2-23-131216/9 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja palub välja mõista kostjalt T. K. hageja OK Incure OÜ kasuks lepingust tulenev põhivõlgnevus 1460,98 eurot, intress 86,08 eurot, viivis 129,42 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 315 eurot ning välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 315 eurot. Kohtu selgitused Laenusaaja ja Swedbank AS (laenuandja) vahel sõlmiti 10.05.2022 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr 22-027931-RK krediidilimiidiga 1500,00 eurot (leping). Leping allkirjastati laenusaaja poolt digitaalselt sh. lisatud Euroopa standardinfo teabeleht. Lepingu tingimustest tulenevalt, lepiti kokku intressimääras 19,000% aastas, krediidi kogukulus 1703,47 eurot, krediidikulukuse esialgse määraga 30,730% aastas, mis Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktist tulenevalt on arvutatud eeldusel, et krediidilimiit võetakse kastutusse esimesel võimalusel ja maksimumsummas, tagastamise tähtajaga 1 aasta, intressimääraga 19,000% aastas, kuutasuga 4,96 eurot. Kostja kontolt on debiteeritud lepingu katteks kokku 2526,89 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 2443,53 eurot (kostja on tasunud peale lepingu lõppemist 17.04.2023 summa 8,02 eurot ja 10.05.2023 summa 31,00 eurot) ja intressi katteks 83,36 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, ei taganud vastavalt lepingu Limiidikontol või kontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate tasude

debiteerimiseks enam kui kolme järjestikuse kuu jooksul, see tähendab olles osaliselt viivituses 15.10.2022, 15.11.2022 ning täielikult 15.12.2022 ja 15.01.2023, intressi tasumisega, andis krediidiandja kostjale 23.01.2023 lepingu ülesütlemise teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või läbirääkimiste pidamiseks tähtajaga hiljemalt 09.02.2023. Kuid kuna kostja võlgenevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud, luges Swedbank AS laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt ülesöelduks 10.02.2023, teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale. Kostjat on tema ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 16.05.2023 nõude loovutamise teatisega. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses esitatud) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18.02.2024.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (30,73%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2021.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95%. Kostja sõlmis 10.05.2022 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 22-027931-RK, mille krediidi kulukuse määraks on 30,73%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,95*3=50,85%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 315 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 315 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus