SCRAP IRON OÜ hagi Aktsiaseltsi AMARANTEST vastu 11 400 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.04.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi AMARANTEST apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
11 400 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja SCRAP IRON OÜ (registrikood 11558722), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja Aktsiaselts AMARANTEST (registrikood 10281543), lepinguline esindaja Vjatšeslav Santašev
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2023 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.Rahuldada Aktsiaseltsi AMARANTEST apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-20-9176 Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SCRAP IRON OÜ (hageja) esitas 25.06.2020 Harju Maakohtule Aktsiaseltsi AMARANTEST (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 11 400 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt võttis kostja 07.04.2020 garantiiga (garantiikiri) kohustuse tasuda hagejale 17 500 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kostja pidi nimetatud summa tasuma ajavahemikul 14.04–22.04.2020.
1.2.Hageja esitas kostjale 17.04.2020 garantiikirja alusel arve nr 512 (arve) summas 15 000 eurot, millest kostja tasus üksnes 3600 eurot.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja väited vanametalli puudujäägi kohta on paljasõnalised. Pooled on vanametalli puudujääki puudutava vaidluse lahendanud ja saavutasid kompromissi – kostja andis hagejale garantiikirja. Garantiikirjal on kompromissilepingu ja konstitutiivse võlatunnistuse tunnused. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled 12.08.2019 lepingu nr 12-08/19 (leping) ujuvdoki „Sonja“ (dokk) tükeldamise kohta vanametalliks. Dokk pukseeriti Soomest Eestisse Loksa sadamasse. Hageja pidi tegema kvaliteetselt (ilma metalli kadudeta) ja tähtaegselt doki vanametalliks tükeldamise/demonteerimise tööd. Kostja kohustus hagejale tööde eest tasuma 96 000 eurot. Kostja ei ole hageja arvet täies ulatuses tasunud, sest avastas doki tükeldamise järel suure metalli puudujäägi – puudu on vähemalt 450 tonni ehk 67 000 euro väärtuses metalli, mistõttu jäi kostja ilma olulisest osast loodetud kasumist.
3.2.Kostja ei esitanud hagejale ka aruannet teostatud tööde kohta, mille järel pidid pooled allkirjastama teostatud tööde akti ning kostja tööde eest tasuma.
3.3.Kostja esitas kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite.
3.4.Kostja andis hagejale garantiikirja, kuid sellest tulenev kohustus on lõppenud. Kostja on hagejale tasunud garantiikirjas märgitud summa, kui tasus hagejale vanametalli eest. Garantiikirjas on märgitud, et kõik maksed tehakse Loksa sadamas doki lammutamisest tekkinud vanametalli müügist saadud rahast. Lisaks on möödunud garantii tähtaeg– garantii kehtis üksnes 14.04–22.04.2020.
4.Kostja esitas vastuhagi, mille maakohus andis 13.04.2021 määrusega eraldi hagina ümberjagamiseks (tsiviilasi nr 2-21-5803). Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 25.04.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
2-20-9176
5.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt andis kostja 07.04.2020 allkirjastatud dokumendiga hagejale garantii VÕS § 155 lg 1 tähenduses 21 000 euro (koos käibemaksuga) tasumiseks ajavahemikul 14.04–22.04.2020.
5.2.Kostja andis hagejale garantiikirja enda töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmiseks – garantiisuhtes on kostja garantii andja (garantiisuhtes võlgnik) ning hageja garantii saaja (garantiisuhtes võlausaldaja). Dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt (VÕS § 5) võivad pooled töövõtulepingust tuleneva tellija ja töövõtja õigussuhte kõrvale luua ka garantiist tuleneva garantii andja ja garantii saaja õigussuhte. Tulenevalt VÕS § 155 lg-st 2 ei saa kostja aga esitada garantiist tulenevale nõudele töövõtulepingul põhinevaid vastuväiteid. Seetõttu ei saa kostja siinses asjas esitada ka kohustuse täitmisest keeldumise vastuväidet VÕS § 111 järgi.
5.3.Asjakohatud on kostja viited JJ poolt SBle 09.09.2019 antud võlakirjale. Võlakiri ei ole välja antud siinse menetluse osaliste poolt ja sellest ei nähtu ka muul moel seost praeguse asjaga.
5.4.Garantii ei ole VÕS § 155 lg 4 p-de 1 ega 2 alusel lõppenud.
5.4.1.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks garantii alusel või pärast 07.04.2020 tasunud hagejale rohkem kui 3600 eurot. Kostja vastuväide kogu hageja nõude täitmise kohta on tõendamata.
