TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi V. A. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3401,05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, registrikood: 14304235 Vabaõhumuuseumi tee 1, Haabersti linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress: xxx Kostja: V. A., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista V. A.lt (A.) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel sõlmitud järelmaksulepingutest nr 10444939, 10858077 ja 10857897 alusel tekkinud põhivõlgnevus 1548,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 173,28 eurot ja sissenõudmiskulud 85 eurot ning täiendavad viivised alates 14.11.2023 põhinõuetelt 438,73 eurolt, 804,63 eurolt ja 305,06 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni eelmärgitud põhinõuete täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi V. A. (A.) vastu põhivõlgnevuse 146,08 euro, intressivõlgnevuse 234,48 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 525,87 euro ning sissenõudmiskulude 25 euro nõuetes.
5.Välja mõista V. A.lt (A.) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulud summas
527,84 eurot ning menetluskuludelt 527,84 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
6.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid järelmaksulepingud nr 10444939, 10858077 ja 10857897, mille alusel sai kostja soetada kaupu. Lepingu nr 10444939 krediidi kulukuse määraks on 49,89%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev. Lepingu nr 10444939 esemeks oli Gigabyte Radeon RX 6600 Eagle 8G kauba hind 613 eurot, tarnekulu 1,99 eurot, kokku on krediidisumma 614,99 eurot, intressimäär algsummalt 23,13% aastas, intressimäär laenujäägilt 41,15% aastas ja 0,114% päevas, maksetähtpäevaks oli iga kuu 10 kpv, osamaksete arv 18 kuud, maksete kogusumma 825,16 eurot, viivisemäär 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Lepingu nr 10858077 krediidi kulukuse määraks on 45,51%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev. Lepingu nr 10858077 esemeks oli HP Omen 15-en0030nw (225V6EA) kauba hind 870,09 eurot (krediidisumma), tarne 0 eurot, intressimäär algsummalt 24,65% aastas, intressimäär laenujäägilt 38,10% aastas, 0,106% päevas, maksetähtaeg iga kuu 10 kpv, maksete kogusumma 1957,30 eurot, viivisemäär 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Lepingu nr 10857897 krediidi kulukuse määraks on 45,51%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev. Lepingu nr 10857897 esemeks oli Prestigio SmartBook141 C6,4/128GB, Windows 10 PRO kauba hind 329,80 eurot (krediidisumma), krediidi kogusumma 741,63 eurot, lepingu periood 60 kuud, intressimäär algsummalt 24,63% aastas, intressimäär laenujäägilt 38,10% aastas, 0.106% päevas, maksetähtaeg iga kuu 10 kpv, viivisemäär 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning hageja edastas kostjale 08.10.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale täiendava tähtaja, so kuni 22.10.2022 võla tasumiseks. Lepingud öeldi erakorraliselt üles 23.10.2022. Põhivõla kujunemine: Lepingu nr 10444939 alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 614,99 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on tasunud põhiosa katteks 106,36 eurot, seega põhivõlgnevus on 508,63 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 5. osamaksest so 10.07.2022 kuni 8. osamakseni so 10.10.2022. Lepingu nr 10858077 alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 870,09 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on tasunud põhiosa katteks 10,16 eurot, seega põhivõlgnevus on 859,93 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 3. osamaksest so 10.07.2022 kuni 6. osamakseni so 10.10.2022.
