Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) hagi Osaühingu Aleana Kinnisvara vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulu ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.05.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Narva linna apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
14 535,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) (registrikood 75039729), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Kostja Osaühing Aleana Kinnisvara (registrikood 11049375), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 08.05.2023 otsus muutmata. Jätta Narva linna apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Narva linna kanda. Mõista Narva linnalt Osaühingu Aleana kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1007 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-22-5394 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) (hageja) esitas 12.04.2022 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Aleana Kinnisvara (kostja) vastu 13 421,50 euro suuruse leppetrahvi, viivise ja 40 euro suuruse sissenõudmiskulu saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 12.08.2005 sõlmitud kinnistu tagasiostuõigusega müügileping ja asjaõigusleping (leping), mida pooled muutsid 01.10.2015. Hageja võõrandas kostjale lepingu alusel Narva linnas Puškini tn 64 asuva kinnisasja (kinnisasi). Kostja kohustus tegema kinnisasjale investeeringuid 5 496 404 euro ulatuses vastavalt kokkulepitud graafikule. Esimese osa investeeringust 134 215 eurot pidi kostja tegema hiljemalt 12.08.2020. Kostja taotles hagejalt investeerimiskohustuse täitmise tähtaja pikendamist, millega hageja ei nõustunud. Kostja ei teinud esimest osa investeeringust. Hageja hinnangul on kostja lepingut rikkunud.
1.2.Lepingu p-s 5.1 on investeerimiskohustuse rikkumise eest ette nähtud leppetrahv 10% tähtajaks tegemata investeeringute summalt. Trahvi tasumine ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest. Ka Narva Linnavolikogu 09.06.2005 määrusega nr 18 kehtestatud linnavara võõrandamise korra § 77 järgi kohaldatakse ostja poolt investeerimiskohustuste mittekohase või mitteõigeaegse täitmise puhul trahvi 10% ulatuses investeeringute summast.
1.3.Hageja teavitas kostjat Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjoni 21.05.2020 otsusest nõuda kostjalt leppetrahvi, paludes kostjal esitada otsuse kohta oma seisukoht. Kuna kostja seisukohta ei esitanud, otsustas linnavarakomisjon 14.10.2020, et esitab kostjale leppetrahvi nõude. Hageja saatis kostjale 13.01.2021 Narva Linnavalitsuse korralduse eelnõu, paludes kostjal esitada selle kohta oma seisukoht. Kostja ei esitanud ka eelnõu kohta oma seisukohta, kuid pöördus suuliselt Narva abilinnapea poole sooviga pidada läbirääkimisi. Läbirääkimiste tulemusena esitas kostja 04.06.2021 hagejale kompromissiettepaneku, millega hageja ei nõustunud. Hageja tegi kostjale enda kompromissiettepaneku, millele kostja ei vastanud. Seejärel otsustas Narva Linnavalitsus 16.02.2022 korraldusega nr 121-5 nõuda kostjalt leppetrahvi 13 421,50 eurot ja anda selle tasumiseks 30 päeva. Korraldus edastati kostjale, kuid kostja ei ole leppetrahvi tasunud. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-22-5394
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei teatanud hageja leppetrahvinõude esitamise kavatsusest õigeaegselt ning on seetõttu kaotanud õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi (võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2). Kuna rikutud kohustuse täitmise tähtaeg oli 12.08.2020, pidi hageja avastama lepingu rikkumise hiljemalt 13.08.2020. Hagi kohaselt teavitas hageja kostjat leppetrahvi nõude esitamisest alles 5,5 kuud pärast rikkumise avastamist. Kostja hinnangul on mõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks maksimaalselt kolm kuud. Ka ei ole kostja hageja 13.01.2021 (hagi vastuses ekslikult märgitud 31.01.2021 – ringkonnakohtu märkus) teadet leppetrahvi nõude esitamise kohta kätte saanud. Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjoni otsused ei olnud aga suunatud kostjale – need olid soovituslikud ja adresseeritud linnavalitsusele, kelle pädevusse kuulub leppetrahvinõude esitamise otsustamine. linnavarakomisjoni soovituslik otsus ei ole käsitatav leppetrahvi teatena. Lisaks ei võta kostja omaks, nagu oleks hageja kostjale komisjoni otsused esitanud.
