Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

järgmiste lausete või lausekatkendite avaldamine:

sugulase asemele.”;

Lxxxxxxxx mind enam oma patsiendiks ei soovi ja otsigu ma omale uus arst”;

lakkamatult internetis varjunime alt sõimab.“;

mina vahepeal suitsul käisin, oli neil juba üks ring vahele tehtud.“ ;

ajal elas küll õllesaali vastas, aga ikka pidi endale takso järele kutsuma, sest ei suutnud ise koju roomata”;

ka saata v?“ ja „Hea, et järjekordselt sea.. ei saadetud”;

miitingul oleks temast küll kõvasti kasu olnud, sest sellist seakisa ei suuda keegi teine tekitada”.

HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

Kohustada Uxxx Pxxxxxxx korraldama oma kulul Tartu Postimees (Postimees Grupp AS) paberväljaandes järgmise sisuga ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate avaldamine:

EBAÕIGEID VÄITEID ÜMBERLÜKKAV TEADE

18.07.2020 on avaldatud raamat „Uuno Kivilinnast. Ei jäta joomata“, mis sisaldas järgnevaid ebaõigeid väiteid: -

Mxxxxx Pxxxxx keeldus teenindamast patsienti UxxxxPxxxxx ja palus tal otsida uus perearst; MxxxxxxPxxxxx vallandati töölt; Mxxxxx Lxxxxxx tarvitab ülemääraselt alkoholi; Mxxxxx Lxxxxxx avaldas UxxxxPxxxxx kohta Internetis anonüümselt kommentaare.

1.2 Punktis 1.1 märgitud ümberlükkamise teade peab olema avaldatud ilma lisamaterjalideta, kommentaarideta, täiendusteta vmt ühe kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest must-valge kuulutusena Tartu Postimees paberlehes, rubriigis „teated“ musta raami sees. Juhul, kui kostja ei avalda teadet ettenähtud tähtajaks, on Mxxxxx Pxxxxxxxxja Mxxxxx Lxxxxxxx õigus teade avaldada ise Uxxx Pxxxxx kulul. 1.3 Mõista UxxxxPxxxxxxxx Mxxxxx Pxxxxxx kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas kohtu poolt määratud ulatuses. Määrata kindlaks, et Uxxx Pxxxxx kohustub tasuma Mxxxxx Pxxxxxxxx viivist täitmata rahaliselt kohustuselt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduses § 113 lg 1 sätestatud määras. 1.4 Mõista UxxxxPxxxxxxxx Mxxxxx Lxxxxxx kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt määratud ulatuses. Määrata kindlaks, et Uxxx Pxxxxx kohustub tasuma Mxxxxx Lxxxxxxxx viivist täitmata rahaliselt kohustuselt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduses § 113 lg 1 sätestatud määras. 1.5 Kohustada Uxxx Pxxxxxxt andma Tallinna Keskraamatukogule, Tartu Linnaraamatukogule, Tartu Ülikooli Raamatukogule ja Eesti Rahvusraamatukogule järgmise sisuga tahteavaldus ja asendada see kohtulahendiga: „Käesolevaga teatan raamatu „Uuno Kivilinnast. Ei jäta joomata“ autorina, et teos sisaldab ebaõigeid väiteid Mxxxxx Pxxxxxx ja Mxxxxx Lxxxxxx kohta. Seoses sellega palun lõpetada teose laenutamine, st kättesaadavaks tegemine ja avalikustamine kolmandatele isikutele (avalikkusele).“ 1.6 Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks punktis nr 1.5 esitatud nõuet rahuldada, alternatiivselt kohustada Uxxx Pxxxxxxt andma Tallinna Keskraamatukogule, Tartu Linnaraamatukogule, Tartu Ülikooli Raamatukogule ja Eesti Rahvusraamatukogule järgmise sisuga tahteavaldus ja asendada see kohtulahendiga: „Käesolevaga teatan raamatu „Uxxx Kivilinnast. Ei jäta joomata “ autorina, et teos sisaldab ebaõigeid väiteid Mxxxxx xxxxxx ja Mxxxxx xxxxxxx kohta. Seoses sellega luban teose laenutamise, st kättesaadavaks tegemise kolmandatele isikutele (avalikkusele) üksnes koos järgneva õiendiga: „Raamat „Uuno Kivilinnast. Ei jäta joomata“ sisaldab järgnevaid ebaõigeid väiteid: - Mxxxxx Pxxxxx keeldus teenindamast patsienti xxxx Pxxxxx ja palus tal otsida uus perearst; - Mxxxxe Pxxxxx vallandati töölt; - Mxxxxx Lxxxxxx tarvitab ülemääraselt alkoholi; - MxxxxxxLxxxxxu avaldas Uxxx Pxxxxx kohta Internetis anonüümselt kommentaare.“

