Revensen OÜ hagi D K vastu põhivõla 1469,74 euro, intressi 135,67 euro, lepingu hooldustasu 74,90 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 98,46 euro ja alates 22.04.2023 viivise saamiseks määras 21,00% aastas
Tsiviilasja hind
2127,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Revensen OÜ (16625699), esindaja A K Kostja: D K (xxx)
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Revensen OÜ hagi osaliselt.
2.Välja mõista D Kilt Revensen OÜ kasuks 1453,73 eurot ja alates 22.04.2023 viivis määras 21,00% aastas arvestatuna põhinõudelt (1354,99 eurolt) kuni selle tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud D K kanda 82% ulatuses ja Revensen OÜ kanda 18% ulatuses.
4.Välja mõista D Kilt Revensen OÜ kasuks menetluskuluna 697 eurot. Märkida, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5.D Kil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Revensen OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Revensen OÜ esitas 15.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2181,62 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 06.04.2023 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.21.04.2023 esitas hageja hagi, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 1469,74 eurot, intressi 135,67 eurot, lepingu hooldustasu 74,90 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, viivise 98,46 eurot ja alates 22.04.2023 viivise määras 21,00% aastas.
3.Hagi kohaselt sõlmis kostja 16.06.2022 xxx OÜ-ga laenulepingu nr xxx, mille kohaselt väljastas laenuandja kostjale laenu 1500 eurot, intressiga 21% aastas (0,058% päevas), tagastamise tähtajaga 16.06.2025. Leping sõlmiti internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis ja selle osaks on laenulepingu põhitingimused ja laenulepingu üldtingimused. Krediidikulukuse määr on lepingu järgi 50,73%. Kokku kohustus kostja tasuma 2595,36 eurot (igakuised osamaksed 70,01 eurot x 36 + lepingutasu 75 eurot). xxx OÜ maksis kostjale laenusumma välja 16.06.2022. Laenulepingu sõlmimise tasu 75 eurot peeti väljamakstavast laenust kinni.
4.Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 70,01 eurot. Kostja ei reageerinud võla tasumise meeldetuletustele, mistõttu 17.10.2022 edastas xxx OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, võimalusega tasuda võlg 14 päeva jooksul ja hoiatusega, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles. Kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud. 03.01.2023 edastas xxx OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta 03.01.2023. Hageja omandas nõude loovutamise teel 08.02.2023 ja selle kohta on edastatud kostjale xxx OÜ poolt 08.02.2023 teatis.
5.16.07.2022 tasus kostja 70,01 eurot ja tagastamata põhivõlg on 1469,72 eurot (1500,00 – 30,26). Laekumised summas 70,01 eurot arvestab hageja esmalt osaliselt tasutuks põhivõla, so põhinõude 30,26 euro katteks (tasutud on 1. osamakset). Seejärel loeb hageja tasutuks intressi 26,25 eurot kuni 04.07.2022 (tasutud 1. osamakse). Kolmandas järjekorras loeb hageja tasutuks hooldustasu 13,50 eurot (tasutud 1. osamakse).
6.Hageja on arvestanud intressi vastavalt alates so 16.08.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 03.01.2023 summas 135,67 eurot.
7.Võlg hooldustasu osas on 74,90 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,9% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 13,50 eurot. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 5 kuu ja 17 päeva eest 74,90 eurot.
8.Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu 40 eurot tasuliste meeldetuletuste eest.
9.Viivist arvestab hageja tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 21,00% aasta (0,058 päevas) kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Viivis kokku on 98,46 eurot, mis on kujunenud alljärgnevalt.
10.Perioodil 17.08.2022 kuni 03.01.2023 on võlgnevuselt 30,79 eurolt viivis 2,48 eurot. Perioodil 17.09.2022 kuni 03.01.2023 on võlgnevuselt 31,33 eurolt viivis 1,96 eurot. Perioodil 17.10.2022 kuni 03.01.2023 on võlgnevuselt 31,88 eurolt viivis 1,45 eurot. Perioodil 17.11.2022 kuni 03.01.2023 on võlgnevuselt 32,44 eurolt viivis 0,90 eurot. Perioodil 17.12.2022 kuni 03.01.2023 on võlgnevuselt 33,01 eurolt viivis 0,34 eurot. Perioodil 04.01.2023 kuni 21.04.2023 on võlgnevuselt 1469,74 eurolt viivis 91,33 eurot.
