Hageja: OÜ GS Core, registrikood: 16183586, asukoht: Jõe tn 2a, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Riho Siil, e-posti aadress: [email protected] Kostja: T L, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress:xxxx Lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista T L (L) OÜ GS Core kasuks 07.12.2019 Coop Finants AS ja T L vahel sõlmitud väikelaenulepingu nr XXXX alusel tekkinud põhivõlgnevus 213 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 34,52 eurot (periood 28.05.2022-05.01.2024) ning täiendav viivis VÕS § 113 lgs 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.01.2024 põhinõudelt 213 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta OÜ GS Core hagi T L vastu põhivõlgnevuse 25 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 4,05 euro nõuetes rahuldamata.
Välja mõista T L (L) OÜ GS Core kasuks menetluskulud summas 107,40 eurot ning menetluskuludelt 107,40 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja sõlmis Coop Finants AS-iga 07.12.2019 väikelaenulepingu nr XXXX, laenusummaks oli 2400 eurot (lepingutasu on 48 eurot, mille laenuandja arvestas maha laenusummast), intressimäär 20,9% aastas ja 0,06% päevas, viivisemäär 20,9% aastas ja 0,06% päevas, krediidikulukuse määr on lepingu järgi 25,90% aastas ja laenu kogukulu on 3674,98 eurot, lepingu igakuine haldustasu on 1,5 eurot. Lepingu lõpptähtajaks on 10.12.2023. Lepingu p 5.1 kohaselt kohustus kostja laenu, intressi ja haldustasu tagastama maksegraafiku alusel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja tuginenud kostja taotluses esitatule, so kostja sissetulekuks oli 750 eurot ja igakuised kohustused olid 129 eurot. Rahvastikuregistrist kontrollis kostja elukoha ja dokumentide andmeid, krediidiinfo ja taust.ee andmetel kostjal maksehäired puudusid. Coop Panga ees võlgnevusi ei olnud. Kogutud andmete ja analüüsi tulemusel asus Coop Finants AS (krediidiandja) seisukohale, et kostja oli krediidivõimeline (sh suuteline tagastama laenu, intressi igakuiste osamaksetega 75,56 eurot). Hageja osundas, et käesolevas asjas ei ole hagejal võimalik tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja kinnitas, et ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kostja tasus lepinguliste kohustuste katteks 1889 eurot (vt hagi lisa 3; 08.01.2020 75,56 eurot; 10.02.2020 75,56 eurot; 06.03.2020 75,56 eurot; 06.04.2020 75,56 eurot; 11.05.2020 75,56 eurot; 08.06.2020 75,56 eurot; 06.07.2020 75,56 eurot; 07.08.2020 75,56 eurot; 07.09.2020 75,56 eurot; 05.10.2020 75,56 eurot; 06.11.2020 75,56 eurot; 07.12.2020 75,56 eurot; 06.01.2021 75,56 eurot; 10.02.2021 75,56 eurot; 12.03.2021 75,56 eurot; 09.04.2021 75,56 eurot; 06.05.2021 75,56 eurot; 07.06.2021 75,56 eurot; 14.07.2021 75,56 eurot; 06.08.2021 75,56 eurot, 06.09.2021 75,56 eurot; 08.10.2021 75,56 eurot; 09.11.2021 75,56 eurot; 07.12.2021 75,56 eurot; 10.01.2022 75,56 eurot). Kostja on lepingust tulenevate kohustuste katteks osaliselt või täielikult tasunud kuni 10.01.2022 (kaasa arvatud) maksegraafiku järgse makseni. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 5.1 ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Coop Finants AS kostjale 29.04.2022 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, ning tuginedes lepingu punktile 12.1, saatis Coop Finants AS 27.05.2022 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta, leping lõppes erakorraliselt 27.05.2022. Enne lepingu ülesütlemist 27.05.2022, oli kostja osaliselt või täielikult viivituses rohkem kui kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgsete maksetega. Kuni lepingu ülesütlemiseni (27.05.2022) olid kostjal osaliselt või täielikult tasumata 10.02.2022, 10.03.2022, 10.04.2022, 10.05.2022 maksegraafikujärgsed maksed. Hoiatuse ja ülesütlemise kiri saadeti kostjale e-tähtkirjaga AS-i Eesti Post vahendusel. Coop Finants AS loovutas 27.05.2022 lepingust nr XXXX tuleneva nõude OÜ-le GS Core, so hagejale (teatis nõude loovutamise kohta on kostjale edastatud 01.06.2022). Hagiavalduse punktis 2.6 märkis hageja, et kostja tasus 19.09.2022 50 eurot, 06.10.2022 50 eurot, 09.11.2022 50 eurot, 10.01.2023 50 eurot ja 03.02.2023 50
eurot, kokku summas 250 eurot. VÕS § 415 tuginevalt luges hageja kostja poolt tasutuks 25 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma oli 2400 eurot, millest 48 eurot oli lepingutasu, Välja maksti kostjale 2352 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud Coop Finants AS-le 1889 eurot. Peale lepingu ülesütlemist ja nõude loovutamist tasus kostja hagejale 250 eurot. Tasutud 250 eurost arvestas hageja 25 eurot sissenõudmiskulude katteks. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 238 eurot. (2352 – 1889 – 225 = 238 eurot). Hageja arvestas viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 28.05.2022 põhinõudelt 238 eurolt kuni 05.01.2024, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on summas 38,57 eurot. Hageja nõuab kostjalt täiendavat viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.01.2024 põhinõudelt 238 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kokkuvõtvalt palub hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 238 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 38,57 eurot ning täiendav viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.01.2024 põhinõudelt 238 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 12.01.2024 menetlusse võtmise määrus isiklikult kätte (TsMS § 3141 lg 1 alusel) 24.01.2024 ja kohtu poolt määratud tähtajaks, so 07.02.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 12.01.2024 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16). 5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega. 6.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-129843 OÜ GS Core hagi T L vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 238 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 38,57 eurot ning täiendav viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud
määras alates 06.01.2024 põhinõudelt 238 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
7.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 12.01.2024 menetlusse võtmise määrus isiklikult kätte (TsMS § 3141 lg 1 alusel) 24.01.2024 ja kohtu poolt määratud tähtajaks, so 07.02.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole.
