22.03.2024, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-23-127159
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi R R vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2 603,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), esindaja Aap Kulik Kostja: R R (xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja ESTO AS ja kostja vahel 15.04.2022 sõlmitud lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1621,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 15.02.2023 kuni 25.08.2023 eest 111,12 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja intress 291,61 eurot, viivise nõue 229,62 euro ulatuses ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 5 euro ulatuses.
4.Jätta hageja menetluskulud 67,9% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud osas hageja kanda. Jätta kostja võimalikud menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 261,42 eurot.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 261,42 euro) tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 29.08.2023 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 2603,71 eurot, millest põhivõlgnevus on 1931,36 eurot, intress 291,61 eurot, viivis 340,74 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
2.Hageja selgitab, et nõue tuleneb kostja ja ESTO AS (algne krediidiandja) vahel 15.04.2022 sõlmitud tähtajatust krediidiliini lepingust nr xxx, krediidilimiidiga 2000 eurot (mille klient võib igal ajal tagasi maksta ja mille klient saab pärast tagasimaksmist taas kasutusse võtta). Hageja väitel sai kostja perioodil 15.04.2022 - 14.02.2023 krediiti kokku summas 2066,02 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 13,23 eurot. Krediidi kulukuse määr oli lepingus märgitud 50,63%. Puuduste kõrvaldamiseks 25.10.2023 esitatud seisukohas on hageja selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 39.9% aastas, väljavõtu tasu on 18 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul. Hageja selgitab, et kostja pidi igakuiselt 15. kuupäevaks tegema tagasimakse: vähemalt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot (ning lisaks maksma intressi ning muid tasusid). Eeltoodud tingimuste ja krediidiandja intressiarvestuse kohaselt moodustus seega 15.11.2022 osamakse krediidisummas 32.76 eurot ja intress 66.36 eurot, kokku 99.12 eurot. 15.12.2022 osamakse krediidisummas 32.19 eurot ja intress 64.22 eurot, kokku 96.41 eurot. 15.01.2023 osamakse krediidisummas 32.19 eurot ja intress 66.36 eurot, kokku 98.55 eurot. Hageja väitel oli kostja viivituses vähemalt osaliselt kolme, 15.11.2022, 15.12.2022, 15.01.2023, tagasimakse tasumisega Hageja väitel on kostja teinud lepingu katteks tagasimakseid kokku 431,10 eurot, millest on arvestatud põhiosa 134,66 eurot, intressi katteks 288,89 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 5 eurot ja kaarditasu 2,55 eurot. Hageja selgitab, et kostjat hoiatati 30.01.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja, 13.02.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja märgib, et laenuandja ütles 14.02.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenuse üldtingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja emailile xxx (Lisa nr 5), ning nõudis kostjalt lepingu nr xxx raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Hageja märgib, et laenuandja teavitas kostjat 10.03.2023 teatisega kostja ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamist OK Incure OÜ-le (lisa 6). Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras 39,9% aastas tasumata intress kokku summas 291,61 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 15.04.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 14.02.2023 kogunenud intress 580,50 eurot intressimääraga 39,9% aastas, millest on maha arvestatud tasutud intress kokku 288,89 € eurot = 291,61 eurot) (Lisa 7 – intressi arvestus). Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (krediidiga seotud kulud), kaasneb viivis maksetega hilinemisega intressimääraga samas määras. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 1931,36 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 39,9% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas, võlgnetavalt summalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiesitamise seisuga. Hageja palub käesoleva hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud
intressimääraga samas määras so. 39,9% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas perioodil 15.02.2023-25.08.2023, kokku summas 340,74 eurot. Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 (Krediidiga seotud kulud/maksete hilinemisega kaasnevad kulud) tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Hageja edastas peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 10.03.2023 (25,00 eurot (vt. lisa 9), 11.04.2023 (5,00 eurot), 25.04.2023 (5,00 eurot) ja 12.05.2023 (5,00 eurot) (lisa 10), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Hageja nõuab sissenõudmiskulu 40 eurot hüvitamist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kohus on hagi kostjale kätte toimetanud teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (loetud kätte toimetatuks 02.12.2023). Kohus andis pooltele ka lõpptähtaja 22.03.2024 seisukohtade esitamiseks. Kostja ei ole kohtule midagi vastanud. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses üksikasjalikult, millised asjaolud hageja peab nõude alusena veel kohtu ette tooma ning tõendama. Kuivõrd hageja sellele midagi ei vastanud, kordas kohus seisukohtade esitamiseks lõpptähtaja andmisel, et hagejal on vajalik oma nõuet täiendada. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
