(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-20-10475
Kohtuasi
X hagi Y vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.06.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y 28.07.2023 apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X (isikukood
XXXXXXXXXXX,
XXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja X (edaspidi hageja) ja kostja Y (edaspidi kostja) (edaspidi pooled) vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Pooled kinnitavad, et soovivad käesoleva vaidluse lõpetada kompromissiga andmata siinjuures hinnanguid ja taganemata oma õiguslikust positsioonist. Pooled soovivad kompromissi sõlmida üksnes lähtudes õigusrahust;
1.2.Kostja tasub hagejale 10 500 eurot järgmise maksegraafikuga: iga üksteisele järgneval kuul 500 eurot 21 järjestikuse kuu jooksul, hiljemalt 15. kuupäevaks. Esimene makse on 15.04.2024. Maksed toimuvad hageja kontole
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX;
1.3.Kui kostja hilineb rohkem kui kahe osamakse tasumisega, muutub kogu veel tasumata kompromissisumma sissenõutavaks;
1.4.Pooled kinnitavad, et seoses käesoleva vaidlusega puuduvad neil teineteise vastu, v.a kompromissis tooduga, muud nõuded.
2-20-10475
2.Tühistada Harju Maakohtu 29.06.2023 otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-20-10475 menetlus.
3.Poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad poolte endi kanda.
4.Vabastada Y apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1400 euro riigituludesse tasumise kohustusest ning temale maa- ja ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi tasu ja kantud kulude riigi tuludesse maksmise kohustusest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.X (hageja) esitas Harju Maakohtule 20.07.2020 Y (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 01.10.2015 laenulepingust tuleneva põhisumma 28 000 eurot, intressid 2523,84 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 15 000 eurot, samuti 20.07.2017 võlatunnistuses tunnistatud võlgnevuse summas 2770 eurot; jätta kõik asja menetluskulud kostja kanda ning otsustada, et kostja peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kandma menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ette nähtud suuruses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 01.10.2015 laenuleping, mille punkti 1 kohaselt andis hageja kostjale laenu 28 000 eurot. Lepingu punktis 3 kinnitas kostja, et on laenusumma enne laenulepingu sõlmimist hagejalt kätte saanud. Lepingu punktis 4. leppisid pooled kokku, et kostja tagastab hagejale laenu 31.08.2016. Kostja oma kohustusi ei täitnud. 20.07.2017 andis kostja hagejale võlatunnistuse, milles kinnitas oma võlgnevust summas 28 000 eurot, millele lisandub intress 5% lepingu sõlmimise päevast aastas. Lisaks laenule kinnitas kostja hageja ees võlgnevust summas 1670 eurot, 600 eurot ja 500 eurot. Kostja oma kohustusi hageja ees täitnud ei ole. Pooled leppisid 01.10.15 lepingu punktis 5. kokku viivise suuruseks 0,15% tagastamata laenusummalt päevas. Kuivõrd pooled ei leppinud kokku täiendavalt võla tasumise tähtaega, siis on lepingust tulenev nõue laenusumma osas muutunud sissenõutavaks alates 21.07.2017. Arvestades nõude sissenõutavaks muutumise aega 21.07.2020 ja kokku lepitud viivisemäära, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 46 032 eurot. Hageja vähendab oma viivisenõuet kuni 15 000 euroni. Lisaks eelnevale esitab hageja kostja vastu nõude võlatunnistuses nimetatud maksete osas, mida hageja on teinud kostja eest ning mille osas kostja on kinnitanud, et need on tema võlgnevused hageja ees. Siia kuulub AA Kinnisvara OÜ laenuga seotud summa 1670 eurot ja kahe eraisikule tasutud summadega 600 eurot ja 500 eurot. Need võlgnevused on kokku 2770 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
4.Harju Maakohus rahuldas 29.06.2023 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 28 000 eurot, intressid 2523,84 eurot, viivise 15 000 eurot ja põhivõla 2770 eurot, jättis poolte menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja
2-20-10475 menetluskulude katteks 6373 eurot ning alates kohtulahendi jõustumisest võlgnetavatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. Maakohus mõistis kostjalt Eesti Vabariigi kasuks (riigi tuludesse) välja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 1509,6 eurot koos käibemaksuga, mis tuleb tasuda 1 aasta jooksul alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni koos hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1509,6 eurot) viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
APELLATSIOONKAEBUS
5.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub rahuldada apellandi menetlusabi taotlus ning vabastada apellant täielikult apellatsioonkaebusest tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest; tühistada Harju Maakohtu 29.06.2023 otsus ning teha uus otsus, millega jätta X hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud vastustaja kanda.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15.09.2023 määrusega Y menetlusabi taotluse ja andis apellandile menetlusabi, lugedes ta TsMS § 181 lg 1 alusel vabastatuks riigilõivu summas 1400 euro tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel ning võttis apellatsioonkaebus menetlusse.
7.07.03.2024 toimus asjas kohtuistung, mille käigus esitasid pooled ringkonnakohtule taotluse, milles paluvad kinnitada ülaltoodud tingimustega kompromissi ja tsiviilasjas menetluse lõpetada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
9.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
10.TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.
11.Pooled on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Pooled on kinnitanud, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on neile teada.
12.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi osapooled on kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud.
13.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432 ja § 457 lg 1 alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama
2-20-10475 hagieseme üle, menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue.
14.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt pooled teisiti kokku leppinud ei ole. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda.
15.Harju Maakohtu 20.02.2023 määrusega määrati kostjale esindaja riigi õigusabi korras kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 1 aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Eesti Advokatuur määras Y esindajaks vandeadvokaadi Aleksei Vassiljebv (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo). Riigi õigusabi osutamine kostjale jätkus ka apellatsioonimenetluses. Lisaks andis ringkonnakohus kostjale menetluskulude kandmiseks menetlusabi, vabastades ta apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest. Üldjuhul tuleb TsMS § 190 lg 5 (koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1) kohaselt kostjalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja mõista. Ringkonnakohtu hinnangul on selles asjas põhjendatud eeltoodud üldreeglist kõrvale kalduda ja kohaldada TsMS § 190 lg-s 7 sätestatut. Võttes arvesse, et pooled on sõlminud kompromissi, vabastab ringkonnakohus kostja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu summas 1400 riigituludesse tasumise kohustusest ning maa- ja ringkonnakohtus temale osutatud riigi õigusabi tasu ja kantud kulude riigi tuludesse maksmise kohustusest. Ringkonnakohus määrab eraldi määrusega kindlaks kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja senini kindlaks määramata riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse.
16.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kompromissi sõlminud isikud välistasid määruskaebuse esitamise.
17.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme kohtunik Mati Maksing.
tööjaotusplaanile
asendas
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.