Lepingu nr 10857897 alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 329,80 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on tasunud põhiosa katteks 3,86 eurot, seega põhivõlgnevus on 325,94 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 3. osamaksest so 10.07.2022 kuni 6. osamakseni so 10.10.2022. Põhivõlgnevus on kokku summas 1694,50 eurot. Intressivõlgnevuse kujunemine (lepingu üldtingimuste p 3.3): Intressi arvestatakse vastavalt lepingus nr 10444939 kokku lepitud intressimäärale 41,15% aastas ja 0,114% päevas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 5. osamaksest 10.07.2022 kuni ülesütlemiseni s.o 23.10.2022, kokku summas 69,42 eurot (17,44+16,45+15,43+14,36+5,74). Kostja intressi tasunud ei ole. Intress summas 5,74 on arvestatud perioodi 11.10.2022-23.10.2022 eest põhisummalt 386,91 eurot (386,91 x 41,15% / 360 x 13). Intressi arvestatakse vastavalt lepingus nr 10858077 kokku lepitud intressimäärale 38,10% aastas ja 0,106% päevas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 3. osamaksest 10.07.2022 kuni ülesütlemiseni s.o 23.10.2022, kokku summas 119,69 eurot (27,30+27,13+26,96+26,78+11,52). Kostja intressi tasunud ei ole. Intress summas 11,52 eurot on arvestatud perioodi 11.10.2022-23.10.2022 eest põhisummalt 837,58 eurot (837,58 x 38,10% / 360 x 13). Intressi arvestatakse vastavalt lepingus nr 10857897 kokku lepitud intressimäärale 38,10% aastas ja 0,106% päevas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 3. osamaksest 10.07.2022 kuni ülesütlemiseni s.o 23.10.2022 , kokku summas 45,37 eurot (10,35+10,28+10,22+10,15+4,37). Kostja intressi tasunud ei ole.Intress summas 4,37 on arvestatud perioodi 11.10.2022-23.10.2022 eest põhisummalt 317,46 eurot (317,46 x 38,10% / 360 x 13). Kokku on intressivõlgnevus summas 234,48 eurot. Viivisenõuete kujunemine. Lepingu nr 10444939 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 508,63 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.11.2023 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 41,15% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 221,34 eurot. Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt täiendavat viivist alates 14.11.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras, so põhinõudelt 508,63 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Lepingu nr 10858077 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 859,93 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.11.2023 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 38,10% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 346,48 eurot. Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt täiendavat viivist, alates 14.11.2023 põhinõudelt 859,93 eurolt lepingujärgses intressimääraga võrdses määras kuni põhinõude täitmiseni. Lepingu nr 10857897 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 325,94 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.11.2023 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 38,10% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga
3.2.ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 131,33 eurot. Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt viivist alates 14.11.2023 põhinõudelt 325,94 eurolt lepingujärgses intressimääraga võrdses määras kuni põhinõude täitmiseni. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 699,15 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid, so pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist
3.7.Hageja sissenõudmiskulude summa 40 eurot kujunemine: esimese tasulise kirja saatmine 7.12.2022 20 eurot; teise tasulise kirja saatmine 9.01.2023 5 eurot; kolmanda tasulise kirja saatmine 20.02.2023 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Hageja sissenõudmiskulude summa 40 eurot kujunemine: esimese tasulise kirja saatmine 7.12.2022 20 eurot; teise tasulise kirja saatmine 9.01.2023 5 eurot; kolmanda tasulise kirja saatmine 20.02.2023 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Hageja sissenõudmiskulude summa 30 eurot kujunemine: esimese tasulise kirja saatmine 7.12.2022 15 eurot; teise tasulise kirja saatmine 9.01.2023 5 eurot; kolmanda tasulise kirja saatmine 20.02.2023 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid; kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid; võlgnikule vastamisega seotud kulusidd, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule
tehtavate kõnede kulusid; võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Sissenõudmiskulud on kokku summas 110 eurot. Hageja esitas tõenditena kostja taotlused (hagi lisa 4, 9, 15). Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (hagi lisa 11, 17). Kostja on taotluses esitanud igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot. Hageja lähtus taotlustes toodud sissetulekust 1000 eurot, olemasolevatest kohustustest 450 eurot ja arvestades, et käesolevate lepingutega lisandub igakuiselt 91,35 eurot, jääb kostjale reservi 458,65 eurot (1000-450-91,35). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse (hagi lisa 5, 10, 16) ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid kostjal polnud. Seega on hageja tõendanud, et ta on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta). Kokkuvõtvalt nõuab hageja kostjalt järgmiste nõuete väljamõistmist: põhivõlgnevus 1694,50 eurot, intressivõlgnevus 234,48 eurot, sissenõudmiskulud 110 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 699,15 eurot; täiendav viivis 41,15% aastas alates 14.11.2023 põhinõudelt 508,63 eurolt kuni põhinõude täitmiseni; täiendav viivis 38,10% aastas alates 14.11.2023 põhinõudelt 859,93 eurolt kuni põhinõude täitmiseni; täiendav viivis 38,10% aastas alates 14.11.2023 põhinõudelt 325,94 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
2.24.11.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 10.12.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 27.12.2023 hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 24.11.2023 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16). 5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
6.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-140140 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi V. A. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: so kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel sõlmitud järelmaksulepingute nr 10444939, 10858077, 10857897 alusel tekkinud põhivõlgnevus 1694,50 eurot, intressivõlgnevus 234,48 eurot, sissenõudmiskulud 110 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 699,15 eurot; täiendav viivis 41,15% aastas alates 14.11.2023 põhinõudelt 508,63 eurolt kuni põhinõude täitmiseni; täiendav viivis 38,10% aastas alates 14.11.2023 põhinõudelt 859,93 eurolt kuni põhinõude täitmiseni; täiendav viivis 38,10% aastas alates 14.11.2023 põhinõudelt 325,94 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
7.24.11.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 10.12.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 27.12.2023 hagile vastanud. 27.10.2023 Pärnu Maakohtu kohtumääruses kajastuvalt on kostjale püütud menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt: -09.10.2023 e-posti aadressile: xxx, tagastatud; -aadressil xxx ja xxx kostja ei ela; -PPA-l puuduvad täiendavad kostja elu- ja viibimiskoha andmed. Töötamise registri andmetel ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale menetlusdokumente tööandja vahendusel kätte toimetada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule kostja elu- ja viibimiskoht teada. Seega eeldused käesoleva otsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. 8.Hageja nõuded tulenevad kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel sõlmitud järelmaksulepingutest nr 10444939, 10858077 ja 10857897. Kuna TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmis (tarbija krediidilepingud) oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt
hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“.
