Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi J. A. vastu võla nõudes 320 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post [email protected]) Kostja: J. A. (isikukood xxxx; e-post xxxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista J. A.elt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 305 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot.
3.Menetluskulud jätta J. A.e kanda.
4.Välja mõista J. A.elt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud kokku 780 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 660 eurot.
5.Välja mõista J. A.elt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 10.10.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt oli J. A. (kostja) sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja 06.01.2021, sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja 01.03.2022 ning sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja 24.04.2023. Sõidukit numbrimärgiga xxxx pargiti 06.01.2021, 22.01.2021 ning 06.03.2021 Kivila tn 26,28a parkimisalale, sõidukit numbrimärgiga xxxx pargiti 01.03.2022, 07.04.2022, 14.04.2022 ning 03.05.2022 Kivila tn 26,28a parkimisalale ning 02.08.2022 Tallinna Vanasadama parkimisalale ning sõidukit numbrimärgiga xxxx pargiti 24.04.2023 Kivila tn 26,28a parkimisalale, s.o Osaühingu
(hageja) opereeritavatele parkimisaladele. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud rikkudes Kivila tn 26,28a parkimistingimusi, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning sõiduk oli pargitud keelatud kellaajal (parkimisalal on keelatud parkimine kell 23:30 – 6:00). Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded summas 305 eurot (7x30 eurot + 40 eurot + 55 eurot), paigutades need sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kohtueelselt saatis hageja 29.09.2021, 08.04.2022, 26.04.2022, 12.05.2022, 27.06.2022, 02.09.2022 ja 18.05.2023 meeldetuletuskirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Xxxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja
eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse (15 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 305 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot. Kostja vastus Kostja leidis, et ükski tema autodest ei saanud parkida aadressil Kivila 26, Tallinn, kuna sellel aadressil asub «Grossi" toidupoe hoone. Poe katusel parkimine puudub. Ükski kostja auto ei seisnud Kivila 28a,Tallinn parklas ja parklas Sadama, Tallinn. Esitatud fotode põhjal on üldiselt võimatu kindlaks teha, kus need on tehtud. Ükski foto ei tõenda auto asukohta. 03.02.3024 seisukohas viitas kostja ka, et 06.01.2021, 22.01.2021 ning 06.03.2021 esitatud leppetrahvinõuded on aegunud. Samuti märkis kostja, et fotodel puuduvad auto registreerimisnumbrid, võimatu on tuvastada autode asukohta, parkimist korraldavaid märgid fotodel puuduvad ning samuti on väide, et fotol olev auto asub korraga kahel aadressil: Kivila tn.26 ja Kivila tn.28a, rumal. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 02.02.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 06.01.2021, sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 01.03.2022 ning sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 24.04.2023 (dtl 124). Sõidukeid pargiti hagiavalduse kohaselt 06.01.2021, 22.01.2021, 06.03.2021, 01.03.2022, 07.04.2022, 14.04.2022 ning 03.05.2022, 02.08.2022, 24.04.2023 hageja opereeritavatele parkimisaladele (dtl 31-90).
6.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-75-10, p 14). Seega parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse (dtl 91-123). Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad. Samuti nähtub, et parkimisala Kivila 26,28a on ühtlasi Grossi toidupoe parkla, kus parkimine oli keelatud kell 23:3006:00, kuid hageja parkis enda sõiduki sellel kella-ajal parkimisalale ja rikkus sellega parkimistingimusi. Hageja ei ole kordagi väitnud, et hageja sõiduk oleks pargitud poe katusele või kahele aadressile korraga, seega on kostja sellekohased väited arusaamatud. Kohtule nähtub, et „Kivila 26,28a“ on üks terviklik parkimisala. Samuti ei nõustu kohus kostja vastuväitega, et ükski hageja foto ei tõenda autode asukohta. Hageja on hagiavalduse lisades 1-9 toonud välja fotod sõidukist koos leppetrahvinõudega ning ilma leppetrahvinõudeta (dtl 31-90). Fotodelt on võimalik tuvastada sõiduki taustal olevaid hooneid ning nt Grossi poe kauplust, mis kinnitavad asjaolu, et sõiduk oli Kivila 26,28a Tallinn parkimisalal. Samuti on hageja esitanud fotod sõidukist ilma leppetrahvinõudeta ning koos leppetrahvinõudega Tallinna Vanasadama parkimisalal, mille taustal asuvad samuti sadamahooned ning fotodega tutvudes on võimalik aru saada, et sõiduk asub just sellel parkimisalal. Fotodelt on näha ka autode registreerimisnumbrid. Lisaks on hageja esitanud täiendavalt fotod sõidukitest koos koordinaatidega, mille põhjal on täiendavalt
võimalik tuvastada hageja väljatoodud aegadel sõiduki asukoht, s.o 06.01.2021 kell 00:29 Kivila tn 26,28a Tallinn; 22.01.2021 kell 00:48 Kivila tn 26,28a, Tallinn; 06.03.2021 kell 01:16 Kivila tn 26,28a, Tallinn; 01.03.2022 kell 04:40 Kivila tn 26,28a, Tallinn; 07.04.2022 kell 04:49 Kivila tn 26,28a, Tallinn; 14.04.2022 kell 05:15 Kivila tn 26,28a, Tallinn; 03.05.2022 kell 05:30 Kivila tn 26,28a, Tallinn; 02.08.2022 Tallinna Vanasadama parkimisala, Tallinn; 24.04.2023 kell 03:56 Kivila tn 26,28a, Tallinn (dtl 195-199). Kostja on menetluses hagejale ka ette heitnud, et sõidukist tehtud fotodel ei ole näha parkimistingimusi, mis viitaks parkimisalale vms. Kohus peab vajalikuks selgitada, et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, st sellelt ei pea olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk. Parkimistingimused on paigaldatud liiklusmärgile, mistõttu on väheusutav, et leppetrahvide tegemise päeval ei olnud neid parklas või et neid oleks muudetud. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on usutav, et hageja ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Seega ei ole hagejal kohtu hinnangul tarvidust tingimusi igapäevaselt pildistada. Kostja ei ole ka tõendanud, et sõidukite parkimise kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused.
