Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 20.03.2024, Tallinn 2-23-141461 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Monifor OÜ vastu võla nõudes 1058,18 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; registrijärgne aadress Tartu mnt 83, 10115, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti); Hageja lepinguline esindaja: J L (PlusPlus Legal OÜ; epost: xxx); Kostja: Monifor OÜ (registrikood 12519351; registrijärgne aadress Astri tee 2a/2-3, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001; e-post: xxx, xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Monifor OÜ vastu võla nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda. Määrata kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 03.01.2024 hagi Monifor OÜ vastu võla nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid Xxx ja Kostja sõlmisid Kliendilepingu, mille alusel sai Kostja hakata kasutama Xxx teenuseid sõlmides selleks vastavad lepingud (lisa 1). Lepingu allkirjastamisega kinnitas Kostja, et ta on tutvunud üldtingimuste ja hinnakirjaga ning kohustus neid täitma (lisa 2). Üldtingimuste p 5.2.5 järgi maksta Xxxle tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud rekvisiitidele (arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks. Üldtingimuste lisa kohaselt (lisa 2.1) on Xxxl õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemääraks on 0,066% päevas ning alates 01.01.2023 seaduses sätestatud määra aluseks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 2,5%, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodu põhjal kujuneb kehtivaks seaduses sätestatud määraks 0,0288% päevas, mis viivisemäära saamiseks on korrutatud kolmega. Seega hetkel kehtiv viivisemäär on 0,0863% päevas (lisa 2.2).
2.Xxx esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid (lisa 3) perioodil 20.08.2020-20.03.2021 kokku summas 480 eurot. Lepingu p 5 kohaselt saab lepingut üles öelda Üldtingimuste kohaselt. Üldtingimuste p 6.7.2 alusel võib Xxx ühepoolselt piirata Kostjale teenuse osutamist kui Kostja on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 kalendripäeva. Üldtingimuste p 6.9 kohaselt oli Xxxl õigus öelda Leping ette teatamata üles, kui teenus on piiratud üks kuu. Tuginedes Üldtingimuste p-le 6.9 piiras Xxx Kostja teenused alates 01.03.2021 ja kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges Xxx lepingu ülesöelduks alates 02.04.2021.
3.Vastavalt Üldtingimuste punktile 4.9 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 1058,18 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale eadaolevale kostja aadressile xxx: 10.06.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 € (lisa 5.1), 18.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.2) ja 25.09.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.3). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €.
4.Kostja ei reageerinud Xxx nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Xxx loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega Kostja vastu Hagejale. Nõude loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult (Lisa 4). Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.
5.Üldtingimuste p 10.8.1 kohaselt võib Xxx nõuda Kostjalt arve õigeaegsel mittetasumisel tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Hageja arvestuse kohaselt on kokku hageja viivisenõue: 239,54 € + 152,44 €= 391,98 €. Hageja leiab, et
2-23-141461 kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 480 €; 2) viivised: 391,98 €. Hageja palub mõista kostjalt OÜ Monifor hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja Xxx Eesti AS ja OÜ Monifor vahel 10.05.2017 sõlmitud Xxx liitumislepingust nr. xxx tulenev võlgnevus 480 €, viivised 391,98 €, sissenõudekulud 35 €. Samuti palub hageja mõista kostjalt OÜ Monifor hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 480 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,0863% päevas, alates 04.01.2024.
6.22.02.2024 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja sõlmis lepingu Xxx iseteeninduses ja lepingul on Xxx digitempel, kuna Kostja on tahteavalduse andnud isikustatud kujul ja Xxx iseteeninduses tuvastatuna/turvalise ning isikustatud vahendi abil (lisa 1). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, 115 lg 1 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja viivist, kahju hüvitamist. Kostja asus Xxx teenuseid kasutama, mille eest väljastas Xxx Kostjale mTasku terminali ja kliendikaardi kuutasu arveid (hagiavalduse lisa 3). Ka Kostja esitatud kirjavahetused tõendavad mTasku terminali ja kliendikaardi teenuste kasutamist.