10.27.10.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
11.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tõenditena kostja taotlused (hagi lisa 4, 9, 15). Hageja selgitas, et muuhulgas kontrolliti kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut, mille osas teostati päringud Pensioniregistrisse (hagi lisa 11, 17). Kostja on taotluses esitanud igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot. Hageja lähtus taotlustes toodud sissetulekust, milleks oli 1000 eurot, olemasolevatest kohustustest 450 eurot ja arvestades, et lepingutega lisandub igakuiselt 91,35 eurot, jäi kostjale reservi 458,65 eurot (1000-450-91,35). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse (hagi lisa 5, 10, 16) ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid kostjal polnud. Seega leidis hageja, et ta on tõendanud, kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingute sõlmimist, kostja majandusliku seisu, so sissetulekute, vara ja kohustuste kohta) kostja krediidivõimelisust ja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus märgib, et hagi lisa 5, 5.1, 10, 10.1, 16, 16.1 maksehäireraportitel ja krediidiregistri väljavõtetel kuupäevad puuduvad, mistõttu antud tõendid ei kinnita seda, et kostjal ei olnud enne järelmaksulepingute sõlmimist maksehäireid. Hagi lisa 11 ja 17 Pensioniregistri väljavõtetes kajastuv ei tõenda seda, et kostja igakuiseks sissetulekuks oleks olnud 1000 eurot või 900 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud selgitused tõesed, st krediidiandja ei ole enne järelmaksulepingute sõlmimist kostja krediidivõimelisust kontrollinud (sh sissetulekuid ja kohustusi, varalist seisu). Kohus leiab, et hagi lisad 4, 9 ja 15 (kostja taotlused) ja hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi (sh varalist seisu) tegelikkuses kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks ja tõendamiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet (so enne iga järelmaksulepingu sõlmimist) järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
12.Kostja poolt 25.02.2022 digiallkirjastatud järelmaksulepingu nr 10444939 esemeks oli kaup nimetusega Gigabyte Radeon RX 6600 Eagle 8G, kauba hinnaks oli 613 eurot, millele lisandus tarnekulu 1,99 eurot, kokku summas 614,99 eurot. Kostja poolt 12.04.2022 digiallkirjastatud järelmaksulepingu nr 10858077 esemeks oli HP Omen 15en0030nw (225V6EA) kauba hinnaks oli 870,09 eurot.
Kostja poolt 15.04.2022 digiallkirjastatud järelmaksulepingu nr 10857897 esemeks oli Prestigio SmartBook141 C6,4/128GB, Windows 10 PRO kauba hinnaks oli 329,80 eurot. Krediidiandja esitas 08.10.2022 kostjale hoiatused (so kõigi 3 lepingu osas), milles andis kostjale täiendava tähtaja, so 14 päeva võlgnevuste tasumiseks. Krediidiandja ütles järelmaksulepingud erakorraliselt üles 23.10.2022. Vastutustundliku laenamise rikkumise korral tuleb kostja (tarbija) tagasimaksed määrata põhinõude katteks. Hagist nähtuvalt on lepingust nr 10444939 tuleneva põhinõude katteks kostja tasunud 106,36 eurot. Hageja on hagis märkinud, et: “kostjal on lepingust nr 10444939 tulenev intressivõlgnevus alates 5 osamaksest”. Eelmärgitust järelduvalt on kostjal viidatud lepingust tulenevalt 1-4 intressiosamaksed tasutud (11,95+20,22+19,33+18,40=69,90 eurot) ja vastavas ulatuses tagasimaksed, so summas xx eurot tuleb lugeda põhivõla katteks. Lepingust nr 10444939 tulenevalt on põhjendatud põhivõlgnevuseks 438,73 eurot (614,99-106,36-69,90=438,73 eurot). Lepingust nr 10858077 tuleneva põhinõude katteks on kostja tasunud 10,16 eurot. Hagis märgitult on kostjal intressivõlgnevus alates 3 osamaksest. Seega saab järeldada, et 1-2 intressiosamaksed (27,63+27,47=55,10 eurot) on kostja poolt tasutud ja põhjendatud põhivõlgnevuseks on 804,63 eurot (870,09-10,16-55,10=804,63 eurot). Lepingust nr 10857897 tuleneva põhinõude katteks on kostja tasunud 3,86 eurot. Intressivõlgnevus on kostjal alates 3.osamaksest, millest lähtuvalt on kostjal 1-2 osamakset tasutud (10,47+10,41=20,88 eurot). Põhjendatud põhivõlgnevuseks on 305,06 eurot (329,80-3,86-20,88=305,06 eurot). Eelosundatult on kostja järelmaksulepinguid nr 10444939, 10858077 ja 10857897 VÕS § 76 tähenduses rikkunud ning hageja põhjendatud põhivõlgnevus on kokku summas 1548,42 eurot (438,73+804,63+305,06=1548,42 eurot). Kohus jätab hageja põhinõude 146,08 eurot (1694,501548,42=146,08 eurot) rahuldamata. 13.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ja intressikalkulaator.ee kohaselt on 25.02.2022 järelmaksulepingust nr 10444939 tulenev intressivõlgnevus on 0 eurot (põhinõudelt 438,73 eurolt, periood 10.07.2022-23.10.2022); 12.04.2022 järelmaksulepingust nr 10858077 tulenev intressivõlgnevus on 0 eurot (põhinõudelt 804,63 eurolt, periood 10.07.2022-23.10.2022); 15.04.2022 järelmaksulepingust nr 10857897 tulenev intressivõlgnevus on 0 eurot (põhinõudelt 305,06 eurolt, periood 10.07.2022-23.10.2022). Kohus jätab seega hageja intressinõude summas 234,48 eurot rahuldamata.
