Otsuse avalikult teatavaks 11. märts 2024, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohtuasi
OK Incure OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
6650, 78 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
OK Incure OÜ, registrikood: 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja:
Dmitri Santašev, e-post: xxx
Kostja:
X, isikukood: elukoht: xxx)
Kostja lepinguline esindaja:
Aleksei Naumkin (e-post: xxx)
xxxxxxxxxxx,
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 24.11.2016 laenutaotluse Multitude Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas. Pärast kostja poolt esitatud andmete töötlemist ning krediidivõimelisuse kontrollimist avas krediidiandja kostjale konto, kelle krediidiandja esimest korda kliendina kinnitab, mistõttu loetakse leping sõlmituks 24.11.2016. Laenulimiit on korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida saab jälle uuesti kasutada. Kostja on esitanud taotluse elektrooniliselt. Lepingu üldtingimuste punkti 3.4.3 kohaselt taotluse esitamisega lepingu sõlmimiseks tunnistab, kinnitab ja tagab klient, et ta on lepingu läbi lugenud, ta saab aru selle sisust ja nõustub selles sisalduvate sätetega. Krediidiandja on tuvastanud isikusamasust kostja elamisloa alusel. Antud failis on muuhulgas välja toodud kostja poolt täidetud ankeet. Krediidiandja kontrollis, et krediidi taotlemise hetkel ei olnud kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. VÕS § 4034 ega Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) soovituslik juhend ei kohusta krediidiandjat nõudma laenusaajalt pangakonto väljavõtet.
2.Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kuni 1200 eurot. krediidilimiidi suhtes kehtib intressimäär 46,72% aastas ja krediidikulukuse määraks oli 58,16% aastas. Pooled leppisid 10.02.2021 kokku limiidi suurendamises kuni 5000 eurot. Kostja ei teinud ühtegi tagasimakset. Krediidiandja edastas kostjale teate lepingu lõpetamisest teatades, et laenuleping on lõpetatud ühepoolselt ning leping loetakse automaatselt üles öelduks 22.02.2023. Lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Seega lepingu ülesütlemise avaldus võib lugeda kostjale kättesaaduks TsÜS § 69 lg 3 alusel. Hageja teavitas kostjat 02.03.2023 nõude loovutamisest e kirjaga e-posti aadressile (xxx).
3.Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid kogu summas 7149 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja 2149,47 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset võlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodust on kostja põhivõlgnevus hageja ees 4999,53 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Riigikohus on lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intressi alates 09.11.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 22.02.2023 summas 678,34 eurot. Samale seisukohale on Ringkonnakohus asunud tsiviilasjas 2-20-103014 (p 8) viiviste osas. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 23.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 17.07.2023 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivise 927,91 eurot. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulusid 45 eurot.
II KOSTJA VASTUS
4.Kostja ei tunnista hageja nõuet täies ulatuses. Poolte vahel puudub sõlmitud leping. Hageja ei ole tõendanud VÕS § 4034 ja VÕS 4035 ära toodud kohustuste täitmist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on tutvunud ja nõustunud põhitingimustega ja üldtingimustega. Hagis on ära toodud suured (ebaseaduslikud, kuna ületab 20% aastas) intressid ja viivisemäär, millega kostja ei ole nõus. Hageja väide, et leping on sõlmitud sidevahendite abil ei ole põhjendatud. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Koos hagiga esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed, kuna kostja ei ole neid kunagi kätte saanud ja tal puudus võimalus tutvuda nendega käesoleva ajani, mis tõttu teeb neid kontrollimatuks. Leping või lepingud, millele tugineb hageja on tühised. Hageja jättis kontrollimata kostja krediidivõimekust. Kostjal oli 2016 seisuga juba kriitiline olukord, kus võetud laenud läksid varasemalt võetud laenude katteks. Hageja poolt esitatud väljavõtte kohaselt oli 2016 aastal kostja palk ca 1000 eurot
kuus, keskmised kohustused 250 eurot, majanduskulud 300 eurot ning lisaks miinimumstandart elamiseks 500 eurot ja veel lapsed, st. kostja krediidivõimekus oli juba üle piiri, millele hageja ei pööranud tähelepanu.
5.Kostja esitab tõendid, millega tõendab, et sai arvelduskontole hageja poolt kokku 6698 eurot ja tagastas hagejale kokku 10520,21 eurot. Seega on kostja üle maksnud 3822,21 eurot. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661 p 55).
III KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja väitel on kostja krediidilimiidi lepingu sõlminud Multitude Bank p.l.c (Ferratum Estonia OÜ) iseteeninduskeskkonnas. Leping loetakse sõlmituks Lepingu üldtingimuste p 3.4.3 kohaselt taotluse esitamisega, sest klient kinnitab, et ta on lepingu läbi lugenud ja nõustub selles sisalduvate sätetega. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu, kuna taotluse esitamine ja isiku tuvastamine eelneb lepingu sõlmimisele. Klient esitab taotluse laenu saamiseks, mitte ei sõlmi laenulepingut. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja esmaseks vastuväiteks on see, et ta ei ole ta mingeid lepinguid, sh. limiidi suurendamiseks sõlminud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kõik hageja poolt hagiavalduse lisadena esitatud dokumendid, sh. laenutaotlused ja lepingu üldtingimused on kostja poolt allkirjastamata, st. nendest ei nähtu kostja tahteavaldust lepingu sõlmimiseks.