7.Hageja on pöördunud Xxx poole, kes selgitas, et Kostja tasus juulis 2020 varasema võla ja leping jätkus, kuid juuli 2020 arvest alates ei ole Kostja arveid tasunud. Xxx Üldtingimuste p 14.5.1 on kliendil õigus tähtajatuna sõlmitud Teenuse Lepingu igal ajal üles öelda, teatades sellest ette 1 kalendrikuu. Xxx andis samuti teada, et Kostja ei ole Xxxt teavitanud lepingu ülesütlemisest ega esitanud Xxxle vastavasisulist taotlust. Ka Kostja esitatud kirjavahetused Xxxga ei tõenda vastupidist. Xxx loovutas oma nõuded Kostja vastu 27.05.2022 Hagejale. VÕS § 164 lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja esitab kooskõlas VÕS § 168 lõikega 2 ja §-ga 172 Xxx loovutamisteatise, mis kinnitab 10.05.2017 sõlmitud kliendilepingust nr. xxx tulenevate nõuete, s.o põhinõue 480 €, millele lisanduvad kõrvalkulud, loovutamist Hagejale 27.05.2022 (lisa 3).
8.Hagejal puuduvad andmed Kostja ja Xxx vaheliste lepinguväliste kokkulepete osas. Juhul, kui Kostja kompromisspakkumisega ei nõustu, jääb Hageja hagiavalduses ja 22.02.2024 menetlusdokumendis esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et nõue kostja vastu on tõenditega tõendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduse resolutsiooni esitatud nõuete ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja teatas 13.02.2024 vastuses kohtule, et kostja ei tunnista hagi nõuet kogu ulatuses. Kostja palub jätta AS PlusPlus Capital hagi Monifor OÜ täies ulatuses rahuldamata. Hagi aluseks oleva lepingu puhul on oli tegemist Xxx ja Monifor OÜ koostöö raames sõlmitud lepinguga, kus pakuti koos mTasku teenust iseteeninduslikele seadmetele. mTasku oli Xxx teenus, kus oli võimalik mTasku rakenduse kaudu tasuda teenuste ja kaupade eest. Tegemist oli koostööprojektiga, et piloteerida mTasku võimalusi ning katsetada uusi võimalike äri suundasid lahenduse raames. Nagu tollane Xxx Arendusjuht K P ka 05.07.2018 kirjas mainis on tegemist Xxx ja Monifor OÜ vahel avatud koostööst (lisa 1). Monifor OÜ ülesanne oli luua IoT pilvekeskkond ning kontrollerid, mis
2-23-141461 oleks kliendi seadme (kohvimasinad, pesula automaat) ja Xxx mTasku teenuse vahel. Xxx pöördus selles osas ise Monifor OÜ poole 04.05.2018 (lisa 2), kellel oli olemas võimekus ja know-how IoT valdkonnas. Seejuures tegi kõik lisaarendused Monifor enda kuludega. Xxx poolt tuli kontrolleri jaoks SIM kaardid, mille väljastamiseks vastavalt sisemistele nõuetele oli vajalik sõlmida tüüpleping (lisa 3). Kokkuleppe kohaselt jagasid Xxx ja Monifor kliendilt tuleva käibe pooleks.
10.Kuna aga peale tulid odavamad lahendused näiteks makseterminalide näol, mis võimaldasid maksta juba Apple ja Google Payga, siis kadus klientidel huvi. Lisaks liikusid suuremad mTasku kasutajad nagu xx ja xxx juba enda rakenduste peale ja suured potentsiaalsed kliendid kadusid. Oli näha et Xxx üritas veel õigustada teenuse olemasolu ja saatsid Moniforile arveid edasi, olenemata, et Monifori esindaja oli kontaktisikuid teavitatud olukorrast. Antud kontaktisikud kahjuks lahkusid Xxxst, mille peale teavitati ka 12.03.2022 K Pi arvete annulleerimisest, kellega antud lahendust koostöös alustati. Xxx esindaja K P edastas kirja ka direktorile H Hile ja ärijuht A Vale ning avaldas veendumust, et probleem lahendatakse (lisa 4). Xxx enda töötajate tegevusetuse tõttu aga probleemiga ei tegeletud.
11.Kostja märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumine kolm aastat. Arve 07202003376051 maksetähtaeg oli 20.08.2020 ning vastavalt TsÜS § 146 lg 1 antud nõue aegus 20.08.2023. Arve 08202003881266 maksetähtaeg oli 20.09.2020 ning vastavalt TsÜS § 146 lg 1 nõue aegus 20.09.2023. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas maksekäsu kiirmenetluse 12.10.2023 ehk enne seda aegunud arvete osas puudub PlusPlus Capitalil nõudeõiguse aegumise tõttu.
12.Xxx ja kostja vahelist koostööd tuleb vaadata laiema pilguga, kui ainult teenuseleping, mis oli vajalik sisemistele nõuetele, et koostöö raames väljastada SIM kaarte. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingu poolte ühisest tegelikust tahtest. Mõlema osapoole tahe oli koostöös testida uusi lahendusi mTasku osas. Teenuselepingus ega üldtingimustes ei esine mTasku ega koostöö täpse sisu kohta midagi, küll aga annab kirjavahetus (lisa 1, lisa 2, lisa 3) ülevaate tegelikust koostööst. Kuna tegemist oli pilootprojektiga ning uue võimaliku teenusega toimus enamik suhtlust läbi koosolekute ja emailide ning sõlmiti suulisi kokkuleppeid.
