Credit.ee OÜ hagi solidaarselt Naval Baltic Service OÜ ja Y. D. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 549 eurot 29 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Credit.ee OÜ (registrikood 11898079, asukoht F. Tuglase 19, Tartu), seaduslik esindaja A. E. Kostja I: Naval Baltic Service OÜ (registrikoos 14789592, asukoht Paavli 5/1, Tallinn), seaduslik esindaja Y. D. Kostja II: Y. D. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx-xxxxxxxxxx Kostjate lepinguline esindaja Irina Popova, e-post [email protected]
Kohtuistung
19. veebruar 2024
Protokollija
Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista solidaarselt Naval Baltic Service OÜ-lt ja Y. D. Credit.ee OÜ kasuks välja:
2.1.9073 eurot 2 senti (sealhulgas põhivõlg 6108 eurot 16 senti, intress 404 eurot 86 senti, sissenõudmiskulu 40 eurot, maksehäire avaldamise kulu 20 eurot, 18. veebruari 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2500 eurot);
viivis tasumata põhivõlgnevuselt 6108 eurolt 16 sendilt alates 19. veebruarist 2024 kuni põhivõlgnevuse 6108 euro 16 sendi tasumiseni määras 0,25% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse 6108 euro 16 sendi ulatuses.
3.Jätta Credit.ee OÜ hagi Naval Baltic Service OÜ ja Y. D. vastu rahuldamata osas, milles Credit.ee OÜ palub mõista solidaarselt Naval Baltic Service OÜ-lt ja Y. D. välja viivise suuremas summas kui põhivõlgnevuse 6108 euro 16 sendi ulatuses.
6.Mõista solidaarselt Naval Baltic Service OÜ-lt ja Y. D. Credit.ee OÜ kasuks välja menetluskulu 455 eurot.
7.Mõista Naval Baltic Service OÜ-lt ja Y. D. Credit.ee OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010, Tartu; e-post [email protected]) apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Credit.ee OÜ (hageja) esitas 31. augustil 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Naval Baltic Service OÜ (kostja I) ja Y. D. (kostja II) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja laenu põhiosa 6108 eurot 16 senti, intress 404 eurot 86 senti, 30. augusti 2023 seisuga arvestatud viivis 1402 eurot 57 senti, maksehäirete avaldamisest tekkinud tasu nõue 20 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ning edasiulatuv viivis 0,25% päevas alates 31. augustist 2023 kuni põhinõude 6108 euro 16 sendi lõpliku tasumiseni, kuid Y. D. kokku koos teiste võlasummadega mitte rohkem kui 22 150 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 16. septembril 2022 laenulepingu nr 20220915/05, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 10 000 eurot perioodiga 360 päeva. Laenulepingu sõlmimiseks esitas laenusaaja juhatuse liige, s.o kostja II, 15. septembril 2022 hageja veebikeskkonnas laenutaotluse, milles taotles laenu väljastamist summas 10 000 eurot perioodiga 12 kuud laenusaaja juhatuse liikme käendusel. Hageja rahuldas laenutaotluse. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II 16. septembril 2022 käenduslepingu nr 20220915/05KL. Hageja kandis
16.septembril 2022 laenusaaja pangakontole laenu summas 10 000 eurot. Laenulepingu eritingimuste kohaselt on aastane intressimäär 23%, krediidi kulukuse määr 34,36%, viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, osamaksete arv 12 ning viimase osamakse tähtpäev 16. september 2023. Hagi esitamise seisuga on kostja I tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisena kokku 5386 eurot 14 senti. Antud summaga oli kaetud põhiosa 3891 eurot 84 senti, intress
811 eurot 96 senti, laenulepingu sõlmimise tasu 350 eurot, viivis 267 eurot 34 senti, maksehäirete avaldamise tasu 20 eurot ja sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot. Alates 4. märtsist 2023 ei ole laenusaajalt ega kostjalt II laekunud ühtegi makset. Kostja I sattus 18. märtsil 2023 laenulepingus sisalduva kuuenda osamakse tasumisel makseviivitusse. Alates kostja I viivitusse sattumisest saatis hageja kostjale I ja kostjale II korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi võlateatisi. 