Hageja: OK Incure OÜ, registrikood: 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer, e-posti aadress: xxx Kostja: T. G., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata Lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista T. G.lt OK Incure OÜ kasuks Omaraha OÜ ja T. G. vahel 21.10.2022 sõlmitud laenulepingu nr S225680226 alusel tekkinud põhivõlgnevus 233,75 eurot, intressivõlgnevus 0,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 3,99 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.
3.Jätta OK Incure OÜ hagi T. G. vastu põhivõlgnevuse 16,25 euro, intressivõlgnevuse 26,79 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 42,83 euro nõuetes rahuldamata.
Välja mõista T. G.lt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud summas 75,43 eurot.
6.Välja mõista T. G.lt OK Incure OÜ kasuks menetluskuludelt 75,43 eurolt viivis VÕS § 113 lgs 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
7.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1.Omaraha OÜ ja kostja sõlmisid 21.10.2022 laenulepingu nr S225680226. Laenusaaja laenutingimuste kohaselt lepiti kokku laenusumma 250 euro kostjale laenamises, laenuperioodiks oli 3.a, krediidikulukuse määr oli 47,2% aastas. Krediidi kulukuse määra on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 250 eurot, intressimäär 34,01% aastas, lepingu kestus 36 kuud, lepingutasu 7 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Laenusumma 250 eurot on kostjale üle kantud 21.10.2022, millest on kinni peetud lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 8,75 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja kohustuseks oli maksta laenusumma ja intress tagasi osamaksetena laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel (lepingu üldtingimuste punkt 9.1). Kostja ei ole lepingu katteks ühtegi osamakset tasunud (hagi lisa 5 maksete ülevaade ja maksegraafik/makstud). Omaraha OÜ edastas kostjale 14.02.2023 teatise, milles andis kostjale täiendava 14 päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades seejuures, et kohustuse täitmata jätmisel öeldakse leping üles. Kostja võlgnevust ei tasunud ja kostja oli viivituses enam kui kolme järjestikuse 21.11.2022, 21.12.2022, 21.01.2023 ja 21.02.2023 osamakse tasumisega. Omaraha OÜ ütles laenulepingu erakorraliselt üles 01.03.2023, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale. Kostja põhivõlgnevus on hageja ees 250 eurot (tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad). Laenusaaja laenutingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 2 (krediiditoote kirjeldus) tulenevalt kuulub arvestatud intress tasumisele igakuiselt põhiosa tagasimaksmise tähtpäeval. Intressi arvestatakse laenujäägilt kogu laenuperioodi vältel kokkulepitud intressimääraga 34,01% aastas. Intressivõlgnevus on 27,62 eurot (periood 21.11.202221.02.2023; so 21.11.2022 7,08 eurot; 21.12.2022 6,96 eurot; 21.01.2023 6,85 eurot; 21.02.2023 6,73 eurot). Laenusaaja laenutingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (krediidiga seotud kulud/ kaasnevad kulud), kaasneb maksetega hilinemisega õigus nõuda viivist lepingujärgse intressimääraga samas määras või seadusjärgses määras, kui see on kõrgem. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras, so 34,01% aastas (päevamääraga 0,094%) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni summas 46,82 eurot (põhinõudelt 250 eurolt, periood 02.03.2023-18.09.2023). Tarbijakrediidi teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud) tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. VÕS 1132 lg 2 p 1 tuginevalt nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid summas 25 eurot 16.03.2023 (15 eurot), 06.04.2023 (5 eurot), 05.05.2023 (5 eurot) meeldetuletuskirjade eest. Kostja märkis laenutaotlusel andmed sissetuleku (2500 eurot), kohustuste (finantskohustused 100 eurot, muud kohustused 300 eurot) ja ülalpeetavate kohta (0 ülalpeetavat), peale mida kontrollis Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo Eesti, OÜ-le Krediidiregister, Pensionikonto. Krediidiandaja tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks, milles võeti arvesse järgnevad andmed: sissetulekud: 1 660,80 eurot (Pensioniregistri päringu sissetuleku andmed: 1
384,00 eurot). Pensioniregistri päringu sissetuleku andmetele on lisatud 20%, kuna laenutaotluses oli palju kõrgem sissetulek ja kõik sissetulekud ei pruugi maksuameti päringus kajastuda: 276,80 eurot), kohustused kokku 400 eurot (igakuised finantskohustuste suurus taotlusel 100 eurot ja igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 300 eurot). Kostja maksevõimeks hinnati 1260,80 eurot. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 11,16 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu Omaraha OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Hageja hinnangul oli kostja krediidivõimeline. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 250 eurot, intressivõlgnevus 27,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 46,82 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot, kokku summas 349,44 eurot. Kostja vastuväited
2.21.09.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 10.12.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 27.12.2023 hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 21.09.2023 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16). 5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega. 6.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-128443 OK Incure OÜ hagi T. G. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista järgmised nõuded: so kostja ja Omaraha OÜ vahel 21.10.2022 laenulepingust nr S225680226 alusel tekkinud põhivõlgnevus 250 eurot, intressivõlgnevus
27,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 46,82 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.