7.Krediidilepingu võib küll sõlmida mis tahes vormis, kuid poolte, eelkõige hageja esitatud tõendite alusel peab olema tuvastatav kostja tahe laenulepingu sõlmimiseks. Lepingu võib sõlmida elektrooniliselt ja laenuandja portaali vahendusel internetikeskkonnas, kuid see ei võta laenuandjalt kohustust tõendada, et kostja on teatud tingimustel lepingu sõlmimiseks tahteavaldust väljendanud. Samuti peab laenuandja tõendama, et ühepoolsed lepinguga seotud tahteavaldused (lepingu ülesütlemine, nõude loovutamine jms.), mis muutuvad TsÜS § 69 lg 1 alusel kehtivaks kättesaamisega on laenuvõtjale edastatud ja viimaseni jõudnud. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (RKTKo 2-1517677 p 13).
8.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjale on lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise teated saadetud ja et kostja oleks teated kätte saanud. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et üldtingimuste järgi saadeti lepingu ülesütlemise teade kostjale läbi iseteenindus portaali, kuid see ei vabasta laenuandjat tõendamiskoormise täitmisest. Kostja enda väidete ja esitatud tõendite kohaselt on laenuandja võimaldanud tal krediidilimiiti kasutada summas 6698 eurot ja kostja tagastas hagejale 10520, 21 eurot. Hageja poolt 30.10.2023 esitatud seisukoha lisana „laenusaaja isikuandmed ja kinnitused“ nähtub, et kostja on sõlminud laenulepingu 24.11.2016, sh. käinud enda isikut tuvastamas AS-s Eesti Post
kontoris Jõhvis. Kostja esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja on Ferratum Estonia OÜlt saanud perioodiliselt raha ja teinud tagasimakseid. Eeltoodu alusel on tuvastatav, et pooled sõlmisid laenulepingu.
9.VÕS § 404 lg 2 kohaselt peavad tarbija tahteavalduses olema märgitud mitmed andmed, mis annavad tarbijale infot sõlmitava tarbijakrediidilepingu, selle lõpetamise ja tagasimakstavate summade kohta, mh peab olema märgitud kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lõike 1 p 7 järgi. VÕS § 408 lg 1 kohaselt peavad need andmed nähtuma tarbija tahteavalduses (lepingus), mitte mingis muus dokumendis. Ainsast dokumendist „laenusaaja isikuandmed ja kinnitused“, mis viitab laenulepingu sõlmimisele, laenu summat, tingimusi, ega muid andmeid ei nähtu. VÕS § 408 lg 4 sätestab, et kui lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed mh kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.
10.Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras. Seega oli kostja kohustuseks maksta hagejale tagasi lepingu järgi saadud laen ja VÕS §-s 94 määras sätestatud intress. Hageja väitel on ta kostjale teinud väljamakseid 7149 eurot ja kostja põhivõlgnevus on 4999,53 eurot. Kostja väidab tuginedes esitatud pangakonto väljavõttele, et sai hagejalt 6698 eurot. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest tuleneb, et kostja on alates 24.11.2016 saanud hagejalt raha 7734, 55 eurot ja teinud tagasimakseid 10524, 21 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte järgi tagastas kostja laenusumma (7734, 55 eurot) 15.09.2021. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli vaidlusaluse lepingu kehtivuse ajal 0%, millest tulenevalt intressivõlga kostjal ei ole. Seega on kostja oma laenulepingust tuleneva kohustuse täitnud ja leping on lõppenud täitmisega. Arvestades kostja lepingu järgi saadut ja tagastatud summat, on kostja tasunud hagejale 2789, 66 eurot enam.
11.Kostja esitas ka vastuväite, et laenuandja on rikkunud kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kuigi vastustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel on VÕS § 4034 lõike 7 kohaselt sama tagajärg, mis VÕS § 408 lõike 4 järgi lepingus kohustuslike andmete (antud juhul kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta) puudumisel, peab kohus vajalikuks kostja vastavaid väiteid käsitleda. Kohtu hinnangul ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõttest nähtuv. Täiesti ebapiisav on kontrollida ainult seda, kas laenuvõtjal on maksehäireid ja ametlikke teadaandeid. Kostja väitel oli tal kaks ülalpeetavat, kuid rahvastikuregistri andmetel tal laenu võtmise ajal alaealisi ülalpeetavaid ei olnud. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud.
IV MENETLUSKULUD
12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja menetluskulude nimekirja ei esitanud, mille tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.