1.Võtta vastu PARKIT OÜ hagist osaline loobumine ja lõpetada ts.asjas 2-23-143553 sissenõudmiskulu summas 3 eurot ja postikulu summas 3,96 eurot osas menetlus.
2.Jätta PARKIT OÜ hagi A. Š. vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud
3.Menetluskulud jätta PARKIT OÜ kanda.
4.Välja mõista PARKIT OÜ-lt A. Š. kasuks põhjendatud menetluskulud 742,50 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb PARKIT OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras A. Š. Kasuks
Edasikaebamise kord
Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt võlgnevuse 105 eurot, sissenõudekulude 3 eurot ja 23.01.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 26,75 eurot, postikulu 3,96 eurot ja alates hagi esitamisest 24.01.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni põhinõudelt seaduses sätestatud määras viivise sissenõudmist. Hagiavalduse kohaselt koostas hageja 21.10.2019 leppetrahvinõude nr 20440009185 summas 35 eurot, 19.11.2019 leppetrahvinõude nr 45490010484 summas 35 eurot ja 21.11.2019 leppetrahvinõude nr 45490010714 summas 35 eurot. Kõikide leppetrahvinõuete vormistamise aluseks oli asjaolu, et sõiduki numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) parkimiseks puudus Läänemere tee 19 KÜ parkimisalal nõutav parkimisluba, s.t rikutud oli parkimistingimusi. Vastavalt Transpordiametilt saadud vastusele on sõiduki vastutavaks kasutajaks/omanikuks leppetrahvinõuete vormistamise ajal kostja. Läänemere tee 19 KÜ parkimisalal kehtestatud parkimistingimuste kohaselt on parkimine nimetatud alal lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtavalt kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Hageja on leppetrahvid koostanud parkimistingimuste rikkumise avastamisel ja asetanud leppetrahvide nõuded parkimistingimusi rikkunud sõiduki esiklaasile kojamehe alla, mis on TsÜS § 70 mõttes mõistlik leppetrahvinõude kättetoimetamise viis. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kokku summas 105 eurot on kostja poolt jäetud tasumata. Kuna kostja ei ole leppetrahvide eest tasunud, on hagejal õigus nõuda viivist. 23.01.2023 seisuga on viivis kokku 26,75 eurot. Hageja sissenõudmiskulud on 3 eurot, mille hageja on tasunud liiklusregistri päringu eest (3x1 eurot). Hageja postikulu on 3,96 eurot, kuna saatis kostjale tähtkirjana meeldetuletuskirja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tegi hagiavalduses kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja on valmis kompromissina leppida rahalise maksega 187,50, millest 105,00 eurot - põhinõue, 82,50 eurot – riigilõivu tasumiseks kuuluv osa.
2.15.03.2023 hageja seisukohas loobus hageja sissenõude- ja postikulude nõudest. Seisukohas ei nõustunud hageja, et leppetrahvinõue nr 20440009185 oleks aegunud ja tugineb aegumise osas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-le 3. Hageja tõi välja, et 15.03.2023 on parkimistingimused Läänemete tee 19 välja pandud parkimisalale nähtavale kohale ning seda tõendavad metaandmed. Seda, et parkimiskorraldus oli Läänemere tee 19 KÜ alal sama kui 15.03.2023 tõendab hageja 09.11.2019 fotoga. Fotode võrdlusest nähtub, et mõlemal fotol on näha kokkulangevate tunnustega parkimistingimuste tahvel ja ümbritsev keskkond (üksik puu parkimistingimuste tahvlikõrval, taamal punakat värvi hoone nurk ja liiklusmärk „Sissesõidu keeld“). Seega eelmärgitud võrdlusele tuginedes tõendab hageja, et 09.11.2019 seisuga oli hageja parkimistingimuste tahvel Läänemere tee 19 parkimisalale paigaldatud. Kostja pidi olema ka igapäevasest parkimiskorraldusest teadlik, sest hageja on kostjale vormistanud leppetrahvinõudeid ka 2015. ja 2016. aastal ning kostja ka elab antud aadressil. 22.05.2014 KÜ Läänemere tee 19 liikmed otsustasid häälteenamusega korraldada parkimine lubade alusel ja sõlmida hagejaga leping. Seega kehtib ühesugune parkimiskorraldus Läänemere tee 19 KÜ alal alates 2014.aastast ning kostja sama aadressi elanikuna pidi objektiivselt olema sellest teadlik. Kostja teadlikkusest parkimistingimustest näitab asjaolu, et kostja teadis, et peab eksponeerima sõiduki armatuurlaual parkimisloa olemasolu. Vastasel korral puudus kostjal põhjus parkimisloa eksponeerimiseks. Vastavalt kohtupraktikale on hageja pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvil e parkimise aja ja koha. Kostja ei ole tõendanud, et kojamehe vahel oleks midagi muud olnud või et tegemist oli valguspeegelduse vms asjaoluga. Asjaolu, et sõiduki armatuurlaua vahel on mingi kollast värvi sedel või paber, ei tõenda, et tegemist on parkimisloaga. Parkimisloa nähtaval kohal eksponeerimise mõte ongi selles, et tuvastada, kas tegemist on nõuetekohase loaga ja kas konkreetne sõiduk omab parkimisõigust.
