1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi S. N. võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt S. N. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus kokku summas 17 475,91 eurot (seitseteist tuhat nelisada seitsekümmend viis eurot ja 91 senti), sh põhivõlgnevus 14 059,04 eurot, intress 370,06 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2986,81 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (14 059,04 eurolt) alates 03.04.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 7,90% aastas.
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 1230 eurot (s.o riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 180 eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 1(6)
päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.AS Aktiva Portfolio (edaspidi hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse S. N. kostja) vastu Inbank AS-iga 11.07.2018. a sõlmitud laenulepingust nr L89001854056 tuleneva võlgnevuse nõudes. Inbank AS ja kostja 11.07.2018 sõlmitud laenulepingu nr L89001854056 alusel sai kostja laenu summas 17 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 11.07.2018 – 15.07.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi Inbank AS-ile põhiosa katteks summas 2940,96 eurot. Alates 21. osamaksest kostja oma kohustusi õigeaegselt ei täitnud. Inbank AS saatis 08.07.2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning 24.07.2020 teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 31.07.2020 kostja vastased nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 14059,04 eurot, intressi 370,06 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 2986,81 eurot 2(6)
ja edasiulatuvalt viivise põhinõudelt lepingujärgses määras 7,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. Menetluse käik
2.Tartu Maakohus võttis 04.04.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas, et juhul kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Kohtul ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Kuna kostja tegelik elu- või viibimiskoht on teadmata toimetas kohus hagimaterjalid 16.11.2023 määrusega kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte. Teadaanne avaldati 16.11.2023 ja loeti kättetoimetatuks 02.12.2023. Kostja ei ole hagiavaldusele vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
5.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Laenuandja selgituste kohaselt saadakse kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks esmased andmeid kliendilt endalt. Samuti on laenuandja kasutanud krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi ja avalikke andmebaase, olemasolevaid kohustusi. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
6.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Inbank AS vahel 3(6)
sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
7.TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 17 475,91 euro ulatuses (sh põhivõlgnevus 14 059,04 eurot, intress 370,06 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2986,81 eurot), millele lisanduvad viivised põhinõudelt 14 059,04 eurolt alates 04.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni 7,90% aastas. Üldõigusjärglase menetlusse astumise lubamine
9.Hageja AS Aktiva Portfolio kustutati 06.11.2023 äriregistrist põhjusel, et hageja ühines Aktiva Finance Group OÜ-ga. Kuivõrd hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, ei peatunud menetlus hageja registrist kustutamisega (TsMS § 353 lg 2). Äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 kohaselt läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Eeltoodust tulenevalt on ÄS § 391 lg 4 kohaselt hageja üldõigusjärglaseks Aktiva Finance Group OÜ. TsMS § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Hageja üldõigusjärglane Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.03.2024 kohtule taotluse hagejana menetlusse astumiseks. Kohus on seisukohal, et Aktiva Finance Group OÜ üldõigusjärglus on tõendatud. Kohus lubab Aktiva Finance Group OÜ-l hagejana menetlusse astuda. Tulenevalt TsMS § 209 lg-st 2 on Aktiva Finance Group OÜ-le kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale.
MENETLUSKULUD
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
11.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 1050 eurot ja õigusabikulud 676 eurot. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks 4(6)
esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Hageja esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 4 töötundi. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 4 tunni ulatuses. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, millele on lisatud sõlmitud leping koos lisadega, ülesütlemise teatis, volikiri, menetluskulude nimekiri, võlateatised ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, hagiavaldus ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Hageja ei ole nõudega pöördunud maksekäsu kiirmenetlusse. Lisaks ei ole hageja pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 4 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot (1,5h x 120 eurot). Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1050 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1230 eurot, s.h riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 180 eurot.
12.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
14.Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2).
15.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 5(6)
Alo Noormets kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.