Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

eest on aiandusühing tasunud 1862,40 eurot (1412,40 eurot + 450.- eurot = 1862,40 eurot, Lisad 5-6). 01.07.2020 kirjaga teatas kostja KS kõigi pärijate nimel, et 27.märtsil 2020 suri nende ema NL ja pärandvara on vastu võetud 30.06.2020. Sama kirjaga palus kostja KS saata omanikele kirjad eposti aadressile xxx, mida aiandusühing tegigi. 02.07.2020 kirjas kirjeldas aiandusühing kostjatele tekkinud probleemi ja saatis nendele kõik kirjad, mis olid varem saadetud surnud NLle, samuti kõik arved, mis on seotud nende kinnistu ja sellega külgneva ühistu maa puhtaks tegemisega, kuid tulemusteta. Kostjad ei soovi kompenseerida aiandusühingule sentigi ja seda vaatamata sellele, et aiandusühingu 19.09.2020 otsusega vähendati tasumisele kuuluvat poolele summale (1862,40 eurot : 2 = 931,20 eurot). Kostjatele kuuluv kinnistu on koormatud reaalkoormatisega hageja kasuks. Kõik reaalkoormatisega koormatud kinnistute omanikud kannad kulud võrdsetes osades. Hageja tegi perioodil 01.07.2020 – 31.12.2021 vajalikke töid tänavate, teede, üldkasutatavate alade ja nimetatud piirkonna teenindamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks, rajamiseks, korrashoiuks, remondiks, hoolduseks, kasutamiseks ning heakorra tagamiseks, kokku 9555,68 eurot eest (238,80 eurot + 36 eurot + 417,60 eurot + 500 eurot + 15,30 eurot + 70 eurot + 384 eurot + 720 eurot + 84 eurot + 126 eurot + 430,80 + 189 eurot + 1320 eurot + 33,60 eurot + 3730,58 eurot + 1164 eurot + 96 eurot = 9555,68 eurot). See teeb ühe kinnistu rahaliseks osaluseks 134,59 eurot (9555,68 eurot : 71 kinnistu = 134,59 eurot), mille täitmist aiandusühing nõuab. Oma 24.03.2024 (dtl 121) avalduses märkis järgmist. Hageja otsis 2003.a. eraisikult maatüki Yyyy yy ja wwww ww, xxx külas, milledel asusid aiandusühingu liikmete kasutuses olevad maakrundid. Enne maa ostmist tasusid aiandusühingu liikmed aiandusühingule osamaksed vastavalt enda kasutuses olevate maakruntide pinnale. 2016. aasta augustis koostati xxx küla, Yyyy yy ja Wwww ww maaüksuste detailplaneering (Lisa 1), mille eesmärgiks oli maaüksuste jagamine elamumaa kruntideks, planeeringuala kruntide ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine ning juurdepääsu ning tehnovarustuse lahendamine. Seletuskirjast nähtuvalt oli planeeritud maa täis ebaseaduslikke ehitisi- piirdeajad, aiamajad, kuurid jms, mis olid ehitusloata. Seletuskirja p.3.1 kohaselt oli planeeringu algatamise eesmärgiks maa-ala kruntimine vastavalt aiandusühistute sisestele kasutuskokkulepetele ja transpordimaade moodustamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on kruntidele ehitusõiguse määramine, hoonestusala piiritlemine, keskkonnatingimuste seadmine ja juurdepääsuteede lahendamine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine (elekter ja sadevete kanalisatsioon). Seletuskirja 7.1. kohaselt planeeringuga on ettenähtud kavandatavatele kruntidele autotranspordi juurdepääs olemasolevate aiandusühistu teede kaudu jms. Detailplaneeringu koostamisel selgus, et olemasolevad teed tuleb laiendada planeeringuga kehtestatud suuruseni teede äärsete kruntide, sh kostjate pärandaja kasutuses oleva krundi (detailplaneeringu põhijoonisel on märgistatud nr B16 all – lisa 2) arvel, mistõttu mõnede kruntide, sh kostjate pärandaja kasutuses oleva krundi pind vähenes. Sellega seoses maksis hageja eelnimetatud kruntide kasutajatele, sh NLle raha tagasi, lähtudes kruntide vähenenud osa pinnast ning maa ostuhinnast, sh kanti kostjate pärandaja NL pangakontole 03.08.2018 üle 352,96 eurot selgitusega „AÜ Sõstra tagastus“ (Lisa 3). Nii sai NL lepinguga 31.07.19 Xxxx xx asuva kinnistu 3 (11)