3.09.06.2023 vastuses kohtunõudele leidis hageja, et parkimisleping kehtib sõltumata sellest, kas hageja tegevus Läänemere 19 parkimisalal on heaks kiidetud Läänemere tee 19 korteriühistu juhatuse, kaasomanike häälteenamusega või kõigi kaasomanike kokkuleppega, sest hageja ja parkijate vahel on lepinguline suhe (hageja nõue kostja vastu ei tulene korteriühistute õiguste teostamisest kostja suhtes, vaid hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus) kehtiv sõltumata sellest, kas sellise lepingu sõlmimiseks saadud volitused pärinesid kaasomanike häälteenamusega antud otsusest või kõikide kaasomanike kokkuleppest. Isegi, kui parkimislepingu kehtivuseks on vajalik kaasomanike nõusolek, ei ole hageja tegevuse jaoks nõutav kõikide kaasomanike kokkulepe, vaid piisab häälteenamusest. Parkimislepingute sõlmimine Läänemere tee 19 kinnistul toimub Läänemere tee 19 korterelamu juurde kuuluval maa-alal, mis kuulub kinnistul asuvate korteriomanike kaasomandisse. Kostja ei ole Läänemere tee 19 kinnistu kaasomanik. Xxxx omanikuks on N. Š..
4.Hageja palus 06.10.2023 määrata hageja menetluskulude suuruseks 1 270 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv hagiavalduselt ja 1 170 eurot õigusabikulud (km/ta). Hageja palus kostjalt menetluskuludena 1 270 eurot hageja kasuks välja mõista.
5.01.11.2023 andis hageja nõusoleku, et kohus lükkab kohtuotsuse tegemise edasi kuni ts.asjas xxxx Riigikohtu lahendi avaldamiseni.
6.28.02.2024 leidis hageja, et tsiviilasja xxxx sisu erineb mõnevõrra käesoleva tsiviilasja sisust, mistõttu ei ole Riigikohtu õiguskäsitlus nö üks-ühele käesolevale õigusvaidlusele üle kantav. Hageja ei ole vaidluse alla seadnud kostja õigust parkimisalal parkida. Hageja seisukoht on olnud, et kostja on rikkunud parkimistingimusi ning leppetrahv on kohaldatud parkimistingimuste rikkumise eest, mitte õiguseta parkimise eest. Teiseks, ei keela parkimistingimused korteriomanikele korteriühistu parkimisalal parkimist. Seega ei ole
tegemist kõikide kaasomanike kokkulepet nõudva olukorraga, mida on 21.02.2024 määruse pdes 12, 13.4 käsitlenud Riigikohus. Hageja palub hagi rahuldada. Hageja palub kohtul mitte keelata tulevasele kohtuotsusele kaebuse esitamist, sest tegemist on õigusprobleemiga, mida Riigikohus oma määrusega ei lahendanud ning Riigikohus võib pidada vajalikuks oma senist seisukohta korrigeerida. Hageja menetluskulud on täiendavalt 1143,75 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja nõuet ei tunnista ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja palus tuvastada, et leppetrahvinõue nr 20440009185 on aegunud. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja on menetluses asunud seisukohale, et 21.10.2019 vormistatud leppetrahvinõue nr 20440009185 on aegunud, sest leppetrahvinõue esitati 21.10.2019, arvestades tasumise tähtaega tuli see tasuda hiljemalt 04.11.2019 ning muutus sissenõutavaks 05.11.2019. Kostja hinnangul aegus leppetrahvinõue nr 20440009185 05.11.2022, kui avaldus maksekäsu kiirmenetlusse esitati 10.11.2022 ehk pärast aegumistähtaja saabumist. Kostja leidis, et antud juhul ei ole kohaldatav tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 teine lause (aegumine hakkab kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada), sest leppetrahv ei ole sama, mis arve esitamine. Ülejäänud