Kostja: O. T. (XXX) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr CNT00000127364 tulenev kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus summas 271 eurot, hagi esitamise seisuga 14.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivis summas 1,82 eurot ning viivis alates 15.08.2023 kuni 25.03.2024 summas 14,23 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (summas 271 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
4.Välja mõistetud summad peab kostja tasuma Revensen OÜ arveldusarvele nr EE067700771008684951 LHV märkides makse selgitusse võlgniku nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri.
Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 340,72 euro ulatuses ja kuni 14.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivise nõue 20,70 euro ulatuses.
6.Jätta hageja menetluskulud 43,26% ulatuses kostja kanda. Kostja võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda.
Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 210,89 eurot.
8.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude
summa (s.o 210,89 euro) tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 14.08.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.Välja mõista kostjalt hageja kasuks Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr CNT00000127364 tulenev põhivõlgnevus 749,03 eurot, intress 88,99 eurot, hooldustasu 4,34 eurot, sissenõudmiskulud 10,00 eurot ja seisuga 14.08.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 76,97 eurot ning edasiulatuvalt alates 15.08.2023 viivis põhinõudelt 749,03 eurot lepingujärgses määras 19,9% aastas kuni põhinõude kohase tasumiseni.
1.2.Välja mõistetud summad kostja peab tasuma Revensen OÜ arveldusarvele nr EE067700771008684951 LHV, märkides makse selgitusse võlgniku nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri.
2.Kohus võttis hagi 13.11.2023 määrusega menetlusse, selgitades hagejale, mis asjaolud vajavad täiendavat esile toomist või tõendamist, märkis, et kohtu hinnangul on krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine tõendamata ning tegi ettepaneku esitada uus hagi nõue.
3.06.12.2023 esitas hageja vastuse, milles märkis, et loobub osaliselt oma nõudest summas 295,09 eurot ning et kostja täitmata kohustus võla nõudes on seisuga 14.08.2023 summas 634,24 eurot. Hageja esitas muudetud nõude:
3.1.Välja mõista kostjalt hageja kasuks Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr CNT00000127364 tulenev põhivõlgnevus 611,72 EUR ning seisuga 14.08.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 22,52 EUR;
3.2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 15.08.2023 põhinõudelt 611,72 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus võttis nõudest osalise loobumise 23.02.2024 määrusega vastu.
4.Hageja nõude aluseks on kostja ja Coop Finants AS-i vahel 05.11.2021 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise leping nr CNT00000127364, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 1200 eurot. Hageja selgitab, et kliendile anti krediidilimiit kasutada otse füüsilise kaardiga. Ajavahemikus 19.01.2021 – 26.04.2022 tegi kostja kaardiga oste kokku
summas 956,72 eurot. Kostja on teinud krediidiandjale ajavahemikus 07.12.2021 – 19.09.2022 makseid kokku summas 345 eurot. Viidates sellele, et kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust, esitas hageja nõude ümberarvestuse, arvestades kogu kostja poolt tasutud summa 345 eurot põhivõla katteks. Hageja toob välja, et kostjaga sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr CNT00000127364 tulenev põhiosa võlgnevus on sel juhul 611,72 eurot (956,72-345 = 611,72). Viivist nõuab hageja VÕS § 4034 lg-st 7 alusel VÕS §-s 94 sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisest 27.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni kindla summana ning edasiulatuvalt kuni võla täieliku tasumiseni. Alates 27.02.2023 kuni hagi esitamiseni 14.08.2023 peab kostja tasuma hagejale viivist määraga 8% aastas põhisummalt 611,72 eurolt aastas, s.h summas 22,52 eurot.
5.Hageja taotles juhul, kui kostja hagile ei vasta, tagaseljaotsuse tegemist ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlikes Teadaannetes teate 13.11.2023 avaldamisega kätte toimetatuks loetud 29.11.2023. Menetluse dokumendid on 13.11.2023 saadetud kostjale ka teadaoleval e-postiaadressil XXX. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski lühidalt põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
7.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Kohtule on esitatud kostja poolt 05.11.2021 digiallkirjastatud eelpoolnimetatud leping (dtl 52). Lepingule oli lisatud Säästukaart Pluss lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu vorminõuded olid täidetud.