5.4.2.Garantiikirjas ei ole märgitud mitte garantii kohustuse kehtivuse tähtaeg, vaid ajavahemik, mille jooksul kostja on kohustatud garantiikirjas toodud summad tasuma. Garantiikirjas ei olnud märgitud tähtaega, mille jooksul garantii kehtib. Kostja kohustus tasuma garantii summa hiljemalt 22.04.2020. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole kostja sõlminud hagejaga garantiikirjas viidatud 01.08.2019 töövõtulepingut nr 01-08/19. Pooled sõlmisid 12.08.2019 lepingu nr 12-08/19 doki tükeldamise kohta vanametalliks, mille eest pidi kostja hagejale tasuma 96 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Hagejale kanti raha üle pärast doki demonteerimise käigus saadud vanametalli vastuvõtupunktidesse üleandmist. Kostjal on olemas raamatupidamisdokumendid, mida on omakorda kontrollinud vandeaudiitor. Hageja on saanud kogu talle doki demonteerimise eest võlgnetava raha, sh 07.04.2020 garantiikirjas märgitud summa.
6.2.Kostja keeldus algselt garantiikirja väljastamisest, kuid hageja töö edenes väga aeglaselt. Kuna hageja katkestas viimaks tööde tegemise ja jättis tööd lõpetamata, oli kostja sunnitud hagejale tema nõudmisel garantiikirja andma. Pooled ei ole garantiikirja läbi rääkinud. Arve, mille tasumist hageja kostjalt nõudis, viitas demonteerimistöödele ja lepingule, mitte garantiile. Hageja ei lõpetanud lepingujärgseid töid ka pärast garantiikirja saamist ja arvest 3600 euro tasumist.
6.3.Kostja raamatupidaja kontrollis kostja arveldusi ning tuvastas, et 26.03.2020 seisuga (s.o enne hagejale garantiikirja andmist) on hageja saanud kogu talle lepingu alusel ettenähtud
2-20-9176 tasu ning lisaks 34 986,10 eurot rohkem, kui pooled kokku leppisid. Kostja on hagejale tasunud kokku 130 986,10 eurot. Seega ei ole hagejal alust nõuda kostjalt garantiikirjas märgitud rahasumma tasumist. Kostja nõuab hagejalt 34 986,10 euro tagastamist tsiviilasjas nr 2-21-5803.
6.4.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, sh põhjendamiskohustust, kui jättis 24.03.2023 kohtuistungil vastu võtmata kostja kohtuistungil esitatud tõendid. Maakohus ka ei tagastanud kostjale tõendeid ega selgitanud, miks ta tõendeid ei tagasta. Seetõttu arvas kostja, et maakohus lisab tõendid toimikusse.
6.5.Maakohtu menetluses ei toimunud sisuliselt eelmenetlust. Samuti rikkus maakohus selgitamiskohustust ega andnud kostjale võimalust esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et kostja on hagejale tasunud garantiikirjas märgitud summa.
6.6.Igal juhul on lõppenud garantii kehtivusaeg. Vastustaja seisukoht
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest ringkonnakohus ei saa teha asjas ise uut otsust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma garantiikirjas märgitud rahasumma. Pooled on üksmeeles, et kostja on hagejale garantiikirja väljastanud. Pooled on aga eri meelt, kas kostja on hagejale garantiikirjas märgitud summa tasunud, kas garantii tähtaeg on möödunud, ning kas kostja saab garantiile esitada lepingust tulenevaid vastuväiteid.
10.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et dokument „01.08.2019 töövõtulepingu nr 01-08/19 alusel makse teostamise garantiikohustus“ (s.o garantiikiri) on käsitatav garantiina VÕS § 155 lg 1 tähenduses.
10.1.Vastavalt VÕS § 155 lg-le 1 võib isik (garantii andja) majandus- või kutsetegevuses võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garantii on tagatis. Garantii väljaandmise eesmärk on üldjuhul soov tagada selle kaudu kolmandast isikust võlgniku poolt teatava kohustuse täitmine võlausaldajale, kelle kasuks garantii välja antakse ning kes saab kasutada sellest tulenevaid õigusi ehk soodustatud isikule. Garantii väljaandmise puhul tekib kolmnurksuhe, milles osalevad garant, võlausaldaja ja võlgnik (VÕS I komm (2016), § 155, p 4.1.1).
10.2.Kostja soovis garantiikirjaga garanteerida iseenda kohustuse täitmist, lubades hagejale tasuda 17 500 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (tõlge eesti keelde tl 5). Võlgniku lubadus tasuda konkreetne rahasumma, ei ole käsitatav garantiina, kuna see on vastuolus garantii olemusega. Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul vastab garantiikiri võlatunnistuse tunnustele. Ka hageja
2-20-9176 märkis maakohtu menetluses, et garantiikirjal on kompromissilepingu ja konstitutiivse võlatunnistuse tunnused (tl 106 pöördel, p 5). Kostja on omakorda soovinud garantiikirjale esitada pooltevahelisest töövõtulepingulisest suhtest tulenevaid vastuväiteid, samal ajal lähtudes sellest, et tal tuleb esile tuua ja tõendada võimaliku võlgnevuse tekkimise asjaolud. Maakohus ei ole pooltega arutanud, kas garantiikiri võib olla võlatunnistus (VÕS § 30) või kompromiss (VÕS § 578). Kohus teeb TsMS § 435 lg 1 järgi otsuse alles siis, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis.
