Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi D. D. võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagi hind
271 eurot 97 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83, Tallinn), lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
vastu
Kostja: D. D. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxx–xxxxxxxx; e-post xxxxxxxxx@xxxxxxxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista D. D. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja Elisa Eesti AS-i ja D. D. vahel
21.detsembril 2019 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 8987416 tulenev võlgnevus 126 eurot 16 senti, 12. märtsi 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 101 eurot 79 senti, sissenõudmiskulud 25 eurot.
3.Mõista D. D. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,065% päevas põhivõlgnevuselt (126 eurolt 16 sendilt) alates 13. märtsist 2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses (126 eurot 16 senti).
4.Jätta menetluskulud D. D. kanda.
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Mõista D. D. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude katteks välja 320 eurot (käibemaksuta).
3.Mõista D. D. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis tasumata menetluskulude summalt (320 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
Tsiviilasi nr 2-23-140439
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 4. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. D. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, tsiviilasi nr 2-23140439. Seoses kostja poolt esitatud vastuväitega andis Pärnu Maakohus 30. oktoobril 2023 asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 30. novembril 2023 hagi. Tartu Maakohus võttis hagi 15. jaanuari 2024. a määrusega menetlusse.
2.Hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel 21. detsembril 2019 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 8987416, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Samsung Galaxy A40 maksumusega 199 eurot. Kostja jättis Elisa Eesti AS-i poolt esitatud arved maksmata. Kuna kostja oli võlgnevuses kolme kuu arve tasumisega, piiras Elisa Eesti AS tuginedes tingimuste p-le 3.8 kostja teenused alates 15. oktoobrist 2020 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Elisa Eesti AS lepingu ülesöelduks alates 1. novembrist 2020. Elisa Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 126 eurot 16 senti, 30. novembri 2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 90 eurot 88 senti ja sissenõudmiskulud 25 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (126 eurolt 16 sendilt) alates 1. detsembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,065% päevas.
Tsiviilasi nr 2-23-140439
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 17. veebruaril 2024 e-posti teel aadressile xxxxxxxxx@xxxxxxxx TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses tagaseljaotsusega rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1). TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
5.Kohus peab vajalikuks selgitada järgmist. Vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele leidis kostja, et nõuded on aegunud. Kohus leiab, et nõuded ei ole aegunud. Riigikohus selgitas 12. novembri 2008. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 p-s 11, et järelmaksuga müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude puhul on tegu korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154. Kuna leping öeldi üles, siis tuleb müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda TsÜS §-st 154 ja sellest, et nende nõude aegumistähtaeg algas 1. jaanuaril 2021. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga, seega lõppes aegumistähtaeg
31.detsembril 2023. Lepingu ülesütlemisega muutuvad sissenõutavaks kõik seni maksmata osamaksed. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete puhul ei ole tegemist enam korduvate kohustusega ja sel juhul algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Elisa Eesti AS ütles lepingu üles 1. novembrist 2020, seega lõppes aegumise tähtaeg 31. oktoobril 2023. Hageja pöördus nõudega kohtusse 4. oktoobril 2023, seega aegumistähtaja jooksul.
6.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja taotles riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot väljamõistmist. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise
Tsiviilasi nr 2-23-140439 kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
8.Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 35 eurot, kokku 100 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist hagimenetluses summas 420 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 kohaselt kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.2015. a, nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi ei ole kogu ulatuses põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Kohus peab esindaja tunnitasu suurust 100 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on nii hageja, kui ka hagejale õigusabiteenust osutanud PlusPlus Legal OÜ käibemaksukohustuslased. Seega puudub kohtu hinnangul alus hageja kasuks menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmiseks. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kuludeks kokku 200 eurot (2 t x 100 eurot). Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 320 eurot (100 + 200 + 20). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.