2. juunil 2023 oli kostja I viivituses kolme osamakse tasumisega, mistõttu saatis hageja kostjale I ja kostjale II lepingu erakorralise ülesütlemise hoiatuse. Kostja I ega kostja II ei täitnud täiendava tähtaja jooksul kohustusi hageja ees. Hageja ütles laenulepingu 4. juulil 2023 erakorraliselt üles. Käenduslepingu p 1 järgi vastutab käendaja laenuandja ees kõigi laenusaaja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust. Käenduslepingu järgi on kostja II vastutuse maksimumsumma 22 150 eurot. Kostja I on korrapäraselt tasunud laenu põhiosa katteks 3891 eurot 84 senti. Sellest tulenevalt on hagejal kostja I ja kostja II vastu solidaarne nõue laenu põhiosa tasumiseks 6108 euro 16 sendi suuruses summas. Perioodi 15. veebruar 2023 kuni 16. märts 2023 laenu põhiosa jäägilt 6108 eurolt 16 sendilt on intress 117 eurot 7 senti; perioodi 17. märts 2023 kuni 15. aprill 2023 laenu põhiosa jäägilt 5284 eurolt 47 sendilt on intress 101 eurot 28 senti; perioodi 16. aprill 2023 kuni 16. mai 2023 laenu põhiosa jäägilt 4444 eurolt 99 sendilt on intress 85 eurot 19 senti; perioodi 17. mai 2023 kuni 15. juuni 2023 laenu põhiosa jäägilt 3589 eurolt 42 sendilt on intress 68 eurot 79 senti; perioodi 16. juuni 2023 kuni 4. juuli 2023 laenu põhiosa jäägilt 2717 eurolt 45 sendilt on intress 32 eurot 53 senti. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja I ja kostja II vastu solidaarne nõue intressi tasumiseks 404 euro 86 sendi suuruses. Laenulepingu eritingimuste kohaselt on viivisemäär 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja I ja kostja II vastu solidaarne nõue viivise tasumiseks 1402 euro 57 sendi suuruses summas. Hageja palub mõista kostjatelt I ja II välja solidaarselt edasiulatuva viivise viivisemääraga 0,25% päevas alates
31.augustist 2023 kuni põhivõlgnevuse 6108 euro 16 sendi lõpliku tasumiseni. Hageja kehtiva hinnakirja järgi on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul ühe posti teel edastatud võlateatise maksumus 15 eurot. Hageja võla sissenõudmiskulud tulenevad järgnevate teadete edastamisest laenusaajale: 1) 10. aprillil 2023 saadeti kostjale I e-kirja ja posti teel tasuline võlateatis; 2) 10. mail 2023 saadeti kostjale I e-kirja ja posti teel tasuline võlateatis; 3) 2. juunil 2023 saadeti kostjale I e-kirja ja posti teel tasuline lepingu ülesütlemise hoiatus. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja I ja kostja II vastu solidaarne nõue võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks 40 euro suuruses summas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 2 ja laenulepingu tingimuste alusel. Laenulepingu üldtingimuste punkti 4.18 järgi kohustub laenusaaja täielikult katma lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega seotud inkasso- ja täitemenetluse ning muud kulud. Hageja kehtiva hinnakirja järgi on ärikliendi maksehäire avaldamise tasuks 15 eurot ja erakliendi maksehäire avaldamise tasuks 5 eurot. Hageja esitas 2. mail 2023 maksehäireregistrile kostja I laenulepingust tuleneva võlgnevuse avaldamise alguse tähtpäevaga 18. märts 2023. Hageja esitas 9. mail 2023 maksehäireregistrile kostja II käenduslepingust tuleneva võlgnevuse avaldamise alguse tähtpäevaga 18. märts 2023, mistõttu on hagejal maksehäire avaldamistest tekkinud solidaarne nõue 20 eurot. Hageja ei nõustu, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping on tühistatav eksimuse tõttu. Kostja II valis ja täitis Credit.ee iseteeninduskonnas venekeelse käendustaotluse vormi, seega oli käendustaotluse sisu kostjale II arusaadav. Pärast käendustaotluse esitamist
saadeti kostja II e-posti aadressile käendaja meelespea, mille põhisõnumiks on: käendus on lubadus täita laenusaaja eest tema rahaline kohustus. Lepingueelsed läbirääkimised toimusid kostjaga II vene keeles. Kostjate taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostjad ei ole viidanud maksuvõla ajatamisele. Kui võrrelda kostja I 2023. aasta I-III kvartali käibeandmeid eelmise aasta sama perioodiga, selgub, et käive on langenud 26,23% võrra, kuid samal ajal on näha, et 2023. aastal on riiklike maksete kulud ka vähenenud 54 228,41 euro võrra seoses töötajate arvu vähenemisega. Samas on 2023. aasta käive suurem kui 2021. aasta käive. Keskmine käive 2023. aastal on 26 615,76 eurot kuus. Analüüsitud andmete põhjal ei ole võimalik väita, et kostjal I on nii raske majanduslik olukord, mis õigustaks viivise vähendamist. Üldsõnalised viited majanduslangusele ei ole asjakohased, kuna need ei peegelda kostja I konkreetset majanduslikku olukorda. Tõendeid, mis kinnitaksid tasumisega viivitust tellijate poolt, pole esitatud. Isegi, kui eeldada, et viivitus esineb, ei saa olla kindel selles, et viivitus on püsiva iseloomuga. Arvestades, et mõlemad pooled sõlmisid laenulepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames, ei saa 0,25 % viivisemäära lugeda ebaproportsionaalselt suureks.
