Hageja: OK Incure OÜ, registrikood: 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Aap Kulik, e-posti aadress: xxx Kostja: S. S., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata Lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista S. S.lt OK Incure OÜ kasuks Esto AS ja S. S. vahel 06.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingute nr 458411467211 ja 782011467565 alusel tekkinud põhivõlgnevus 2152 eurot, intressivõlgnevus 13,42 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 42,98 eurot ning sissenõudmiskulu 35 eurot.
3.Jätta OK Incure OÜ hagi S. S. vastu intressivõlgnevuse 153,02 euro, lepingu haldustasude 23,20 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 104,35 euro nõuetes rahuldamata.
Välja mõista S. S.lt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud summas 359,96 eurot.
6.Välja mõista S. S.lt OK Incure OÜ kasuks menetluskuludelt 359,96 eurolt viivis VÕS § 113 lgs 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
7.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1.Esto AS ja kostja sõlmisid 06.12.2022 järelmaksulepingu nr 458411467211 kauba soetamiseks maksumusega 1490 eurot. Krediidisumma väljamakse teostati müüjale 06.12.2022. Lepingu II ptk põhitingimustes leppisid pooled kokku, et intressimäär on 11,90% aastas, krediidi kogukuluga 2567,78 eurot. Krediidi kulukuse määraks kujunes 26,73% aastas. Lepingu II ptk põhitingimuste ja lepingule lisatud Tarbijakrediidi Teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt võeti kulukuse määra arvutamisel arvesse kõik teadaolevad kulud, sealhulgas intressikulu ja ülejäänud krediidiga seotud kulud, mida kostja oli kohustatud maksma: krediidisumma 1490 eurot, aastane intressimäär 11.90%, igakuine haldustasu 2.90 eurot, ühekordne lepingutasu 0 eurot. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 kaasneb viivis maksetega hilinemisega, intressimääraga samas määras või seadusjärgses määras kui see on kõrgem. Intressimäär on lepingu kohaselt 11,90% aastas ehk 0,03% päevas, seega ka viivisemäär on 11,90% aastas ehk 0,03% päevas. Lepingu põhitingimuste tingimuste punktist 2 tulenevalt, on igakuise osamakse suuruseks 42,80 eurot, 60 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.12.2027. Kostja ei ole teostanud ühtegi tagasimakset. Kostja ja Esto AS sõlmisid 06.12.2022 järelmaksulepingu nr 782011467565 kauba soetamiseks maksumusega 662 eurot. Krediidisumma väljamakse teostati müüjale 06.12.2022. Lepingu ptk II põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 11,9% aastas, krediidi kogukuluga 1122,87 eurot. Krediidi kulukuse määraks kujunes 32,97% aastas. Lepingu II ptk põhitingimuste ja lepingule lisatud Tarbijakrediidi Tebelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt võetakse kulukuse määra arvutamisel arvesse kõik teadaolevad kulud, sealhulgas intressikulu ja ülejäänud krediidiga seotud kulud, mida kostja oli kohustatud maksma: krediidisumma 662 eurot, aastane intressimäär 11,90%, igakuine haldustasu 2.90 eurot, ühekordne lepingutasu 0 eurot. Tulenevalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud), kaasneb viivis maksetega hilinemisega, intressimääraga samas määras või seadusjärgses määras kui see on kõrgem. Intressimäär on lepingu kohaselt 11,9% aastas ehk 0,03% päevas, seega ka viivisemäär on 11,9% aastas ehk 0.03% päevas. Lepingu põhitingimuste punktist II tulenevalt, on igakuise osamakse suuruseks 23,39 eurot, 48 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga
15.kuupäev, tasumise lõpptähtpäevaga 15.12.2026. Kostja tagasimakseid ei ole teostanud. Kostjat hoiatati 03.04.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingute sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile: xxx saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, so 17.04.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et Esto AS käsitleb teadet lepingute ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse lepingud ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Samuti teavitati teates, et krediidiandjal on võimalik nõue loovutada inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd ühtegi tagasimakset ei teostatud, siis oli kostja mõlema
krediidilepingu raames alates jaanuarist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.01.2023, 15.02.2023, 15.03.2023, osamaksete tasumisega. Krediidiandja ütles 17.04.2023 ülesütlemisavaldusega lepingud üles ning nõudis kostjalt lepingute raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Krediidilepingust nr 782011467565 tulenevad nõuded: põhivõlgnevus on 662 eurot (väljastatud krediit summas 662 eurot – tagasimaksed puuduvad). Kuna kostja jäi võlgnevusse alates 15.01.2023 intressi osamakse tasumisega, palus hageja kostjalt välja mõista lepingust tulenevad tasumata graafikujärgsed intressi osamaksed perioodil 15.01.2023-15.04.2023 kokku summas 50,88 eurot (intressivõlgnevus on kujunenud järgnevalt: 15.01.2023 13,13 eurot; 15.02.2023 12,86 eurot; 15.03.2023 12,58 eurot 15.04.2023 12,31 eurot, kokku summas 50,88 eurot). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 45,32 eurot (so lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 18.04.2023 kuni hagi esitamise päevani 13.11.2023, viivisemäär 11,90%, põhinõudelt 662 eurolt, viivisesumma 45,32 eurot). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 ja maksegraafikust tulenevalt kohustus kostja igakuiselt tasuma lepingu haldustasu summas 2,90 eurot. Lepingu haldustasu katteks ei ole laekumisi toimunud. Tasumata haldustasu on summas 11,60 eurot (4 x 2,90 eurot, st 15.01.2023, 15.02.2023, 15.03.2023, 15.04.2023 eest). Krediidilepingust nr 458411467211 tulenevad nõuded: põhivõlgnevus 1490 eurot, intressivõlgnevus 115,56 eurot (intressivõlgnevus on kujunenud järgnevalt: 15.01.2023 29,63 eurot; 15.02.2023 29,14 eurot; 15.03.2023 28,64 eurot; 15.04.2023 28,15 eurot, kokku summas 115,56 eurot); sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 102,01 eurot (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 18.04.2023 kuni hagi esitamiseni 13.11.2023, viivisemäär 11,90% aastas, põhinõudelt 1490 eurolt, viivisesumma 102,01 eurot). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 ja maksegraafiku kohaselt kohustus kostja igakuiselt tasuma lepingu haldustasu summas 2,90 eurot. Lepingu haldustasu katteks ei ole laekumisi toimunud. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata haldustasu summas 11,60 eurot (4 x 2,90 eurot, 15.01.2023, 15.01.2023, 15.02.2023, 15.03.2023 eest). Tarbijakrediidi teabelehe punktist 3 tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Hageja tugines sissenõudmiskulude nõudmisel VÕS § 1132 lg 2 p 3 ning sissenõudmiskulud on 35 eurot (e-posti ja posti teel edastatud nõudekirjad kostjale: 08.05.2023 25 eurot, 23.05.2023 5 eurot, 05.06.2023 5 eurot. Hageja edastas kostjale 08.05.2023 teate, milles teavitas kostjat sõlmitud lepingutest tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Esto AS, kui krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluse, MTA registriväljavõtte, E-krediidiinfo, taust.ee ja rahvastikuregistri väljavõtete alusel. Kostja laenutaotluse järgi oli tema sissetulek 800 eurot kuus ja finantskohustuste suuruseks oli 200 eurot, MTA andmetel oli kostja nelja viimase kuu keskmiseks sissetulekuks 1000 eurot. Krediidiandja võttis hindamisel arvesse kostja mõistlikult hinnatavaid majandamiskulusid määras 215,30 eurot. Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja krediidid vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Hageja palus kostjalt välja mõista järgmised nõuded: Lepingust nr 458411467211 tulenevalt põhivõlgnevus 1490 eurot, intressivõlgnevus 115,56 eurot, viivisevõlgnevus 102,01 eurot, haldustasu 11,60 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot; krediidilepingust nr 782011467565 tulenevalt põhivõlgnevus 662 eurot, intressivõlgnevus 50,88 eurot, viivisevõlgnevus 45,32 eurot, haldustasu 11,60 eurot. Kostja vastuväited
2.20.11.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 07.12.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 21.12.2023 hagile vastanud.
Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid
igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 20.11.2023 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16). 5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega. 6.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-129677 OK Incure OÜ hagi S. S. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista järgmised nõuded: lepingust nr 458411467211 tulenevalt põhivõlgnevus 1490 eurot, intressivõlgnevus 115,56 eurot, viivisevõlgnevus 102,01 eurot, haldustasu 11,60 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot; krediidilepingust nr 782011467565 tulenevalt põhivõlgnevus 662 eurot, intressivõlgnevus 50,88 eurot, viivisevõlgnevus 45,32 eurot, haldustasu 11,60 eurot.
7.20.11.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 07.12.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 21.12.2023 hagile vastanud. Pärnu Maakohtu 24.10.2023 kohtumäärusest nähtuvalt on kostjale püütud menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt: 31.07.2023, 03.08.2023, 08.08.2023, 10.08.2023 ja 06.10.2023 e-posti aadressile: xxx, xxx, xxx, xxx, tagastatud, puudub vastus; 10.08.2023, 06.10.2023 postiaadressile (so kostja registrijärgne elukoha aadress) xxx, tagastatud hoiutähtaja möödumisel/ tagastatud, kuna kostja ei ela antud aadressil; menetlusdokumendid on 17.10.2023 kohtutäituri Andrei Krek poolt kättetoimetamise võimatuse tõttu tagastatud, täituri teate kohaselt viibib kostja Vene Föderatsioonis ja Eestisse tagasituleku aeg ei ole teada; töötamise registri andmetel ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale menetlusdokumente tööandja vahendusel kätte toimetada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule kostja elu- ja viibimiskoht teada. Seega eeldused käesoleva otsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. 8.Hageja nõuded tulenevad kostja Esto AS vahel 06.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingutest nr 458411467211 ja 782011467565. Kuna Esto AS sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on
krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“.
