Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 14.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-119017/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.03.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3560

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal14304235(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2024, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-23-119017

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi V. K. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3 096,67 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, registrikood: 14304235, asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 1, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Alar Liivamägi, e-posti aadress: xxx, xxx Kostja: V. K., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata Lihtmenetluses

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista V. K.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks 10.09.2022 kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel sõlmitud järelmaksulepingu nr 12376742 alusel tekkinud põhivõlgnevus 1961,99 eurot, intressivõlgnevus 3,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 140,86 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ning täiendav viivis alates 20.09.2023 põhinõudelt 1961,99 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

3.Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi V. K. vastu põhivõlgnevuse 19,85 euro, intressivõlgnevuse 285,16 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 175,64 euro nõuetes rahuldamata.

4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 10.09.2022 kauba ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr 12376742, mis koosneb eri- ja üldtingimustest, maksegraafikust ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest. Kostja sai kauba müüjalt kätte. Krediidiandja on müüjale kostja ostetud kaubamaksumuse tasunud. Finantseeritavaks kaubaks oli Roller 50cc 12 (punane-must), kauba hind 1999 eurot, tarnekulu 32,99 eurot, krediidisumma 2031,99 eurot, lepingu periood 24 kuud, osamaksete arv 24 (maksetähtaeg: iga kuu 10 kpv või sellele eelnev pangapäev; esimene osamakse 126,70 eurot ning järgnevad osamaksed 124,44 eurot, lepingu lõpptähtaeg 10.09.2024), krediidikogusumma 2988,82 eurot (sisaldab kõiki lepingu alusel tasumisele kuulunud summasid), intressimäär algsummalt 25% aastas (intressimäär laenujäägilt 40,10% aastas, 0,111% päevas), viivisemäär 24,15% aastas, 0,0671% päevas, lepingutasu ja haldustasu 0 eurot, krediidikulukuse määr 48,35% aastas. Kostja kohustuseks olnud krediidisumma tagastamine ja intressi maksmine on kokku lepitud lepingu eritingimustes. Maksegraafiku intressisummad on arvestatud krediidijäägilt aastase intressimääraga 40,10 % põhimõttel: iga makse eelne krediidijääk korrutatud aastase intressimääraga 40,10 % jagatud kuude arvuga aastas (põhiosa jääk x 40,10 % / 12). Kuivõrd esimese makseni kulges krediidi väljamaksest kuni maksetähtpäevani üks kuu ja üks päev kuud (31 päeva), on selle makse intressisumma leidmisel täiendavalt arvestatud lisapäevaga. Esimese makse intressiosa arvestus on järgmine: 2031,99 x 40,10 % / 12 / 30 x 31 = 70,16 eurot. Näiteks teise makse intressiosa arvestus eelduslikult krediidijäägilt on järgmine: 1975,45 x 40,10 % / 12 = 66,01 eurot. Analoogse skeemi järgi on arvestatud kõik maksegraafikus sisalduvad intressimaksed peale esimese. Kostja pole lepingu kehtivuse ajal tasunud ühtegi makset. Kõik kohustused jäid täies ulatuses tasumata. Ainsa makse lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks tegi kostja pärast lepingu ülesütlemist (23.01.2023) - 31.01.2023 70 eurot, millega on vastavalt VÕS § 415 lg-le 2 tasutud laekumise hetkeks saadetud nelja tasulise meeldetuletuskirja tasud 19,85 eurot (4,85+3 x 5) ja 50,15 euro ulatuses põhiosa. Kostja jäi viivitusse kõigi igakuiste maksete tasumisega alates 11. oktoobrist 2022. Tasumata maksete makseviivituse tõttu saatis hageja kostjale enne igakordse tasulise meeldetuletuse saatmist korduvalt tasuta meeldetuletusi. Tasulised meeldetuletused saadeti kostjale 15.10.2022, 19.11.2022, 14.12.2022 ja 08.01.2023 kirjadega. Meeldetuletuskirjade hind tuleneb lepingule kohalduvast laenuandja hinnakirjast, millele viitab üldtingimuste esimene lõik. Kuni 23.10.2022 oli hinnakirja järgi meeldetuletuskirja hind 4,85 eurot (sh 15.10.2022 kiri), alates 24.10.2022 iga kirja eest 5 eurot.

