Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Anna Liiv ja Kairi Piirisild
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. märts 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-128521
Kohtuasi
Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS hagi X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. detsembri 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1740,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (registrikood 10089395), lepinguline esindaja ET Kostja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mark Obolenski Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Y (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 12. märtsi 2024. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS hagist osaline loobumine 548,48 euro suuruselt põhinõudelt arvestatud viivise saamiseks ning lõpetada selles osas menetlus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 7. detsembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-128521 osas, millega maakohus jättis maakohtus kantud X menetluskulud tema enda kanda ning mõistis Xlt Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kasuks välja menetluskulude hüvitisena 412,50 eurot ja sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud X menetluskuludest 25% Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Harju Maakohtu 7. detsembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-128521 on jõustunud osas, millega maakohus võttis vastu Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS hagist osalise loobumise 548,48 euro suuruse põhinõude saamiseks ja lõpetas selles osas menetluse.
5.1.Võtta vastu Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS hagist osaline loobumine 548,48 euro suuruse põhinõude ja sellelt arvestatud viivise saamiseks ning lõpetada selles osas menetlus.
5.2.Hagi rahuldada.
5.3.Mõista Xlt Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kasuks välja põhinõue 1451,52 eurot, 26. oktoobri 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 173,17 eurot ja alates 27. oktoobrist 2021 viivis põhinõudelt (1451,52 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
5.4.Jätta maakohtus kantud Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS menetluskuludest 75% X kanda ning X menetluskuludest 25% Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kanda.
5.5.Jätta ringkonnakohtus kantud Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS menetluskuludest 40% X kanda, X menetluskuludest 30% Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kanda ning Y menetluskuludest 40% X kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid, s.o 30% menetluskuludest, ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (hageja) esitas 10. septembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 2218,44 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 26. oktoobril 2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhinõue 2000 eurot, 26. oktoobri 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 238,61 eurot ja seadusjärgses määras viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt toimus 23. veebruaril 2020 Põhja-Tallinnas Kari tänaval liiklusõnnetus, milles osales kostja juhitud Toyota RAV 4 (registreerimismärgiga XXXXXX)
ja Honda CR-V (registreerimismärgiga YYYYYY). Liiklusõnnetuse põhjustas kostja ning selles sai kahjustada sõiduk Honda CR-V (sõiduk). Kostja sõiduki liikluskindlustuse leping oli sõlmitud hagejaga ning hageja hüvitas sõiduki omanik Yle (kolmas isik) kahju. Kostja lahkus süüliselt sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetuse kannatanuga kirjalikult fikseerimata (liiklusseaduse § 169 lg 5). Seega on hagejal liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 alusel tagasinõude õigus kostja vastu.
2.2.Hageja nõue 2000 eurot on sõiduki liiklusõnnetuse eelse ning õnnetuse järgse väärtuse vahe (LKindlS § 26 lg 8). Kuna sõiduki remonttööde maksumus oli ArtAuto Keretööd OÜ kalkulatsiooni järgi 2382,56 eurot, ei olnud sõiduki remontimine majanduslikult põhjendatud.
3.Hageja vähendas 18. jaanuaril 2023 nõuet, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 1451,52 eurot, 30. aprillist 2020 kuni 26. oktoobrini 2021 sissenõutavaks muutunud viivise 173,17 eurot ja alates 27. oktoobrist 2021 viivise seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni. Hageja vähendas põhinõuet seetõttu, et kolmas isik oli selle hagejale tagastanud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Hageja nõude suurus on põhjendamatult kõrge. Seejuures teostas sõiduki ülevaatuse ja remonttööde kalkulatsiooni vaid ArtAuto Keretööd OÜ. Ka ei võimaldanud hageja enne
2.märtsi 2020. a kahju hüvitamise otsust kostjal remonttööde kalkulatsiooniga tutvuda ega esitada täiendavaid arvamusi ja hinnapakkumisi. Kostja hinnangul ei selgitanud hageja välja sõiduki tegelikku remonttööde maksumust, sest ArtAuto Keretööd OÜ 26. veebruari 2020. a kalkulatsiooni küsis kolmas isik, rikkudes sellega LKindlS § 26 lg-t 2. Lisaks tõi kostja esile, et liiklusõnnetuse hetkel puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustus.