2.Kostjad selgitasid ühises vastuses, et hageja ei küsinud raha tagastamise võimaluse kohta. Kostjal I ei olnud võimalust raha võtta ega tagastada, hageja sundis raha võtma. Hageja ei selgitanud ega kontrollinud, millises seisundis kostja I oli. Kostjad paluvad vähendada intressimäära ja viivist nullini. Viivise vähendamise taotluse osas toovad kostjad esile, et laen on tagastatud enam kui kolmandiku väärtuses, mille järel on laenu põhiosa jäägiks 6 108 eurot 16 senti. Laenulepingu sõlmis kostja I ajal, mil ta oli finantsraskustes ning püüdis selliselt enda ettevõtet majandusraskustest päästa. Kostja I kasutas laenu täies mahus tegevuskulude katteks. Laenulepingu sõlmimise seisuga moodustas võlgnevus tasumata maksude näol kokku 36 855 eurot 2 senti. Kostja I puhul oli võlgnevuse tekkimise põhjuseks tööde eest tasumisega viivitamine tellijate poolt. Seoses üldteadaoleva majandusliku olukorra halvenemisega süvenes selline olukord üha. Seega, juba ajal, mil sõlmiti laenuleping, oli kostja I majanduslik olukord raske ja vastutustundliku laenuandjana võis laenuandja jätta laenu väljastamata. Laenulepingu kehtivuse ajal on kostja I majanduslik olukord oluliselt halvenenud. Kostja I võlgnevus ainuüksi EMTA ees on 62 137 eurot 59 senti. Riske üldise majanduslanguse taustal kannavad kõik osapooled, seda tuleb arvestada ka laenuandjatel. Laenulepingus kokkulepitud viivise määr ületab kordades seadusandja poolt ettenähtud viivisemäära. Kostja II ei sõlminud käenduslepingut. Kostja II ei mõistnud eesti keelt ega teadnud, millele alla kirjutas. Kostjale II arusaadavalt allkirjastas ta vaid laenulepingu, seevastu kui käenduslepingu sõlmimine olevat tema arusaamise järgi üksnes seadusega ettenähtud dokument, milline on laenulepingu sõlmimiseks vajalik samuti allkirjastada. Kostja II oli eksimuses. Esinevad kõik tehingu eksimuse tõttu tühistamise eeldused - hageja on jätnud kostja II teavitamata käenduslepingu olemusest, vajadusest seda sõlmida ja selle õiguslikest tagajärgedest. Olukorras, milles kohtupraktika aktsepteerib tehingu tühistamise avaldust ka kohtumenetluses, esitab kostja II käesolevaga avalduse, millega tühistab tema ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingu.
