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxx alevik, xxxxxx vald,xxxxxxxxxxxxx maakond, e-post: pxxxxxxxxxxxx.com). kostja: Sxxxx Pxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx, aadress: xxxxxxxxxxxxx, xxxxx linn, xxxxx linn,xxxxxxxxxxxxxxmaakond). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PxxxxHxxxxxx hagi Sxxxx Pxxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Sxxxx Pxxxxxx PxxxxHxxxxxx kasuks võlgnevus 776,51 eurot.
3.Välja mõista xxxxx Pxxxxxx PxxxxHxxxxxx kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt (699,30 eurolt) alates 28.03.2024. a kuni põhivõla täies ulatuses tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud 55% ulatuses Sxxxx Pxxxx kanda ja 45% ulatuses Pxxx Hxxxxxx kanda.
5.Välja mõista Sxxxx Pxxxxxx Pxxx Hxxxxxx kasuks menetluskulude katteks 329 eurot.
6.Välja mõista Sxxxx Pxxxxxx Pxxx Hxxxxxx kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 3-6, 45-50, 86)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Pxxx Hxxxxx (hageja) ja Sxxxx Pxxxx (kostja) 01.03.2023. a üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale üürile korteri aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx. Kostja kohustus tasuma eluruumi kasutamise eest üüri 440 eurot kuus ja kommunaalteenuste (veevarustuse- ja kanalisatsiooni, prügiveoteenuste, elektrienergia, maamaksu, hooldustasu, soojavarustuseks vajaliku soojusenergia jne) eest vastavalt eluruumi haldaja ja hageja poolt esitatud arvetele hageja pangaarvele hiljemalt kalendrikuu 15. kuupäevaks.
2.Kostja ei ole tasunud üüri alates 15.03.2023. a. Korteriühistu kaebuste ja üüri mittemaksmise tõttu lõpetas hageja ühepoolselt üürilepingu p 4.15 ja 4.17 ning 2.3 alusel alates 10.06.2023. a. Kostja on kinnitanud lepingu lõppemist.
3.Seisuga 10.06.2023. a võlgnes kostja hagejale 2019,37 eurot. Hageja on arvestanud kostja tasutud tagatisraha 600 eurot põhiosa katteks. 07.07.2023. a tasus kostja veel hagejale 640 eurot. Seega on kostja põhivõlgnevus 779,37 eurot.
4.Üürilepingu alusel nõuab hageja viivist lepingus kokku lepitud määras s.o 0,2%. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivis 80,08 eurot (27,28 + 52,80). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle tasumiseni alates 18.06.2023. a lepingujärgses määras s.o 0,2% päevas (hagis ekslikult aastas).
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 779,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 80,08 eurot ja edaspidi viivis 0,2% päevas alates 18.06.2023. a kuni põhinõude täitmiseni.
6.Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 22.02.2023. a sõlmitud üürilepingust (dtl 3637), mille kohaselt andis hageja kostjale kasutamiseks eluruumi aadressil xxxxxxxxxxxxxxx xxxxx (dtl 36-37). Kostja kohustus üürilepingu p 4.2 ja 4.3 järgi tasuma hagejale üüri 440 eurot kuus ning kommunaalteenuste eest hageja pangaarvele hiljemalt iga kalendrikuu 15. kuupäevaks.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri.
10.Vastavalt üürilepingule ja esitatud arvetele tuli kostjal tasuda 15. märtiks 2023. a 440 eurot (aprilli üür 440 eurot), 15. aprilliks 2023. a 724,52 eurot (märtsi eest kommunaalid 245,27 + elekter 18,77 + elektrilevi 20,48 + üür 440) (dtl 17, 54-55, 62-63, 70), 15. maiks 2023. a 644,39 eurot (aprilli eest kommunaalid 174,33 + elekter 13,62 + elektrilevi 16,44 + üür 440) (dtl 18, 56-57, 64-65, 71) ja lepingu lõppemisel juunis 130,39 eurot (kommunaalid 98,45 + elekter 14,62 + elektrilevi 17,32 eurot) (dtl 58-59, 66-67). Kokku tuli kostjal tasuda üüri ja kommunaalteenuste (sh elektri) eest 1939,30 eurot, mille tasumisega jäi kostja viivitusse. Lisaks on hageja arvestanud lepingu p 5.3 järgi üürisummalt viivist 0,2% päevas ajavahemiku 16.03.2023. a kuni 15.05.2023. a eest summas 80,08 eurot.