4.2.Sõiduki omanikule kahju hüvitamisel ei arvestatud LKindlS § 26 lg-ga 8, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus vähendada väljamakstavat kindlustushüvitist hüvitatud asja kindlustusjuhtumijärgse väärtuse võrra, kui kahjustatud isik asja valdust kindlustusandjale üle ei anna. Ka on kostja veendunud, et sõiduki kindlustusjuhtumi järgne väärtus ei saanud olla vaid 800 eurot, sest sõidukil sai kahjustusi vaid kolm keredetaili. Seega oli tegemist taastamisväärse sõidukiga. Seejuures sõiduki realiseerimisel varuosadena oleks saanud 1500– 2000 eurot.
4.3.Sõiduk on praeguse ajani registris, sellel on kehtiv liikluskindlustus ning sõidukit kasutakse igapäevases liikluses. Eeltoodu viitab asjaolule, et sõiduki kahjustused ei olnud märkimisväärsed ning sõidukit ei saanud lugeda hävinenuks. Seejuures nähtub Brisko Autoteenindus OÜ 11. augusti 2021. a vastusest, et sõiduki oleks saanud taastada 785 euro eest. Menetluse edasine käik
5.Maakohus kaasas hageja taotluse alusel 7. septembri 2022. a määrusega menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel Y (kolmas isik). Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 7. detsembri 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1451,52 eurot, viivise 173,17 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27. oktoobrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus võttis vastu hageja loobumise 548,48 euro suurusest
põhinõudest ning lõpetas selles osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel menetluse. Maakohus jättis hageja menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 412,50 eurot ning sellelt viivise seadusjärgses määras.
6.1.Maakohtu põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kindlustusandjal on õigus esitada kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel kahjustatud isikule makstud hüvitise tagasinõue (regressinõue). Maakohus leidis, et LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud nõude eeldused on täidetud.
6.2.Pooled vaidlevad ka kahju suuruse üle. Kohtu määratud eksperdi arvamuse kohaselt oli
25.veebruaril 2020 sõiduki kordategemise kulu 1451,52 eurot. Maakohus nõustus eksperdi järeldusega, et mõistliku turuhinna määramisel saab arvestada turu keskmist situatsiooni. Ka on eksperdiarvamus põhistatud ja usaldusväärne. Kostja tõendeid eksperdiarvamuses toodud järelduse ümberlükkamiseks ei esitanud.
6.3.Maakohus asus seisukohale, et hagejale kui kindlustusandjale on seaduse alusel üle läinud kahjuhüvitise nõue, mis algselt tekkis kahju kannatanud isikul ja mille kindlustusandja on kannatanule tasunud. Kannatanul kahju tekitaja vastu tekkiv kahjuhüvitise nõue on oma olemuselt küll õigusvastaselt kahju tekitamisest tulenev nõue, kuid regressinõude üle otsustamisel lähtutakse kindlustussuhte kohta käivatest õigusnormidest ja lepingusätetest, mitte VÕS 53. peatükist.
6.4.Lõpetuseks võttis maakohus seisukoha hageja põhinõudest osalise loobumise kohta. Kuna kolmas isik on hagejale tagastanud 548,48 eurot, esitas hageja selles ulatuses nõudest loobumise avalduse. Maakohus võttis hageja põhinõudest osalise loobumise vastu ning lõpetas selles osas menetluse. Apellatsioonkaebus
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub hagi rahuldatud osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, maakohtu otsuse tühistamist. Tühistatud osas palus kostja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või hagi rahuldamise korral vähendada väljamõistetavat kahjuhüvitist nullini või alternatiivselt vastavalt kohtu äranägemisele. Seoses haginõudest osalise loobumisega palus kostja jätta menetluskulud 27,4% ulatuses hageja kanda, ülejäänud hageja ja kolmanda isiku menetluskulud jätta nende endi kanda. Samuti palus kostja jätta apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda ning hageja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda. Kostja taotles kostja menetluskulude hüvitise ja hageja nõude tasaarvestamist.