Õiend peab olema paigutatud laenutatava eksemplari sisekaanele statsionaarselt.“ 1.7 Kohustada Uxxx Pxxxxxxt andma raamatukauplusele Rahva Raamat järgmise sisuga tahteavaldus ja asendada see kohtulahendiga: “Käesolevaga teatan raamatu „Uuno Kivilinnast. Ei jäta joomata“ autorina, et teos sisaldab ebaõigeid väiteid Mxxxxx Pxxxxx ja Mxxxxx Lxxxxxx kohta. Seoses sellega palun lõpetada teose müük ja selle avaldamine, sh kõik raamatuga seotud reklaamtekstide ja muu info avaldamine internetis, lõpetada.“ 1.8 Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks punktis nr 1.7 esitatud nõuet rahuldada, alternatiivselt kohustada UxxxxPxxxxxxx andma raamatukauplusele Rahva Raamat järgmise sisuga tahteavaldus ja asendada see kohtulahendiga: „Käesolevaga teatan raamatu „Uuno Kivilinnast. Ei jäta joomata“ autorina, et teos sisaldab ebaõigeid väiteid Mxxxxx Pxxxxx ja Mxxxxx Lxxxxxx kohta. Seoses sellega palun lisada kõikidele raamatuga seotud reklaamtekstidele ja müügikuulutustele nii Internetis kui paberkandjatel järgmine õiend : „Raamat „Uuno Kivilinnast. Ei jäta joomata“, sisaldab järgnevaid ebaõigeid väiteid: - Mxxxxx Pxxxxx keeldus teenindamast patsienti UxxxxPxxxxx ja palus tal otsida uus perearst; - Mxxxxx Pxxxxx vallandati töölt; - Mxxxxx Lxxxxxx tarvitab ülemääraselt alkoholi; - MxxxxxxLxxxxxx avaldas UxxxxPxxxxx kohta Internetis anonüümselt kommentaare.“ 1.9 Keelata Uxxx Pxxxxxxx Mxxxxx Lxxxxxx ja Mxxxxx Pxxxxxx au teotamine tulevikus mistahes viisil, sh Mxxxxx Pxxxxx ja Mxxxxx Lxxxxxx nime avaldamisega, eraeluliste detailide avaldamisega, ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ja ebaõigete faktiväidete avaldamisega. Sealhulgas keelata teose „Uuno Kivilinnast. Ei jäta joomata“ kordustrükk kujul, millega rikutakse Mxxxxx Lxxxxxx ja MxxxxxxPxxxxx isiklikke õigusi käesolevas tsiviilasjas tuvastatud viisil. Hagiavalduse kohaselt 18.07.2020 avaldas kostja raamatu “Uuno Kivilinnast. Ei jäta joomata”. Raamatus on korduvalt esitatud eraelulisi detaile hagejate kohta, sealjuures on avaldatud ebaõigeid ja au teotavaid andmeid. Kostja on hagejate isiklikke õigusi rikkunud nii ebaõigete faktiväidete kui ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega, samuti hagejate nime õigustamatu kasutamise ja eraelu puutumatusega. Kostja on raamatus avaldanud hagejate kohta ebaõige sisuga andmeid, luues seeläbi mõlemast hagejast äärmiselt negatiivse mulje. Kostja on avaldanud hageja I kohta raamatus järgmised ebaõige sisuga faktiväited: (i) „lasteaia juhataja lasi medõena töötava abikaasa kord töölt lahti ja võttis sugulase asemele.” (raamatu lk 66); (ii) “teatas minu pereõde Mxxxxx Pxxxxx,/.../et nemad koos perearst Kxxxxx Lxxxxxxxx mind enam oma patsiendiks ei soovi ja otsigu ma omale uus arst” (raamatu lk 81). Kostja jättis seega raamatus mulje, nagu oleks hageja I töölt vallandatud. Tegelikkuses ei ole hagejat I töökohalt vallandatud. Ebaõige faktiväide töölt vallandamise kohta loob avalikkusele eksitava mulje ja viitab asjaolule, justkui oleks hageja I rikkunud töösuhtest tulenevat kohustust või olnud muul põhjusel töökohale sobimatu. Sõna „vallandamine“ tähendab tavapärases käibes seda, et isikut sunnitu töölt lahkuma ning töösuhe lõppes tööandja algatusel. Hageja I ei soovi sellist kuvandit endale, kuivõrd ta on alati täitnud oma töökohustusi suure pühendumusega ning korrektselt. Lisaks loob kostja ebaõige mulje, et hageja I keeldus koos perearstiga kostjat kui enda patsienti teenindamast ning käskis kostjal otsida uus perearst. Mõlemad faktiväited hageja I kohta on ebaõiged ja kahjustavad hageja I