11.VÕS § 2871 lg 2 näeb ette, et kokkulepe, millega antakse üürileandjale õigus nõuda eluruumi üürnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, mis ületab enam kui kolm korda VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäära, on tühine.
12.VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud seadusjärgne viivisemäär oli ajavahemikul 16.03.2023. a kuni 15.05.2023. a 10,5% aastas (ca 0,028% päevas).
13.Kohus leiab, et kuivõrd üürilepingu p-s 5.3 kokkulepitud viivisemäär 0,2% päevas (73% aastas) ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära enam kui kuus korda, on see VÕS § 2871 lg 2 järgi tühine. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt hageja esitatud viivise arvestusele on seadusjärgne viivis (VÕS § 113 lg 1 teine lause) ajavahemiku 16.03.2023. a kuni 15.05.2023. a eest 11,51 eurot.
14.Hageja on hagis märkinud, et on kostja tasutud tagatisraha 600 eurot arvestanud põhivõla katteks ning lisaks on kostja tasunud 07.07.2023. a 640 eurot. Kohus arvestab kostja tasutud summad põhivõla katteks. Seega võlgneb kostja hagejale põhivõlana 699,30 eurot (1939,30600-640).
15.Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates 18.06.2023. a on põhjendatud. Kuna lepingujärgne viivisemäär on tühine, kuulub viivis väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt s.o 699,30 eurolt. Seega on viivise suurus alates hagi esitamisest (18.06.2023. a) kuni kohtuotsuse tegemiseni (27.03.2024. a) 65,70 eurot. Koos enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisenõudega on viivis seisuga 27.03.2024. a kokku 77,21 eurot.
16.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 699,30 eurot, viivis 77,21 eurot ja edaspidi viivis VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 699,30 eurolt alates 28.03.2024. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
17.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 55% ulatuses kostja kanda ja 45% ulatuses hageja kanda.
18.Kohus arvestab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel 24.01.2024. a määrusega, millega kohus lõpetas asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise osas menetluse ning jättis selles osas menetluskulud kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
20.Menetluskulude nimekirja (dtl 122) kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud juristi teenuste kasutamise eest 499,96 eurot, kokku 1129,96 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
21.Hageja on vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisale 1 tasunud esialgselt nõudelt hinnaga 6708,39 eurot tasunud riigilõivu 630 eurot. Pärast asja ebaseaduslikust valdusest nõude loobumist jäi menetlusse rahaline nõue hinnaga 1428,39 eurot, millelt on riigilõiv 280 eurot. Arvestades rahalise nõude menetluskulude jaotust tuleb kostjal hüvitada hagejale 280 eurosest riigilõivust 55% ehk 154 eurot. Kuna loobutud nõude osas jäid menetluskulud kostja kanda ning TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel saab hageja loobutud nõudelt tasutud riigilõivust pool (s.o 175 eurot) tagasi, tuleb kostjal hüvitada hagejale pool riigilõivust ehk 175 eurot. Ülejäänud riigilõivu st 175 eurot tagastab kohus hagejale avalduse alusel (TsMS § 150 lg 4).
22.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
23.Kohtul on alust menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Seega kuuluvad TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele ainult kulud kohtumenetluses osalevale lepingulisele esindajale, mitte juristi või õigusabikulud üldiselt.
Kuna hagejal menetluses lepingulist esindajat ei olnud, siis ei kuulu tema õigusabiteenustele kulunud summad kostja poolt hüvitamisele.
24.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 329 eurot (154+175).
25.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.