7.Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi. Hageja on määranud kostjale leppetrahvi summas 7x30 eurot + 40 eurot + 55 eurot. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hagile lisatud piltidest nähtub, et leppetrahvinõuded on pandud sõidukite esiklaasile kojamehe vahele (dtl 37, 39, 44, 45, 52, 59, 60, 65, 66, 71, 72, 77, 78, 86, 87, 90). Kuna leppetrahvid on pandud sõidukite kojamehe vahele samal ajal kui rikkumised avastati, siis on leppetrahvinõuded esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Hageja esitas kostjale vaidlusalused leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist,
paigutades need sõidukite esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja millal saatis hageja kostjale nõudekirja.
8.Kostja on esitanud menetluses ka vastuväite, et osaliselt on hageja leppetrahvinõuded aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 160 lg 2 p 3 sätestab, et aegumine peatub maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ajaliselt vanim leppetrahv kostjale väljastatud 06.01.2021, maksetähtajaga 20.01.2021. Lähtudes VÕS § 82 lg 1 ja lg 7 tähendab, et ajaliselt vanim leppetrahv muutus sissenõutavaks 21.01.2021. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.09.2023 ehk nimetatud kuupäevaks ei olnud veel TsÜS §-s 146 lg 1 märgitud kolm aastat möödunud. Seega ei ole hageja vanim leppetrahvi nõue aegunud, mistõttu ei saa olla aegunud ka hageja hilisemad leppetrahvinõuded.
9.Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 305 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvide eest kokku 305 eurot.
10.Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulud 15 eurot. Hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale nõudekirjad kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile (dtl 125-147). VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning hageja on teinud päringuid Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue summas 15 eurot põhjendatud.
11.Kostja on 06.02.2024 palunud, et hageja esitaks kohtule lepingu hageja ja OG ELEKTRA AS vahel parkimise korraldamise kohta Tallinn, Kivila tn.26 ja Tallinn, Kivila tn.28a, parkimisskeemi nimetatud aadressil ning hageja esindaja volikirja. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja esindaja volikiri on menetluses esitatud (dtl 149, 226) ning samuti on hageja esitanud parkimisskeemi (dtl 224). Hageja ei ole menetluses esitanud lepingut hageja ja OG ELEKTRA AS vahel ning kostja ei ole esitanud ka taotlust, et kohus selle hagejalt välja nõuaks. Samas on kohus seisukohal, et hageja ning
maaomaniku vahelised suhted ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ning need ei muuda kostja kohustuste sisu ja suurust. Käesoleval juhul on leping sõlmitud hageja ja kostja vahel, mitte kostja ja maaomaniku vahel. Seega ei ole antud leping asjakohaseks tõendiks antud vaidluse lahendamisel.
12.Kostja on menetluses olnud ka seisukohal, et kuna tagaseljaotsus ei olnud jõustunud, kuid oli juba saadetud kohtutäiturile sissenõudmiseks, siis rikuti sellega tema õigusi. Kohus on tsiviilasjas 2-23-137045 08.11.2023 teinud tagaseljaotsuse ning on tunnistanud tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 467 lg 1 kohaselt viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 kohaselt kohtutäitur täidab nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest tsiviilasjas. Seega oli hagejal õigus tagaseljaotsuse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole.
13.08.03.2024 on kostja esitanud täiendava seisukoha, milles palub tühistada 08.11.2023 otsus ning kohustada hagejat hüvitama kostjale tekitatud kahju 2500 euro ulatuses. Kohus märgib, et on andnud 02.02.2024 määrusega tähtaja kuni 26.02.2024 esitada kohtule oma seisukohad, väited, vastuväited, tõendid, taotlused. Kuni 08.03.2024 sai esitada üksnes seisukohti vastaspoole poolt esitatule. Seega jätab kohus 08.03.2024 esitatud kostja nõude ja tõendid tähelepanuta. Kohus peab vajalikuks üksnes selgitada, et juhul, kui kostjal on hageja vastu nõue, siis on kostjal võimalus esitada käesolevast tsiviilasjast eraldiseisev seaduse nõuetele vastav hagiavaldus ja tasuda riigilõivu.
14.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 305 eurot ja sissenõudekulud summas 15 eurot.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõivu summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 7 tunni ja 15 minuti eest. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus asub seisukohale, et lepingulise esindaja kulu 7 tundi ja 15 minutit on osaliselt ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja eluliselt usutav hagiavalduse esitamisega seotud ajakulu 2,5 tunni ulatuses ning kostja vastusega tutvumine ning sellele seisukoha koostamine 1,5 tunni ulatuses. Kohus vähendab seega nimetatud osas hageja ajakulu 1 tunni võrra. Samuti ei saa iseenesest pidada ebavajalikuks hageja 02.02.2023 kohtumäärusega tutvumist ja kostja 03.02.2024 ja 06.02.2024 täiendavate dokumentidega tutvumist ning omakorda 16.02.2024 seisukoha esitamist. Arvestades aga kohtumääruse ning kostja poolt esitatud dokumentide sisu ja mahuga loeb kohus viimati nimetatud osutatud teenused põhjendatuks kokku 2 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud esindaja tunnitasu suurus 110 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu kokku 6 tundi, s.o 660 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 780 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 780 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (780 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.