3.Asjas toimus eelistung 28. novembril 2023, mil kohus andis kostjatele võimaluse oma vastuväidete ja tõendite täiendamiseks ning hagejale võimaluse kostjate poolt esitatule vastata. Kohtuistungil 19. veebruaril 2024 jäi hageja hagiavalduse juurde ning kostjad vaidlesid sellele vastu. Pooled jäid oma kirjalike seisukohtade juurde. Hageja täpsustas, et nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 18. veebruari 2024 seisuga fikseerituna summas
2500 eurot ning alates 19. veebruarist 2024 nõuab hageja viivist 0,25% tasumata põhinõudelt päevas. Hageja palus hagiavalduse rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjad leidsid, et viivis ei tohi ületada põhivõlgnevuse summat. Kostjad jäid viivise vähendamise taotluse juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Hageja ja kostja I sõlmisid 16. septembril 2022 laenulepingu nr 20220915/05, mille alusel andis hageja kostjale I laenu summas 10 000 eurot, mille kostja I kohustus tagastama 12 igakuise osamaksega alates 16. oktoobrist 2022 kuni 16. septembrini 2023 (laenuleping, dtl 21-22; laenulepingu üldtingimused, dtl 10-16). Laenuleping on mõlema lepingupoole poolt digitaalselt allkirjastatud. Laenulepingu tingimuste kohaselt on aastane intressimäär 23%, krediidi kulukuse määr 34,36% ning viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Lepingu sõlmimise päeval, s.o 16. septembril 2022, kandis hageja laenusumma 10 000 eurot kostja I pangakontole (maksekorraldus, dtl 23). Hageja ja kostja vahel on seega VÕS § 396 lg 1 järgi sõlmitud laenuleping.
5.Hageja ja kostja I juhatuse liige, s.o kostja II, sõlmisid 16. septembril 2022 käenduslepingu nr 20220915/05KL (dtl 17-18), mille p 1 kohaselt kostja II (käendaja) vastutab hageja (laenuandja) ees kõigi kostja I (laenuvõtja) kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr 20220915/05. Käendusleping on nii hageja kui kostja II poolt digitaalselt allkirjastatud. Kostja II väidab, et sõlmis käenduslepingu arusaamata, millele ta allkirja annab. Kostja II väidab, et ta ei valda eesti keelt. Kostja leiab, et tema tegi tehingu olulise eksimuse mõjul ning esinevad kõik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 3 eeldused tehingu tühistamiseks – hageja jättis kostja II teavitamata käenduslepingu olemusest, vajadusest seda sõlmida ning õiguslikest tagajärgedest. Kostja II palub tühistamisavaldusena käsitleda tema 12. detsembri 2023 menetlusdokumenti. Kohtuistungil 19. veebruaril 2024 selgitas kostja II, et väljendas hagejale, et ta midagi aru ei saa, sellega, et rääkis mingis chatis operaatoriga. Kostja lepingulise esindaja selgituse kohaselt arvas kostja I, et käendusleping on lihtsalt mingi lisa lepingule ega mõistnud, et see on tema kohta. Ta kirjutas alla, sest tal oli vaja raha äri säilimiseks (dtl 132). Hageja selgituste kohaselt täitis kostja II käenduslepingu taotluse vene keeles. Kohtule tõendit selle kohta siiski esitatud ei ole. Kohtule on esitatud eestikeelne taotlus ning nii see peabki olema, sest kohtu töökeel on eesti keel. Kohtule esitatud taotlusest (dtl 19-20) nähtub, et kuigi kostja I väidab, et ta midagi aru ei saanud, on ta osanud täita kõik taotluse väljad adekvaatse ja asjakohase informatsiooniga. Juhul, kui kostja II ei saanud keelest aru, ei oleks tal olnud võimalik taotlust täita. Kuna kostja II taotluse täitmisega siiski edukalt hakkama sai, pidi ta ka piisavalt mõistma seda keelt, milles taotlus oli koostatud. Kostja II pidi aru saama, et tegemist on just käenduslepingu taotlusega, kuna taotluses on selgelt esile toodud väljad käendaja üldandmete, käendatava kohustuse, käendaja isikuandmete ja käendaja igakuiste tulude ja kulude kohta. Pelgalt äriühingu nimel laenulepingut sõlmides ei oma ju tähtsust laenuvõtjast äriühingu juhatuse liikme isikuandmed ning igakuised tulud ja kulud. Liiatigi on kostja II ise kohtuistungil kinnitanud, et temal oli võimalik chatis lepingu kohta küsida. Eeltoodu langeb kokku hageja kinnitusega selle kohta, et enne lepingu sõlmimist toimusid läbirääkimised ning need toimusid vene keeles. Hageja on esitanud kohtule käendaja meelespea (dtl 110), kuid pole esitanud tõendeid selle kohta, et selline meelespea ka kostjale II esitati. Sellele vaatamata on kohus seisukohal, et kostja II väited selle kohta, et ta käenduslepingu sõlmimisel mitte midagi aru ei saanud, paljasõnalised,