11.Lisaks soovib hageja hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt.
12.27.04.2023 ja täiendavalt 20.12.2023 ning 22.12.2023 antud selgituste kohaselt on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust.
13.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 27.05.2023, kuid kostja ei ole hagivastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
14.Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole (TsMS § 404 lg 1). Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
15.Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
16.Kohus tuvastas, et kostja sõlmis 16.06.2022 xxx OÜ-ga laenulepingu nr xxx, mille kohaselt väljastas laenuandja kostjale laenu 1500 eurot, intressiga 21% aastas (0,058% päevas), tagastamise tähtajaga 16.06.2025. Leping sõlmiti internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis ja selle osaks on laenulepingu põhitingimused ja laenulepingu üldtingimused. Krediidikulukuse määr on lepingu järgi 50,73% (dtl 47-54). xxx OÜ maksis kostjale laenusumma välja 16.06.2022 (dtl 107).
17.Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise.
18.Riigikohus selgitas samas lahendis, et teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on
krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
19.Kostjale on laen väljastatud 16.06.2022 ja sel ajal oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 50,85%. Kostjaga sõlmitud lepingus oli see 50,73%. Antud juhul seetõttu lepingu tühisuse alus puudub.
20.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õiguses üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktika (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) kohaselt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
21.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest lähtuvalt hindab kohus omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
22.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
23.Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 2-22-147995 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla. Ringkonnakohus on lahendis 2-20-106661 selgitatud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
24.Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2‐14‐21710, p 29.3).
25.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
17.1.Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
17.2.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
17.3.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
17.4.Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
26.Hageja selgitas, et tegi kostja osas päringud Krediidiinfole ja kogumispensioni registrile (dtl 66-67, sama dtl 105) ja kostjal maksehäired puudusid. Kogumispensioni järgselt oli näha, et kostja sissetulek oli stabiilne. Kogumispensioni järgi 16.06.2022 tehtud päringu kohaselt oli kostja keskmiseks palgaks brutona 6670,83 eurot. Kostja ise märkis enda sissetulekuks 1300 eurot. Kostja kohustusteks arvestati 200 eurot ja majapidamiskuludeks 200 eurot. Kostja laenutaotlusesse enda majapidamiskulusid ei märkinud, aga laenuandja hindas sise-eeskirjade järgi majapidamiskuludeks 200 eurot.
27.Maakohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik tuvastada, kui suured olid kostja igakuised tegelikud sissetulekud ja kohustused, kui mitmeid varasemaid finantskohustusi tal tegelikult oli ning milline oli kostja tegelik maksekäitumine enne laenulepingu sõlmimist. Kostja poolt laenutaotluses esitatud sissetulek (1300 eurot kuus) erines suurel määral kogumispensioni registri andmetest (brutona 6670,83 eurot), kuid asjas ei nähtu, et laenuandja oleks kostja sissetulekuid täpsustanud. Krediidiandjal oleks tulnud asjakohaseid andmeid küsida esmalt tarbija käest ja siis neid andmeid kontrollida ning analüüsida. Ka ei ole võimalik tuvastada, millistele kontrollitud andmetel tuginedes arvestati laenuandja poolt kostja majapidamiskuludeks 200 eurot. Isegi kui eeldada, et kostja keskmine brutopalk oli 6000 eurot, ei ole praegusel juhul enne lepingu sõlmimist välja selgitatud, kas kostja igakuised kohustused seda summat ei ületa. Kostja esitatud andmete põhjal pidanuks laenuandjal tekkima kahtlus esitatud andmete tegelikkusele vastavuses ning antud juhul olnuks põhjendatud kostja igakuiste sissetulekute ja kulude kontrollimine nt kostja pangaväljavõtte põhjal. Asjaolu, et tegelikult ei suutnud kostja oma sissetuleku arvelt püsivalt katta oma väljaminekuid ning tagastama saadud laenu, kinnitab fakt, et kostja selle lepingu puhul võlgnevusse peale esimese tagasimakse teostamist. Ainuüksi maksehäirete kontrollimisega ei ole võimalik tuvastada kostja krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kohtule esitatud selgituste alusel ei saanud kohtu hinnangul laenuandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
28.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
29.Kostjaga sõlmitud laenulepingu üldtingimuste (p 7.4) järgi kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 (kolm) üksteisele järgneva laenulepingujärgse tagasimaksega, siis annab laenuandja laenusaajale vähemalt 2 (kaks) nädala pikkuse täiendava tähtaja viivitatud maksete tasumiseks koos avaldusega, et ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral laenulepingu üles ja nõuab kogu laenulepingust tuleneva võla tasumist. Kui laenusaaja ei täida oma kohustusi täiendava aja jooksul, siis loetakse laenuleping ülesöelduks ja kogu laenusumma muutub sissenõutavaks ja laenuandjal on õigus nõuda koheselt kogu laenusumma ja laenuintressi tasumist.