Hageja on esitanud selgitused krediidi kasutusele võtmise kohta. Seejuures kohus eeldab, et hageja esitatud faktiväites on trükiviga, et hageja pidas silmas, et kostja tegi kaardiga oste kokku summas 956,72 eurot ajavahemikus 19.11.2021 – 26.04.2022, mitte 19.01-2021, nagu hageja on 06.12.2023 vastuses kohtule märkinud. Vastasel juhul väidaks hageja, et kostja tegi kaardiga oste juba enne lepingu sõlmimist (leping sõlmiti 05.11.2021). Lihtmenetluses võib kohus lugeda poole selgitused tõendiks. Kohus leiab, et hageja esitatud selgitused ja dokument krediidi kasutusse andmise kohta (dtl 129) ning kostja poolt tagasimaksete tegemise kohta on usutavad ja loeb seega tõendatuks, et krediit summas 956,72 anti kostja kasutusse ning et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 345 eurot. Kohus selgitas välja, et sõltumata sellest, kas lähtuda lepingus või teabelehes avaldatud krediidi kulukuse määrast, jäid mõlemad lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra (56,04%) piiresse. Kohus on seisukohal, et hagejal oli kostjaga seega sõlmitud kehtiv leping. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses, et kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise kohustust. Hageja esitas seepeale nõudest osalise loobumise ning esitas ümberarvestuse vastavalt VÕS § 4034 lg
7.Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja siiski nõuda tagasi põhivõlga ning seadusjärgset viivist. Nagu märgitud, luges kohus tõendatuks, et kostja sai kasutusse krediiti 956,72 eurot ning on tagasimakseid teinud 345 eurot. Seega on kostja põhivõlg 611,72. Kuid tuleb hinnata, kas see on sissenõutav (kohus selgitas seda 23.02.2024 määruses ka hagejale).
8.Lepingu ülesütlemise kehtivus Hageja toob välja, et ütles lepingu üles 27.02.2023. Nagu märgitud, kohaldab õigust kohus ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv. Kohus selgitas seda ka hagejale menetlusse võtmise määruses. Ülesütlemine on kehtiv, kui: • tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; • tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; • ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; • ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud. Hageja toob hagis välja, et lepingu kohaselt pidi kostja tegema igakuised makseid summas 22 eurot kuu 10-ks kuupäevaks. Alates oktoobrist 2022 kostjalt tasumisi ei toimunud. Vaatamata sellele, et kohus juhtis hageja tähelepanu ning andis lõpptähtaja 8.03.2024 seisukohtade esitamiseks, ei esitanud hageja täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas ümberarvestuse korral saaks lepingu üles ütlemise kehtivaks lugeda. Hageja ei ole välja toonud, et ka ümberarvestuse korral oli kostja lepingu üles ütlemise ajaks viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega.
Leping on sõlmitud 05.11.2021. Hageja väitel on kostja tagasimakseid teinud 345 euro ulatuses. Kui jagada see summa igakuise lepingujärgse tagasimakse summaga (22 eurot), saab järeldada, et tagasimaksetest jätkus täielikult 15 kuu eest tasumiseks ning osaliselt 16. kuu eest tasumiseks. Seega oli kostja arvestuslikult viivituses alates 16. tagasimakse kuust. Arvestades, et esimese tagasimakse pidi kostja eelduslikult tegema lepingu sõlmimisele järgmisel kuul ehk 10.12.2021, kattis kostja poolt tasutud summa tagasimaksed kuni 10.02.2023. Seega ei saanud kostja ümberarvestuse korral olla lepingu üles ütlemise ajal, s.o 27.02.2023 võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse maksega. Ümberarvestuse kohaselt jäi kostja võlgnevusse alates 2023. a märtsi tagasimaksest. Kuivõrd lepingu üles ütlemise eeldused ei olnud üles ütlemise teate kostjale saatmise ajal täidetud, ei ole üles ütlemine hageja poolt välja toodud kuupäevast kehtiv.