otsitud ning eluliselt mitteusutavad. Kohus on seisukohal, et käendusleping ei ole sõlmitud olulise eksimuse mõjul ning selle tühistamiseks puudub alus. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping on VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäendusleping. Käenduslepingust nähtub käendaja vastutuse maksimummäärana 22 150 eurot. Käendusleping ei ole seega VÕS § 143 lg 2 alusel tühine. Kohus leiab, et käendusleping ei ole ka TsÜS § 86 mõttes heade kommetega vastuolus. Kostjal I oli valida, kas ta soovib käenduslepingut sõlmida või mitte. Kostja I otsustas käenduslepingu sõlmida. Y. D. pool kohtuistungil antud selgitustest oli täielikult aru saada, et kostjatel oli soov laenuraha mis iganes tingimustel kätte saada (dtl 132). Riigikohus on
31.jaanuaril 2018 tsiviilasjas nr 2-14-21710 tehtud otsuse punktis 49 leidnud, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetuleku arvestades (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Kohus leiab, et viidatud eelduste kogum ei ole antud juhul täidetud. Kostja II ei ole käenduslepingust sõlminud sõltuvussuhtest ega muust isiklikust põhjusest tulenevalt, vaid kostja I juhatuse liikmena kostja I ärihuvides. Samuti ei ole käendaja vastutuse maksimumsumma 22 150 eurot käendaja sissetulekut arvestades (käenduse taotluse kohaselt 1400 eurot kuus, dtl 19) äärmiselt ebaproportsionaalne ega anna alust arvata, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. Käendusleping on seega kehtiv.
6.Kostja I tegi laenulepingu täitmiseks hagejale järgmised maksed: 28. oktoobril 2022 1315 eurot, 14. detsembril 2022 1007 eurot 21 senti, 19. jaanuaril 2023 1006 eurot 90 senti ja 3. märtsil 2023 2057 eurot 3 senti, kokku 5386 eurot 14 senti (maksegraafiku katmised, dtl 24). Pooled ei vaidle selle üle, et alates 4. märtsist 2023 ei ole kostja I ega kostja II hagejale ühtegi makset teinud.
7.Hageja saatis kostjale I 2. juunil 2023 teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles hoiatas, et kui kostja I ei tasu võlgnevust hiljemalt 16. juuniks 2023, ütleb hageja 25. juunil 2023 lepingu üles (dtl 25). Hageja hoiatas 19. juuni 2023 e-kirjaga laenulepingu ülesütlemise eest ka kostjat II (dtl 27-28). Hageja ütles 4. juulil 2023 laenulepingu nr 20220915/05 üles (dtl 29) ning edastas ülesütlemise teate ka kostjale II (dtl 30-31). VÕS § 399 lg 1 p 1 järgi võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Kuna laenulepinguga nr 20220915/05 oli kokkulepitud laenu tagastamises osade kaupa ja kostja I oli viivituses enam kui kahe osa tagastamisega, on laenulepingu ülesütlemine hageja poolt seaduspärane ja kehtiv.
8.Pooled ei vaidle, et pärast laenulepingu ülesütlemist ei ole kostja I ega kostja II hagejale laenu tagastanud. Hagejal on VÕS 399 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda kostjalt I laenu kohest tagastamist ning kostja II vastutab kostja I kohustuste täitmise eest VÕS § 142 lg 1 alusel käendajana.
VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käenduslepingu punkt 1 järgi vastutab käendaja laenuandja ees kõigi laenusaaja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr 20220915/05. Eelnimetatud kohustused hõlmavad laenulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid laenuvõtja poolt laenulepingu alusel laenuandjale tasumisele kuuluvaid makseid. Eeltoodust tulenevalt on kostja I ja kostja II vastutus hageja ees solidaarne.
