Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

MAAKOHTU MÄÄRUS

korteris toimiv ahiküte. Kuna X kõikides korterites on ahiküte, ei ole hoones ühist küttesüsteemi. Puudutatud isiku korteris asuva ahju eemaldamine ja õhksoojuspumba paigaldamine ei ole käsitatav ühise küttesüsteemi olulise muutmisena AÕS § 74 lg 1 mõttes, milleks oleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Kuna puudutatud isiku korteris asus küttekolle, mis oli varem põhjustanud tulekahju ja oli teistele korteritele tuleohtlik, on õhksoojuspumba paigaldamine käsitatav KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud olukorrana. Ei ole tõendatud, et puudutatud isik tekitas või tekitaks õhksoojuspumba paigaldamisega hoonele kahju või kahjustaks kaasomanike huve muul viisil (AÕS § 72 lg 5). Samuti ei ole tõendatud, et tehtud muudatused on mõjutanud kaasomandis oleva seina ja maapinna majanduslikku otstarvet ja oluliselt on rikutud teiste korteriomanike valdamis- ja kasutusõigust. Õhksoojuspumba paigaldamise eelprojektist ja fotodelt nähtub, et õhksoojuspumba siseseade on paigaldatud elutoa seinale ning välisseade on paigaldatud maapinnale seinast 600 mm kaugusele ja varjestatud puidust restiga. Fassaaditööde käigus freesitakse õhksoojuspumba torustik ja juhtmestik fassaadi sisse. Tõenditest nähtub, et õhksoojuspump ei võta ära kasulikku hoovi ega majaseina pinda ning võimaldab korteriomanikel kasutada nii maad kui ka välisseina senise korra järgi. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kirjast nähtub, et elamu ei asu miljööväärtuslikul alal ja seega ei kohaldu sellele miljööväärtuslikele hoonetele esitatavad nõuded (nt keeld paigaldada elamu tänavapoolsele fassaadile õhksoojuspumba välisseadmeid). Õhksoojuspump on paigaldatud ehitus- ja ohutusnõuete kohaselt ning sellest ei tulene kahjulikke norme ületavaid mõjutusi. Samuti on peale avaldajate olnud õhksoojuspumba paigaldamisega nõus kõik ülejäänud X korteriomanikud. Teades küttesüsteemide halvast olukorrast enda korteris, on puudutatud isik käitunud heas usus ja kõigi majaelanike ohutuse huvides. Korteris on küte esmavajadus ja puudutatud isik on valinud lahenduse, mis arvestab maksimaalselt kehtivate tuleohutuse standarditega ja häirib visuaalselt minimaalselt.

MÄÄRUSKAEBUS

õues 50 dB. Ehitusprojektis on märgitud, et õhksoojuspump reguleeritakse selliselt, et see ei ületaks määrusega nr 42 kehtestatud mürataset. Arusaamatu on avaldajate väide, et õhksoojuspumbast tulenev normikohane müra takistab reguleerimast loomulikku õhuvahetust avaldajate korteris ja lahtise akna korral magamist. Õhksoojuspumpa kasutatakse talvise kütteseadmena, mil lahtise aknaga ei magata, ning suvel on õhksoojuspump välja lülitatud. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS ASJA ESMASEL LÄBIVAATAMISEL

RIIGIKOHTU MÄÄRUS

Kohtud rikkusid avaldajate AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud nõuet lahendades TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevat uurimisprintsiipi. Kuigi avaldajad tuginesid avalduses õhksoojuspumba ülemäärasele ja häirivale mürale ja vibratsioonile, ei selgitanud maakohus avaldajatele selle väite tõendamise kohustust TsMS § 230 lg 1 ja § 477 lg 1 ja lg 7 teise lause järgi. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

Mõõtmiskatsete kohta tõendite esitamata jätmist ei õigusta ka väidetavat ebasobivad ilmastikutingimused. Tähtaeg müra ja vibratsiooni mõõtmiseks anti talvekuul (veebruaris). Järelikult esines ka tähtaja jooksul külmasid ilmasid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.