au. Tänaseks on hageja I töösuhe senise tööandja (perearsti) juures lõppenud ja hageja I sooviks osutada tulevikus erateenust hooldusõena või asuda taas tööle pereõena, kuid kardab, et temast avalikkusele loodud ebaõige kuvand seab kahtluse alla tema pädevuse ja professionaalsuse. Hageja II kohta on kostja avaldanud järgmised ebaõige sisuga faktiväited: (i) „Hoopis teisest puust on hea sõbra Jxxxx abikaasa Mxxxxx Lxxxxxx, kes mind lakkamatult internetis varjunime alt sõimab.“ (raamatu lk 78); (ii) „Viinapitsi taga oli Mxxxxx muidugi kibe käsi: kui kolmekesi koos võtsime ja mina vahepeal suitsul käisin, oli neil juba üks ring vahele tehtud.“ (raamatu lk 79); (iii) „Mxxxxx Lxxxxxx anonüümse veebikiusu stiilinäide“ (raamatu lk 79); (iv) “Teist varianti esindab näiteks endine joomakaslane Mxxxxx Lxxxxxx, kes omal ajal elas küll õllesaali vastas, aga ikka pidi endale takso järele kutsuma, sest ei suutnud ise koju roomata” (raamatu lk 146) Eeltoodust saab kolmas isik üheselt järeldada, et hageja II on internetis avaldanud kostja kohta kommentaare (sh ebakohaseid hinnanguid), kuigi seda pole kunagi toimunud. Hageja II ei ole isik, kes võtaks sõna Interneti kommentaariumides ega jäta sinna inimeste kohta halvustavaid kommentaare. Selline ebaõige väide võimaldab hageja II „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga, kuivõrd ühiskonnas on nn veebikius selgelt taunimisväärne. Lisaks, kostja väited selle kohta, et hageja II on kostja nn joomakaaslane on selgelt väärad ja loovad hagejast II ilmselgelt täiesti väära ettekujutuse. Sõna joomakaaslane tähendus tavapärases käibes viitab selgelt alkoholi liigtarvitamisele ja seda enam, et kostja on ise ennast nimetanud asotsiaaliks. Hageja II on töötanud sisuliselt elu aeg lasteaias ning sooviks ka nüüd, pensionile jäädes osutada lapsehoiuteenust, kuid kostja poolt avalikkusele avaldatud andmete põhjal jääb hagejast II väga väär mulje ning ilmselgelt ei sooviks keegi taolise kuvandiga isikut oma lapsele hoidjaks. Kostja poolt avaldatud ebaõiged faktiväited, on samaaegselt ka ebakohased väärtushinnangud. Kõnealused väited viitavad üheselt asjaolule, nagu oleks hageja II regulaarne alkoholitarvitaja, mh kostja nn joomakaaslane ja sellest luuakse mulje hagejast II kui sisuliselt asotsiaalsete (alkohooliku) kalduvustega isikust. Kostja on teotanud hageja I au mh seeläbi, et on kasutanud ebasündsat väljendusviisi. Hageja I kohta on kostja avaldanud: “Mis eriline kannataja see Mxxxxx nüüd ikka oli? Enam ei või oma naist sea..ttu ka saata v?“ ja „Hea, et järjekordselt sea.. ei saadetud” (raamatu lk 78). ning kasutanud otsesõnu ka alavääristavat hinnangut: „Uskumatu, et ma nii lolli naisega üle kahe aastakümne abielus olin. Teisalt, miitingul oleks temast küll kõvasti kasu olnud, sest sellist seakisa ei suuda keegi teine tekitada”. (raamatu lk 70). “ Seega hagejat I on kostja otsesõnu nimetanud lolliks, mille semantiline tähendus ilmselgelt on isikut alavääristav. Samuti on kostja märkinud nagu teeks hageja I „seakisa“, mis on samuti alavääristava eesmärgiga. Kostja viitab üheselt ka sellele, nagu oleks hageja I kasutanud kostja suhtes ebavulgaarseid väljendeid ja saatnud teda „sea...“. Sellist asja ei ole kunagi toimunud ja selline labane väljendusviis ei ole hagejale I omane. Hageja I ei ole labane ega rumal, milleks kostja on hageja I oma raamatus kujundanud. Kostja on selgelt tunginud mõlema hageja eraelu sfääri. Kostja on õigustamatult kasutanud hagejate nime, sealjuures jääb arusaamatuks, miks on kostja pidanud oluliseks mõlema hageja suhtes avaldada nende täisnime. Seeläbi on mõlemad hagejad selgelt identifitseeritavad mistahes kolmandale isikule. Hagejad ei soovi ennast kumbki seostada kostjaga ega ole kunagi andnud nõusolekut oma nime kasutamiseks raamatus. Samuti on kostja avaldanud mõlema hageja kohta eraelulisi detaile- nt mõlema hageja ametid ja töökohad, abikaasade nimed. Kumbki hageja ei ole avaliku elu tegelane ega esine mistahes õigustust, et hagejate eraelu sfääri kuuluvaid andmeid peaks avalikkusega jagama.