(pindala 350m2) omanikuks detailplaneeringuga kehtestatud piirides. NL jättis hageja transpordimaale oma vara, sh enda poolt omavoliliselt väljaehitatud kuuri, olmeprahi. Aiandusühingu 16.02.2020 koosolekul arutati (Lisad 5-6), et enamus omanikest kõrvaldas üldkoosoleku toimumise ajaks oma ehitised/piirdeaiad hageja ühisterritooriumilt ehk viisid oma kulul piirid katastriplaaniga vastavusse. Mõned omanikud, sh NL, jätsid oma ehitised ühisterritooriumile. Üldkoosolekul otsustati määrata tähtaeg selleks, et erakruntide piirdeaiad viidaks vastavusse katastri andmeega ning ant tähtaeg ehitiste lammutamiseks kuni suvehooaja alguseni, s.o. kuni 01.06.2020. Ühehäälselt otsustati, et juhul, kui maaomanikud ei vii katastriplaani kohaselt piirdeaedu üle ega saa seda teha mingitel põhjustel ja kui aiandusühing oleks sunnitud seda ise tegema (ehitise lammutus, puude ja põõsaste maha saagimine), siis sel juhul esitatakse arve maaomanikele. Aiandusühingu 16.02.2020 üldkoosoleku kutse ning üldkoosoleku otsus saadeti kostjate pärandajale NLle, kes oli aiandusühingu liige alates 2004. aastat tema poolt aiandusühingule teatatud e-posti aadressile, kuid tulemusteta. NL ei ole reageerinud aiandusühingu e-kirjadele. 01.04.2020 saatis aiandusühing NLle tema postiaadressile teate 16.02.2020 üldkoosoleku otsusest ka tähitud kirjaga, kuid kiri tuli tagasi. NL ei ole seda teinud mõistliku aja jooksul (alates 31.07.2019 kuni 01.06.2020), et oleks oma kohustustust (ära viia prügi, lammutada hoone), millega takistas detailplaneeringuga ettenähtud ühisteede laiendamist ning elektrivõrgu väljaehitamist, mis on lubamatu. Seetõttu oligi aiandusühing sunnitud ise lammutama NL poolt omavoliliselt väljaehitatud kuuri ning ära viima ära aiandusühingu transpordimaalt NLle kuuluva ehitus- ja olmeprügi, kuna talle kuulunud ebaseaduslik ehitis ja prügi takistasid teede ning elektrivõrgu väljaehitamist. Tolmuvaba kruusateede ning elektrivõrgu väljaehitus mõjutasid erakruntide hinna tõusu, mis on kõigi erakruntide omanike, sh ka kostjate huvides. NL suri 27.02.20020, kuid aiandusühing sai teada tema surmast KS kirjast alles 01.07.2020 (Lisa 7), s.o. peale lammutustööde ja prahi äraviimist (mis toimus 23.-27.06.2020 ). Aiandusühingu põhikirja p 2.5 sätestab, et liikmelisust ühingus ja liikme õiguste teostamist ei saa anda või pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma korral tema liikmelisus ühingus lõpeb (Lisa 8). Kostjatele ei laiene surnud NL kui aiandusühingu liikme kohustus täita aiandusühingu üldkoosoleku otsused. Kuid kostjad kui NL seadusejärgsed pärijad pärisid nii NLle kuuluva vara, sh ka omavoliliselt väljaehitatud kuuri ning kuuri sees ja selle ümber asuva prahi, mida pärandaja jättis aiandusühingu maale, kui ka tema kohustuse lammutada eelnimetatud ebaseaduslik ehitis ning viia ehitus- ja olmeprügi aiandusühingu maalt ära ja seda vastavalt pärimisseaduse § 2-4 sätestatule alates NL surmaajast. Kostjad pidid lammutama ebaseadusliku ehitise ning viima aiandusühingu transpordimaalt ehitus- ja olmeprügi ära ja seda enam, et nendele kuuluv vara takistas nii teede laiendamist kui ka elektriliini väljaehitamist. Aiandusühingule ei ole teada, millal kostjad said teada pärandvarast ning sellega seotud kohustuse olemasolust, kuid hageja