9.Põhivõla nõue Jagades kostja kasutusse antud krediidi summa 956,72 eurot kuumakse summaga 22 eurot, tuleneb, et kostja pidi tegema kasutusse võetud krediidi tagasimaksmiseks 44 kuumakset (viimane summas 10,72 eurot) alates 10.12.2021 kuni 10.07.2025. Seega ilma kehtiva ülesütlemiseta ei oleks kostjal kogu põhivõla tasumise tähtaeg veel saabunud. Hageja ei ole esitanud ka veel sissenõutavaks muutunud tagasimaksete välja mõistmiseks kohustamise nõuet TsMS § 369 alusel. Seega kohus ei saa põhivõlga tulevikku suunatult tagasimaksete graafikuna välja mõista. Kuigi hageja ei ole VÕS § 4034 lg 7 nõuet, määrata tagasimaksed uuesti ja need tarbijale teatavaks teha, täitnud, leiab kohus, et saab lähtuda sellest, et lepinguga oli ette nähtud igakuine tagasimakse konkreetse summana, millest saab jätkuvalt lähtuda. Seega saab kohus hageja nõude rahuldada selles ulatuses, milles põhivõlg on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ümberarvestust silmas pidades sissenõutavaks muutunud. Kostja põhivõlg ümberarvestuse tulemusel on 611,72 eurot. Igakuise tagasimakse summa lepingu kohaselt oli 22 eurot. Nagu eespool märgitud, jõudis kohus seisukohale, et ümberarvestuse korral tuleb lugeda, et kostja jäi võlgnevusse alates 2023.a märtsi tagasimaksest (summas 7 eurot). Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud tagasimaksed kuni 2024. a 10. märtsi tagasimakseni. Seega saab hageja nõude rahuldada 271 euro ulatuses ( 12 kuud x 22 eurot + 7 eurot).
10.Viivisenõue 06.12.2023 menetlusdokumendis soovib hageja, et alates 27.02.2023 kuni hagi esitamiseni 14.08.2023 peab kostja tasuma hagejale viivist määraga 8% aastas põhisummalt 611,72 eurolt aastas, s.o kokku summas 22,52 eurot. Alates 15.08.2023 palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 611,72 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab 06.12.2023 menetlusdokumendi kohaselt seadusjärgses määras viivist alates 15.08.2023. Nagu kohus selgitas, ei saa sellest kuupäevast lepingut üles öelduks lugeda, mistõttu ei saa viivist arvestada kogu põhivõlalt. Viivist saab seadusjärgses määras nimetatud kuupäevast nõuda sissenõutavaks muutunud summadelt. Seadusjärgne viivise määr 01.07.2023-31.12.2023 oli 12% ja alates 01.01.2024 on 12,5%. Kuni hagi esitamiseni
14.08.2023 arvestab kohus sissenõutavaks muutunud summadelt viivist määraga 8% aastas, nagu hageja on ise 06.12.2023 menetlusdokumendis arvestanud. Kohtu hinnangul muutusid tagasimaksed sissenõutavaks ja tuli viivist arvestada järgmiselt: Alates 11.03.2023 (st maksetähtpäevale järgnevast päevast) – 10.04.2023 oli võlgnevus 7 eurot; 7 eurolt arvestatud viivis määraga 8% aastas 31 päeva eest on 0,05 eurot; 11.04.2023 – 10.05.2023 võlg 22 + 7 eurot; 29 eurolt arvestatud viivis määraga 8% aastas 30 päeva eest on 0,19 eurot; 11.05.2023 – 10.06.2023 võlg 22+22+7 eurot; 51 eurolt arvestatud viivis määraga 8% aastas 31 päeva eest on 0,35 eurot; 11.06.2023 – 10.07.2023 võlg 3x 22+7 eurot; 73 eurolt arvestatud viivis määraga 8% aastas 30 päeva eest on 0,48 eurot; 11.07.2023 – 10.08.2023 võlg 4 x 22 + 7 eurot; 95 eurolt arvestatud viivis määraga 8% aastas 31 päeva eest on 0,65 eurot; 11.08.2023 – 10.09.2023 võlg 5 x 22 + 7 eurot, 117 eurolt arvestatud viivis määraga 8% aastas 11.08.2023-14.08.2023 (4 päeva) eest on 0,1 eurot. Seega kuni hagi esitamiseni 14.08.2023 on sissenõutavaks muutunud viivis summas 1,82 eurot. 11.08.2023 – 10.09.2023 võlg 5 x 22 + 7 eurot; 117 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis alates 15.08.2023 27 päeva eest on 1,04 eurot; 11.09.2023 – 10.10.2023 võlg 6 x 22 + 7 eurot; 139 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 30 päeva eest on 1,37 eurot; 11.10.2023 – 10.11.2023 võlg 7 x 22 + 7 eurot; 161 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 31 päeva eest on 1,64 eurot; 11.11.2023 – 10.12.2023 võlg 8 x 22 + 7 eurot; 183 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 30 päeva eest on 1,80 eurot; 11.12.2023 – 10.01.2024 võlg 9 x 22 + 7 eurot; 205 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 31 päeva eest on 2,12 eurot; 11.01.2024 – 10.02.2024 võlg 10 x 22 + 7 eurot; 227 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 