Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-123455
Tsiviilasi
OÜ Europark Estonia hagi K Ai vastu
Hagihind
hagi hind 15 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490, Solaris keskuse bürooplokk, III korrus, Estonia pst 9, Tallinn, e-post: esindajad [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: E A (EFTA Legal OÜ, Teguri 51, Tartu, epost: xxx); Kostja: K A (isikukood xxx, aadress xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt K Ailt (isikukood xxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 15 (viisteist) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt K Ailt (isikukood xxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 166,67 (ükssada kuuskümmend kuus eurot ja 67 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt K Ailt (isikukood xxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 166,67 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx vastutav kasutaja alates 30.06.2021. Sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale tingimusi rikkudes. Parkimisega esitas kostja nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul. Kohus tegi maksekäsu põhinõude ehk leppetrahvi osas, kuid tasumata on kõrvalnõudena võla sissenõudmiskulu.
2.Sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale 27.08.2021 Tallinnas aadressil Linnamäe tee 57. Hageja koostas leppetrahvi numbriga 1352 7082 1151 1382, mille maksetähtaeg oli 10.09.2021 ning summa oli 30 eurot. Kostja rikkus parkimistingimusi, sest parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei olnud alustatud mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.
3.Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse, kuid kostja sellele ei vastanud.
4.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused.
5.Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud kohustust täitma.
6.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus-või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi
järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse 15 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kostjale nõudekiri Omniva vahendusel. Kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Seetõttu on kostja võlgnevus hageja ees 15 eurot.
7.Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista kulu õigusabile. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 110 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamine võttis aega 2 tundi ja kulu on 220 eurot. Lisaks tasus hageja riigilõivu. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
8.Täiendavalt selgitas hageja menetluse kestel, et kohus on teinud tema nõude osas osalise maksekäsu, mille kostja on rahuldanud. Ülejäänud osas on menetlus jätkunud. Kostja vastuväited
9.Kostja leidis hagile vastu vaieldes, et ta on täitnud korralduse koheselt kohtu nõutud ulatuses. Kostja on tasunud põhivõla 30 eurot, menetluskulu 20 eurot ja riigilõivu 43,33 eurot. Ülejäänud osas on hageja rahaline nõue kostjale arusaamatu. 16.11.2023 seisukohas kordas kostja varasemaid väiteid.
10.08.01.2024 seisukohas kostja kordas, et ta ei saa nõudest aru. Kostja ei vaidlustanud leppetrahvi, sest ei saanud seda. Kostja ei ole hageja saadetud nõudekirja tähitult vastu võtnud. Kostja luges e-kirja teel saadetud pöördumist esimest korda ning see e-kiri on ainus hageja kiri kostjale. Kohtule esitatud fotodel ei ole kostja sõidukit ega nähtu parkimistingimuste rikkumist. Kohtumäärus, mille kostja täitis, ei sisaldanud võla sissenõudmise kulu 15 eurot. Hageja veebilehel vaie.europark.ee kostja oma sõiduki pilti ega trahvinõuet ei leidnud. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus maksekäsu kiirmenetluses hagejale põhinõude eest 30 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludena 20 eurot ja 43,33 eurot riigilõivuna. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb hagejale lisaks põhinõudele tasuda võla sissenõudmise kulu 15 eurot.
13.Maksekäsu kiirmenetluse avalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 30 eurot ja kõrvalnõudena 15 eurot. Kostja esitas nõudele vastuväite (dtl 16-21), milles tunnistas nõuet vaid osaliselt summas 30 eurot. Muus osas vaidles kostja nõudele vastu põhjusel, et ta ei ole saanud ühtegi meeldetuletust.
14.Kohus koostas 21.08.2023 maksekäsu määruse, millega kohustati kostjat tasuma hagejale põhinõudena 30 eurot, menetluskuluna 20 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuna 43,33 eurot. Muus osas jätkas kohus menetlust hagimenetluses. Eeltoodud osas koostas kohus maksekäsu põhjusel, et kostja tunnistas maksekäsu kiirmenetluses hageja nõuet summas 30 eurot. Ülejäänud osas kostja nõuet ei tunnistanud, mistõttu hageja esitas ülejäänud 15 euro osas hagiavalduse.
15.TsMS § 487 lg 11 sätestab, et kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses TsMS § 487 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt.
16.Eeltoodu alusel selgitas kohus kostjale 06.12.2023 pöördumises (dtl 110-111), et kuna kostja tunnistas maksekäsu kiirmenetluses vaid põhinõuet 30 eurot, jätkati ülejäänud osas menetlust ning samal põhjusel ei tulnud kostjal tasuda 15 eurot maksekäsu alusel. Samas pöördumises selgitas kohus kostjale VÕS § 1132 lg 2 punkti 1. Vaatamata kohtu selgitustele vaidles kostja nõudele vastu ning asus täiendavalt esitama vastuväiteid hageja leppetrahvinõudele, mille ta oli juba omaks võtnud ning tasunud.