arvates see asjaolu ei mõjuta eelnimetatud kohustuse sisu ning ulatust. Hageja arvates vastab kostjatele kuuluva ebaseadusliku ehitise lammutamine ning prügivedu teede laiendamise ning elektrivõrgu väljaehitamise tagamiseks kõigi erakruntide omanike, sh kostjate huvile (sh tolmuvaba kruusateede ning elektrivõrgu valmidus mõjutab kostjale kuuluva krunti hinna tõusu ning parendab erakruntide omanikele krunti kasutamise tingimusi). Aiandusühingu veendumusel tegutses ta aiandusühingu liikme NL asemel ja viimase kasuks, kuid NL surma tõttu kasusaajateks on tema pärijad, kes on kostjad. Lammutustööde alustamise ning prügi äraviimise 4 (11)

ajaks ei olnud aiandusühing teadlik oma liikme NL surmast ning ka sellest, et NL`le kuuluvat vara pärivad kostjad. Peale KS 01.07.2020 kirja kättesaamist, saatis aiandusühing kõik arved ning NLle varem saadetud teated KS e-posti aadressile, nagu oli pärijate poolt palutud. Kostjad keeldusid arvete tasumisest. Hageja on kulutanud kostjatele kuuluva ebaseadusliku ehitise lammutamisele ja ehitusprahi äravedamisele 1862,40 eurot (lammutamine ja väljavedu 1412,40 eurot + konteineri rent ja ehitusprahti äraviimine 450.- eurot = 1862,40 eurot). Vaatamata sellele nõuab hageja kostjatelt ainult 50% eelnimetatud summast ehk 984,02 eurot. Aiandusühing on seisukohal, et tema nõue kostjate vastu on piisavalt tõendatud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega. Juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et antud tegemist on käsundita asjaajamisega, siis palub hageja alternatiivselt mõista kostjatelt solidaarselt aiandusühingu kasuks välja 984,02 eurot õigusevastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks VÕS § 1043-1044 alusel. Aiandusühing leiab, et NL ja/või tema pärijad, kes on kostjad, pidid lammutama NL poolt väljaehitatud ebaseadusliku ehitise (kuuri) ning võtma endale või viima aiandusühingule kuuluvalt maalt ära endale kuuluvad asjad (praht), kuid ei pole seda teinud mõistliku aja jooksul (alates 31.07.2019). Sellega takistasid nad xxx küla, Yyyy yy ja Wwww ww maaüksustel teede laiendamist ning elektrivõrgu väljaehitamist. Hageja oli sunnitud ise seda tegema, milleks kulutaski 1862,40 eurot ja mida peab õigusvastaselt kahju tekitamiseks. 01.07.2020 – 31.12.2021 on hageja teinud palju vajalikke töid tänavate, teede, üldkasutatavate alade ja nimetatud piirkonna teenindamiseks, vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks, rajamiseks, korrashoiu, remondi, hoolduse, kasutamise ning heakorra tagamiseks, kokku summas 9555,68 eurot (238,80 eurot + 36 eurot + 417,60 eurot + 500 eurot + 15,30 eurot + 70 eurot + 384 eurot + 720 eurot + 84 eurot + 126 eurot + 430,80 + 189 eurot + 1320 eurot + 33,60 eurot + 3730,58 eurot + 1164 eurot + 96 eurot = 9555,68 eurot), mis annab rahaliseks osaluseks kinnistusraamatuse kantud reaalkoormatises 134,59 eurot ühe kinnistu kohta (9555,68 eurot : 71 kinnistu = 134,59 eurot), mis on igati mõistlik summa reaalkoormatise raames ja mille tasumist aiandusühing nõuabki. Kostjate võlg on seega kokku 1065,79 eurot (931,20 eurot + 134,59 eurot = 1065,79 eurot). Kostja vastuväited ASi ja KS vastus (dtl 92). Nõue 134,59 euro saamiseks Arusaamatu on, milliseid kulusid on hageja teinud selle nõude raames ja seos reaalkoormatisega, nõue on tõendamata. Nõue 931,20 euro saamiseks. Hagiavaldusesi nähtuvalt põhineb nõue väidetavalt hageja liikmete koosolekul vastuvõetud otsustel, mille kohaselt (väidetavalt) oli liikmetele pandud kohustus viia kinnistute piiriaiad vastavalt krundi piiridele ning lammutada aiandusühingu ühismaal asuvad oma ehitised. Lisatud fotomaterjalidest nähtav kuur ei asunud kostjate kinnistul ehk tegemist oli hageja enda maal asuva kuuri/prügiga. NL sõlmis kostjatele teadaolevalt 2019-ndal aastal, hagejaga kokkuleppe, millega 5 (11)

loovutas enda kinnistust ca 140m2 hagejale (seejuures tasuta), et viimane saaks rajada loovutatavale kinnistu osale tee. Nimelt loovutatud kinnistu osal asus nö kuuri moodi ehitis ehk pärast tehingu sõlmimist läks antud kuur faktiliselt hageja omandisse ning mille lammutamise eest hageja kostjatelt tasu nõuab. See on hea usu põhimõttega vastuolus käitumine, sest NL tuli hagejale vastu, et rajada tee kohta, mis läbi seda kinnistut ja tegi seda hüvitist nõudmata. Hageja sai seega tasuta enda omandisse 140m2 suuruse maatüki ja nõuab tasu selle korrastamise eest. Nii tuleks need kulud jätta hageja enda kanda. Nõue põhineb liikmelisusel. Kostjad kahtlevad, kas hageja poolt osundatud liikmete otsus vastaks üldse kehtivale õiguskorrale. Asjaolusid arvestavalt ja hageja enda poolt kirjeldatud otsuse sisu silmas pidades võib eeldada, et tegemist on nö otsast peale tühise otsusega. Kostjad pärisid kinnistu NL järelt, NL oli hageja liige. Isegi kui eeldada, et otsus ei ole tühine, ei teki sellest kostjatele tagajärgi. Käesoleval juhul ei ole liikmesus seotud omandiga ning NL surmaga lõppes tema liikmesus. Kostjad on palunud end liikmeks, kuid hagejad pole võtnud liikmeks. AS ja KS ei esitanud kirjalikke vastuväiteid hageja 24.03.2023 täpsustatud nõudele ja tõenditele (tähtaeg 24.03.23, dtl 118, protokoll). 13.11.2023 ärakuulamisel märkisid, et nende arvetes ei ole nõue käsundita asjaajamise õiguse järgi põhjendatud. DV ei ole kirjalikke vastuväiteid esitanud, kuid toetas teiste kostjate seisukohti (08.03.2023 protokoll, dtl 116jj). Kohtu põhjendused I TsMS § 444 lg 1 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuna käesolev vaidlus on lihtmenetluse vaidlus (põhinõue on alla 3500 € ja kõrvalnõue on alla 3500), siis on otsuse põhjendused lihtsustatud vormis. II VÕS 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine selle täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 115 lg 1, 113 lg 1.2 lause järgi kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist seadusjärgses määras (kui ei ole lepingus kokkulepitud määra). VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 järgi peab lepingulise kohustuse rikkumise korral kahju tekkimine olema seoses rikkumisega ning rikkumise tagajärjena ettenähtav. VÕS § 128 lg 2, 3 järgi on varaliseks kahjuks kulud, mis tekkisid kohustuse rikkumise tagajärjel. VÕS § 65 lg 1 6 (11)

sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. III Vaidlust ei olnud sellest, et kostjad on 27.03.2020 surnud NL (isikukood xxxxxxxxxxx) pärijad ja NL oli surmani aiandusühingu Sõstra (hageja) liige. Samuti ei olnud vaidlust sellest, et kostjad pärisid NLle kuulunud kinnistu, registriosa nr xxxxxxxx, ning on selle ühisomanikud. Seda tõendab kinnistusraamatu väljavõte (dtl 46, kinnistusraamatu väljavõte, hagi lisa 1). Kinnistut koormab hageja ehk Aiandusühingu Sõstra (registrikood 80198915) kasuks seatud järgmine koormatis: „Reaalkoormatis Aiandusühistu Sõstra omandis olevate (xxx küla Yyyy yy ja Wwww ww maaüksuste detailplaneeringuga moodustatud) tänavate, teede, üldkasutatavate alade ja nimetatud piirkonna teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise, rajamise, korrashoiu, remondi, hoolduse, kasutamise ja heakorra kulude kandmise tagamiseks. Kõik kulud kannavad reaalkoormatisega koormatud kinnistute omanikud võrdsetes osades. Kinnisasja igakordne omanik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud nõuete rahuldamiseks:“ (dtl 47, kinnistusraamatu väljavõte, hagi lisa 1). IV Hageja on tõendanud esitatud detailplaneeringu ja selle seletuskirjaga (23.04.2023, lisa 1, 2, dtl 127jj, 139), et 2016.a augustis koostati xxx küla, Yyyy yy ja Wwww ww maaüksuste detailplaneering, millega tuli lahendada maaüksuste jagamine elamumaa kruntideks, planeeringuala kruntide ehitusõiguse ulatus, hoonestustingimused, juurdepääsud ning tehnovarustus, lisaks muud küsimused nagu ebaseaduslike ehitiste lammutamine, määrati ka teed, nende laiused jms, samuti tehnovõrkude küsimused ja et osade kruntide, sh NL krunt/kinnistu pidi vähenema. Hageja on tõendanud esitatud maksekorraldusega, et kandis 03.08.2018 NL pangakontole 352,96 eurot selgitusega „AÜ Sõstra tagastus“ ehk et maksis NLle raha tagasi, lähtudes kruntide vähenenud pinnast osast ning maa ostuhinnast (24.03.23, lisa 3 dtl 140). Hageja on tõendanud notariaalselt tõestatud kinkelepinguga 31.07.19 (dtl 143, 24.03.23 lisa 4), et NL sai Harju maakonnas, xxx vallas, xxx külas, Xxxx xx asuva kinnistu, pindalaga 350 m2, omanikuks detailplaneeringuga kehtestatud piirides. V Hageja põhikirja p 4.4 (järgi on koosolek otsusevõimeline, kui koosolekul osaleb või on esindatud üle poolte ühingu liikmetest; otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega (24.03.23 dokumendi lisa 8, dtl 159). Hageja on tõendanud kohtule esitatud aiandusühingu 16.02.2020 üldkoosoleku protokolliga (24.03.23 lisa 5-6, dtl 149-156), et koosolek on arutanud seda, et osad omanikud kõrvaldasid oma ehitised/piirdeaiad aiandusühingu Sõstra ühisterritooriumilt, kuid mõned, sealhulgas NL, on jätnud selle tegemata. Koosolek otsustas määrata erakruntide piirdeaedade üleviimiseks vastavalt katastri andmetele ning ehitiste lammutamiseks tähtaeg kuni suvehooaja 7 (11)

alguseni s.o. kuni 01.06.2020 (otsuse p 4d). Otsus on vastuvõetud 48 poolthäälega. Lisaks otsustas koosolek (p 4d), et juhul, kui maaomanikud ei vii katastriplaani kohaselt piirdeaedu üle ega saa seda teha mingitel põhjustel, ja siis, kui aiandusühing oleks sunnitud seda ise tegema (ehitise lammutus, puude ja põõsaste maha saagimine), siis esitatakse arve vastavale omanikule. Otsus on võetu vastu 49 poolthäälega. Koosoleku protokollist nähtuvalt saadeti posti teel teated koosoleku koha, aja ja päevakorra kohta, koosolekul oli kohal isiklikult 43 liiget, lisaks esindusõiguse 6 liiget alusel, kokku 49 liiget ja et ühistus on 68 liiget. Protokollist nähtub koosoleku pidamise koht, aeg, päevakord. Seega on hageja on tõendatud, et ühingu koosolek oli 16.02.2020 otsusevõimeline, kuna liikmed olid teadlikud päevakorrast, koosoleku ajast ja kohast ja seega on otsus kehtiv MTÜS § 18 lg 1, 2 § 20 lg 6, § 22 lg 1 järgi. Nii on lükatud ümber kostjate vastupidised võimalikud väited selle kohta, ühingu otsused pole kehtivad. Pärast märgitud tõendite esitamist ei ole kostjad ka sisulisi vastuväiteid otsuste kehtivuse/tühisuse kohta esitanud. Hageja on tõendanud, et NL jättis aiandusühingu transpordimaale oma vara, sh enda poolt omavoliliselt väljaehitatud kuuri ning olmeprahi, mille kinnituseks on fotod (hagi lisa 2, fotod, dtl 48, 449), 16.02.2020 koosoleku protokoll, mis sätestas kohustuse