10.25.10.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingute sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. 11.Hageja on kostja krediidivõimelisuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas esitanud kohtule hagi lisad 6 ja 8 (süsteemiväljavõtted mõlema lepingu osas). Hagis toodud selgituste kohaselt on Esto AS (krediidiandja) kostja krediidivõimelisust hinnanud MTA-st, E-krediidiinfost, taust.ee, rahvastikuregistrist saadud andmete ja kostja laenutaotluse alusel. Kostja laenutaotluses kajastuvalt oli kostja igakuise sissetuleku suuruseks 800 eurot, MTA andmetel 1000 eurot ja krediidiandja määras ise kostja mõistlikeks majandamiskuludeks 215,30 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduses toodud selgitused, hagi lisades 6 ja 8 esitatud süsteemiväljavõtted ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingute sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt
nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud (VÕS § 4034 lg 6).
12.06.12.2022 järelmaksulepingust nr 458411467211 ja nr 782011467565 oli kaupade maksumusteks (krediidisummadeks) 1490+662=2152 eurot. Vaidlust ei ole selles, et krediidilepingud öeldi erakorraliselt üles 17.04.2023 (kostja oli viivituses 3 osamaksega, so 15.01.2023, 15.02.2023 ja 15.03.2023 ning krediidiandja andis kostjale 14 päevase täiendava tähtaja lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks) ja viidatud lepingutest tulenevad nõuded loovutati 08.05.2023 hagejale. Hagiavalduses toodult järelmaksulepingute nr 458411467211 ja nr 782011467565 katteks kostja tagasimakseid teinud ei ole. Kuivõrd kostja on eelmärgitud järelmaksulepinguid nr 458411467211 ja nr 782011467565 VÕS § 76 tähenduses rikkunud, siis on hageja põhinõue 2152 eurot põhjendatud. 13.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ja intressikalkulaator.ee kohaselt on ajavahemikul krediidilepingust nr 782011467565 tulenev intressivõlgnevus on põhjendatud summas 4,13 eurot (periood 15.01.2023-15.04.2023, põhinõudelt 662 eurolt) ja kohus jätab hageja intressivõlgnevuse 46,75 eurot rahuldamata (50,88-4,13=46,75 eurot). Krediidilepingust nr 458411467211 tulenev intressivõlgnevus on põhjendatud summas 9,29 eurot (periood 15.01.2023 kuni 15.04.2023, põhinõudelt 1490 eurolt). Kohus jätab intressivõlgnevuse 106,27 eurot rahuldamata (115,569,29=106,27 eurot). Kokkuvõtvalt jätab kohus intressivõlgnevuse kogusummas 153,02 euro ulatuses rahuldamata (106,27+46,75=153,02 eurot). Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (so lepingutasu, haldustasu). Kohus jätab VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt rahuldamata hagiavalduses esitatud haldustasud 23,20 eurot (11,60+11,60=23,20 eurot) rahuldamata.
14.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist järelmaksulepingutes kokkulepitult intressimääras, so 11,90% aastas. Järelmaksulepingute nr 458411467211 ja nr 782011467565 alusel tekkinud
sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on (intressikalkulaator.ee kasutades; so seadusjärgses intressimääras) põhjendatud summas 29,76 + 13,22=42,98 eurot (põhinõudelt 1490 eurolt, periood 18.04.2023 kuni 13.11.2023, viivisesumma 29,76 eurot; põhinõudelt 662 eurolt, periood 18.04.2023 kuni 13.11.2023, viivisesumma 13,22 eurot). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 104,35 eurot jääb rahuldamata (45,32+102,01=147,33 -42,98=104,35 eurot).
15.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Antud juhul on haginõue üle 1000 euro, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista kolme (so pärast lepingute ülesütlemist) saadetud meeldetuletuskirja (08.05.202325 eurot, 23.05.2023 – 5 eurot, 05.06.2023 – 5 eurot) eest sissenõudmiskulu summas 35 eurot. 16.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 06.12.2022 Esto AS ja S. S. vahel 06.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingute nr 458411467211 ja 782011467565 alusel tekkinud põhivõlgnevuse 2152 eurot, intressivõlgnevuse 13,42 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 42,98 eurot ning sissenõudmiskulu 35 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagi intressivõlgnevuse 153,02 euro, lepingu haldustasude nõude 23,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 104,35 eurot. 17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 405 eurot (sh riigilõiv 385 eurot, kohtutäituri tasu, so asja läbivaatamise kulu 20 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 11,12% ulatuses ja kostja kanda 88,88 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 359,96 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.