2.2.Kostja poolt lepingust tuleneva investeerimiskohustuse rikkumine on vabandatav (VÕS § 160). Kostja oli valmis lepingust tulenevat investeerimiskohustust täitma, kuid see ei olnud kostjast sõltumatutel objektiivsetel põhjustel mõistlikult võimalik, majanduslikult otstarbekas ega teostatav. Narva linna kinnisvaraturg on madalseisus, jätkates progresseeruvalt langustrendi. Uute rida-, individuaal- ja korruselamute ehitamine muudaks olukorra veelgi trööstitumaks, olles ühtlasi sotsiaalselt ja majanduslikult kahjumlik. Samuti koondas AS Eesti Energia vähemalt 6000 töötajat ja saatis 1300 töötajat sundpuhkusele, kes oleksid võinud olla vaidlusaluse kinnisvaraprojekti raames ehitatavate individuaal- ja ridaelamute potentsiaalsed ostjad. Lisaks lõpetas oma tegevuse Narvas tegutsev Modulehouse OÜ, kes koondas samuti 109 töötajat. Töökohtade kadumine toob tõenäoliselt kaasa elanike lahkumise ning mõjub laastavalt Narva kinnisvarahindadele. Samuti on vähenenud kinnisvara ostutehingute arv venemaalastega.
2.3.Kostja palub VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi nullini. Eelnevalt esile toodud asjaolusid arvestades on leppetrahv ebaproportsionaalne ja ebamõistlikult suur. Hagejal ei ole kostja kohustuse rikkumise tõttu kahju tekkinud. Kuna hagejale ei ole kahju tekkinud, oleks kostjalt leppetrahvi nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal puudub kaitsmisväärne isiklik huvi kostjalt leppetrahvi nõudmiseks. Lisaks on kostja kandnud kinnisasjaga seoses kulusid. Kostja on tellinud kinnisasja maa-ala detailplaneeringu maa-ala kruntideks jagamiseks ja ehitusõiguse andmiseks korrus-, rida- ja individuaalelamute ehitamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse ning liikluskorralduse lahendamiseks; samuti hoonestuse eskiisprojekti ja katastrimõõdistamised ning korraldanud kinnisasja jagamise erinevateks kinnistuteks; moodustanud elamukrundid ja tänavad; rajanud kogu kinnisasja ulatuses ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrgu koos sademevee ärajuhtimise süsteemiga; ning loonud kõikidele elamukruntidele liitumisvalmiduse tehnovõrkudega. Kostja on jätkuvalt huvitatud kinnisasja arendamisest ja investeeringute tegemisest lepingus kokkulepitud summades.
2.4.Lisaks on hageja leppetrahvi nõude esitamisega liiga kaua viivitanud.
2.5.Hageja ei ole sissenõudmiskulu nõudmist hagis põhjendanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 08.05.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
3.1.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid lepingu, millest tuleneb kostjale kohustus teha investeeringuid vastavalt kokkulepitud graafikule ning selle täitmata jätmisel kohustus maksta
2-22-5394 hagejale leppetrahvi 10% tähtajaks tegemata investeeringute summalt. Esimese investeeringu suuruseks oli 134 215 eurot ning täitmise tähtaeg hiljemalt 12.08.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja jättis investeeringu tähtaegselt tegemata. Seega rikkus kostja lepingu p-s 5.1 toodud investeerimiskohustuse graafikut.
3.2.Kostja kohustuse rikkumine ei olnud vabandatav. Kostjale oli 12.08.2020 investeeringu tegemiseks antud sisuliselt 15 aastat. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, mis takistas tal investeerimiskohustuse täitmist alates 12.08.2005 kuni lepingu muutmiseni 01.10.2015. Kostja väited kinnisvaraturu madalseisu kohta alates 2015. aastast ei ole käsitatavad vääramatu jõuna VÕS § 103 mõttes. Kostja ei toonud esile konkreetseid elulisi asjaolusid, mis takistasid temal finantseerimiskohustuse täitmist (kostja finantsolukorra halvenemine vmt, mis on otseses põhjuslikus seoses kinnisvaraturu madalseisuga). Samuti ei selgu, kuidas takistas kostja kohustuste täitmist vähenenud kinnisvara ostutehingute arv venemaalastega, koondamised Narvas või krediidiasutuste poolt lisatagatise või suurema sissemakse nõudmine. Kinnisvaraturu madalseis ja majanduslik kahjumlikkus on seotud äririskiga, mida kannab paratamatult iga turul tegutsev ettevõtja. Lepingu sõlmimisel pidi kostja arvestama, et niivõrd pikaajaliste ja ulatuslike kohustuste võtmisel võib kinnisvaraturg, majanduslik ja poliitiline olukord (sh Euroopa Liidu tasandil) muutuda. Kinnisvaraturu langust ühes riigi piirkonnas on äristrateegiat planeerides võimalik ette arvestada ja riske ennetavalt maandada.