see eemaldada. Seda asjaolu, et tõendas hageja ka oma selgituste ja joonisega 13.11.2023 ärakuulamisel (dtl 224, 305). Kohtul puudub alus kahelda, et esitatud foto prügist, lagunenud hoonest, koristatud maatükist poleks NLle kuulunud vara ja foto koristatud alast poleks ühingule kuuluv maatüki osa (hagi lisa 4, dtl 50). Põhikirjast tulenevad liikme kohustused on vaadeldavad lepingulise kohustusena VÕS § 8 lg 1, 2 mõttes. Põhikirja p 3.3.1 järgi peab liige täitma põhikirja nõudeid ja ühingu juhtorganite otsuseid. Eeltoodu alusel oli NLl põhikirja p 3.3.1 tulenev VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgne kohustus täita 16.02.2020 vastuvõetud koosoleku otsust. Seega oli NLl kohustus talle kuuluvad ehitised lammutada ühingu territooriumilt selleks, et erakruntide piirdeaiad viia vastavusse katastri andmetega ja milleks oli tähtaeg kuni 01.06.2020 ning selle tegemata jätmisel ja siis, kui selle peab tegema ühing, et siis esitab ühing tasumiseks kulude arve. Sisuliselt on selline kohustus rahaliselt hinnatav. NL seda kohustust ei täitnud, milles puudus vaidlus. Selle tegi ära ühing, milles puudus samuti vaidlus. Kuna NL kohustust ei täitnud, siis on ta rikkunud põhikirja p 3.3.1 ja 16.02.2020 koosoleku p-st 4d tulenevat kohustust VÕS § 100 mõttes. Seda, et ühingul võib tekkida kohustuse rikkumise tõttu kahju, on ette nähtav VÕS § 127 lg 3 järgi, kuivõrd 16.02.20 otsuse p s 4d on märgitud kulude tekkimise ja selle hüvitamise kohustuse võimalusele. Selle kohustuse rikkumine on rahaliselt hinnatav. Kuna NL jättis kohustuse ühistu ees 01.06.2020 täitmata, mistõttu tegi selle töö ehk täitis NL kohustuse hageja ise 2020.a juuni lõpus (koristatud alast foto, dtl 50), siis tekkis hagejal kulu kui varaline kahju 1862,40 € VÕS § 128 lg 2, 3 järgi. Viimane on tõendatud hageja poolt esitatud prügiveo arvega nr 1109 450 € ning lammutustööde kohta esitatud arvega nr 2006190 28.06.20 1412,40 € (dtl 51, 52, hagi lisa 5, 6). Nii on NL poolt kohustuse rikkumine seoses hagejale tekkinud kahjuga VÕS § 127 lg 3 järgi. Asjaolu, et NL suri varem kui saabus 01.06.2020, ei tähenda, et seda kohustust, mille ta jättis täitmata, poleks tal eluajal olnud. Hageja on tuginenud oma väidetes ja faktilistes asjaoludes sellele, et NL jättis kohustuse ühingu ees (01.06.2020) täitmata, mistõttu tegi selle töö ehk täitis NL kohustuse hageja ise ära juunis lõpus ja tal tekkis seetõttu kulude näol kahju. Hageja õiguslik kvalifikatsioon ei ole kohtule siduv. Kohus on seda arutanud ärakuulamisel 08.03.2023 (dtl 117 selgitus). Kohus asub järeldusele, et käesoleval juhul on NL rikkunud ühingu ees nn lepingulist kohustust, mistõttu tekkis, sõltumata asjaolust, ta ei jõudnud tähtajaks kohustust täita, hagejal kahju, mis on rahaliselt hinnatav. PärS § 4 lg 1 sätestab, et pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. PärS § 130 lg 1 sätestab, et pärandi 8 (11)

vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kohtu hinnangul ei ole ühingu koosolekul 16.02.20 vastuvõetud otsuse p-s 4d tuleneva kohustuse ja selle rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise kohustuse puhul tegemist isiklikku laadi kohustusega, mida oleks saanud NL täita vaid isiklikult ehk enda isikust lähtuvalt (seda võis teha ka nii, et ta tellib töö teiselt isikult). Nii on sellise kohustuse üleminemine pärijale võimalik PärS § 130 lg 1 järgi. Asjaolu, et kostjad pole ühingu liikmed ja NL liikmesus lõppes ühingus tema surmaga, ei oma seetõttu mingit