14.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt
Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist lepingujärgsetes intressimäärades, so 41,15% ja 38,10% aastas. Kohus selgitab, et kuivõrd pooled on järelmaksulepingute eritingimustes kokku leppinud eraldiseisvalt viivisemääras, so 24,15% aastas, siis ei saa viivise arvestamisel aluseks võtta lepingujärgset intressimäära (mh ka seadusjärgset intressimäära). Arvestades siinjuures, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb viivist arvestada VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingust nr 10444939 tulenev sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 49,10 eurot (põhinõudelt 438,73 eurolt, periood 24.10.2022-13.11.2023); Lepingust nr 10858077 tulenev sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 90,04 eurot (põhinõudelt 804,63 eurolt, periood 24.10.2022-13.11.2023). Lepingust nr 10857897 tulenev sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 34,14 eurot (põhinõudelt 305,06 eurolt, periood 24.10.2022-13.11.2023). Kokku on sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 173,28 eurot (49,10+90,04+34,14=173,28 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 525,87 eurot (699,15-173,28=525,87 eurot). Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevusele nõuab hageja kostjalt täiendavat viivist lepingujärgsetes intressimäärades (so 41,15% ja 38,10% aastas), mis on TsMS § 367 alusel võimalik, kuid mitte lepingujärgses intressimääras, vaid VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras (so vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest/viivisekokkuleppe tühisusest tulenevalt). Põhjendatud on täiendavad viivised alates 14.11.2023 põhinõuetelt 438,73 eurolt, 804,63 eurolt ja 305,06 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni eelmärgitud põhinõuete täitmiseni.
15.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid summas 110 eurot. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulud on (so järelmaksulepingutest nr 10444939, 10858077, 10857897 tulenevate meeldetuletuskirjade osas) põhjendatud summas 85 eurot (2 x 20=40+ 15=55 eurot, so 07.12.2022 meeldetuletuskirjad;3x5=15 eurot, so 09.01.2023 meeldetuletuskirjad ja 3x5=15 eurot, so 20.02.2023 meeldetuletuskirjad). Muud makseviivitusega seonduvad kulud summas 25 eurot (10+10= 20+5 eurot) jätab kohus rahuldamata, kuivõrd makseviivitusega seotud kulud ei ole põhjendatud ega tõendatud. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. 16.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1548,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 173,28
eurot ja sissenõudmiskulud 85 eurot ning täiendavad viivised alates 14.11.2023 põhinõuetelt 438,73 eurolt, 804,63 eurolt ja 305,06 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni eelmärgitud põhinõuete täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 146,08 eurot, intressivõlgnevus 234,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 525,87 eurot ning sissenõudmiskulud 25 eurot. 17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1116 eurot (sh riigilõiv 420 eurot ning õigusabikulu 696 eurot, käibemaksuta. Õigusabikulu koosneb järgnevast: maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, lisade kogumine ja komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 4 h x 169=676 eurot, käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ja riigilõiv 420 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 676 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 800 eurot (õigusabikulu: 3 tunni tasu x 120 eur = 360 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 420 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 34,02% ulatuses ja kostja kanda 65,98 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 527,84 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.