7.1.Kostja vaidleb vastu kahjuhüvitise suurusele. Maakohus jättis välja selgitamata, kas asjaolu, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustus, omab asjas tähtsust. Kostja hinnangul võib see anda aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Ka ei ole maakohus arvestanud kostja väidet, et kui sõiduki omand jäi kolmandale isikule ja ta kasutab seda tänaseni, on sõiduki jääkväärtuse valesti arvestamine mõjutanud hageja väljamakse suurust.
7.2.Kostja hinnangul on maakohus vääralt tuvastanud kahjuhüvitise suuruse. Seejuures ei ole maakohus hinnanud kostja väiteid ja tõendeid, rikkudes kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Maakohus rikkus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme. Maakohus tugines eksperdiarvamusele, kuid ei arvestanud kostja vastuväitega, et ekspert ei selgitanud välja
sõiduki mõistlikku taastamisväärtust, vaid selgitas, mis hinnaga oleks eksperdiga seotud äriühing (Osaühing Hitech Autoteenindus) sõiduki remontinud. Sõiduki tegelik remondikulu saab olla 1240,27 eurot (= 1451,52 - 211,25).
7.3.Maakohus eksis ka menetluskulude jaotamisel. Kuna hageja loobus osaliselt hagist, tulnuks selles osas hagejal igal juhul hüvitada kostja menetluskulud. Ka ei ole eksperdikulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud, sest selle tulemusena loobus hageja osaliselt oma nõudest. Seejuures ei saavutatud ekspertiisiga soovitud tulemust, sest vaidlusaluse sõiduki mõistlik remondikulu jäi välja selgitamata. Kostja leiab, et vaatamata asja lahendusele, tuleks kõik menetluskulud jätta hageja kanda, sest kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Vastustaja ja kolmanda isiku seisukohad
8.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole tänaseni midagi hagejale hüvitanud. Hageja tegi enne kohtusse pöördumist kostjale mõistlikke pakkumisi. Maakohus ei ole tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud, otsus on seaduslik ja põhjendatud.
9.Kolmas isik toetab hageja seisukohta. Eksperdiarvamusest tulenevalt pidas ta õigeks tagastada hagejale 548,48 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 412,50 eurot ja sellelt viivise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab maakohtus kantud kostja menetluskuludest 25% hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse hagi rahuldamist ja menetluskulusid puudutavas osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu hageja loobumise põhinõude 548,48 eurot saamiseks ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel eelnimetatud osas edasi kaebamata jõustunud.
12.Hageja 18. jaanuari 2023. a avaldusest ja 12. septembri 2023. a istungi protokollist (ajamärk 00:17:22) nähtub, et hageja on põhinõuet vähendades ja sellest osaliselt loobudes loobunud ka põhinõudelt arvestatud viivise nõudest. Maakohus ei ole selles osas oma otsuse resolutsioonis seisukohta võtnud. Selliselt on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 5. Kuigi see menetlusõiguse normi oluline rikkumine puudutab lahendi osa, mille peale ei ole kaevatud, peab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes võimalikuks võtta lahendamata nõude osas loobumine vastu ning lõpetada TsMS § 429 lg 1 teise lause kohaselt menetlus (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused nõudest loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Seega võtab ringkonnakohus vastu hageja hagist osalise loobumise 548,48 euro suuruselt põhinõudelt arvestatud viivise saamiseks ning lõpetab selles osas menetluse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
13.Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg 2). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud
korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (lihtmenetlus). Alates
1.jaanuarist 2022 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatustega tõusid lihtmenetluse piirmäärad vastavalt 3500 eurole ja 7000 eurole. Seega ei ületa hageja põhinõue ega kõrvalnõuded ülal nimetatud piirmääru, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
14.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et maakohus ei pidanud lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustunud poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kolleegiumi hinnangul on maakohtu lahend praegusel juhul kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2, mille järgi võib maakohus neil juhtudel, kui hagi menetletakse lihtmenetluses, kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele otsus on rajatud, märkimisega.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel tagasinõue kostja vastu. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4). Seega võib kostja esitada hageja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu. Sealjuures võib kostja ka hageja vastu esitada vastuväited, et kahju suurus on tõendamata või tekkinud kahju on väiksem (VÕS § 171).