31 päeva eest on 2,40 eurot; 11.02.2024 – 10.03.2024 võlg 11 x 22 + 7 eurot; 249 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 29 päeva eest on 2,47 eurot; 11.03.2024 – 25.03.2024 võlg 12 x 22 + 7 eurot; 271 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 15 päeva eest on 1,39 eurot. Seega ajavahemikul 15.08.2023-25.03.2024 on sissenõutavaks muutunud viivis summas 14,23 eurot. Kohus rahuldab seega hageja viivisenõude selliselt, et mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.08.2023 kuni kohtuotsuse tegemise päevani summas 14,23 eurot. Edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisele järgmisest päevast mõistab kohus välja põhivõlalt summas 271 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
11.Menetluskulud Hageja palub hagis mõista kostjalt välja hageja kasuks kohtukulud 540 eurot, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Hageja palub mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja täiendavaid menetluskulusid hiljem esitanud ei ole. Menetluskulud on koos hagiga seega kostjale kätte toimetatud, kostja vastanud ei ole. Hageja toob välja, et tema lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud: dokumentidega tutvumine/hagiavalduse koostamine, materjalide komplekteerimine 2 tundi (tunnihinnaga 120 eurot/h). Oma õigusabikulude hinna määramisel lähtub hageja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, mille kohaselt on senises praktikas põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot. Hageja kinnitab, et eelnimetatud menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub, kannab ta kostja menetluskulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Vaid riigilõiv tuleb arvesse võtta väiksemas määras, sest osa riigilõivust (52,50 eurot) kuulub hagejale tagastamisele. Hagejat esindas menetluses magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 120 eur/h. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Kohus leiab, arvestades esindaja kvalifikatsiooni, et nimetatud tasumäär on mõistlik. Lähtudes eeltoodust, peab kohus käesoleva tsiviilasja raames põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (käibemaksuta), mis on kooskõlas käesoleval ajal
turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 2 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade mahu hulgale. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 487,50 eurot (240 + 20 + 227,50). Arvestades, et hageja osaliselt ise loobus hagist ning kohus rahuldas ülejäänud nõude osaliselt, tuleb hageja menetluskulud proportsionaalselt jätta kostja kanda selles ulatuses, milles kohus hagi rahuldas. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. 14.08.2023 esitatud hagi hind oli 1078,39 eurot. 06.12.2023 vastuses hageja loobus osaliselt oma nõudest summas 295,09 eurot. Kohus määras 23.02.2024 määrusega võtta vastu hagist osaline loobumine 295,09 euro ulatuses ning lõpetada menetlus intressi 88,99 eurot, hooldustasu 4,34 eurot ja sissenõudmiskulude 10 eurot nõudes, põhivõlast 137,31 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 54,45 euro ulatuses. Peale nõudest osalist loobumist nõuab hageja põhivõlgnevust 611,72 eurot + sissenõutavaks muutunud viivist 22,52 eurot + edasiulatuvat viivist alates 15.08.2023 põhinõudelt 611,72 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras – mis ühe aasta eest arvestatuna oleks 73,62 eurot. Kohus määras 23.02.2024 määruses uueks hagihinnaks 707,86 eurot. Kohus rahuldas nõude põhivõla osas summas 271 eurot ja viivisenõude põhivõlgnevuselt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 1,82 eurot ning viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt summas 271 eurot alates 15.08.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, mis aasta eest arvestatuna on 33,39 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 306,21 euro ulatuses, mis on peale nõudest osalist loobumist arvestatud hagihinnast (707,86 eurot) 43,26%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist, mõistab kohus TsMS § 163 lõike 1 kohaselt kostjalt hageja kasuks välja 43,26% hageja menetluskuludest, millele vastab summa 210,89 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.