(Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Hagihind Menetluse liik
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 05. jaanuar 2026.a, Tallinn 2-25-119118 OÜ Luutar hagi X vastu kahju 170 euro, leppetrahvi 85 euro ja viivise saamiseks Hageja: OÜ Luutar (registrikood 11296015) Hageja lepinguline esindaja Kuldar Kirt (e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX, faktiline elukoht teadmata) 277,84 eurot Lihtmenetlus
Resolutsioon
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 25.06.2025 ostu-müügileping nr O-42, mille alusel kostja müüs hagejale jalgratta Scott Sub Cross 300 (kasutatud), seeria nr XXXXXX. Vastavalt ostu-müügilepingu punktile 3 on eseme müügihind 170 eurot. Vastavalt ostu-müügilepingu p-dele 5 ja 6 kinnitab müüja, et kaup kuulub temale ning, kui ta toob varastatud eseme kuulub rakendamisele leppetrahv 85 eurot. 02.07.2025 sai hageja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-harju politseijaoskonna menetlustalituse nõudekirja edastada jalgratas Scott Sub Cross ja teatada pantija isiku- ja kontaktandmed. Politsei teostas võetuse. 03.07.2025 edastas hageja kostjale teate, milles teavitas situatsioonist ja palus tasuda 255 eurot 14 päeva jooksul. Hageja on saanud kahju 170 eurot ja, kuna kostja on lepingut rikkunud, siis esitab hageja ka leppetrahvi nõude. Kostja ei ole hageja kontaktiotsimisele reageerinud.
Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 16.11.2025.
TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. VÕS § 2 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 101 lg 1 punktis 1 on sätestatud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 3lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt: on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja põhinõude kostja vastu 170 eurot on võrdne hageja poolt kostjale politsei poolt võetusega konfiskeeritud jalgratta eest makstud ostuhinnaga. Hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügilepingu p 5 ja p 6 kohaselt on varastatud kauba müüki toomise eest ette nähtud leppetrahv 85 eurot. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,
loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot, registripäringu kulu summas 20 eurot ja õigusabikulu summas 533,50 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 100 eurot.
Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et tunnitasu määr 110 eurot, millele lisandub käibemaks on antud juhul juristist esindaja puhul mõistlik ning vähendamisele ei kuulu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.