9.Hageja on kinnitanud ja kostjad on omaksvõtnud (12. detsembri 2023 menetlusdokumendi punkt 4), et kostja I on laenulepingu alusel tasunud hagejale kokku 5386 eurot 14 senti, millest 3891 eurot 84 senti laenu põhiosana, 811 eurot 96 senti intressidena, 350 eurot laenulepingu sõlmimise tasuna, 267 eurot 34 senti viivisena, 20 eurot maksehäirete avaldamise tasuna ning 45 eurot sissenõudmisega seotud kulutustena (vt ka tasutud summade arvestus, dtl 32). Kostjad ei vaidlusta ka seda, et laenu põhiosa jääk on 6108 eurot 16 senti. Laenu põhiosa 6108 euro 16 sendi nõue tuleb seega VÕS § 399 lg 1 p 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel rahuldada ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 6108 eurot 16 senti.
10.VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenulepingu tingimuste kohaselt on aastane intressimäär 23% (dtl 21-22). Hagejal on õigus nõuda intressi tasumist kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Tasumisele kuuluvad intressi maksed nähtuvad kohtule esitatud laenulepingu maksegraafikust (dtl 21-22) ja viivise ja intressi arvestusest (dtl 32). Aastast intressimäära 23% arvestades, on perioodi 15. veebruar 2023 kuni 16. märts 2023 laenu põhiosa jäägilt 6108 eurolt 16 sendilt kujunev intress 117 eurot 7 senti; perioodi 17. märts 2023 kuni 15. aprill 2023 laenu põhiosa jäägilt 5284 eurolt 47 sendilt kujunev intress 101 eurot 28 senti; perioodi 16. aprill 2023 kuni 16. mai 2023 laenu põhiosa jäägilt 4444 eurolt 99 sendilt kujunev intress 85 eurot 19 senti; perioodi 17. mai 2023 kuni 15. juuni 2023 laenu põhiosa jäägilt 3589 eurolt 42 sendilt kujunev intress 68 eurot 79 senti; perioodi 16. juuni 2023 kuni 4. juuli 2023 laenu põhiosa jäägilt 2717 eurolt 45 sendilt kujunev intress 32 eurot 53 senti. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja I ja kostja II vastu solidaarne nõue intressi tasumiseks 404 euro 86 sendi suuruses summas. Kostjad on taotlenud intressi vähendamist. Seadus ei võimalda nõuda laenuintressi vähendamist. VÕS § 113 lg 8 võimaldab nõuda viivise vähendamist (vt selles osas otsuse punkt 11). Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja I ja kostja II vastu solidaarne nõue intressi tasumiseks 404 euro 86 sendi suuruses summas, mis on põhjendatud ja tuleb VÕS § 397 lg 1, § 399 lg 1 p 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel rahuldada.
11.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib VÕS § 113 lg 1 järgi võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja I on laenulepingut sõlmides leppinud kokku seadusjärgsest viivise määrast kõrgema viivise määra kohaldamise – viivise määraks on 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.
Arvestades viivise määra 0,25% tasumata põhiosalt päevas, oli hageja 18. veebruari 2024 seisuga: 17. märtsi 2023 laenu põhiosa 823 euro 69 sendi tasumisega viivituses 338 päeva ning viivise summaks oli 696 eurot 2 senti; 16. aprilli 2023 laenu põhiosa 839 euro 48 sendi tasumisega viivituses 308 päeva ning viivise summaks oli 646 eurot 40 senti; 17. mai 2023 laenu põhiosa 855 euro 57 sendi tasumisega viivituses 277 päeva ning viivise summaks oli 592 eurot 48 senti; 16. juuni 2023 laenu põhiosa 871 euro 97 sendi tasumisega viivituses 247 päeva ning viivise summaks oli 538 eurot 44 senti; ülejäänud põhiosa 2717 euro 45 sendi tasumisega viivituses alates 5. juulist 2023 233 päeva ning viivise summaks oli 1582 eurot 91 senti. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue oli 18. veebruari 2024 seisuga seega kokku 4056 eurot 25 senti. Hageja vähendas 19. veebruari 2024 kohtuistungil sissenõutavaks muutunud viivise nõuet ning täpsustas, et nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 18. veebruari 2024 seisuga fikseerituna summas 2500 eurot. Hageja vähendas sissenõutavaks muutunud viivise nõuet seega 1556 euro 25 sendi võrra. Alates 19. veebruarist 2024 nõuab hageja viivist 0,25% tasumata põhinõudelt päevas. Kostjad esitasid taotluse viivise vähendamiseks. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise vähendamist nõuda vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 162 lg 1 järgi leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 162 lg 1 alusel viivise vähendamise otsustamine on kohtu diskretsiooniotsus. Hageja ja kostja I tegutsevad mõlemad oma majandus- ja kutsetegevuses. Nad on vabad kokku leppima sellises viivisemääras, nagu õigeks peavad. Kokkulepitud viivisemäär 0,25% päevas on 12,5 korda enam kui VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenev seadusjärgne viivise määr laenulepingu sõlmimise hetkel ning 8,3 korda enam kui seadusjärgne viivise määr käesoleval hetkel. Kuigi kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teises lause järgsest määrast, ei ole see kohtu hinnangul siiski erakordne ega kokkuleppevabadust kuritarvitav tingimus. Riigikohus leidis 30. aprilli 2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahelises suhtes ei ole viivise määr 0,2% aastas selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Kohus leiab, et ka viivise määra 0,25% aastas ei saa pidada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahelises suhtes ülemäära kõrgeks. Kostja pidi saadud laenu tagastama 12 osamaksega, kuid tagastas hagejale vaid 5 osamakset. Seega on kostja laenu tagastamise kohustusest täitnud alla poole. Vähene kohustuse täitmise ulatus ei õigusta viivise vähendamist. Hagejal on laenuandjana õigustatud huvi saada tagasi laenusumma ning maksetega viivitamise korral ka viivis. Hageja on viivisenõuet juba vähendanud 1556 euro 25 sendi võrra. Ka väited selle kohta, et kostja I majanduslik olukord on väidetavalt halvenenud, ei ole praegusel juhul aluseks viivise vähendamisele. Maksu- ja Tolliameti võlatõendist (dtl 91) nähtub, et kostjal I oli juba laenulepingu sõlmimise hetkel 16. septembril 2022 maksuvõlg 36 055 eurot 2 senti. Pooled ei vaidle selle üle, et maksuvõla tasumine oli ajatatud. Kostja I pidi seega oma olemasolevaid ja tulevasi kohustusi ning majanduslikke riske teadma ja arvestama juba laenulepingu sõlmimisel. Laenuandja poolt näitab riskidega arvestamist see, et laenu anti ainult koos tagatise, s.o käendusega. See, et kostjal I on üldise majanduslanguse taustal makseraskusi, ei tähenda, et kostja I ei peaks hageja ees oma kohustusi täitma ega vastutama oma kohustuste täitmisega viivitamisest tuleneva võimaliku kahju eest. Kostja I väidetava halva majandusliku olukorra ega selle püsiva iseloomu kohta ei ole kostjad tõendeid
esitanud, kuigi kohus sellisele vajadusele 23. novembri 2023 eelistungil tähelepanu juhtis (dtl 82). Kohus ei arvesta kostjate paljasõnalisi väiteid. Kostjad on palunud kohtul arvestada, et viivis ei tohi ületada põhivõlgnevuse summat. Kohus märgib selles osas järgmist. Viivise põhiline eesmärk on hüvitada võlausaldajale võlgniku makseviivituse tõttu tekkida võiv kahju (vt Riigikohtu 14. aprilli 2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-26-14, p 13). Viivise eesmärk ei ole teenida võlausaldajale võlgniku makseraskuste arvel tulu. Kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, tuleb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivise nõuet põhjendada võlausaldajal. See tähendab, et võlausaldaja peab tõendama, et tal tekkis rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu põhivõlast suuremas ulatuses kahju (vt Riigikohtu 12. detsembri 2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-16212, 20). Käesoleva ajahetke seisuga ei nõua hageja kostjalt viivist, mis ületab põhivõla summat. Samas, kuna hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist ning kui kostja põhivõlga tasuma ei asu, võib viivis ühel hetkel ületada põhivõla summat (hageja on seadnud nõuete ülempiiriks vaid käendaja vastutuse maksimumsumma). Hageja pidi sellega hagiavalduse esitamisel arvestama. Hageja ei ole kohtule esitanud põhivõlast suuremat viivise nõuet õigustavaid põhjendusi ega tõendeid põhivõlast suuremas ulatuses kahju tekkimise kohta. Kostjatelt ei ole seega põhjendatud mõista hageja kasuks solidaarselt välja viivist põhivõlast suuremas summas. Kostjate viivise vähendamise taotlus on selles osas põhjendatud ning kohus rahuldab viivise vähendamise taotluse selliselt, et määrab, et väljamõistetav viivis ei tohi ületada põhivõla summat. Kohus rahuldab seega VÕS § 113 lg 1 alusel hageja nõude 18. veebruari 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks solidaarselt kostjalt I ja II summas 2500 eurot. Alates 19. veebruarist 2024 tuleb solidaarselt kostjalt I ja II hageja kasuks välja mõista edasiulatuv viivis 0,25% tasumata põhivõlalt päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõla ulatuses.