Esimese tasulise kirja hind oli 4,85 eurot, järgmiste hind 5 eurot iga kirja eest. 08.01.2023 saatis hageja kostjale viimase hoiatusena tasulise (5 eurot) laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, sisult samuti meeldetuletuse, milles tuletas täitmata jäänud kohustusi meelde, palus 14-päevase täiendava tähtaja jooksul võla tasuda ning hoiatas, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning edastatakse nõue sissenõudmiseks inkassofirmale. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud. 23.01.2023 ütles hageja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega lepingu üles ning nõudis kogu lepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Ülesütlemise eelse seisuga oli sissenõutavaks muutunud maksetest täielikult tasumata 4 maksegraafiku järgset põhiosast ja intressist koosnevat makset (okt 2022 – jaan 2023). Ülesütlemisteade tehti 23.01.2023 kostjale kättesaadavaks panga iseteeninduse saidil, saadeti kostjale SMS-ga tema kasutuses olnud telefoninumbril, kirjaga ja e-kirjaga lepingusse märgitud e-posti aadressil, mille kostja oli hagejale teatanud. Pärast lepingu lõppemist saatis hageja kostjale samuti tasulisi meeldetuletuskirju, kokku 5 kirja, igaüks hinnaga 5 eurot: 17.02.2023, 03.03.2023, 10.03.2023, 30.03.2023 ja 10.04.2023. Põhinõude kujunemine: krediidisumma 2031,99 eurot, millest on tagasi makstud 50,15 eurot, põhivõlgnevus on 2031,99-50,15=1981,84 eurot. Intressivõlgnevuse kujunemine: intressivõlgnevus koosneb lepingu kehtivuse ajal tasumata jäänud intressimaksetest. Lepingu ülesütlemise järgselt ei ole intressi arvestatud ega nõutud. Kostjal on tasumata maksegraafiku intressimaksed alates 10.10.2022 maksest (k.a) kuni ülesütlemiseni (23.01.2023), so alates 10.10.2022 kuni 10.01.2023 makseni ning lisaks muutus ülesütlemisega sissenõutavaks ka proportsionaalne osa (13/30) 10.02.2023 makse intressiosast (59,96 €): 59,96 / 30 x 13 = 25,98 €. Kostja intressivõlgnevus on 288,25 eurot (70,16 + 66,01 + 64,06 + 62,04 + 25,98 = 288,25 eurot). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on järgmine: Hageja ei arvesta viivist lepingu kehtivuse ajal viivitusse jäänud jooksvatelt maksetelt. Viivist arvestab hageja tasumata põhivõlalt (1981,84 €) ülesütlemisele järgnenud teisest päevast (25.01.2023) kuni hagi koostamiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, so 24,15 % aastas, 0,0671% päevas; 25.01.2023 – 19.09.2023 (238 p) 1981,84 x 238 x 0,0671 % = sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 316,50 eurot. Lisaks eelnevalt palub hageja kostjalt välja mõista täiendav viivis hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Sissenõudmiskulud on summas 25 eurot. Sissenõudmiskulud on kokkulepitud kirjade saatmise hind, mis tuleneb lepingu üldtingimustest (1. lõik ja p-d 3.6. ja 3.7.) ja panga hinnakirjast ja VÕS § 1132 lg-test 1-3. Kirja hind on esimese kirja eest 4,85 eurot, järgnevate eest 5 eurot. Kostjale saadeti lepingu kehtivuse ajal 4 meeldetuletuskirja (vt hagi p 1.6.), mis on tasutuks loetud, ning pärast lepingu lõppemist 5 meeldetuletuskirja (vt hagi p 1.9.). Seega võlgneb kostja tasu kokku viie meeldetuletuskirja eest. Kokku moodustab sissenõudmisega seotud kulu seega 5 x 5 = 25 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Kostja esitatud andmete põhjal oli tema regulaarne netosissetulek 800 eurot kuus ja finantskohustused puudusid. Kostjale jäi avaldatu põhjal igakuiselt vaba raha 800 eurot. Pensioniregistri väljavõte kinnitas kostjal piisava sissetuleku olemasolu, Krediidiinfo (maksehäireregistri) andmetel ei olnud kostjal maksehäireid. Kostjale lepingust tekkinud kohustus tasuda kuumakseid – esimene makse 126,70 eurot, järgnevad 124,44 eurot kuus – oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane. Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita, st kostja oli krediidivõimeline. Krediidivõime kontrollimise põhjalikkus ja ulatus sõltuvad krediidi eripärast. Arvestades kostja võetud väikest kohustust ja väikseid kuumakseid, ei olnud põhjalikum andmete kogumine ja kontroll põhjendatud ega vajalik. Krediidiandja täitis oma lepingueelset kohustust kohaselt. Kokkuvõtvalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1981,84 eurot, intressivõlgnevus 288,25 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 316,50 eurot ning täiendav viivis põhinõudelt 1981,84 eurolt alates 20.09.2023 (so hagi esitamisele järgnevast päevast) 0,0671 % päevas kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 19.09.2023 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16). 5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega. 6.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-119017 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi V. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: so kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel 10.09.2022 järelmaksulepingu nr 12376742 alusel tekkinud põhivõlgnevus 1981,84 eurot, intressivõlgnevus 288,25 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 316,50 eurot ning täiendav viivis põhinõudelt 1981,84 eurolt 0,0671 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast (so 20.09.2023) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

