15. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-145688
Tsiviilasi / hagi ese
AB "Lietuvos draudimas" hagiavaldus O A (A) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
2282,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
AB "Lietuvos draudimas" (välisriigi registrikood 110051834, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829, aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Lepinguline esindaja Arvi Luhakooder
Kostja
O A (isikukood xxx, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista O Alt (A, isikukood xxx) AB "Lietuvos draudimas" (välisriigi registrikood 110051834, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829) kasuks 2039 (kaks tuhat kolmkümmend üheksa) eurot ja 96 (üheksakümmend kuus) senti.
3.Välja mõista O Alt (A, isikukood xxx) AB "Lietuvos draudimas" (välisriigi registrikood 110051834, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829) kasuks viivis põhinõude 2021 (kaks tuhat kakskümmend üks) eurot ja 34 (kolmkümmend neli) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2002 (kaks tuhat kaks) eurot ja 72 (seitsekümmend kaks) senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud O A (A, isikukood xxx) kanda.
5.Välja mõista O Alt (A, isikukood xxx) AB "Lietuvos draudimas" (välisriigi registrikood 110051834, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829) kasuks riigilõiv 350 (kolmsada viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 370 (kolmsada seitsekümmend) eurot.
6.Välja mõista O Alt (A, isikukood xxx) AB "Lietuvos draudimas" (välisriigi registrikood 110051834, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829) kasuks viivis menetluskulude 720 (seitsesada kakskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse
§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 720 (seitsesada kakskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 15.08.2023 toimus Tallinnas Madala-Kari-Sõle ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid sõidukid VOLVO V40 registreerimismärgiga xxx, mida juhtis K A, ning TOYOTA AURIS registreerimismärgiga xxx, mida juhtis J K, kus sõiduauto VOLVO V40 sõitis otsa sõidukile TOYOTA AURIS (dtl 22). Pooled ei vaidle liiklusõnnetuse toimumise üle, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
2.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et sõiduki TOYOTA AURIS omanikule tekitati liiklusõnnetusega kahju 4041,67 eurot. Kohus leiab, et kahju suurus on tõendatud Elke Mustamäe AS-i 20.10.2023 kalkulatsiooniga xxx-01 ja fotodega (dtl-d 37-58) ning 29.09.2023 arvega 485582 (dtl 59). Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1057 mõistes on tekitatud sõiduki TOYOTA AURIS omanikule sõiduauto VOLVO V40 käitamisega kahju, mistõttu oli liiklusõnnetuse puhul tegemist kindlustusjuhtumiga liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 8 lg 1 mõistes.
3.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja on hüvitanud tekitatud kahju osaliselt. Kohus leiab, et sõiduauto remondikulude kandmine 2021,34 euro ulatuses on tõendatud 06.10.2023 maksekorraldusega nr 11244783, millest nähtuvalt tasus hageja sõiduki remondi teostanud Elke Mustamäe AS-ile 2021,34 eurot (dtl 60).
4.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja oli 15.08.2023 seisuga sõiduauto VOLVO V40 registreerimismärgiga xxx liiklusregistrisse kantud omanik (dtl 23). Pooled selle üle ei vaidle, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
2 (5)
LKindlS § 7 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Hageja oli 15.08.2023 seisuga kantud sõiduauto VOLVO V40 omanikuna liiklusregistrisse ning oli seetõttu kindlustuskohustusega isik.
5.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et sõiduauto VOLVO V40 registreerimismärgiga xxx kindlustamiseks oli sõlmitud hagejaga liikluskindlustusleping ning poliisi kehtivuse lõpp oli 15.06.2023. Pooled selle üle ei vaidle, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et sõiduautol VOLVO V40 registreerimismärgiga xxx puudus 15.08.2023 seisuga kehtiv liikluskindlustusleping. Pooled selle üle ei vaidle, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et 15.08.2023 seisuga oli kindlustuslepingu lõppemisest möödunud vähem kui 12 kuud. LKindlS § 3 lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus). Kohus leiab, et kuivõrd liikluskindlustus lõppes 15.06.2023 ning pärast liikluskindlustuslepingu sõlmimist uut liikluskindlustuslepingut ei sõlmitud, ei tohtinud sõiduautot VOLVO V40 registreerimismärgiga xxx alates 16.06.2023 liikluses kasutada. Sõiduautot VOLVO V40 ei tohtinud liikluses kasutada ka 15.08.2023.