13.Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 5 p 1 tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. Lisaks VÕS § 29 lg 5 p 3 tuleb arvestada ka lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning VÕS § 29 lg 5 p 4 lepingu olemust ja eesmärki. Lähtuvalt eelnevast ning lisades välja toodule on aru saada, et koostöö oli oluliselt laiem, kui lihtsalt SIM kaartide väljastamine teenuselepingu alusel. See on oluline ennekõike, kui vaadata kirjavahetust Xxx esindaja K P-i vahel arvete annulleerimise osas (lisa 4). VÕS § 6 lg 1 ütleb, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 111 lg 3 ütleb, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Monifor OÜ oli enda poolt täitnud kõik temale pandud kohustused ning käitunud kogu koostöö aja heauskselt. Lisaks tegi Monifor OÜ koostöö eesmärgil enda kulude eest arendustegevusi. 12.03.2022 Xxx esindaja K P kirjast arvete annulleerimise osas on ka näha, et Xxxl ei olnud kostjale etteheiteid ning arvete annulleerimine ei tohiks olla probleem. Vastasel juhul ei oleks kirja sisemiselt ka edasi saadetud teistele, kaasa arvatud direktori tasemele. Kirjast on ka nähtav, et Xxxl on kavatsus oma lubadus täita. Kirjast selgub ka, et tegelikult arvete aluseks olevat teenust koostöös enam lõppklientidele ei pakutud ning kulusid reaalselt ei esinenud. Ehk VÕS § 8 lg 1 mõistes arvete aluseks olevat teenust enam ei pakutud ning seega on ka arved tühised.
14.Omandiõigus nõudele läks üle PlusPlus Capital AS-le 27.05.2022. Kostja oli aga enne seda 12.03.2022 juba teenusepakkujale edastanud tahteavalduse arved annulleerida ehk teinud enda
2-23-141461 poolt kõik oleneva, et õiguslike tagajärgi ei saabuks. Kostja pöördus Xxx poole ka pärast nõude loovutamist ja maksekäsu kiirmenetluse esitamist, et selgitada Xxx tegevusetust ning kostja seadmist ebavõrdsesse seisu (lisa 5). Xxx tegevusetus arvete annulleerimisel ning nõude loovutamisel on olnud hea usu põhimõtete vastane ning kostjal on VÕS § 111 lg 3 ja VÕS § 8 lg 1 alusel olnud alust keelduda arvete tasumisest.
15.14.03.2024 menetlusdokumendis märkis kostja, et hageja välja toodud teenuselepingus ei ole välja toodud kaupu, mille kohta leping sai sõlmitud. Selline olukord eksisteeris, kuna tegemist ei ole tavapärase tootega vaid koostööprojektiga, mille käigus üritati piloteerida mTasku võimalusi. Nagu kostja varasemalt selgitas ning nagu on näha tõenditest oli tegu formaalsusega, kuna Xxx sise-eeskirjad ei lubanud väljastada SIM kaarte ilma lepinguta. Antud leping jätab Xxxl võimaluse kirjutada arvetele ükskõik mida. Kostja esitatud tõenditest on Xxx poolsete esindajate selgitustest võimalik välja lugeda ka miks sellises formaadis lepingu sõlmimine oli vajalik, kuigi lepingu sisu ise ei defineeri koostöö aluseid.
16.Kostja ei tarvitanud Xxx teenuseid tavapärase kasutajana, kuna tegemist oli pilootprojektiga olid mõlemad osapooled pidevas suhtluses. Projekti käigus ühel hetkel vahetus mTasku meeskonna juht, kes üritas antud teenust veel elus hoida ning mingisugust sissetulekut juhtkonnale tõestada. Seda ka peale seda, kui kliendid olid juba teenuse eest tasumise lõpetanud. Sellest olid teadlikud ka Xxx poolsed projektiga seotud inimesed ning seda kinnitab ka Xxx arendusjuhi K Pi vastus, kus ta arvete annulleerimise osas edastas kirja direktorile H Hile ja ärijuhile A Vale ning avaldas veendumust, et probleem lahendatakse. Kui arvete annulleerimiseks poleks olnud alust, siis nii poleks tavaolukorras käitutud.