4.Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud Kohtule on esitatud „ESTO krediidileping xxx“ (dtl 40), millel on kostja poolt 15.04.2022 (kell 04:38) antud digiallkiri. Lepingule olid lisatud teenusetingimused ning Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on esitanud kohtule tõendid (dtl 39 ja 41), et laenuandja on kostjale krediidi kahes osas välja maksnud: 1288,30 eurot (panga kinnituse kuupäev 18.04.2022) ja 764,49 eurot (panga kinnituse kuupäev 25.07.2022), ehk kokku 2052,79 eurot. Kohus leiab, et on tõendatud, et kostja tegi tahteavalduse krediidi saamiseks, et leping oli nõutud vormis ning et krediit anti kostja kasutusse. Arusaamatuks jääb see, kuidas kostja sai krediidi rohkem, kui oli lepingu järgne krediidilimiidi summa. Hageja väitel sai kostja krediiti kokku 2066,02 (välja maksti 2052,79 eurot). Samas arvestab kohus, et krediidi sellises summas välja maksmine on tõendatud ning hagejal oleks õigus põhivõlg alusetu rikastumise sätete alusel tagasi saada ka juhul, kui leping ei kehtiks.
5.Krediidi kulukuse määr Krediidi kulukuse määr oli lepingus märgitud 50,63%. Puuduste kõrvaldamiseks 25.10.2023 esitatud seisukohas on hageja selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 39.9% aastas, väljavõtu tasu on 18 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul. 11.03.2024 esitatud seisukohas täpsustas hageja, et hagiavalduses oli ekslikult märgitud, et tegemist oli fikseerimata intressimääraga ning et kõnealuses lepingus oli intress siiski vastavalt lepingu tingimustele fikseeritud määras 39.9% aastas ehk 0.11% päevas. Hageja poolt esitatud väljamaksete ja laekumiste arvestusest (dtl 42) nähtub, et kostjalt on võetud ka kaarditasu (20.08.2022 0,84 eurot ja 14.10.2022 1,71 eurot). Kohus palus hagejal selgitada, mis tasuga on tegemist, mis summas seda tasu tuli maksta ning millise regulaarsusega ning millise lepingu ja punkti alusel. Kohus selgitas, et VÕS § 406 lg 3 kohaselt tuleb krediidi kogukulu arvutamisel arvesse võtta ka maksetehingute tegemist ja krediidi kasutusse võtmist võimaldava
makseinstrumendi kasutamise kulusid, samuti tasusid sellise konto pidamise eest, millele tehakse krediidi kasutusse võtmise ja maksetehingute kandeid ja muid maksetehingutega seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui konto avamine on vabatahtlik ning konto pidamise kulud on selgelt ja eraldi märgitud tarbijakrediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus. Hageja selgitas 11.03.2024 vastuses, et kaarditasuga ei ole arvestatud krediidi kulukuse määra arvutamisel, sest see ei ole vajalik toiming krediidi kasutusele võtmiseks, vaid krediidiandja poolt pakutav täiendav vabatahtlik mugavusteenus (s.t krediiti saab välja võtta ka lisatasuta ning pangalingi kaudu maksmisele on tasuta alternatiivid olemas). Hageja viitab, et kaardimaksetasu on välja toodud teenusetingimuste (hagiavalduse lisa 1 – teenusetingimused, viimane lk) hinnakirjas, mille kohaselt moodustus tasu 1% tehingu summalt. VÕS § 4061 lg 2 kohaselt, kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad, loetakse, et kogu krediit on kasutusele võetud kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki tarbijakrediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes. Lepingu osaks olevate teenusetingimuste XIII osa punktis 4 on sätestatud: Klient saab krediidi kasutusele võtta igal ajal paludes krediidi ülekandmist enda pangakontole, mis on märgitud Krediidiliinilepingus või mille Klient on ESTO-le teatanud ESTO kodulehel kliendialas (IBAN real), (kuhu sisenemiseks peab Klient end identifitseerima ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil). Krediidilimiidi lepingus on märgitud kostja arvelduskonto xxx. Hageja on esitanud tõendina maksekorraldused, millega krediit on viidatud kostja arvelduskontole kantud; maksekorraldusest nähtub, et tegemist on Swedbank ASis oleva kontoga. Kuivõrd hageja väitel anti krediit kostja kasutusse kahe väljamaksega kostja Swedbanki arvelduskontole, ei saa kohus aru, mis funktsioon oli kaardil ja kuidas saanuks kostja krediidi arvel teha tehinguid ESTO AS poolt väljastatud kaardiga. Kohus loeb siiski, et hageja väitel oli krediidi kasutusse võtmise viis ülekanne arvelduskontole ning seega ei olnud kaardi kasutamine ega selle tasu krediidi kasutusse võtmiseks vajalik. Kohus rõhutab siiski, et see on hageja ülesanne tuua hagi aluseks olevad faktilised asjaolud selgelt kohtu ette. Lepingu kohaselt oli tasu krediidisumma kandmise eest kliendi pangakontole 0 EUR + 0.9% summast. Lugedes kogu krediidisumma 2000 eurot korraga kasutusse võetuks, oleks tasu olnud 18 eurot, nagu hageja on krediidi kulukuse määra arvutamisel ka arvestanud. Lepingu sõlmimise hetkel oli krediidi kulukuse määra ülempiir 50,85%, seega jäi nõude aluseks oleva lepingu krediidi kulukuse määr ülemmäära piiresse.