leppetrahvinõuete osas märkis kostja, et hageja ei ole tõendanud, et parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas ja need olid nõuetekohaselt teatavaks tehtud ka leppetrahvide vormistamise ajal, s.t millised tüüptingimused Läänemere tee 19 KÜ parkimisalal kehtivad ja et nende rikkumise eest on õigus nõuda leppetrahvi ja millises summas. Samuti ei nähtu, et tegemist on hageja poolt opereeritava parkimisalaga. Seetõttu ei saa väita, et sõidukit parkides nõustus kostja tingimustega. Muu hulgas ei selgu tõenditest parkimisala piirid, mistõttu ei ole võimalik aru saada, kas sõiduk oli pargitud nimetatud parkimisalal või väljaspool seda. Kuna fotode kvaliteet on halb, siis ei ole võimalik ka aru saada, et tegemist on sama sõidukiga. Lisaks leidis kostja, et kostja ei ole parkimistingimusi rikkunud. Hagile lisatud piltidelt on näha, et sõiduki armatuurlauale on asetatud kollane kaart, kuid selle kaardi sisu on jäetud meelega jäädvustamata. Kostja on kindel, et kollase kaardi näol on tegemist parkimisloaga, kuna kostja ei võta seda sõidukist kunagi ära. Fotodelt ei ole võimalik ka tuvastada, et hageja on leppetrahvid sõiduki kojamehe alla nõuetekohaselt ja kindlalt asetatud. Postikulu osas tõi kostja välja selle, et kostja ei ole ühtegi meeldetuletuskirja saanud ning hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirja saatmist.
8.08.05.2023 seisukohas tõi kostja täiendavalt esile, et kui hageja oleks täitnud oma tõendite kogumise kohustust nõuetekohaselt, oleks pildile jäädvustatud parkimisluba. Hageja on pildistamisel leidnud nurga, et kaart ei oleks nähtav. Kuna tegelikult oli parkimisluba olemas, siis kostja parkimistingimusi ei rikkunud ning hagejal puudus õigus leppetrahvinõude esitamiseks. Kostja hinnangul on poolte vahel vaidlus, kas ja millistel tingimustel on parkimisleping sõlmitud. Hageja esitatud fotodelt parkimislepingu tingimuste kohta ei tulene üheselt ja arusaadavalt tingimuste kehtivuse aega. Ühtlasi ei ole esitatud piltide põhjal võimalik tuvastada, et esitatud parkimistingimused kattuvad parklas avaldatud tingimustega, kuna hageja ei ole esitanud pilti parklasse paigaldatud infotahvlist nii, et oleks võimalik lugeda, mis on tahvlil kirjas. Seega ei ole kostja arvates saanud tüüptingimused lepingu osaks. Lisatud hageja ja KÜ lepingust ei tulene leppetrahvi kokkulepitud suurus, vaid on lihtsalt viidatud, et hagejal on õigus esitada hoiatuse või leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise korral. Kuna kostja jäi oma seisukoha juurde, et hageja ei ole tõendanud leppetrahvinõude esitamisest kojamehe vahele panemisega, siis ei ole hageja mõistliku aja jooksul esitanud kostjale leppetrahvinõuet.
9.25.09.2023 leidis kostja, et kuigi kostja ei ole korteriomanik, on tal korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 30 sätestatud õigused. Xxxx omanikuks on kostja ema, kes on võimaldanud kostjal oma korterit kasutada ja selle mõttelist osa hoovis ehk parkimist. Seega on kostjal õigus kasutada kortermaja ja üldkasutatavaid osasid täpselt nii nagu teevad seda teised majaelanikud. Kostja asus seisukohale, et konsensuse puudumise tõttu ei olnud KÜ-l õigus volitada hagejat kehtestada kõikidele korteriomanikele kuuluval territooriumil parkimistingimusi, mistõttu on hageja parkimistingimused tühised.