17.Kostja on seisukohal, et antud vaidluses tuleb vaadata Xxx ja kostja vahelist kirjavahetust, kus on täpsemalt kirjas antud raamlepingu sisu ning koostöö põhimõtted. Kirjavahetusest on näha ka, et kostja ja Xxx vahel oli otsene ja isiklik vestlus Xxx vastavate töötajatega ning väikefirma esindajana eeldati ka samasugust mõistvat ja isiklikku suhtumist Xxx poolt. Xxx töötajate vahetuse ning ühtlasi tegevusetuse tõttu asetati aga kostja halba seisu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
19.Hageja nõude aluseks on Xxx Eesti AS ja kostja vahel 2017. aastal sõlmitud kliendileping nr xxx (dtl 47-60, dtl 151-152), mille alusel sai kostja hakata kasutama Xxx teenuseid sõlmides selleks vastavad lepingud. Hageja väitel tulenes Xxx Eesti AS nõue kostja vastu sellest, et Xxx esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Hageja väitel jättis kostja oma kohustused täitmata ja ei tasunud talle esitatud arveid (dtl 63-70) perioodil 20.08.2020-20.03.2021 kokku summas 480 eurot. Kohus märgib, et ainuüksi arve ei saa olla võlasuhte tõendamise ja kinnitamise aluseks. Riigikohtu
2-23-141461 17.06.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15 p-s 10 on selgitatud, et „Üksnes hageja koostatud ja esitatud arvest ei teki nõuet.“ Hagi aluseks oleva kliendilepingu punkti 1 kohaselt on kliendileping kliendisuhte raamleping, mis loob kliendile võimaluse lihtsal viisil liituda Xxx Teenustega, kasutada e-keskkondi, osta kaupu ja sõlmida muid lepinguid Xxxga (dtl 47). Seega ka ainuüksi kliendilepingust nr xxx kui raamlepingust ei saanud tuleneda kostjale kohustusi Xxx Eesti AS ees.
20.Kostjal Xxx Eesti AS-i ees kohustuste tekkimise aluseks saanuksid eeltoodut arvestades olla üksnes mingid poolte vahel kokku lepitud ja kostjale osutatud teenused. Kostjale esitatud arvetes on selliste teenustena käsitletud „mTasku terminali ja kliendikaardi kuutasu xxx AS /xxx, mTasku terminali ja kliendikaardi kuutasu xxx AS/ xxx ja mTasku terminali ja kliendikaardi kuutasu xxx“ (dtl 63-70). Kostja on selgitanud, et „mTasku“ puhul ei olnud tegemist tavapärase toote või teenusega, vaid koostööprojektiga, mille käigus üritati piloteerida mTasku ehk nn mobiilse rahakoti võimalusi ja koostöö sai alguse Xxx enda initsiatiivil. Kostja kinnitusel oli Monifor OÜ ülesanne luua IoT pilvekeskkond ning kontrollerid, mis oleks kliendi seadme (kohvimasinad, pesula automaat) ja Xxx mTasku teenuse vahel. Kostja märgib, et Xxx pöördus selles osas ise Monifor OÜ poole, kellel oli olemas võimekus ja know-how IoT valdkonnas ning seejuures tegi kõik lisaarendused Monifor enda kuludega. Kostja selgitusel tulid Xxx poolt kontrolleri jaoks SIM kaardid, mille väljastamiseks vastavalt sisemistele nõuetele oli vajalik sõlmida tüüpleping (vt tl 89-105). Hageja pole käesolevas menetluses eeltoodud kostja selgitusi pooltevahelise koostöö ja lepingu eesmärgi kohta ümber lükanud. Asjakohatu on hageja väide, et hagejal puuduvad andmed kostja ja Xxx vaheliste lepinguväliste kokkulepete osas. Kostja esitas käesolevas asjas põhistused ja tõendid justnimelt Xxx ja kostja lepinguliste, mitte lepinguväliste kokkulepete osas. Hageja pole aga täitnud oma tõendamiskoormust ega tõendanud, millise konkreetse kokkuleppe alusel ja milliseid teenuseid hageja kostjale osutas. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei saanud kostja kohustused Xxx Eesti AS ees tekkida ainuüksi kliendilepingust nr xxx kui raamlepingust. Samuti ei saa ainuüksi Xxx Eesti AS arved olla pooltevahelise võlasuhte tõendamise ja kinnitamise aluseks.