6.Nõude loovutamine Hageja märgib, et laenuandja teavitas kostjat 10.03.2023 teatisega kostja ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamist OK Incure OÜ-le. Hageja on esitanud selle tõendamiseks e-kirja (dtl 51). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et algne krediidiandja teatas kostjale nõude loovutamisest.
7.Vastutustundliku laenamise põhimõte Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: Kostja teavitas enda sissetulekuteks 700 eurot kuus. Oma kohustuste suuruseks teavitas Kostja 200 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete põhjal. Seega moodustusid krediidi väljastamisel Kostja kohustused suurusjärgus 28.57%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Hageja leiab, et kogutud ja tuvastatud andmete põhjal ei saa mitte kuidagi eeldada, et niivõrd väike tuvastatud kohustuste osakaal ainuüksi, 28.57%, võinuks põhjustada krediidisaaja laenuorjusesse sattumise. Krediidilepingu sõlmimisele ajal puudusid Kostjal kehtivad maksehäired Taust.ee andmebaasis (lisa 1) ja E-krediidiinfo Makshäireregistri andmebaasis (lisa 2). Krediidiinfo skooringu osas päringu teostamist kajastab hagiavalduse lisa 11 „user last_days_since_last_credit_score_query“: 0 ehk päevi viimasest krediidiskooringu
päringust 0 ja „user_last_credit_score“: 27.90 ehk kasutaja viimane krediidiskoor 27.90. Viide krediidiskooringu päringule ilmestab, et krediidiandja tugineb sisemistel protseduuridel keerukatele finantsarvutustele, millele tuginedes krediidivõimelisust hinnatakse. Kohus selgitas hagejale, et kohtule tõendina esitanud 3 failidest „Taust.ee päring“ (dtl 74) ja „maksehäireregistri päring“ (dtl 75) ei nähtu, kelle kohta need päringud tehtud on. Hageja vastas kohtule, et registriväljavõttes maksehäireregistrisse ja Taust.ee registrisse on pärit krediidiandja süsteemist ning neid ei ole võimalik muul viisil taasesitada. Kohus on vastuseks kohtule selgitanud, et krediidiandja kontrollis pensioniregistrist kostja sissetulekuid ning viitab hagi lisale 11: Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid Pensionikeskuse registri põhjal, teostades päringu Pensionikeskusesse krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt, 15.04.2022 kell 01:33:36 (lisa 1). Päringu vastus on kuvatud süsteemiväljavõttes (hagiavalduse lisa 11), mille kohaselt moodustus krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt Pensionikeskuse sissetulekute registri kohaselt Kostja viimane sissetulek 699.99 eurot (lisa 11, “user_current_net_salary” ehk “kasutaja netosissetulek” 699.99 eurot). Kohus märgib, et esitatud tõendist ei ole võimalik välja lugeda, et tegemist on pensioniregistri päringuga. Samuti selgitas kohus hagejale, et ei näe, mil viisil selgitas krediidiandja välja ja kontrollis teiste finantskohustuste olemasolu. Hagist ei nähtu, et krediidiandja oleks nõudnud kostjalt konto väljavõtet. Samuti ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud ülalpeetavate olemasolu ning sellest tulenevat võimalikku ülalpidamiskohustust. Ka ei ole hageja selgitanud, kas ja kuidas krediidiandja selgitas välja kostja sissetulekuallika ning selle olemuse. Hageja enda esitatust nähtub, et krediidiandja oli teadlik, et kostjal oli varasemalt olnud maksehäireid. Hageja ei ole selgitanud, kuidas krediidiandja seda infot kostja kliendiprofiili hindamisel arvesse võttis. Kohus selgitas hagejale, et hageja esitatud failist „registripäringud“ võib aru saada, et krediidiandja on kostja igakuisteks majapidamiskuludeks arvestanud 150 eurot, samas ei ole hageja selgitanud, milliseid kulusid krediidiandja on arvestanud igakuisteks majapidamiskuludeks ning kas krediidiandja selgitas välja, millised olid kostja tegelikud igakuised püsikulud (kulud eluasemele, kommunikatsiooniteenustele, söögile