15.1.LKindlS § 26 lg 2 kohaselt on sõiduki kahjustamise korral kahjustatud isikul õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi teostaja koostatud kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kahjustatud isiku nõudmisel väljastab kindlustusandja taastusremondi teostajale garantiikirja taastusremondi maksumuse tasumise kohta kahjustatud isiku eest garantiikirjas sätestatud ulatuses ja tingimustel. Praegusel juhul on hageja ja kolmas isik vastavalt eeltoodud sättele toiminud (kd I, tl-d 13–16). LKindlS § 26 lg 2 esimese lause kohaselt on kahjustatud isikul sõiduki kahjustamise korral õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti tegev remondiettevõtja. Kui hageja pidas kolmanda isiku poolt taastusremondi teostaja koostatud kalkulatsiooni põhjendatuks, ei pidanud ta täiendavaid pakkumisi kahju hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse tegemiseks võtma. Ka ei tulene seadusest, et hageja pidi selles etapis andma kostjale võimaluse seisukoha esitamiseks. Küll aga jääb see kindlustusandja riskiks, et VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt võib kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuht esitada tagasinõudele vastuväite, et kahju suurus on tõendamata või tekkinud kahju on väiksem. Vaidluse korral peab kindlustusandja tõendama, et välja makstud hüvitis asetab kahjustatud isiku olukorda, mis on maksimaalselt lähedane olukorrale, milles kahjustatud isik oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1), s.o kindlustusjuhtumieelsesse olukorda (LKindlS § 26 lg 2 kolmas lause).
15.2.Hageja maksis kolmandale isikule kindlustushüvitise rahas, sest sõidukile oli taastusremondi tegemine ebamõistlik. See on LKindlS § 26 lg 4 kohaselt lubatud siis, kui sõidukit ei ole võimalik taastada, sõidukile taastusremondi tegemine on ebamõistlik või kui pooled on kokku leppinud, et kindlustushüvitis makstakse rahas. Kuigi esmalt nõudis hageja kostjalt kahju hüvitamist, mis tulenes sõiduki esialgse väärtuse ja kindlustusjuhtumijärgse väärtuse vahest (vt hagiavalduse p 19), siis menetluses asus hageja tõendama, mis on sõiduki kordategemise mõistlikud kulutused. Seega ei oma vaidluse lahendamisel enam tähtsust, mis
oli sõiduki kindlustusjuhtumijärgne väärtus, sest pooled vaidlevad sõiduki kordategemise kulude suuruse üle.
16.LKindlS § 26 lg 1 järgi kohaldatakse asja kahjustamise või hävimise korral VÕS § 132 lõigetes 1–3 sätestatut LKindlS §-st 26 tulenevate erisustega. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et sõiduki kordategemise põhjendatud kulu on 1451,52 eurot. Seda tõendab eksperdiarvamus ja eksperdi 12. septembri 2023. a kohtuistungil antud ütlused (kd I, tl-d 164–168; kd II, tl-d 37–38). Maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
16.1.Kolleegiumi hinnangul ei sisalda eksperdiarvamus tarbetult kalleid kulukomponente ning eksperdi märgitud summat ei saa vastavalt kostja soovile vähendada. Sõiduk tuleb parandada mõistlikel tingimustel, kuid see ei tähenda seda, et VÕS § 132 lg 3 esimese lause alusel peab nõuet esitades alati võtma aluseks kõige odavama remondivõimaluse. Kahju hüvitamise eesmärgist (VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 3 esimene lause) lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise (vt RKTKo 01.06.2023, 2-21-5187/14, p 17). Eeltoodu kehtib ka LKindlS § 26 kohaldamisel. Kostja ettepanek, et eksperdiarvamuses märgitud summas tuleb üksikud kulukomponendid asendada teiste pakkumiste odavamate hindadega, ei ole põhjendatud. Samuti ei saa eeldada, et sõiduk remonditakse mitme erineva remondiettevõtja poolt.