12.VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot eeldusel, et võlausaldaja võib nõuda viivist. Laenulepingu üldtingimuste punkt 4.6 järgi on laenuandjal õigus laenusaajalt nõuda kulusid, mis on seotud lepingu rikkumisest tulenevate toimingute eest, sh võlateatise (võlanõude), hoiatuse, lepingu ülesütlemise teate esitamisega jms. Laenulepingu üldtingimuste punkt 4.5 järgi on laenusaaja kohustatud hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud ja kulutused kehtestatud hinnakirja alusel. Hageja kehtiva hinnakirja (dtl 33-34) järgi on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul ühe posti teel edastatud võlateatise maksumus 15 eurot. Hageja on saatnud kostjale I 10. aprillil 2023 e-kirja ja posti teel tasulise võlateatise (dtl 3536), 10. mail 2023 e-kirja ja posti teel tasulise võlateatise (dtl 37-38), 2. juunil 2023 e-kirja ja posti teel tasulise lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 25). Hageja hinnakirja järgi on iga tasulise võlateatise maksumus 15 eurot, kokku seega 45 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Käenduslepingu p 8 järgi vastutab käendaja laenulepingu ülesütlemisest tulenevate tagajärgede eest täies ulatuses, kohustudes tasuma lisaks laenulepingust tulenevatele nõuetele ka võla sissenõudmisega seonduvad kulud, kohtumenetlusega seonduvad kulud ja täitemenetlusega seonduvad kulud. Hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks on põhjendatud ning kostjatelt tuleb VÕS § 1131 lg 1 ja 145 lg 1, 2 alusel solidaarselt hageja kasuks 40 eurot välja mõista.
13.Hageja kehtiva hinnakirja järgi on ärikliendi maksehäire avaldamise tasuks 15 eurot ja erakliendi maksehäire avaldamise tasuks 5 eurot (dtl 33-34). Maksehäire avaldamise kulu hüvitamise kohustus tuleneb kostjale I laenulepingu üldtingimuste punktist 4.18, mille järgi
kohustub laenusaaja täielikult katma lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega seotud inkasso- ja täitemenetluse ning muud kulud. Kostja II kui käendaja vastutus tuleneb käenduslepingu punktist 1. Kostjad ei ole vaidlustanud, et hageja esitas 2. mail 2023 Creditinfo Eesti AS-i hallatud maksehäireregistrile kostja I laenulepingust tuleneva võlgnevuse avaldamise alguse tähtpäevaga 18. märts 2023 (vt ka väljavõte maksehäire avaldamisest, dtl 40). Samuti pole kostjad vaidlustanud, et 9. mail 2023 esitas hageja Creditinfo Eesti AS-i hallatud maksehäireregistrile kostja II käenduslepingust tuleneva võlgnevuse avaldamise alguse tähtpäevaga 18. märts 2023 (vt ka väljavõte maksehäire avaldamisest, dtl 41). Eeltoodust tulenevalt on hagejal maksehäire avaldamistest tekkinud solidaarne nõue kostjate vastu suuruses 20 eurot, mis on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
14.Kohus rahuldab seega hagiavalduse põhinõude, intressi, sissenõudmiskulude ja maksehäire kulude nõude osas täielikult ning viivise nõudes osaliselt, sidudes viivise väljamõistmise ulatuse põhivõla suurusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta võrdsetes osades poolte kanda. TsMS § 165 lg 3 järgi vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt.
16.Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot. Kostjad ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud.
17.Hagiavalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi oli hagi esitamisel hagi hind 13 549 eurot 29 senti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tuli hagejal hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu summas 910 eurot. Riigilõiv 910 eurot on seega vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb 50% ulatuses jätta hageja kanda ja 50% ulatuses kostjate kanda. Kostjalt I ja kostjalt II tuleb seega solidaarselt hageja kasuks välja mõista 455 eurot.
18.Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.