3.3.Hageja ei esitanud kostjale leppetrahvinõuet õigeaegselt (mõistliku aja jooksul). Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja sai leppetrahvinõude kätte.
3.3.1.Kostja lepingu p-st 5.1 tulenev investeerimiskohustus muutus sissenõutavaks alates 13.08.2020 (VÕS § 82 lg 7). Hageja tõi esile, et alustas leppetrahvinõude esitamisega tegelemist vähemalt alates 13.01.2021. Hageja saatis 13.01.2021 leppetrahvi korralduse eelnõu ja 19.08.2021 vastuse kostja kompromissiettepanekule (kus oli samuti viidatud leppetrahvi nõudmisele) kostjale e-posti teel aadressile XXX. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sai leppetrahvinõude kätte ning et kostjal oli mõistlik võimalus hageja 13.01.2021 ja 19.08.2021 saadetud kirjadega tutvuda. Samuti ei ole tõendatud, et kostja pöördus Narva abilinnapea poole, soovida pidada läbirääkimisi või et läbirääkimiste käigus oleks kostjat teavitatud leppetrahvinõude esitamisest. Tõendeid ei ole ka selle kohta, et kostjale oleks leppetrahvinõudest teatatud mingil muul moel peale e-kirjade saatmise või et kostja sai kätte Narva Linnavalitsuse 16.02.2022 korralduse nr 121-k.
3.3.2.Igal juhul sai kostja leppetrahvinõudest teada praeguse menetluse raames hagimaterjalide kättetoimetamisel kostja seaduslikule esindajale (kohtute infosüsteemi järgi 20.04.2022). Kuivõrd investeerimiskohustus muutus sissenõutavaks 13.08.2020 ning puuduvad tõendid, et kostja sai leppetrahvinõudest teada varem kui 20.04.2022, s.o ligikaudu 1 aasta ja 8 kuu möödumisel, siis oli hageja hagi esitamise ajaks VÕS § 159 lg 2 alusel kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Võrreldes sellega, mida on kohtupraktikas tõlgendatud mõistliku ajana (maksimaalselt 6 kuud), on enam kui 1,6 aasta pikkune tähtaeg ebamõistlikult pikk.
3.4.Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis on alusetu ka edasiulatuva viivise nõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. Kuivõrd hagejal puudub alus nõuda kostjalt viivist, siis ei ole põhjendatud ka hageja sissenõudmiskulude nõue VÕS § 1131 alusel. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2-22-5394
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei säilitata andmeid e-kirja liikumise kohta serveri kaudu piiramatu aja jooksul. Hageja püüdis selliseid andmeid saada, kuid see ei õnnestunud. Kostja oli sellele vaatamata teadlik, et hageja kavatseb nõuda temalt leppetrahvi. Seda tõendab kostja 03.06.2021 kompromissiettepanek, milles kostja tegi ettepaneku, et tasub hagejale erinevad rahasummad. Iga summa kohta on kompromissiettepanekus tehtud märge, et pakutav summa sisaldab leppetrahvi. Hageja ei olnud 03.06.2021 seisuga esitanud kostjale muid leppetrahvinõudeid kui see, mille tasumist hageja siinses asjas kostjalt nõuab. Seega järeldub kostja kompromissiettepanekust, et kostja sai hageja 13.01.2021 e-kirja ja sellele lisatud linnavalitsuse korralduse eelnõu kätte.
4.2.Hageja leiab, et tema 13.01.2021 e-kirja kättesaamist kostja poolt tõendavad kaudsed tõendid. Hageja viitas oma vastuses kostja kompromissiettepanekule, et on esitanud kostjale kavandatava haldusakti, mille kohaselt hageja kavatseb kostjalt mh nõuda investeerimiskohustuse rikkumise eest leppetrahvi. Kostja ei ole väitnud, et ta pole hageja vastust kompromissiettepanekule kätte saanud. Samuti pole kostja väitnud, et ta ei ole Narva Linnavalitsuse 16.02.2022 korraldust nr 121-k ja e-kirja, millega korraldus kostjale saadeti, kätte saanud või saanud korraldusega tutvuda. Kostja ei ole korraldust halduskohtumenetluses ka vaidlustanud ega esitanud korraldusele vastuväiteid. Korralduses on märgitud, et selle eelnõu esitati kostjale 13.01.2021. Maakohus on jätnud eelnevalt toodud tõendid hindamata, mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse. Hageja ei nõustu, et kostjat teavitati leppetrahvi nõudest alles hagiavalduse kättetoimetamisega.