Raamatut müüakse raamatukaupluses Rahva Raamat. Raamat on kättesaadav ka raamatukogudes Tallinnas ja Tartus, sh Tartu Ülikooli raamatukogus ja Eesti Rahvusraamatukogus. Seega on kõnealune raamat tehtud üldsusele laialt kättesaadavaks. Kostja vastutab hagejate au teotamise eest. Vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Hagejatel on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 134 lg-te 2, 4 ja 5 alusel. Arvestades asjaolu, et kostja on pärast raamatuesitlust pöördunud ka Rahva Raamatu poole, et võimaldada raamatu lugemist veel suuremal hulgal inimestel, on kostja suhtumine ja käitumine hagejate suhtes äärmiselt negatiivne ning kostja on võtnud eesmärgiks ebaõigeid andmeid ja väärtushinnanguid sisaldava teose jõudmise võimalikult suure hulga inimesteni. Sealjuures ei ole kostja avaldanud vähimalgi määral kahetsust hagejatele tekitatud ülekohtu osas, vaid välja öelnud, et planeerib avaldada raamatus järje, milles laimab kostjaid veelgi tugevamalt. Hagejad on seisukohal, et kostjalt väljamõistetav kahjuhüvitis peab olema nii suur, et see mõjutaks kostjat edaspidi hagejate maine kahjustamisest hoiduma. Vastuseks kostja vastuväidetele leidsid hagejad, et tõenditest on üheselt selge, et kostja on teose autor. Hagejad esitasid 08.11.2023 menetlusdokumendis tõendi (veebikeskkonnas YouTube.com avaldatud video), milles kostja selgesõnaliselt avaldab, et on raamatu kirjutanud ja üldsusele avaldanud. Video 7ndal minutil (07:22) ütleb kostja: “Ma ei laima mitte kedagi mitte kunagi, mina kirjutan täpselt nii nagu asjad on.” Lisaks on kostja video 4ndal minutil (04:51) öelnud: “Ma olen kolm korda pulmi pidanud, aga ma ei ole väga kindel, et ma kolm raamatut avaldan. See on minu jaoks väga tähtis ja ma sealjuures tänan Kxxxx, kes mind abistas selle kirjutamisel.” Ka 15.11.2023 peetud kohtuistungil on kostja tegelikult selgesõnaliselt möönnud, et on raamatu ise kirjutanud. Välistatud pole, et kostja kasutas raamatu koostamisel ja avaldamisel ka kolmanda(te) isiku(te) abi, kuid kohtumenetluses loodud mulje, et kostja ei teadnudki raamatust, selle sisust, müügist vms, on selgelt ebaõige. Hagejad leiavad, et kostja ei ole tõendanud enda varalist olukorda. Kui kostja sissetulek on 660 eurot, ei tähenda see, et kostjalt ei saa hagejate kasuks välja nõuda mõistlikus ulatuses hüvitist. Nn suitsuraha, mida kostja peab äärmiselt oluliseks, ei ole kostja põhivajadus, vaid vähemalt selles ulatuses oleks kostja võimeline tasuma hagejatele hüvitist igal kuul. Hagejad ei ole vastu sellele, et kohus määrab kostjalt väljamõistetava hüvitise täitmiseks lahendis korra, mis võimaldab kostjal tasuda hüvitist ositi.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja selgitas kohtuistungil, et need lood olid ilmunud ajalehes 6-7 aastat tagasi. Seda ei oskaks välja mõelda ja kõik mis kostja kirjutanud on, on tegelikult tõde. Raamat on kostjast kirjutatud, seal pole ühtegi sõna, kes on autor. Raamatumüügist ei saanud kostja mitte midagi. Kostja sai 15 tk omale, põhiliselt kinkis need sõpradele. Kostja on pensionär, tema sissetulekuks on pension 660 eurot. Kostjale ei kuulu kinnisvara. Tal on kolm pangalaenu, tagasimaksed on kokku 150 eurot kuus.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