10.3.Kui maakohus leiab asja uuel läbivaatamisel, et garantiikiri on käsitatav võlatunnistusena (VÕS § 30), peab kohus võtma ka seisukoha, kas dokument on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus (võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduv võlatunnistus. Võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistuse andmisel võlgnik üksnes konstateerib võla olemasolu või teatud asjaolude esinemist, soovimata õiguslikku siduvust. Sellise tunnistuse tagajärg on aegumise katkemine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158) ning seda võib kohtumenetluses käsitada dokumentaalse tõendina nende asjaolude osas, mille olemasolu tunnistusega kinnitatakse. Samas ei loo see iseseisvat nõude alust ega piira tunnistuse andja poolt tunnistuses mainitud nõudele vastuväidete esitamist. Juhul kui tegemist on tehinguga, tuleb hinnata, kas väidetud võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne) (vt RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601, p-d 16.1 ja 16.2). Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Kui hageja ei tõenda, et pooltel oli tahe luua iseseisev kohustus, eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt RKTKo 02.05.2018, 2-13-34922, p 12.2 ja 03.06.2021, 2-19-5601, p 16.2).
10.4.Sellel, et mõlemad pooled on garantiikirja nimetanud garantiiks, ei olnud tähtsust, sest õigussuhe tuleb kvalifitseerida kohtul.
11.Kuna maakohus kvalifitseeris õigussuhte ebaõigesti, jättis maakohus nõuetekohaselt täitmata ka eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1 p-d 1–4), mis võis endaga kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse. Poolte seisukohad jäid välja selgitamata ja ka asjaolud nõuetekohaselt tuvastamata. Sõltuvalt sellest, kuidas maakohus õigussuhte kvalifitseerib, võib olla vajadus arvestada ka kostja lepingust tulenevate vastuväidete ja asjaomaste tõenditega. Seejuures tuleb anda pooltele võimalus täiendavaid tõendeid esitada (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kui kostja siinses asjas esitatud lepingust tulenevad vastuväited ja tsiviilasjas nr 2-21-5803 esitatud hagi aluseks olevad asjaolud kattuvad, võib olla vajadus kaaluda ka siinses asjas menetletava hageja hagi ning kostja tsiviilasjas nr 2-21-5803 menetletava hagi liitmist (TsMS § 374).
12.Kuna praegusel juhul on suures osas poolte väited ja vastuväited ning asja lahendamiseks tähtsad asjaolud välja selgitamata, ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab vaidluse maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
13.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus ei tagastanud kostjale tõendeid, mille vastuvõtmisest maakohus 24.03.2023 kohtuistungil keeldus, märgib ringkonnakohus järgmist. Toimik peab TsMS § 56 lg 1 järgi kajastama piisavalt kõiki tehtud menetlustoiminguid, et kõrgema astme kohtul oleks võimalik hiljem hinnata, kas menetlusdokumendi ja selle lisade
2-20-9176 vastuvõtmisest keeldumine oli õiguspärane (vt RKTKm 3-2-1-80-11, p 19 teine lõik). TsMS §-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmiseks tuleb vajalikel juhtudel jätta menetlusosalise esitatud dokumendist kohtu toimikusse koopia ka siis, kui dokument tagastatakse selle esitanud isikule (vt RKTKm 3-2-1-6-09, p 13 neljas lõik). Maakohus on jätnud kostja 24.03.2023 istungil esitatud menetlusdokumendi koos tõenditega kohtutoimiku vahele. Maakohtul on võimalik asja uuel läbivaatamisel kostjale dokumendid tagastada ja jätta toimiku vahele dokumentide koopiad.
14.Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei ole ülejäänud apellatsioonkaebuse väited asjakohased – need ei mõjuta apellatsioonimenetluse tulemust.
15.Arvestades, et menetlus siinses asjas on kestnud märkimisväärse aja, teeb ringkonnakohus pooltele ettepaneku kaaluda vaidluse lahendamist kokkuleppel. Kui pooled saavutavad kokkuleppe enne ringkonnakohtu otsuse edasikaebamist või jõustumist, siis saab kompromissi kinnitada ringkonnakohus. Sel juhul tühistab ringkonnakohus nii praeguse kui ka maakohtu otsuse ja asendab need poolte kokkuleppega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.