4.3.Kostja oli teadlik, et tema investeeringu tegemise kohustuse täitmise tähtaeg läheneb ja taotles hagejalt 12.05.2020 kohustuse täitmise tähtaja muutmist. Pooled ei vaidle selle üle, et enne leppetrahvi rakendamist püüdsid nad leida olukorrale lahendust ja pidasid läbirääkimisi. Poolte läbirääkimised lõppesid Narva Linnavalitsuse 16.02.2022 korralduse nr 121-k tegemisega. Sama korraldusega lahendati mh kostja taotlus investeerimiskohustuse tähtaja pikendamiseks (korralduse p. 3.1), mille rikkumise eest hageja kostjalt leppetrahvi nõuab. Kuna pooled pidasid kostja kohustuste täitmise üle läbirääkimisi, ei olnud hagejal mõistlik esitada läbirääkimiste ajal kostjale leppetrahvi nõuet. Mõistliku aja sisustamisel tuleks sellega arvestada (VÕS § 159 lg 2). Analoogia korras saab kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 167 lg-t 1.
4.4.Kostja tegi 03.06.2021 kompromissiettepanekus (dtl 41) hagejale mh ettepaneku, et tasub hagejale leppetrahvi tingimusel, et hageja tuleb kostjale muudes küsimustes vastu (nt vähendab investeerimiskohustuse mahtu). Kostja on kompromissiettepanekuga tunnustanud hageja nõuet (TsÜS § 158 lg 2 analoogia korras). Ka sellega tuleks mõistliku aja sisustamisel arvestada (VÕS § 159 lg 2).
4.5.Kostja investeerimiskohustus tekkis 2005. aastal ja selle täitmise tähtaeg oli 10 aastat. 2015. aastal pikendati esimese osa investeerimiskohustuste täitmise tähtaega kuni 12.08.2020. Seega oli kostjale antud investeerimiskohustuse täitmiseks 15 aastat. Seda arvestades ei ole õiglane ja hea usu põhimõttega kooskõlas, et hageja peab leppetrahvi nõude esitama kolme kuu jooksul. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
2-22-5394
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt investeerimiskohustuse rikkumise tõttu lepingu p 5.1 alusel leppetrahvi. Eelkõige on pooled eri meelt selles, kas hageja teavitas kostjat mõistliku aja jooksul, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on investeerimiskohustust rikkunud, ning et lepingu p 5.1 näeb ette kohustuse rikkumise korral kostja kohustuse maksta hagejale leppetrahvi.
8.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei teatanud kostjale leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul ning on seetõttu VÕS § 159 lg 2 järgi kaotanud õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda. Seejuures ei eksinud maakohus ka tõendite hindamisel.
9.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagejal oli võimalik tõendada leppetrahvi nõude või teate kättesaamist kostja poolt mistahes tõendiga. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2). Kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte on ainult üks võimalik tõend, mis oleks võinud usaldusväärselt tõendada, et e-kiri saabus teatatud ajal saaja serverisse. Kostja vaidles juba hagile esitatud vastuses vastu asjaoludele, nagu oleks hageja kostjat teavitanud Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjoni otsusest rakendada leppetrahvi, Narva Linnavalitsuse korralduse eelnõust või 16.02.2022 korraldusest nr 121-k, samuti sellele, nagu oleks kostja pöördunud Narva abilinnapea poole läbirääkimiste pidamiseks ning et hageja andis kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja (tl 54 pöördel–55, p 3.1). Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani (RKTKo 08.04.2015, 3-2-1-8-15, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna hageja ei nõudnud kostjalt e-kirjade kättesaamist (tl 20, 105 ja 111), tuli nende kättesaamist kostja poolt hagejal tõendada. Sellele juhtis maakohus eraldi tähelepanu ka 03.05.2023 e-kirjas (tl 133) – tegemist ei olnud siiski uue asjaoluga, nagu maakohus e-kirjas märkis (vrd tl 55, p 3.1 ja 3.1.3).