5.2 Hageja II kohta on kostja avaldanud järgmised väited: (i) „Hoopis teisest puust on hea sõbra Jxxxx abikaasa Mxxxxx Lxxxxxx, kes mind lakkamatult internetis varjunime alt sõimab.“ (raamatu lk 78); (ii) „Viinapitsi taga oli Mxxxxx muidugi kibe käsi: kui kolmekesi koos võtsime ja mina vahepeal suitsul käisin, oli neil juba üks ring vahele tehtud.“ (raamatu lk 79); (iii) „Mxxxxx Lxxxxxx anonüümse veebikiusu stiilinäide“ (raamatu lk 79); (iv) “Teist varianti esindab näiteks endine joomakaslane Mxxxxx Lxxxxxx, kes omal ajal elas küll õllesaali vastas, aga ikka pidi endale takso järele kutsuma, sest ei suutnud ise koju roomata” (raamatu lk 146). Avaldatust võib lugeda välja järgmised kostja väited või seisukohad: 1) hageja II tarvitab ülemääraselt alkoholi; 2) hageja II avaldab kostja kohta internetis anonüümselt ebakohaseid kommentaare. Kohus leiab, et eeltoodud väited on hinnatavad faktiväidetena. Iga väite puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust. Eeltoodust saab mõistlik inimene järeldada, et hageja II avaldab internetis halvustavaid kommentaare ja tegeleb veebikiusuga. Samuti jääb mõistlikule inimesele mulje, nagu oleks hageja II alkohoolik. Väide, et hageja II on kostja endine „joomakaaslane“, viitab nagu tarvitaks hageja II alkoholi sündsusetult ning oleks asotsiaalsete eluviisidega. Väited võimaldavad väärtustada hagejat II negatiivsete hinnangutega, kahjustades selliselt tema mainet. Kostjal lasub kohustus tõendada, et väited vastavad tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13). Kostja ei ole tõendanud, et need väited on tõesed.

Kohus leiab, et raamatu võimalikku lugejaskonda, poolte elukohta ning paberväljaande Tartu Postimees levikut arvestades on selline andmete ümberlükkamine kohane ning mõistlik meede.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest tuleneb, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine eeldab väärtusotsustuse tegemist ning arvestada tuleb kõiki selles nimetatud asjaolusid kogumis. VÕS § 1046 lg 1 teine lause võimaldab kohtul mitte lugeda õigusvastaseks vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma (Riigikohtu 29.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 35; 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 15; 12.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 16). Kohus leiab, et hageja I suhtes väärtushinnangu „loll naine“ ja „hageja teeb seakisa“ avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1046 lg 1). Kohtu arvates peab mõistlik inimene avaldatut solvavaks, mõnitavaks ja alandavaks. Väärtushinnanguks on ka see, et kostja kirjeldatud tegevus „Hea, et järjekordselt sea.. ei saadetud” on hinnatav justkui oleks hageja I labane ja rumal. Kostja poolt avaldatu on ebakohane ning selle vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule isikule ilmne. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste väljendite avaldamine oli õiguspärane. Kostja teo õigusvastasuse korral eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 järgi, et ta on sellise teo toimepanemises süüdi hooletuse vormis. Kohtu ette toodud asjaolude alusel tekitas kostja hagejatele kahju tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). Teatud sisuga andmete avaldamine on tahtlik tegevus. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, mis välistaksid kostja süü VÕS § 1052 alusel. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejatele isikuõiguste ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.