jms). Mh kas kostja elas endale kuuluvas eluruumis ning elamiskulud piirdusid näiteks ainult kommunaalmaksetega (mis talvel 2-toalise korteri puhul keskküttega majas võivad olla samuti ca 150 eurot kuus), või pidi kostja lisaks tasuma eluruumi laenu tagasimakseid või üüri. Hageja ei ole selgitanud, kuidas saab 150 eurot pidada mõistlikuks määraks, arvestades, et kulud eluasemele, söögile, kommunikatsioonivahenditele (sideteenus) ja transpordile on vältimatud. Ning kas seda määra kohaldatakse erinevalt sõltuvalt tarbija eluaseme kuuluvusest ning laenujäägist (st kas eluaseme eest tuleb tasuda laenumakseid või üüri)? Hageja vastas (11.03.2024 menetlusdokumendis, et üldine majapidamismäär 150 eurot, mida krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel kohaldab, tuleneb krediidiandja siseprotseduuridest. Ning et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist krediidiandja poolt selgitanud vastavalt krediidiandja poolt esitatud selgitustele. Krediidiandja ei ole täiendavaid selgitusi esitanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3). Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja üksnes matemaatilistest teoreetilistest arvutustest väidetavalt kostja enda poolt esitatud andmetele tuginevalt (seejuures pole esitatud isegi laenutaotlust). Hageja märgib, et kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt 1621,69 eurot (väljastatud krediit
2 066.02 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 431,10 eurot ja tasaarvestatud väljavõttetasu 13,23 eurot).
8.Põhivõla nõue Hagis nõuab hageja põhivõlgnevust 1931,36 eurot. 11.03.2024 menetlusdokumendis märgib hageja, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral nõuab ta 1621,69 eurot (väljastatud krediit 2066.02 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 431,10 eurot ja tasaarvestatud väljavõttetasu 13,23 eurot). Hagi kohaselt oli tegemist tähtajatu krediidilepinguga, mille krediidiandja ütles üles 14.02.2023. Hageja hinnangul oleks nõude ümberarvestuse korral leping siiski ülesöeldavaks muutunud. Hageja põhjendab seda järgmiselt: Krediidiliinilepingus ei ole ette nähtud maksegraafikut. Krediidiandja esitas igakuiselt arveid, milles nõudis rahalise kohustuse tasumist krediidisummana ja intressina vastavalt kasutusse võetud krediidisummale. Ümberarvestuse puhul tuleb krediidiliinilepingu korral arvestada muidu intressi katteks laekuma pidanud maksed ümber krediidisumma katteks. Seega koosnenuks igakuised maksed 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidisumma jäägist ja krediidisummast, mis oli võrdne intressiga krediidilepingu tingimuste kohaselt. Ümberarvestuse kohaselt oleks krediidilepingu ülesütlemise ajal kostja olnud võlgnevuses 15.10.2022 maksega summas 30.35 eurot, 15.11.2022 maksega summas 93.39 eurot, 15.12.2022 maksega summas 91.25 eurot ja 15.01.2023 maksega summas 93.39 eurot. Seega olid VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise eeldused täidetud, kuivõrd Kostja oli viivituses vähemalt kolme osamaksega. Hageja on tagasimaksed ka uuesti määranud 11.03.2024 menetlusdokumendis. Ümberarvestuse korral tagasimaksete uuesti määramine on võlausaldaja kohustus VÕS § 3034 lg 7 järgi ning seadus ei täpsusta tagasimaksete määramise tingimusi. Seega lähtudes hageja poolt uuesti määratud tagasimaksetest oleks kostja olnud 14.02.2023 võlgnevuses kolme järjestikuse tagasimaksega ning lepingu üles ütlemise eeldused oleksid täidetud ka ümberarvestuse korral. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud ka krediidiandja poolt lepingu üles ütlemise teate saatmise ning eelnevalt täiendava tähtaja andmise. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõistab kohus kostjalt välja põhivõla vastavalt hageja tehtud ümberarvestusele.