8.Hageja nõuded tulenevad kostja Coop Finants AS vahel 07.12.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXXX. Kuna Coop Finants AS sõlmis väikelaenulepingu (so krediidilepingu) oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“.
10.22.12.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingute sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
11.Hageja on kostja krediidivõimelisuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas esitanud kohtule hagi lisa 1 (kostja taotlus ja otsustusprotsessi parameetrid). Hageja on hagis kinnitanud, et ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ja kostjalt intressi, lepingutasu ja haldustasu hageja kostjalt ei nõua. Kohus nõustub hagejaga, et Coop Finants AS krediidiandjana ei ole antud juhul vastutustundlikku laenamise põhimõtet järginud, hagi lisas 1 ja hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingute sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud (VÕS § 4034 lg 6).
12.Kostja poolt 07.12.2019 digiallkirjastatud väikelaenulepingu nr XXXX alusel sai kostja Coop Finants AS-ilt (krediidiandjalt) laenu summas 2352 eurot, mida tõendab maksekorraldus (hagi lisa 9). Kostja jättis lepingu maksegraafikust täitmata 10.02.2022, 10.03.2022, 10.04.2022 ja 10.05.2022 osamaksed, krediidiandja edastas kostjale 29.04.2022 hoiatuse ning andis täiendava tähtaja, so 22.05.2022 võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ja eelosundatud leping öeldi erakorraliselt üles 27.05.2022. Coop Finants AS on 27.05.2022 nõuded loovutanud hagejale. Kostja on teinud krediidiandjale lepingujärgseid tagasimakseid summas 1889 eurot (so 08.01.2020 kuni 10.01.2022 osamaksed; 25 x 75,56=1889 eurot). Lisaks eeltoodule tasus kostja hagejale 250 eurot (19.09.2022 50 eurot; 06.10.2022 50 eurot; 09.11.2022 50 eurot; 10.01.2023 50 eurot; 03.02.2023 50 eurot; 5 x 50= 250 eurot). Hageja on VÕS § 415 lg 2 p 1 alusel lugenud tagasimaksetest sissenõudmiskulude katteks 25 eurot. Hagi esemes ei ole hageja sissenõudmiskulude nõuet (sh sissenõudmiskulude aluseks olevaid asjaolusid ega tõendeid) esitanud. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda täies ulatuses põhinõude katteks ja sissenõudmiskulude katmine 25 euro osas ei ole põhjendatud. Kuivõrd kostja on VÕS § 76 tähenduses väikelaenulepingut nr XXXX rikkunud, siis on hageja põhinõue 213 eurot põhjendatud (2352-1889-250=213 eurot). Kohus jätab hageja põhinõude 25 euro ulatuses rahuldamata (238-213=25 eurot).
13.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust 38,57 eurot (põhinõudelt 238 eurolt, periood 28.05.2022-05.01.2024, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras) ning täiendavat viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.01.2024 põhinõudelt 238 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõuded on põhjendatud
osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 34,52 eurot (so põhinõudelt 213 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, periood 28.05.2022-05.01.2024) ning täiendava viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.01.2024 põhinõudelt 213 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
14.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 07.12.2019 Coop Finants AS ja T L vahel sõlmitud väikelaenulepingu nr XXXX alusel tekkinud põhivõlgnevuse 213 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 34,52 eurot (period 28.05.2022-05.01.2024 ning täiendava viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.01.2024 põhinõudelt 213 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 4,05 eurot (38,57-34,52=4,05 eurot).
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 120 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud summas 120 eurot on põhjendatud. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 10,50% ulatuses ja kostja kanda 89,50 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 107,40 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.