10.Kostja 03.06.2021 kompromissiettepanekust ei nähtu, et kostja on kätte saanud hageja teate leppetrahvi kohta või et kostja on hageja leppetrahvinõuet tunnistanud (tl 24). Kostja on märkinud, et teeb kompromissiettepaneku seetõttu, et temast sõltumatutel objektiivsetel põhjustel ei ole praegu investeeringute tegemine mõistlikult võimalik, majanduslikult otstarbekas ega teostatav, samuti seetõttu, et Narva linna kinnisvaraturg on jätkuvalt madalseisus (tl 24, teine lõik). Vaatamata sellele, et kostja tegi ettepaneku tasuda hagejale kompromisstasu, mis sisaldab kõike tasusid, sh leppetrahve jms (samas, p-d 1–3), ei nähtu kompromissiettepanekust, et kostja lähtus ettepaneku tegemisel hageja leppetrahvi nõudest. Kostja pakkus esimese alternatiivina, et hageja vabastab kostja kõikidest lepingus kokku lepitud kohustustest, muu hulgas loobub kinnisasja tagasiostuõigusest ja vabastab kostja investeerimiskohustusest. Lisaks oli kostja juba enne investeerimiskohustuse esimese osa täitmise tähtaja saabumist (s.o 12.08.2020 – tl 14, p 5.1) proaktiivne ning taotles hagejalt investeerimiskohustuse täitmise tähtaja muutmist (tl 18–19).
11.Kostja vaidles muu hulgas vastu asjaolule, et hageja on teda teavitanud Narva Linnavalitsuse Linnavarakomisjoni otsusest (tl 55, p 3.1.1), samuti sellele, et kostjale on kätte toimetatud Narva Linnavalitsuse 16.02.2022 korraldus nr 121-k (tl 55, p 3.1.6).
2-22-5394 Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda ka hageja 19.08.2021 vastus kostja kompromissiettepanekule (tl 26–28), et kostja sai hageja 13.01.2021 e-kirja kätte. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja sai kätte hageja 19.08.2021 vastuse (tl 105). Sellel, kas kostja on viidatud korralduse halduskohtumenetluses vaidlustanud, ei ole siinses asjas tähtsust. See, et hageja väitel ei esitanud kostja korraldusele vastuväiteid, viitab pigem sellele, et kostja ei saanud korraldust kätte – arvestades, et kostja vaidleb hageja leppetrahvinõudele vastu paljuski samadel põhjendustel, millele tuginedes palus kostja hagejalt lepingu muutmist (vrd tl 18–19 ja tl 57–58 pöördel).
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei takistanud poolte läbirääkimised hagejal kostjale esitamast VÕS § 159 lg 2 järgset teadet. Samuti ei ole alust TsÜS § 167 lg 1 analoogia korras kohaldamiseks. Leppetrahvi nõudmisest teatamine ei eelda, et hageja edaspidi nõude ka esitab. Hageja on ise toonud hagis esile, et Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjon otsustas leppetrahvi rakendada juba 14.10.2020 (tl 3, esimene lõik), s.o ajal, mil hageja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt poolte läbirääkimised veel kestsid. Leppetrahvinõude esitamisest teatamine peab tagama selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvinõuet oma edasises käitumises arvestada (RKTKo 12.10.2023, 2-21-7989 p 19, teine lõik ja seal viidatud kohtupraktika).
13.Vastavalt VÕS § 159 lg-le 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja ei ole praegusel juhul tõendanud, et ta on leppetrahvi nõudmisest kostjat VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul teavitanud. Täpsemalt ei ole hageja tõendanud, et kostja on kätte saanud teate(d) leppetrahvi nõudmise kohta enne hagiavalduse kättesaamist 22.04.2022 (tl 142 pöördel, p 61). Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et enam kui 1,6 aastat oma nõudest teatamiseks ja selle esitamiseks oli ebamõistlikult pikk aeg, ning et mõistlikuks ajaks saab praegusel juhul pidada kuni kuus kuud. Leppetrahvi nõude eeldused lepingu p 5.1 alusel olid hagejale teada alates 13.08.2020. VÕS § 159 lg 2 järgi tuleb leppetrahvi teade (sh kohtusse esitatav leppetrahvi nõue) esitada mõistliku aja jooksul (RKTKo 29.04.2008, 3-2-1-28-08, p 14).
14.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
16.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1007 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 5,3 tundi, sh maakohtu otsusega tutvumine, suhtlemine kliendiga, kompromissiläbirääkimiste pidamine, apellatsioonkaebuse vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine.
18.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
2-22-5394
19.Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 190 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
20.Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1007 eurot (= 5,3 tundi × 190 eurot/tund), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.