16.2.TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning sama sätte lõike 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Maakohus pidas eksperdi arvamust koos tema istungil antud ütlustega usaldusväärseks ning hinnangut kulude suuruse kohta põhjendatuks. Kolleegium nõustub maakohtuga. Sõiduki kordategemise kulude kindlaks tegemine nõuab eriteadmisi, mistõttu saab selle tuvastamisel lähtuda eksperdi arvamusest (TsMS § 293 lg 1). Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et ekspert andis arvamuse selle kohta, millise tasu eest oleks Osaühing Hitech Autoteenindus sõiduki korda teinud. Ekspert on maakohtu 12. septembri 2023. a istungil oma uuringute kirjeldust ja nendest järelduste tegemist täiendavalt selgitanud ning eksperdi ütlustest tulenevalt ei ole ta lähtunud üksnes konkreetse remondiettevõtja hindadest, vaid arvestanud turu keskmist (vt ajamärk 00:08:46).
16.3.Kolleegiumi hinnangul ei saa eksperdiarvamuses märgitud remondikulu maksumusest odavamate pakkumiste põhjal teha kostja soovitud järeldust, et sõiduki oleks saanud taastada ka vähem kui 1451,52 euroga. Ekspert on neid pakkumisi ka hinnanud ning põhjendanud, miks ei saa nendes sisalduvatest maksumustest lähtuda (vt eksperdiarvamuse, lk 4). Kolleegium märgib, et erinevalt eksperdiarvamusest ei sisalda teised hinnapakkumised selgitusi ega uuringuid, mis võimaldaksid kohtul nende põhjal kontrollida kulude vajalikkust ja põhjendatust.
17.Kolleegiumi hinnangul ei esine aluseid kahju hüvitamise vähendamiseks (VÕS § 139). VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahju hüvitamise põhimõtetest (VÕS § 127) ega VÕS §-st 132 ei tulene, et kahjustatud isik peab kindlustushüvitise saamiseks kindlustusobjekti taastama ning üldjuhul
ei saa kahjuhüvitise suurus sõltuda sellest, kuidas kindlustusvõtja hüvitist kasutab (vt RKTKo 13.11.2017, 2-16-5564/52, p 12). Eelnevast tulenevalt ei mõjuta asjaolu, et kolmas isik on otsustanud sõiduki korda teha, vaidlusaluse tagasinõude suurust. Kui sõiduki parandamise mõistlik kulu on 1451,52 eurot, siis võib hageja seda summat nõuda kostjalt sõltumata sellest, kuidas kolmas isik on hüvitist kasutanud. Samuti ei sõltu kahjuhüvitise suurus sellest, kas kahjustatud sõiduk oli kindlustusjuhtumi ajal kindlustatud või mitte. Sellest sõltumata tuleb kahjustatud sõiduki omanikule hüvitada VÕS § 132 lg 3 alusel sõiduki parandamise mõistlikud kulud ning võimalik väärtuse vähenemine. Praegusel juhul ei saanud liikluskindlustuse puudumine kahjuhüvitise suurust kuidagi mõjutada.
18.Kuna põhinõue kuulub rahuldamisele, on VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel põhjendatud ka sellelt arvestatud viivise nõue. Menetluskulude jaotus
19.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist. Kuigi maakohus on hagi õigesti rahuldanud, tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue menetluskulude jaotuse, kuid menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine jääb TsMS § 177 lg 2 alusel maakohtu määrata.
20.Kolleegium nõustub kostja etteheitega, et menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige menetluskulude jaotuse.