Kostja õigusabikulud on 607,50 eurot (km/ta), mille väljamõistmist ta hagejalt taotleb.
11.03.11.2024 andis kostja nõusoleku, et kohus lükkab kohtuotsuse tegemise edasi kuni ts.asjas xxxx Riigikohtu lahendi avaldamiseni.
12.28.02.2024 kostja lõplikes seisukohtades palus kostja jätta hagi rahuldamata – leppetrahvinõue nr 20440009185 on aegunud ja ülejäänud osas jätta rahuldamata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud on 742,50 eurot, mis tuleks hagejalt välja mõista, millele lisandub viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja leidis, et Riigikohtu lahendist tulenevalt on selge, et ka vaidlusalusel juhul on Läänemere tee 19 korteriomanikel õigus kasutada parklat selle otstarbel ilma selleta, et parkimisloa esitamata jätmist saaks tõlgendada korteriomaniku soovina sõlmida teenusepakkujaga parkimislepingut, kuna menetluses esitatud tõenditest (korteriomanike üldkoosoleku protokoll) tulenevalt puudub korteriomanike kokkulepe seada korteriomaniku õigus parkimisala kasutamiseks sõltuvusse parkimiskaardi olemasolust. Kostja on Xxxx korteriomaniku poeg, kellele on omanik võimaldanud kasutada korterit ja selle mõttelist osa hoovis parkimiseks. Seega korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lgst 3 tulenevalt laieneb ka kostjale õigus kasutada Läänemere tee 19 parklat võrdselt teiste korteriomanikega. Muus osas jäi kostja varasemalt esitatud seisukohtade juurde ega korranud neid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Hageja loobus 15.03.2023 kostja vastu esitatud 3 euro suurusest sissenõudekulu ja 3,96 euro suurusest postikulunõudest (dtl 86). TsMS § 428 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud hageja esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus nõudest osaliseks loobumiseks kuulub rahuldamisele. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 alusel vastu hageja avalduse sissenõudmiskulust loobumiseks ja lõpetab asjas osaliselt menetluse.
14.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. • Kostja oli 21.10.2019, 19.11.2019, 21.11.2019 sõiduki omanik (dtl 56-58).
• KÜ Läänemere tee 19 parkimisala sissesõitudel oli paigaldatud info- ja liiklusmärk selle kohta, et sisenetakse alale, kus parkida võib üksnes KÜ Läänemere tee 19 loal (dtl 52, 88, 91). • Parkimisalal olid üleval erinevates kohtades parkimistingimused (51, 87, 88, 89, 90, 94). • Parkimistingimustes on kirjas, et sõiduki sisenemisel parklasse loetakse, et sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat käesolevates parkimistingimustes ettenähtud korras (dtl 51, p 1). Tingimuste punkti 2 kohaselt peab parkimist lubav dokument olema nähtaval kohal armatuurlaual (dtl 51, p 2). • Hagejal ja KÜ Läänemere tee 19 vahel oli sõlmitud teenuse osutamise leping (dtl 119120), mille sõlmimise kohta oli vastu võetud 22.05.2014 otsus (dtl 98-100). KÜ Parkimisalal võisid parkida parkimisluba omavad isikud tasuta ning korteriühistu väljastas ühe korteriomandi kohta ühe parkimiskaardi (dtl 100). • Kostja elukoht oli 21.10.2019, 19.11.2019, 21.11.2019, so leppetrahvinõuete esitamise ajal Läänemere tee 19, Tallinn elamus ning kostja kasutas Läänemere tee 19 KÜ parklat, millel hageja parkimist kontrollis. Pooled selle üle ka ei vaidle. • Sõiduk oli 21.10.2019, 19.11.2019, 21.11.2019 pargitud KÜ Läänemere tee 19 parklas (dtl 40-42; 44-46; 48-50). Hageja on esitanud väljavõtte Läänemere tee 19 KÜ alast (dtl 141). Lähtudes esitatud väljavõttest ning vaidlusalusest parkimisalast tehtud fotodest ning kõrvutades neid sõidukist tehtud fotodega, ei tekkinud kohtul kahtlust, et sõiduk ei oleks pargitud just Läänemere tee 19 KÜ parkimisalale (sõiduki paiknemine hoone suhtes, hoone ümber olevad puud ja tänavavalgustuspostid ühtisid parkimisala sissesõidust ning alast tehtud piltidega). Kostja ei ole kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendanud oma vastuväiteid, s.t et sõiduk oli pargitud muule alale kui hageja on seda tõendanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et sõiduk oli pargitud 19.11.2019 ja 21.11.2019 Läänemere tee KÜ parkimisalale. • Sõiduki kojamehe vahele jäeti 21.10.2019, 19.11.2019, 21.11.2019 leppetrahvinõue (dtl 42, 44, 49).