9.Intressinõue Hagis nõuab hageja intressi 291,61 eurot. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral krediidilepingu intressimääraks seadusjärgne intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Lepingu sõlmimise ajal 15.04.2022 oli seadusjärgse intressi määr 0%. Seega jääb hageja intressinõue rahuldamata.
10.Viivisenõue Hagis nõuab hageja viivist 340,74 eurot võlgnetavalt summalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamise seisuga lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, ent mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas perioodil 15.02.2023-25.08.2023. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib võlausaldajal õigus nõuda sissenõutavalt summalt viivist, ent kohtu hinnangul tuleb viivist sellises olukorras arvestada analoogselt VÕS § 4034 lg 7 regulatsiooniga seadusjärgses viivise määras tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Õigust kohaldab kohus ise, seega rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 alusel ning mõistab kostjalt välja viivise seadusjärgses määras võlasummalt 1931,36 eurot alates 15.02.2023 kuni 25.08.2023, so kokku 111,12 eurot (perioodi 15.02.2023 - 30.06.2023 eest määras 10,5% aastas ning perioodi 01.07.2023 - 25.08.2023 eest määras 12% aastas).
11.Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue Hageja nõuab hagis võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Leping öeldi üles 14.02.2023. Hageja edastas enda sõnul peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 10.03.2023 (25,00 eurot (vt. lisa 9), 11.04.2023 (5,00 eurot), 25.04.2023 (5,00 eurot) ja 12.05.2023 (5,00 eurot) (lisa 10). Kohus juhib hageja tähelepanu, et tõendina esitatud e-kirjades ei ole ühtegi viidet lepingu numbrile, on üksnes nõude number ning et nõue on omandatud ESTO AS-lt. Kohus võtab siiski arvesse, et hageja on esitanud ka 10.03.2023 e-kirja lisana saadetud pdf faili, milles on märgitud arve numbri tulbas number xxx, mis oli ka nõude aluseks oleva krediidilepingu number. Kohus loeb seetõttu antud juhul tõendatuks, et nõudekirjad saadeti käesoleva hagi aluseks olevast lepingust tuleneva nõude kohta. VÕS § 1132 seab ülempiirid sissenõudmiskulude hüvitamisele ning selle lg 2 punktist 3 tuleneb, et tasu saab nõuda kuni kolme meeldetuletuskirja eest (esimene kuni 25 eurot, teine ja kolmas kumbki kuni 5 eurot). Ülejäänud osas tuleks hagejal selleks, et kulude hüvitamist nõuda, tõendada ka kulude ulatus, st et sellise toiminguga tekkis hagejale just sellises ulatuses kahju. Ka ei ole hageja välja toonud, et lepingus oleks olnud kindlaksmääratud kahjuhüvitise summa neljanda kirja jaoks. VÕS § 1132 sätestab piirmäärad, mitte ei seadusta kahjuhüvitisnõude hinnakirja. Hageja ei ole neljanda kirja osas tõendanud kahju tekkimise ulatust, seega rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kolme meeldetuletuskirja eest kokku summas 25 eurot.
12.Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud proportsionaalselt kostja kanda selles ulatuses, milles kohus hagi rahuldas. Algne hagi hind 2603,71 eurot. Kohus rahuldas hagi kokku summas 1767,81 eurot (1621,69 + 111,12 + 35). Kohus rahuldas seega hagi 67,9% ulatuses. Hageja on 29.08.2023.a menetlusdokumendis märkinud, et hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust (menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud teadaande avaldamisega Ametlikes teadaannetes). Riigilõivu tasus hageja kokku 385 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamise osakaalule vastava osa hageja menetluskuludest (s.o 261,42 eurot) kostja kanda ja ülejäänud osas hageja kanda. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.