7.21.09.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 10.12.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 27.12.2023 hagile vastanud. Pärnu Maakohtu 30.08.2023 kohtumäärusest nähtuvalt on kostjale püütud menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt: -19.07.2023, 24.07.2023, 27.07.2023, 18.08.2023 e-posti aadressile: xxx, tagastatud ja 18.08.2023 eposti aadressile: xxx ja xxx, vastus puudub. Kostja on kinnitanud, et aadressil xxx ta ei ela. Kostja kinnituse kohaselt elab ta aadressil: xxx. Soome kohus tagastas viidatud aadressilt dokumendid 25.07.2023, märkega – adressaadi elu- või asukoht teadmata. xxx omanik kinnitas 16.08.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil ja ei ole kunagi elanud. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale järgnevalt: -21.09.2023 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub; -27.09.2023 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub; -05.10.2023 posti aadressile: xxx, tagastatud saatjale, kostja ei ela antud aadressil; - 02.10.2023 posti aadressile: xxx, tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Töötamise registri andmetel ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale menetlusdokumente tööandja vahendusel kätte toimetada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule kostja elu- ja viibimiskoht teada. Seega eeldused käesoleva otsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. 8.Hageja nõuded tulenevad kostja ja Omaraha OÜ vahel 21.10.2022 sõlmitud laenulepingust nr S225680226. Kuna Omaraha OÜ sõlmis (krediidilepingu) oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa
pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“.
10.30.08.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. 11.Hageja on kostja krediidivõimelisuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas esitanud kohtule hagi lisad 1 ja 2 (lisa 1 krediidivõimelisuse hindamise alused ja lisa 2 päringu andmed). Hagi lisast 1 tulenevalt on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel tuginenud kostja laenutaotlusele (ülalpeetavaid 0, igakuine sissetulek 2500 eurot, majapidamiskulud 300 eurot, finantskohustused 100 eurot), pensioniregistri andmetele (sissetulek 1384 eurot). Pensioniregistris kajastuvale sissetulekule lisas krediidiandja juurde 20%. Laenu andmiseks tehti päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister, mille andmetel kostjal kehtivad maksehäired puudusid. Kohus märgib, et hagi lisast 2 ei ole tuvastatav, kelle kohta päring on tehtud, mistõttu ei saa viidatud tõendit seostada kostjaga ega krediidivõimelisuse hindamisel tõendina arvestada. Kohus leiab, et hagiavalduses toodud selgitused, hagi lisas 2 toodu ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud (VÕS § 4034 lg 6).
12.21.10.2022 laenulepingu nr S225680226 alusel andis Omaraha OÜ kostjale laenu 233,75 eurot, mis on tõendatud 21.10.2022 maksekorraldusega (hagi lisa 6, väljamakse). Laenulepingu katteks kostja tagasimakseid teinud ei ole. Osundatud laenuleping on erakorraliselt ülesöeldud 01.03.2023 (krediidiandja andis eelnevalt kostjale 14.02.2023 hoiatuses täiendava tähtaja, so 14 päeva lepinguliste kohustuste täitmiseks) ning laenulepingust nr S225680226 tulenevad nõuded on 01.03.2023 loovutatud hagejale. Kuivõrd kostja on 21.10.2022 laenulepingut nr S225680226 VÕS § 76 tähenduses rikkunud, siis on hageja põhinõue 233,75 eurot põhjendatud. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 16,25 eurot (250-233,75=16,25 eurot). 13.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.
juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ja intressikalkulaator.ee kohaselt on ajavahemikul laenulepingust nr S225680226 tulenev intressivõlgnevus põhjendatud summas 0,83 eurot (põhinõudelt 233,75 eurolt, periood 21.11.2022-21.02.2023). Kohus jätab seega hageja intressinõude 26,79 eurot (27,62-0,83=26,79 eurot) rahuldamata.
14.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist laenulepingus kokkulepitult intressimääras, so 34,01% aastas. Laenulepingu nr S225680226 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on (intressikalkulaator.ee kasutades; so seadusjärgses intressimääras) põhjendatud summas 3,99 eurot (põhinõudelt 233,75 eurolt, periood 02.03.2023-18.09.2023). Kohus jätab seeda hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 42,83 eurot (46,82-3,99=42,83 eurot) rahuldamata.
15.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid summas 25 eurot. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt välja mõista kolme (so pärast lepingute ülesütlemist) saadetud meeldetuletuskirja (16.03.202315 eurot, 06.04.2023 – 5 eurot, 05.05.2023 – 5 eurot) eest sissenõudmiskulu summas 25 eurot. 16.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 233,75 eurot, intressivõlgnevus 0,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 3,99 eurot ning sissenõudmiskulud 25 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagi järgmistes nõuetes: põhivõlgnevus 16,25 eurot, intressivõlgnevus 26,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 42,83 eurot. 17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõivu näol on põhjendatud. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 24,57% ulatuses ja kostja kanda 75,43 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 75,43 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.