Võlaõigus › Alusetu rikastumine

2-22-17957 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS- is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused  Hageja esitas 29.11.2022 Harju Maakohtule hagi ning 19.03.2024 hagiavalduse täienduse kostjate vastu, milles palus kohustada kostjat I ja kostjat II solidaarselt andma hagejale üle 200 000 USDT-d ning määrata kostjale I ja kostjale II nõude vabatahtlikuks täitmise tähtajaks 10 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui kostja I või kostja II ei ole vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul hagejale 200 000 USDT-d üle andnud, siis palus hageja mõista kostjalt I ning kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 191 204,59 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostjate kanda.  Hagiavalduse kohaselt algatas kostja II 2021. a alguses laenamisplatvormi Adalend. 08.11.2021 andis hageja teada, et on huvitatud investeerima Adalendi 200 000 USA dollarit. 23.11.2021 andis kostja II teada, et 200 000 USDT-d tuleb kanda kostja II virtuaalrahakotti. 23.11.2021 kandis hageja kostjatele 200 000 USDT-d. 03.12.2021 küsis hageja kostjatelt, millal sõlmitakse poolte õigussuhet reguleeriv simple agreement for future tokens ehk SAFT. 04.12.2021 saatis kostja II hagejale SAFT-lepingu projekti, mida kostja ei allkirjastanud. 07.12.2021 nõudis hageja tasutud ettemaksu tagasi. Kostjad kirjale ei vastanud. 30.08.2022 esitas hageja nõudekirja kostjatele, ning nõudis 200 000 USDT tagastamist või nende väärtuse hüvitamist (191 204,59 eurot) hiljemalt 10.09.2022. Hageja väitel vastutavad kostjad ettemaksu tagastamise eest solidaarselt (kaaskostjatena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 207 tähenduses). Hageja alustas läbirääkimisi kostjaga II kui Adalendi projekti eestvedajaga, kuid kostja II edastatud SAFTlepinguprojekti kohaselt oli SAFT lepingu osapooleks märgitud kostja I. Hageja otsustas väljapakutud tingimustel lepingut kostjaga II mitte sõlmida. Seejuures, on väga tõenäoline, et ettemaksu maksmisega tehtud alusetu soorituse tegi hageja virtuaalrahakotti, mida füüsiliselt omab ja kontrollib kostja II. Kuivõrd hageja nõuab tagasi alusetult ettemaksuna kantud 200 000 USDT-d, kuid ei ole üheselt selge (ja ei ole praktilist vahet) kes (kas kostja I või kostja II) kontrollib virtuaalrahakotti, tuleb kostjaid I ja II käsitleda solidaarvõlgnikest kaaskostjatena (võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 2, TsMS § 207), kes vastutavad alusetult saadu tagastamise eest solidaarselt. Hageja nõuab kostjatelt tagasi alusetult saadu 200 000 USDT-d VÕS § 1028 lg 1 koosmõjus § 1032 lg 1 alusel. Hageja kandis kostja II palvel ettemaksuna 200 000 USDT-d kostja II osundatud virtuaalrahakotti; pooled ei jõudnud lepinguliste läbirääkimiste tulemusel SAFT

2-22-17957 lepingu sõlmimiseni (kostja II saatis hagejale SAFT-lepingu projekti, kuid hageja lepingut ei allkirjastanud) ning hageja on nõudnud kostjatelt tagasi ettemaksuna tasutud virtuaalvääringud. Kui virtuaalvääringuid ei ole võimalik tagastada põhjusel, et need on mujale ära kantud või kostjad I ja II ei tagasta saadut, palub hageja alternatiivselt kostjatel hagejale hüvitada VÕS § 1032 lg 2 järgi 200 000 USDT-d rahalises vääringus, mis on 200 000 USA dollarit ehk 191 204,59 eurot.  Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjad I ja II, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Hagi on esitatud solidaarselt kostjate I ja II vastu. Kostja II on kostja I juhatuse liige. Kuna kostja II elukoht on Läti Vabariigis, toimetas kohus kostjale II (samal ajal ka kostjale I, kui kostja I juhatuse liikmele TsMS § 318 lg 2 järgi) läti keelde tõlgitud menetlusdokumendid, mh hagiavalduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1784 artiklite 11 ja 13 alusel kätte isiklikult 05.12.2023 (dtl 245-249). TsMS § 394 lg 5 sätestab, et hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seega oli kostjad kohustatud hagiavaldusele vastama hiljemalt 02.01.2024. Kumbki kostja ei ole hagile vastanud. Lisaks on hageja hagiavalduses avaldanud, et juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg-d 1 ja 3). Maakohus on seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid TsMS § 407 lg 5 järgi ei esine. Maakohus on kostjaid hoiatanud 09.01.2023. a menetlusse võtmise määruses, et hagile tähtajaliselt vastamata jätmisel võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses (TsMS § 407). Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 teine lause).  Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud, et tal oleks kostjatega sõlminud lepingu, mille alusel oleks kostjad kohustatud hagejale midagi maksma. Hageja tugineb nõude õigusliku alusena kostjate vastu VÕS § 1028 lg-le 1, mis sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Õiguskirjanduses on selgitatud, et soorituskondiktsiooni kohaldamisala hõlmab laiemalt ka nn eksliku soorituse olukorda (kohustust, mida isik täita soovib, tegelikkuses ei eksisteeri), samuti olukorda, kus isik annab teisele isikule midagi üle eeldatava tulevase kohustuse täitmiseks, ent sellist kohustust ei teki, näiteks kui pooled ei jõuagi lepingu sõlmimiseni, millest tulenevat kohustust täita sooviti (vt ka P. Varul jt. võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2020 § 1028 komm p 1). Hageja on kohtu ette toonud, et on kandnud kostjatele üle 200 000 USDT-d lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, ent lepingulist kohustus ei tekkinud, sest pooled ei jõudnud lepingu sõlmimiseni, millest tulenevat kohustust täita sooviti. Hageja on hagi alusena tuginenud asjaolule, et kandis 23.11.2021 ettemaksuna 200 000 USDT-d kostja II osundatud virtuaalrahakotti ilma õigusliku aluseta. Seega on maakohtu hinnangul selgelt arusaadav, et hageja sooritus seisnes 200 000 USDT ülekandmises, mida hageja soovib tagasi saada ning kui nimetatud nõuet ei ole võimalik täita või ei täideta, siis soovib hageja VÕS § 1032 lg 2 alusel, et tema kasuks mõistetakse kostjatelt I ja II solidaarselt välja kahju hüvitis 191 204,59 eurot.  Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma tavapärase kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).  Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

2-22-17957 sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.  Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).  Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.  Menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate I ja II kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Hageja võib soovi korral esitada menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest, sh esitades kulu ka otsusega tutvumise eest.  Tagaseljaotsuse tunnistab kohus tavapäraselt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2), kuid käesoleval juhul on hageja taotlenud vabatahtliku tähtaja määramist täitmise selguse huvides.

Kohtunik Maarja-Liis Lall (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.