30.Hageja on lepingu ülesütlemise põhjusena toonud välja, et kostja tasus vaid esimese osamaksena 16.07.2022 summa 70,01 eurot. 17.10.2022 edastas Xxx OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, võimalusega tasuda võlg 14 päeva jooksul ja hoiatusega, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles. Kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud. 03.01.2023 edastas Xxx OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta 03.01.2023 (dtl 59-62). Hageja omandas nõude loovutamise teel 08.02.2023 ja selle kohta on edastatud kostjale Xxx OÜ poolt 08.02.2023 teatis (dtl 63).
31.VÕS § 416 lg 1 lause 1 kohaselt, krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
32.Seega on käesoleval juhul ülesütlemisavalduse tegemise ajal täidetud VÕS § 416 lg 1 esimese lause tingimus, et kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava
tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
33.Kostjale väljastati laen summas 1500 eurot, millest 16.07.2022 tasus kostja 70,01 eurot. Laenulepingu sõlmimise tasu 75 eurot peeti väljamakstavast laenust kinni. Kuna krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, saab lugeda kostja tasumised terves osas põhiosa katteks ning kostjal tuleb VÕS § 108 lg 1 alusel põhiosana tasuda 1354,99 eurot (1500-70,01-75).
34.Kuna kohus tuvastas eespool, et leping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära kuni 31.12.2022 0% aastas. Perioodi 01.01.2023 kuni 03.01.2023 intress 2,5% on aastas. Kokku peab kostja hüvitama intressina 0,28 eurot arvestatuna 1354,99 eurolt.
35.Hageja nõue, et kostja hüvitaks sissenõudekuluna 40 eurot, tuleb jätta rahuldamata, sest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne.
36.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, mis on arvestatud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 21,00% aastas (vastavalt üldtingimuste p-le 3.7). Hageja on viivist arvestanud tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Hageja arvestusel on sissenõutavaks muutunud viivis 98,46 eurot.
37.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 jäänud oma seisukoha juurde, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12). Kolleegium ei toeta laenulepingu puhul tõlgendust, mille kohaselt kehtiva lepingu korral võib krediidiandja nõuda võlgnikult kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületavat intressi, kuid lepingu rikkumise ja selle ülesütlemise korral on sama suur viivisekokkulepe tühine. Sellisel juhul oleksid lepingut rikkuvad võlgnikud paremas seisus (s.o peaksid kokkuvõttes tasuma vähem raha) võrreldes nende võlgnikega, kes lepingut korrektselt täidavad. Selline lepingu rikkumist julgustav tõlgendus ei oleks seaduse mõttega kooskõlas.
38.Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada ja kostjalt välja mõista viivis summas 98,46 eurot.
39.Kokku tuleb kostjalt välja mõista 1453,73 eurot (1354,99 +0,28+98,46).
40.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 22.04.2023 lepingujärgses määras 21,00% kuni selle kohase tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivise lepingujärgse intressimääraga 21,00% aastas arvestatuna põhinõudelt kuni selle tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (82% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 82% ulatuses ja hageja kanda 12% ulatuses. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
42.Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 350 eurot, mis on põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 kohaselt.
44.Hageja on märkinud, et tema lepingulise esindaja kulu on 660 eurot (õigusabi on osutatud 5,5 tundi, hinnaga 120 eurot tund+km).
45.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 4 tunni ulatuses. Esindaja tunnitasu vastab esindaja kvalifikatsioonile. Põhjendatud esindaja kulu on seega 480 eurot.
46.Kokku on hageja põhjendatud kulud seega 850 eurot (480+20+350), millest kostja peab hüvitama 82% ehk summa 697 eurot.
47.Kuivõrd asjas ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
48.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
49.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.