17.TsMS § 231 lg 3 näeb ette, et omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Hageja ei ole nõustunud kostja omaksvõtust loobumisega ning kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvinõue, mille ta omaks võttis, ei vasta tõele ning kostja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest. Eeltoodu tõttu ei saa kostja käesolevas menetluses enam hageja leppetrahvinõuet vaidlustada.
18.Vaatamata sellele selgitab kohus kostjale, et hageja leppetrahvinõue on esitatud tõenditega tõendatud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas 27.08.2021 kostja sõidukile registrimärgiga xxx leppetrahvinõude summas 30 eurot. Leppetrahvinõue koostati, sest sõiduk oli pargitud Tallinnas Linnamäe tee 57 parklasse ilma parkimistasu maksmiseta (dtl 39-40).
19.Hageja esitatud fotodest (dtl 41-47) nähtub, et sõiduk registrimärgiga 139MGE oli pargitud Lasnamäel asuvasse parklasse ning sõiduki esiklaasi alla ei olnud paigaldatud parkimist lubavat kaarti ega parkimise algusaega tähistavat parkimiskella. Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele. Alusetud on kostja väited, et ta ei näe esitatud fotodelt oma sõidukit. Hageja esitas kohtule ka fotod (dtl 48-53) Linnamäe tee 57 asuvast parklast koos parkla sissesõitude juurde paigaldatud infotahvlitega, mis teavitasid parkijaid sellest, et tegu on reguleeritud parklaga, kus on lubatud parkimiskella kasutades parkida tasuta 3 tundi. Transpordiametilt saadud teabe (dtl 54-59) kohaselt oli kostja sõiduki omanik.
20.Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping infotahvlites viidatud tingimustel. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14). Kostja sõlmis hagejaga parkimislepingu, kuid jättis lepingu tingimused täitmata ehk rikkus lepingut.
21.Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Hageja saatis kostjale lisaks kohtumenetluse eelselt kaks meeldetuletuskirja, millistest üks oli saadetud e-kirja teel ja teine posti teel (dtl 60-64). Hageja ei ole väitnud, et ta saatis ühe meeldetuletuse kostjale tähitud kirjaga. Esitatud tõendid tõendavad kostjale kirja teel meeldetuletuse saatmist.
22.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahv tasuda mõistliku aja
jooksul pärast selle kättetoimetamist ehk leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele asetamist. Kostja jättis leppetrahvi tasumata. Seadusest ei tulene, et leppetrahvi tasumise kohustus tekib sõiduki omanikul alles siis, kui ta on kätte saanud selle kohta saadetud meeldetuletuse.
23.Kostja esitas ekraanipildi (dtl 116), millel on kuvatud hageja leppetrahvi keskkond, mis leppetrahvi ja sõiduki numbri sisestamisel teatab, et leppetrahvi ei leitud. Tõendist ei nähtu, millal kostja päringu tegi. Olukorras, kus kostja oli leppetrahvi enda juba tasunud, ei pruukinud teave selle kohta enam hageja veebilehe kaudu olla kättesaadav. Vaieldamatult olid kostjale kättesaadavad menetluse käigus esitatud tõendid leppetrahvi kohta.
24.VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus selgitas kostjale, et kuna leppetrahvinõue oli 30 eurot, oli hagejal õigus nõuda võla sissenõudmise kuluna 15 eurot. Võla sissenõudmise kulutuste tegemist ja kulu suurust ei pea hageja VÕS § 1132 alusel tõendama. Selle nõude esitamise eelduseks on üksnes lepingust tuleneva võlanõude olemasolu. Kuna hagejal oli õigus nõuda kostjalt leppetrahvina 30 euro tasumist, oli tal õigus nõuda ka võla sissenõudmise kuluna 15 euro tasumist. Kuna kostja ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, mis välistaksid nõude rahuldamise, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmise kulu 15 eurot.
25.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
26.Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista kulu õigusabile. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 110 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamine võttis aega 2 tundi ja kulu on 220 eurot. Lisaks tasus hageja riigilõivu kokku 100 eurot, millest 43,33 eurot on kostja juba tasunud. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
27.Kohus leiab, et kostjalt tuleb menetluskuluna välja mõista ülejäänud riigilõivuna 100 eurot – 43,33 eurot = 56,67 eurot. Hageja õigusabikuludena peab kohus põhjendatuks vaid ühele tunnile vastava kulu ehk 110 euro väljamõistmist. Kostja oli leppetrahvinõude juba omaks võtnud ja tasunud, mistõttu ei olnud ulatusliku hagiavalduse koostamine ja leppetrahvinõude põhjendamine vajalik. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 56,67 eurot + 110 eurot = 166,67 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 166,67 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.