16.Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata leppetrahvide eest kokku 105 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 26,75 eurot, viivise tagastamata põhinõudelt (105 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 24.01.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud hageja poolt opereeritavas Läänemere tee 19 KÜ parkimisalal kolm korda parkimistingimusi, parkides sõiduauto registreerimismärgiga xxxx, mille omanik kostja on, hageja opereeritavale parkimisalale ilma parkimist lubavat kirjalikku luba eksponeerimata. Kostja nõuet ei tunnista.
17.Hageja nõue võiks olla võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
18.Kuigi kostja on esitanud leppetrahvinõude nr 20440009185 osas aegumise vastuväite, tuvastab kohus esmalt, kas poolte vahel oli sõlmitud leping.
19.Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on
saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).
20.Kostja on vastuväidetes välja toonud, et elab Xxxx ning sama aadressi on ka hageja hagiavaldusesse kostja aadressina märkinud. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole nimetatud korteriomandi omanik (omanik on kostja ema), vaid ta elab seal. Kostja on vastuväidetes ka märkinud, et kuigi kostja ei ole korteriomanik, on KrtS §-s 30 sätestatud õigused ka korteriomandit kasutaval isikul ja hageja ei ole tõendanud, et korteriomanikud oleksid kaasomandiosa kasutamist reguleerinud seaduses sätestatud korras.
21.Korteriomaniku õigused korteriomandi kasutamisel on sätestatud KrtS §-s 30. KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Viimasega sarnane põhimõte on sätestatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 3, mille kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Eelnevast tulenevalt sätestab seadus eelduse, et kui kaasomandi eseme kasutamise korda ei ole kindlaks määratud, võivad kõik korteriomanikud seda kasutada tingimusel, et kasutus vastab kaasomandi eseme otstarbele. See õigus laieneb ka korteriomandit kasutavale isikule (KrtS § 30 lg 3).
22.Kostja ema on ühe Läänemere tee 19 korteri omanik. Kohtul tuvastab selle alusel, et kostja oli korteriomandit kasutav isik (kohus kordab, et hageja on ka ise kostja elukohana märkinud Xxxx). Kohtu seisukohalt oli parkimine kinnisasjal kaasomandi eseme otstarbekohane kasutamine, mis on KrtS § 30 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi kostja õigus. Seetõttu ei saa eeldada, et kostja tegi kinnisasjale parkides TsÜS § 68 lg 3 mõttes kaudse tahteavalduse hagejaga lepinguga sõlmimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja soovis vaatamata sellele, et kostja võis kinnisasjal parkida, täiendavalt hagejaga lepingut sõlmida. Riigikohus on tsiviilasjas xxxx 21.02.2024 määruse p-s 12 samuti nõustunud, et olukorras, kus kostjal oli korteriomandit kasutava isikuna seadusest tulenev õigus kaasomandi esemeks olevat parkimisala kasutada, ei saanud hageja eeldada, et kostja oleks oma sõidukit parkimisalale parkides väljendanud tahet sõlmida hagejaga parkimisleping.