21.Lisaks teenuse osutamise tõendamatusele tuleb hagi jätta rahuldamata ka Xxx Eesti AS-i ja hageja poolt hea usu põhimõtte rikkumise tõttu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 on sätestatud, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Tulenevalt VÕS § 6 lg 2 ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 on sätestatud, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohtu hinnangul ei ole Xxx Eesti AS ja hageja antud juhul viidatud põhimõtteid järginud. Esiteks, kuigi hageja väitel luges Xxx lepingu ülesöelduks alates 02.04.2021, siis kohtule pole esitatud tõendeid, et Xxx oleks kostjaga sõlmitud lepingu 02.04.2021 üles öelnud. Veel 21.02.2022 teatas Xxx tasumata arvatest (mainimata lepingu ülesütlemist, vt dtl 161-164). Samuti pole kohtule esitatud tõendeid, et Xxx oleks kostjat lepingu ülesütlemise eest hoiatanud. Hagi lisana 2 on näidatud „Lepingu ülesütlemise hoiatus“, mida tegelikult kohtule esitatud ei ole.
22.Teiseks, ka 2022. a märtsis ehk ligi aasta pärast Xxx poolset väidetavat lepingu ülesütlemist teatas Xxx vastuseks kostja küsimusele „Kas neid arveid on võimalik tühistada? Me ei pakkunud enam teenust kui ikka arveid edasi saadeti“, et „Saatsin kirja edasi ja CC-koopia direktorile H Hile. Loodan, et probleem laheneb“ (dtl 106-107). Seega jättis Xxx töötaja kostjale mulje, et kostja poolt tõstatatud arvete tühistamise teemaga tegeletakse ja probleem saab lahendatud. Käitudes vastuoluliselt, ei teatanud Xxx kostjale probleemi lahendamise tulemusest, vaid loovutas hagi kohaselt 27.05.2022 kostja vastase väidetava nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Seejuures Xxx kui väidetav võlausaldaja kostjale nõude loovutamisest ei teatanud. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi. Väidetava nõude loovutamise dokumendi on Xxx
2-23-141461 Eesti AS koostanud alles tagantjärele käesoleva kohtumenetluse lõppfaasis 15.02.2024 (dtl 165166).
23.Xxx Eesti AS ega hageja pole vastanud ka kostja poolt 12.10.2023 korduvalt tõstatatud küsimusele Xxx Eesti arvete osas: „Kas sellega ei tegelenud keegi? Teema oli siis, et tegelikult enam teenust ei olnud, aga arvete saatmist jätkati“ (vt dtl 139).
24.Eeltoodud asjaolusid arvestades on Xxx Eesti AS ja hageja käitunud kostja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on selgitanud 17.02.2016 otsuses nr 3-2-1-169-15 p-s 11, et VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsMS § 138 lg 2 järgi ei ole lubatud teostada õigust seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises.
25.Kohus leiab, et Xxx Eesti AS majandus- ja kutsetegevuses tegutseva suurettevõttena on antud juhul käitunud kostja kui oma kliendi suhtes hoolimatult ja vastuoluliselt. Esmalt ei ole tõendatud, millise konkreetse lepingulise teenuse eest Xxx üldse kostjale arveid esitas ja millal Xxx lepingu kosjaga (väidetavalt) üles ütles. Teisalt lubas Xxx kostjale tegelemist arvete tühistamise küsimusega ja avaldas lootust, et probleem saab lahendatud. Rohkem kui aasta pärast seda lubadust selgus, et Xxx Eesti AS on vastuoluliselt käitudes loovutanud oma väidetavad nõuded kostja vastu hoopis inkassofirmale, ilma kostjat oma otsusest arvete tühistamisel teavitamata. Samuti ei teavitanud Xxx kostjat oma väidetava nõude loovutamisest, tehes seda alles käesoleva kohtumenetluse lõppfaasis. Kõigi nende asjaolude koosmõjus nõuab hagejast inkassofirma kostjalt käesolevas menetluses rohkem kui 3-aasta tagusesse perioodi ulatuvat väidetavat võlga, mis koos kõrvalnõuetega ületab juba kahekordselt esialgse väidetava põhivõla suuruse. Kohus ei pea võimalikuks sellistel asjaoludel esitatud hagiavaldust rahuldada, kuna nõue on esitatud vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilõiguse ühe üldise põhimõtte - hea usu põhimõtte - funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat.
26.Arvestades eeltoodut jätab kohus hagi rahuldamata. Põhinõude põhjendamatuse tõttu on alusetud ka kõik hageja põhinõudega seotud kõrvalnõuded (sh viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue). Kuna kostja vastutus hageja ees on kohtu poolt tuvastatud asjaoludel välistatud, siis ei hinda kohus muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise osas.
27.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus TsMS § 162 lg-st 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja pole käesolevas asjas menetluskulude nimekirja kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud ja kostja menetluskulude olemasolu ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Seega määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
28.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib
2-23-141461 menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.