9.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust

10.01.09.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. 11.Hageja on kostja krediidivõimelisuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas esitanud kohtule tõenditena hagi lisad 5, 6 ja 7 (lisa 5 kostja laenutaotlus, lisa 6 Pensioniregistri väljavõte ja lisa 7 Krediidiinfo maksehäireregistri väljavõte). Hagiavalduses selgitas hageja, et kostja taotluses esitatud andmete põhjal oli tema regulaarne netosissetulek 800 eurot kuus ja finantskohustused puudusid. Kostjale jäi avaldatu põhjal igakuiselt vaba raha 800 eurot. Pensioniregistri väljavõte kinnitas kostjal piisava sissetuleku olemasolu, Krediidiinfo (maksehäireregistri) andmetel ei olnud kostjal maksehäireid. Kohus märgib, et hagi lisa 6 (Pensioniregistri 12.08.2022 väljavõte) ei kajasta kostja sissetulekuid, mistõttu on hageja poolt väljendatu: „Pensioniregistri väljavõte kinnitas kostjal piisava sissetuleku olemasolu“, ebaõige. Väljavõttest nähtuvaks summaks on 19,62 eurot, mis ei tõenda kostja tegelikku igakuist sissetulekut. Hagi lisas 7 on toodud krediidiinfo väljavõte (maksehäireraport), millel väljavõtte daatum puudub ning millisest tõendist ei saa järeldada, et krediidiandja oleks enne krediidilepingut kontrollinud kostja maksehäirete olemasolu või puudumist. Kohus leiab, et hagi lisa 5 (kostja laenutaotlus) ja hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks ja tõendamiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).

14.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist järelmaksulepingus nr 12376742 kokkulepitult intressimääras, so 24,15% aastas, viivisevõlgnevus on summas 316,50 eurot (põhinõudelt 1981,84 eurolt, period 25.01.2023-19.09.2023). Kohus selgitab, et kuivõrd pooled on järelmaksulepingu eritingimustes kokku leppinud eraldiseisvalt viivisemääras, so 24,15% aastas, siis ei saa viivise arvestamisel aluseks võtta lepingujärgset intressimäära (mh ka seadusjärgset intressimäära). Arvestades siinjuures, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb viivist arvestada VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Järelmaksulepingu nr 12376742 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on (viivisekalkulaator.ee kasutades; so seadusjärgses viivisemääras) põhjendatud summas 140,86 eurot (põhinõudelt 1961,99 eurolt, periood 25.01.2023-19.09.2023). Kohus jätab seega hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 175,64 eurot (316,50-140,86=175,64 eurot) rahuldamata. Hageja on esitanud ka täiendava viivise nõude alates 20.09.2023, kuid lepingujärgses viivisemääras (0,0671% päevas), mis on TsMS § 367 alusel võimalik, kuid mitte lepingujärgses viivisemääras, vaid VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras (so vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest/viivisekokkuleppe tühisusest tulenevalt).

10.03.2023, 30.03.2023, 10.04.2023, mis on esitatud kostjale pärast lepingu lõppemist (leping lõppes 23.01.2023), so 5 x 5=25 eurot). Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. 16.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1961,99 eurot, intressivõlgnevus 3,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 140,86 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ning täiendav viivis alates 20.09.2023 põhinõudelt 1961,99 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata järgmised nõuded: põhivõlgnevus 19,85 eurot, intressivõlgnevus 285,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 175,64 eurot. 17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 520 eurot (sh riigilõiv 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 80 eurot, käibemaksuta, õigusabikulu koosneb asjaoludega tutvumisest, analüüsist, tõendite kogumisest ning hagiavalduse koostamisest 1,6x50=80 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud summas 520 eurot on põhjendatud. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 18,40% ulatuses ja kostja kanda 81,60 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 424,32 eurot.