20.1.Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel. Praegusel juhul ei olnud tegemist hagi osalise rahuldamisega, vaid hageja loobus osaliselt nõudest. Sellist olukorda reguleerib TsMS § 168 lg 4. Nõudest loobumise põhjusest sõltub, kas loobutud ulatuses jäävad menetluskulud kostja või hageja kanda. Hageja loobus põhinõude 548,48 eurot ja sellelt arvestatud viivise saamiseks, sest kolmas isik maksis talle 548,48 eurot tagasi (vt hageja
18.jaanuaril 2023 kohtule esitatud avaldus; kd I, tl-d 175 ja pöördel). Seega, hageja ei loobunud põhjusel, et kostja oleks 548,48 euro suuruse põhinõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kolleegium nõustub maakohtu arvutusega, mille kohaselt kuulub esialgsest kohtule esitatud haginõudest rahuldamisele 75%. Selles ulatuses tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
20.2.Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, et jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Hagi rahuldamise ulatuses hageja menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole kostja suhtes ebaõiglane. Kostja ei ole hagejale tasunud ka seda osa tagasinõudest, mida ta pidi mõistlikuks sõiduki parandamise kuluks, mistõttu ei saa nõustuda kostjaga, et tema ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
20.3.Asja materjalidest nähtuvalt ei esine põhjuseid, miks peaks kostja menetluskuludest 25% jääma kostja enda kanda. Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu menetluskulude jaotuse osas, millega maakohus jättis kostja maakohtus kantud menetluskuludest 25% tema enda kanda ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab kostja menetluskuludest 25% TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
20.4.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Kostja on maakohtus esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tal tekkinud lepingulise esindaja kulud. Seega tuleb hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel (lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates lõppotsuse jõustumisest.
20.5.Kolleegium märgib siiski, et maakohus ei määranud eksperdikulu kindlaks TsMS § 159 kohaselt ega teinud vastavat määrust, samuti ei hinnanud maakohus eksperdikulu vajalikkust ega põhjendatust, kui määras eksperdikulu kindlaks selliselt, et märkis eksperdi esitatud arve peale „tasuda deposiidi summast“ (kd I, tl 171). Sellises olukorras, kui kohus on eksperdikulu välja maksnud, aga ei ole teinud kindlaksmääramise kohta põhjendatud määrust, tuleb kohtul hinnata eksperdikulude põhjendatust ja vajalikkust menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg 1 alusel (vt RKTKm 21.06.2021, 2-15-13627/151, p 21.1). Kolleegium leiab, et sellest põhimõttest ei saa TsMS § 405 järgi lihtsustatud korras hagi menetlemisel kõrvale kalduda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul hinnata eksperdikulu vajalikkust ja põhjendatust.
20.6.Poolte vastastikused menetluskulude nõuded tuleb TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel kohtulahendi resolutsioonis tasaarvestada. Vastuseks apellatsioonkaebuse taotlusele märgib kolleegium, et hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulusid ei saa kohtulahendi resolutsioonis tasaarvestada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kahjuhüvitise ega sellelt arvestatud viivise nõudega. Tegemist ei ole TsMS § 445 lg 1 teise lause mõtte kohaselt teineteise vastu esitatavate tasaarvestatavate nõuetega.
21.1.Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Arvestades väidete mahtu, hindab kolleegium menetluskulude jaotuse vaidlustamise ulatuseks 30% ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ulatuseks 30% kogu menetlusest. Kuna TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, jätab ringkonnakohus menetluskuludest 30% poolte endi kanda. Põhiasja vaidlustamisega seotud ulatus on kolleegiumi hinnangul 40%. Eelnevast tulenevalt jätab kolleegium ringkonnakohtus kantud hageja menetluskuludest 40% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 30% hageja kanda.
21.2.Vaidlustatud otsuses ei ole iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulude jaotust märgitud. Kui kohus ei ole otsustanud menetluskulude jaotust, menetlusosaline ei ole lahendi täiendamist taotlenud ning ka kohus ei ole omal algatusel otsust täiendanud, puudub alus menetluskulude kindlaksmääramiseks (TsMS § 448 lg-d 1 ja 2, § 174 lg 1, RKTKm 09.06.2009, 3-2-2-4-09, p 6). Ringkonnakohus määrab kindlaks iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulude jaotuse apellatsiooniastmes. Kostja peab apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse kohaselt kandma hageja menetluskuludest 40%. Seega jäävad TsMS § 167 lg 1 järgi kolmanda isiku menetluskuludest 40% kostja kanda.
22.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.