kinnisvara. Kostja avaldas et ta ei ole raamatu müügist tulu saanud. Kostja sai vaid 15 eksemplari endale ning põhiliselt kinkis need sõpradele. Kohtu hinnangul on eeltoodud kaalutlustel põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise mõistlik suurus kostja ühe kuu penion 660 eurot, s.o 330 eurot kummalegi hagejale. Hagejate taotlusel mõistab kohus kostjalt välja viivise kahjuhüvitiselt seaduses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kuivõrd hagejad olid nõus hüvitise ajatamisega, määrab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks, et kahjuhüvitis tuleb tasuda 10 kuu jooksul. Kohus leiab, et täitmise korra kindlaks määramine ei ole poolte huvidega vastuolus. Kostja majanduslikust seisundist tulenevalt on alust arvata, et kostja ei suuda välja mõistetud summat korraga maksta. Esimene makse tuleb teha kohtuotsuse jõustumise kuule järgneval kuul. Kostjal tuleb tasuda hagejatele kokku 66 eurot kuus, s.o 33 eurot kummalegi seni, kuni on tasutud põhivõlg ja viivised, mis on arvestatud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab kostjale, et tasumata võlgnevuse viivise summa on võimalik arvutada veebilehel https://www.viivisekalkulaator.ee/debt.

tahteavalduse käesoleva lahendiga. See tähendab, et hagejatel on endal õigus pöörduda raamatukogude poole raamatu vahele õiendi lisamiseks. 10.2 Kohus leiab, et kuivõrd raamatukaupluses Rahva Raamat praegu raamatut enam ei müüda, siis ei ole hagejate õiguste rikkumine jätkuv ning kohus ei saa teose müüki keelata. Kohus ei saa keelata ka raamatu reklaami. Reklaamtekstid ei sisalda hagejate kohta väärtushinnanguid või faktiväiteid ning kohtul ei ole alust eeldada, et kostja selliseid reklaamtekste koostada sooviks. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka hagejate alternatiivne nõue lisada kõikidele raamatuga seotud Rahva Raamatu kaupluse reklaamtekstidele ja müügikuulutustele nii internetis kui paberkandjatel hagejate kohta ebaõigeid väiteid sisaldav õiend. 10.3 Hagejad on palunud mh keelata kostjal hagejate au teotamine tulevikus mistahes viisil, sh hagejate nime avaldamisega, eraeluliste detailide avaldamisega, ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ja ebaõigete faktiväidete avaldamisega. Sealhulgas keelata teose „Uuno Kivilinnast. Ei jäta joomata“ kordustrükk kujul, millega rikutakse hagejate isiklikke õigusi käesolevas tsiviilasjas tuvastatud viisil. Kohus on seisukohal, et hagejate nõue õigusvastase tegevuse keelamiseks mistahes viisil tuleb jätta rahuldamata, kuna kohtu hinnangul ei saa VÕS § 1055 lg 1 eesmärk olla keelata kellelgi midagi ütlemast ning kohtul tuleb arvestada sõnavabadusega. Kohus ei saa keelata abstraktselt kostjal mistahes eraeluliste andmete, hinnangute, sh vaidlusaluste väljendite, kasutamise ja avaldamine kolmandatele isikutele. Kuna hagejate nõue on seotud raamatuga, siis rahuldab kohus hagejate nõude viisil, et keelata tuleb Uxxx Pxxxxxxx teose „Uuno Kivilinnast. Ei jäta joomata“ kordustrükis käesoleva otsusega tuvastatud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine.

ajakulu ja tunnitasu määra detailsemalt, vaid loeb hagejate põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks menetluses 1500 eurot. Kokku loeb kohus hagejate hüvitatavateks menetluskuludeks 2760 eurot. Kuna hagejatel oli üks esindaja, kuulub nimetatud kulu nende kasuks välja mõistmisele solidaarselt. Kohus ei määra menetluskulude tasumise korda, kuna kostja ei ole seda sõnaselgelt taotlenud. Kui kostja ei tasu menetluskulusid mõistliku aja jooksul pärast jõustumist, on hagejatel õigus pöörduda otsuse täitmiseks kohtutäituri poole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.