23.Kohus lisab, et üldjuhul võivad korteriomanikud kaasomandi eseme kasutamist seadusest erinevalt reguleerida, kui nad sõlmivad selleks vastava kokkuleppe (KrtS § 13), sh võivad nad kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest mõne korteriomaniku erikasutusse (KrtS § 14). Kehtiva KrtS-i kohaselt otsustatakse kaasomandi eseme tavapärase valitsemisega hõlmatud küsimusi korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid (KrtS § 35 lg 1). Kaasomandi eseme tavakasutuse piirid sätestab KrtS § 31 lg 1 p 1, mille kohaselt peavad korteriomanikud kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomaniku tegevus väljub tavakasutuse raamest eelkõige juhul, kui sellega rikutakse teiste korteriomanike õigusi (vt nt RKTKm 30.01.2019, 2-17-11887/61, p 15). Igal juhul ei ole tavakasutusega seega tegemist olukorras, kus välistatakse korteriomaniku seadusest tulenev õigus kaasomandi eset (otstarbe kohaselt) kasutada (KrtS § 30 lg 1 p 2; AÕS § 72 lg 3). Riigikohus on tsiviilasjas nr xxxx 21.02.2024 määruse p-des 13.3 ja 13.4 selgitanud, et korteriomanikud võivad kaasomandi eseme kasutamist täpsustada, kuid ka sel juhul on tavakasutusega tegemist üksnes juhul, kui sellega tagatakse korteriomanike võrdne kohtlemine. Ka sõidukite parkimise korraldamine kaasomandi esemel ei ole tingimata küsimus, mida korteriomanikud saavad otsustada üksnes kokkuleppel. Teenusepakkujaga lepingu sõlmimine kaasomandi esemeks oleval parkimisalal parkimise korraldamiseks on tavapärase valitsemise küsimus, mille üle saavad korteriomanikud otsustada üldkoosolekul häälteenamuse alusel (KrtS § 35 lg 1). Muu hulgas saab tavapärase valitsemise raames täpsustada parkimisala
kasutamise korda, et lihtsustada parkimist korraldava teenusepakkuja tööd, kehtestades nt parkimiskaartide süsteemi parkimisala kasutusõiguse (korteriomaniku staatuse) tõendamiseks. Viimase tõendamata jätmine ei välista siiski korteriomaniku seadusest tulenevat õigust parkimisala kasutada ega anna alust järeldada korteriomaniku tahet teenusepakkujaga parkimislepingu sõlmimiseks. Selleks, et seada korteriomaniku õigus parkimisala kasutamiseks sõltuvusse parkimiskaardi olemasolust, on vaja korteriomanike kokkulepet. Juhul kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine (vt RKTKm 01.06.2022, 2-19-16450/58, p 15).
24.Kuigi kohus on hagejale tõendamiskoormist selgitanud (dtl 133), ei ole antud juhul hageja tõendanud, et korteriomanikud oleksid kokku leppinud, et korteriomaniku õigus parkimisala kasutamiseks viiakse sõltuvusse parkimiskaardi olemasolust. Kuna hageja ei ole tõendanud, et korteriomanikul on õigus parkimisala kasutada üksnes parkimiskaardi olemasolul, ei saanud kohtu hinnangul ka kehtestada parkimistingimusi selliselt, et parkida saab vaid korteriühistu väljastatud lubade alusel, mistõttu sai kinnisasjal parkimisel lähtuda KrtS-s kaasomandi kasutamise kohta sätestatust.
25.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et nõude rahuldamise eeldused on täitmata. Kuna kostjal oli õigus parkimisala kasutada ilma parkimisloata ja kohtule ei ole tõendatud, et nimetatud parkimisalal parkimise korraldamise üleandmiseks hagejale on sõlmitud korteriomanike kokkulepe, mille kohaselt on lubatud parkida vaid korteriühistu poolt väljastatud parkimisloa alusel, puudub hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Sellest tulenevalt ei saa kohus analüüsida ka lepingu rikkumist ega leppetrahvinõuet, sh 05.11.2019 esitatud leppetrahvinõude nr 20440009185 aegumist ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja on 09.10.2023 ja 28.02.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud menetluskulusid kokku 8 tunni ja 15 minuti ulatuses summas 742,50 eurot (km/ta). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot (km/ta). Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud nii lepingulise esindaja ajakulu kui ka tunnitasu osas. Kuigi kostja on esitanud menetluskulud käibemaksuta ja kostja on füüsiline isik, on kostja taotlenud hagejalt välja mõista menetluskuluna 742,50 eurot, määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 742,50 eurot ja mõistab taotletud ulatuses kostja menetluskulud hagejalt välja. Kohus rahuldab ka kostja taotluse ja mõistab hagejal kostja kasuks välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
28.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kädi Vaker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.