6.LKindlS § 55 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Kohus tuvastas eelnevalt, et sõiduautoga VOLVO V40 registreerimismärgiga xxx ei peetud 15.08.2023 kinni liikluses osalemise keelust ning leidis aset kindlustusjuhtum, millest tingitud kahju 2021,34 eurot on hageja kolmandale isikule hüvitanud. Kuivõrd kindlustuslepingu lõppemisest oli kindlustusjuhtumi toimumise ajaks möödas vähem kui 12 kuud, on hagejal õigus nõuda kahjuhüvitise tasumist kindlustuskohustuse täitmise eest vastutavalt isikult, kelleks oli kostja. Kostja on leidnud, et temalt kahjuhüvitise nõudmine on ebaõiglane, sest liiklusõnnetuses sõiduautoga VOLVO V40 registreerimismärgiga xxx osalenud juht K A, kes sõiduauto võttis omavoliliselt, on oma süüd tunnistanud. Kostja on leidnud, et ta ei ole juhtunus süüdi. LKindlS § 55 sätestatud eelduste esinemisel tekib kindlustusandja ja kindlustuskohustusega isiku vahel käendusega sarnane võlasuhe. Kindlustusandja tagasinõude eeldusteks LKindlS § 55 järgi on liikluses osalemise keelu rikkumine, kindlustusjuhtum ning kindlustuslepingu lõppemine 12 kuu jooksul enne kindlustusjuhtumi toimumist. LKindlS § 55 ei sätesta tagasinõude eeldusena kindlustuskohustusega isiku süüd liikluses osalemise keelu rikkumise eest. Eeltoodut arvestades ei välista LKindlS § 55 alusel kindlustusandja tagasinõude tekkimist see, et kindlustuskohustusega isikul puudub VÕS § 104 mõistes süü liikluses osalemise keelu rikkumise eest. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 2021,34 eurot tasumist.
7.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta esitas kostjale 23.10.2023 kahjunõude, milles andis kostjale tähtaja nõude täitmiseks kuni 06.11.2023. Kahjunõude saatmine on tõendatud hageja esindaja Arvi Luhakoodri 06.11.2023 e-kirjaga, mis on saadetud kostja e-postiaadressile xxx (dtl-d 61-87). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on nõudekirja kätte saanud, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohus leiab, et tähtaeg 14 päeva alates nõudekirja saatmisest 23.10.2023 on täitmiseks mõistlikult vajalik aeg. Seetõttu on nõue sissnõutav alates 07.11.2023. Kuivõrd hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, rahuldab kohus hagiavalduse hüvitise tasumise nõudes. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2021,34 eurot. 3 (5)
8.Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt 2021,34 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise 18,62 eurot tasumist, mis on arvestatud ajavahemiku 07.11.2023 kuni 04.12.2023 eest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja 2021,34 euro tasumise nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 07.11.2023. Seega on hagejal õigus nõuda ajavahemiku 07.11.2023 kuni 04.12.2023 eest viivise tasumist. Hageja esitatud viivisenõue vastab viivitatud päevade arvule ning VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäärale. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et poolte vahel on kokkulepe viivise tasumise kohustuse puudumise kohta. Seetõttu on hagiavaldus viivise tasumise nõudes põhjendatud. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 18,62 eurot.
9.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhinõude 2021,34 eurot tasumata osalt alates hagi esitamise ajast 05.12.2023. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 2021,34 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 05.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 2002,72 eurot.
10.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
12.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 350 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 350 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema.
13.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 120 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli 3 tundi 5 minutit (3,083 tundi). Hageja nõuab lepingulise esindaja kulu 370 eurot hüvitamist. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vältimatult vajalikud toimingud hageja nõudele kohtus õiguskaitse saamiseks. Asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul ajakulu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamiseks ning esitamiseks, hageja kohtuistungil esitamiseks maksimaalselt neli tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi 5 minutit on põhjendatud ja vajalik ajakulu.
4 (5)
Hagejale esitatud arvest nähtuvalt on kokkulepitud lepingulise esindaja tasu suuruseks 120 eurot tunnis. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 370 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 3,083 tundi x tunnitasu 120 eurot = 370 eurot).
14.Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja kohtukulud riigilõiv 350 eurot ja kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulu 370 eurot.
15.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 720 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.