3.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud TL Investeeringud OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Igor Piho (hageja) esitas Tartu Maakohtule TL Investeeringud OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja tagatisraha 300 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 2. septembrist 2022. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31. juulil 2022 lepingu, millega hageja üüris kostjalt matkabussi perioodiks 19. august 2022 kuni 22. august 2022 ja kohustus tasuma selle eest 400 eurot. Täiendavalt kohustus hageja tasuma 300 eurot broneerimistasu ja 500 eurot tagatisraha. Hageja tagastas matkabussi kostjale 22. augustil 2022. Kostja ei toonud esile, et bussil oleks olnud puudusi. Hageja juhtis kostja tähelepanu sellele, et bussi põrandal olevale vaibale suuruses 40x60cm oli tilkunud küünlavaha. Tegemist oli vana ja kulunud vaibaga, mille väärtus oli maksimaalselt 20 eurot. Eksitavad on kostja väited, et küünlavahaga määrdus vaip terve bussi ulatuses. Pooled leppisid suuliselt kokku, et kostja tegeleb vaiba puhastamisega ise ning see kulu kaetakse tagatisraha arvelt. Kostja tegutses matkabussi üürile andmisel oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja ei ole tänaseni esitanud hagejale infot vaiba puhastamise maksumuse kohta. Pooled leppisid kokku tagatisraha tagastamises hiljemalt 2. septembril 2022. Pärast korduvaid pöördumisi tagastas kostja hagejale 500 eurot 15. septembril 2022.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Alusetu on hageja väide, et kostja hindas bussi selle üleandmisel täiesti korras olevaks. Rikutud vaip katab terve matkabussi põrandat, vaip paikneb ümber bussis oleva mööbli ning see on pikkusega 4 meetrit ja laiusega 1-2 meetrit. Kostja on üritanud erinevaid meetodeid kasutades vaipa puhastada, kuid see ei ole õnnestunud ja plekid on ikka näha, kuna vaha on valgunud läbi vaiba materjali. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et kostja leiab uue vaiba, kuid kostjal ei ole õnnestunud leida täpselt sellise tooniga samast materjalist vaipa. Vaiba toon peab kokku sobima bussi mööbliga ning teist tooni vaiba paigaldamisel on vaja vahetada ka juhiistme juures olev vaip. Vaip on erimõõdus, selle ääred tuleb palistada. 20 euro eest saaks vaid porimati ukse ette. Kostja hinnangul on hageja tekitanud talle kahju 300 euro ulatuses.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 4. jaanuari 2024. a otsusega hagi täies ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 300 eurot, perioodil 2. september 2022 kuni 15. märts 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 14 eurot 34 senti ja viivise täitmata põhinõude jäägilt (300 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 16. märtsist 2023 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras hageja menetluskulude suuruseks 100 eurot. Maakohus leidis, et pooled sõlmisid suhtlusrakenduse Messenger kaudu kokkuleppe, mille alusel andis kostja hagejale üürile matkabussi neljaks päevaks ja hageja kohustus kostjale tasuma 400 eurot. Poolte sõlmitud leping vastas vallasasja üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõistes. Maakohus märkis, et kuigi kostja on lepinguga seonduvalt esitanud arved ettevõtte Magnum&CO OÜ nimele, nähtub nii poolte kirjavahetusest kui ka menetluses esitatud seisukohtadest, et poolte tahe oli suunatud lepingu sõlmimisele hagejaga kui eraisikuga, kes on need arved ka tasunud. Poolte vahel puudus vaidlus, et kostja hagejale vallasasja (matkabussi) lepingujärgset kasutamist võimaldas, ning et hageja tasus selle eest kokkulepitud tasu. Pooled vaidlesid selle
üle, kas üürilepingu ese vastas tagastamisel lepingutingimustele ning sellest tulenevalt, kas kostjal oli kohustus tagastada hagejale tagatisena tasutud summa. Maakohus leidis, et kuna kostja tugineb asjaolule, et hageja on talle kahju tekitanud, ning hagejal ei ole enam võimalik tõendada eseme seisukorda, kuna ta on üürilepingu eseme kostjale tagastanud, samuti, et kostjalt kui oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt juriidiliselt isikult võib mõistlikult eeldada käibes vajaliku hoolsuse rakendamist, sh dokumentide koostamist nõude aluseks olevate asjaolude fikseerimiseks, lasub kostjal kohustus tõendada, et üürilepingu ese ei vastanud asja üleandmisel lepingutingimustele ning et tal tekkis seetõttu kahju 300 euro ulatuses. Poolte seisukohtade järgi oli matkabussi vaibale tilkunud küünlavaha ajal, mil sõiduk oli hageja valduses. Pooled leppisid asja üleandmisel suuliselt kokku, et kostja tegeleb vaiba puhastamisega ja hageja hüvitab talle sellega seonduva kulu. Maakohus leidis, et kostja ei ole esile toonud, millised kulud tal vaiba puhastamisel tekkisid, samuti jäi ebaselgeks, kas vaiba väljavahetamine oli üldse vajalik. Kuna kostja kahjunõude suurus ja selle kujunemise kord on ebaselge ja tõendamata, puudub kostjal alus jätta raha hagejale tagastamata. Eelnevast tulenevalt rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot. Maakohus rahuldas hageja viivisenõude.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas 9. veebruaril 2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Tühistamise aluseks on asjaolu, et hagejal puudub nõue kostja vastu. Kostjaga sõlmitud lepingu pooleks oli Magnum&CO OÜ, kellele kostja esitas arved ja kes need ka kostja arvele tasus. Kostja suhtles kogu selle aja Magnum&CO OÜ juhatuse liikme Igor Pihoga ehk praeguses menetluses hagejaga. Ka praeguses menetluses oli kostjal mulje, et suhtleb Magnum&CO OÜ juhatuse liikmega. Kohtuotsuse teinud kohtunik ei juhtinud tähelepanu asjaolule, et arved on esitatud Magnum&CO OÜ-le ja tasunud on Magnum&CO OÜ. Arved olid esitatud ka menetlusdokumentidena. Kostja ei saa kuidagi tasuda tagatisraha hageja isiklikule arvele vastavalt kohtuotsusele, kuna tal puudub igasugune lepinguline suhe hagejaga. Seega ei saa hageja esitada ka nõuet kostja vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et kostja Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2024. a peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tsiviilasja hind maakohtus oli 345 eurot 84 senti, seega ei ületa see TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Tegemist on lihtmenetluse asjaga. Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Ringkonnakohus selgitab, et edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks (vt ka RKTKm 1.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
6.Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud tõendeid selgelt valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada kohtulahendit. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise väitmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus on hagi rahuldamisel seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas TsMS § 405 lõikega 1 ja menetluse üldpõhimõtetega. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Menetluses ei ole olnud ebaselgust asjaolus, kes on hageja. Maakohus on õigesti tuvastanud, et leping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. Ringkonnakohus selgitab, et arve väljastamine ei loo lepingulist suhet. Apellatsioonkaebuses esitatud väited, et arved on tasutud Magnum&CO OÜ poolt, on vastuolus tsiviilasjas esitatud tõendite ja maakohtu poolt tuvastatuga. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et 500 eurot on kostja tagastanud hageja isiklikule pangaarvele (dtl 82; 99). Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust hagejale kätte. See tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
7.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei ole apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele (TsMS § 150 lg 1 p 2, lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks) tähtaega anda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.