tähtsust. Nii vastutavad kostjad kui pärijad viidatud NL kohustuse rikkumise eest hageja ees solidaarselt ning hagejal on õigus nendelt nõuda solidaarselt PärS § 130 lg 1, 148 lg 2 II lause (pärijate vastutus solidaarselt pärandil lasuvate kohustuste eest), VÕS § 127 lg 1, 3, § 115 lg 1, § 128 lg 2, 3, § 101 lg 1 p 3, § 65 lg 1 järgi kahju hüvitamist. Hageja on nõudnud kostjatelt selle hüvitamist pooles ulatuses 931,20 € (1862,40 €:2=931,20), mis ei riku kostjate õigusi ning on kohtu hinnangul, arvestades ka asjaolu, et pärandaja suri varem kui saabus kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, kooskõlas VÕS § 140 tuleneva hüvitise vähendamise põhimõtetega. Kohus märgib siinkohal, et 24.03.23 avalduses märkis hageja 1⁄2 kahjunõudest on 984 eurot, mis ei ole aritmeetiliselt õige, kuid hageja ei ole haginõuet tegelikult ka suurendanud. Selle tõttu ei ole hageja 24.03.23 avalduses tehtud arvutusel tähtust. Kostjad ei ole väitnud, et nad oleksid hagejale midagi hüvitanud, seega on nad kohustuse rikkumises ja viivituses. VÕS § 113 lg 1 II lause, § 101 lg 1 p 6, § 65 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt ka viivist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitist 931,20 € ja viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 26.05.2022 kuni selle võla tasumiseni. Kuna hageja õiguslik kvalifikatsioon õigussuhtele ei ole kohutule siduv ning faktilised asjaolud on esile toodud ja kohus tuvastas, et hageja ja NL vahel oli lepinguline suhe, siis ei ole esiletoodud ja kohtu tuvastatud asjaoludel hageja ja kostjate vahelisele suhtele kohaldatavad käsundita asjaajamise sätted. Nimelt tuvastas kohus, et kostjal tuleb pärijatena täita pärandil lasuv kohustus. Kuna hageja nõue kuulus ülaltoodud põhjendustel rahuldamisele, ei ole hageja alternatiivsel alusel (mitte alternatiivne nõue, hageja esitas alternatiivse aluse) ehk deliktiõigusel (VÕS § 1043 jj, lepinguväline õigussuhe) esitatud nõue 931,20 € kostjate vastu õiguslikult põhjendatud. VI AÕS § 229 lg 1 järgi võib kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid, § 230 lg 2 järgi on reaalkoormatis on eraõiguslik, kui see on seatud füüsilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, § 237 lg 1 järgi läheb reaalkoormatis koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata. Kostjatele kuuluvat kinnistut (registriosa xxxxxxxx) koormab hageja ehk Aiandusühingu Sõstra (registrikood 80198915) kasuks seatud järgmine koormatis „Reaalkoormatis Aiandusühistu Sõstra omandis olevate (xxx küla Yyyy yy ja Wwww ww maaüksuste detailplaneeringuga moodustatud) tänavate, teede, üldkasutatavate alade ja nimetatud piirkonna teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise, rajamise, korrashoiu, remondi, hoolduse, kasutamise ja heakorra kulude kandmise tagamiseks. Kõik kulud kannavad reaalkoormatisega koormatud 9 (11)

kinnistute omanikud võrdsetes osades.“. Kinnistusraamatust nähtub, et koos kostjate kinnistuga on selliseid koormatuid kinnistuid kokku 71. Kostjad on kantud kinnistusraamatusse 01.07.2020 (kohus märgib, et pärimisel läheb omand üle kinnistusraamatukande väliselt). Seega on kostjatel kui kinnistu omanikel AÕS § 229 lg 1, § 230 lg 2, § 237 lg 1 järgi reaalkoormatisest tulenevalt kohustus taluda koormatist ja kanda vastavaid reaalkoormatise kulusid. Hageja on tõendanud kohtule esitatud arvetega (hagi lisa 7-23, dtl 53-70), et perioodil 01.07.2020 – 31.12.2021 on hageja teinud töid tänavate, teede, üldkasutatavate alade ja nimetatud piirkonna teenindamiseks, vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks, rajamiseks, korrashoiuks, remondiks, hoolduseks, kasutamiseks ning heakorra tagamiseks ning kandnud kulusid kokku 9555,68 eurot (238,80 eurot + 36 eurot + 417,60 eurot + 500 eurot + 15,30 eurot + 70 eurot + 384 eurot + 720 eurot + 84 eurot + 126 eurot + 430,80 + 189 eurot + 1320 eurot + 33,60 eurot + 3730,58 eurot + 1164 eurot + 96 eurot = 9555,68 eurot). Tööde seas on puude langetamised, maa mõõtmised, aadressi ja numbrite, sihtide tellimise, kütuse-, purustustööde, masinate rendi, lumekoristuse, elektrilevi liitumise, jäätmete utiliseerimise kulud. Kohtul puudub igasugune alus kahelda, et need tööd ja kulud poleks kantud reaalservituudi alusel. Seega on tõendatud, et ühe kinnistu reaalkoormatise suurus on 134,59 eurot (9555,68 eurot : 71 kinnistu vahel = 134,59 eurot). Kostja väited, et kulud on tõendamata, arusaamatud, on seega alusetud. Kuna kostjad ei ole neid kulusid hagejale hüvitanud, rikuvad nad VÕS § 100 mõttes AÕS § 229 lg 1 tulenevat reaalkoormatisega seotud kulude kandmise kohustust, on viivituses ning hagejal on õigus neilt solidaarselt nõuda AÕS § 229 lg 1, VÕS § 65 lg 5, § 101 lg 1, 6, § 113 lg 1 2. lause, § 108 lg 1, TsMS § 367 järgi kohustuse täitmist ja võlalt seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest 26.05.2023 kuni võla tasumiseni. VII Eeltoodu alusel kuulub rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks kokku 1065,79 eurot ning alates 26.05.2022 viivist põhivõlgnevuselt 1065,79 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni võla täieliku tasumiseni. VIII Menetluskulude jaotus, rahaline suurus TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad poolte menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas hagi ja nii jäävad hageja menetluskulud eelviidatud sätte järgi solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda ning rahaline suurus seetõttu kindlaks määramata. Kohus märgib, et kostjad ei esitanud menetluskulude nimekirja. TsMS § 144 p 1 § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi on menetluskuluks riigilõiv, lepingulise esindaja kulud 04.04.23 ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 €. Hageja on tasunud lõivu kokku 280 €. Esindaja õigusabikulud on arvestuse järgi 1150 € (ilma käibemaksuta, ei ole käibemaksukohustuslane) 11,5 tunni eest. Tasu määr on 100 €. Kostjatele on 10 (11)

kätte toimetatud menetluskulude nimekiri 14.12.23 (dtl 281, 288). Kostja ei ole vastuväiteid esitanud (tähtaeg 29.12.23). TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust, sõltumata kostjate vastuväidetest või nende esitamata jätmisest. Hageja esindajal kulus käesolevas asjas töö tegemiseks 11,5 tunni eest, mis on 8- tunnise tööpäeva arvestuse juures veidi üle 1 tööpäeva. Arvestades asja mahtu, kahte ärakuulamist, leiab kohus, et hageja esindaja põhjendatud tööaeg on 11,5 tundi ja sellele vastav tasu TsMS § 175 lg 1 järgi 1150 € (käibemaksuta). Lisaks on põhjendatud maksekäsu kirimenetluse kulu TsMS § 484.1 järgi 20, kuna hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt TsMS § 162 lg 1, 2, § 175 lg 1, § 144 p 1 § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks lõivu 280 € ja esindaja kulusid 1150 eurot (käibemaksuta) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 €. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja mõista võlgnetavatelt kuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.