lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-104202/38

Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-104202/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3178
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 637 lg 1, 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 127 lg 1, 3Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 165 lg 3Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahelTsMS § 175 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-104202/34Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.03.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aiandusühing Sõstra80198915(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Siiri Malmberg ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

01.07.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-104202

Kohtuasi

Aiandusühingu Sõstra hagi ASi, KS ja DVi vastu solidaarselt kahju hüvitise, võla ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.03.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ASi, KS ja DVi 08.04.2024 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

1014,94 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aiandusühing Sõstra (registrikood 80198915), lepinguline esindaja Jelena Smorodina Kostjad AS (isikukood xxxxxxxxxx), KS (isikukood xxxxxxxx) ja DV (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Janika Drobot

RESOLUTSIOON

1.Keelduda ASi, KS ja DVi Harju Maakohtu 08.03.2024 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud solidaarselt ASi, KS ja DVi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ringkonnakohus nende suurust kindlaks ei määra ja kostjatelt välja ei mõista. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama 1(8)

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
AÕS § 229 lg 1Reaalkoormatise mõiste
MTÜS § 14 lg 1
PärS § 130 lg 1
TsMS § 139Riigilõiv
TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 4842
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 128Hüvitatava kahju liigid

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Aiandusühing Sõstra (hageja) esitas 26.05.2022 Harju Maakohtusse hagi ASi, KS ja DVi (kostjad) vastu, milles palus neilt solidaarselt välja mõista välja põhivõla 1065,79 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse (VÕS § 113) lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 26.05.2022 kuni võla täieliku tasumiseni. Hagi asjaolude kohaselt on kostjad Xxxxxxxx külas Xxxxxxxx tee x asuva maatulundusmaa registriosaga nr xxxxxxxxx (kinnistu) ühisomanikud. Kostjad pärisid kinnistu 27.03.2020 surnud NL, kes oli kuni elu lõpuni hageja liige. 16.02.2020 toimunud hageja üldkoosolekul otsustati seoses elektrivõrgu väljaehitamisega viia kinnistute piiriaiad vastavusse krundi piiridega ning lammutada ühisel maal asuvad liikmete ehitised. Otsustati, et kui kinnistute omanikud ise seda hiljemalt 01.06.2020 ei tee, siis teeb hageja tööd (piiride üleviimine, ehitiste lammutamine, põõsaste ja puude mahasaagimine) ise ja esitab sellega seotud arved kinnistute omanikele, kes kohustust ei täitnud. Üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud. N. L kinnistul ja sellega külgneval hageja maal asusid aastaid prügihunnikud ja kuur oli prügi täis. N. L oma kohustust tähtajaks ei täitnud ning 27.06.2020 tellis hageja N. L eest tööd ise ja tasus selle eest 1862,40 eurot. 01.07.2020 teatas kostja K. S pärijate nimel, et N. L suri 27.03.2020 ja pärand on vastu võetud 30.06.2020. Kostjad ei soovi hagejale midagi tasuda. 19.09.2020 otsusega vähendati kostjate poolt tasumisele kuuluvat summat poole võrra ehk 931,20 euroni. Nüüdseks kostjatele kuuluv kinnistu on koormatud reaalkoormatisega hageja kasuks hageja omandis olevate tänavate, teede, üldkasutatavate alade ja nimetatud piirkonna teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise, rajamise, korrashoiu, remondi, hoolduse, kasutamise ja heakorra kulude kandmise tagamiseks. Kõik 71 koormatud kinnistu omanikku kohustuvad kandma kulud võrdsetes osades. Perioodil 01.07.2020–31.12.2021 tegi hageja vajalikke töid ning kandis nende eest kulusid summas 9555,68 eurot, mis teeb ühe kinnistu rahaliseks osaluseks 134,59 eurot. Kostjate võlgnevus hageja ees on kokku 1065,79 eurot (931,20 eurot + 134,59 eurot). Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
2.1.Hageja nõue 134,59 eurot seoses reaalkoormatisega on tõendamata ning pole selge, milliseid kulusid on hageja kandnud.
2.2.Kuur ei asunud kostjate kinnistul ning tegemist oli hageja maal asuva kuuri ja prügiga. N. L sõlmis 2019. aastal hagejaga kokkuleppe, millega loovutas enda kinnistust ca 140 m2 tasuta 2(8)

hagejale, et viimane saaks rajada sinna tee. Loovutatud kinnistu osal asus kuur ning pärast tehingut läks see hageja omandisse. On hea usu põhimõtte vastane, et hageja sai tasuta enda omandisse maatüki ning nõuab nüüd selle korrastamise eest tasu. Hageja nõue põhineb liikmelisusel. Nõude aluseks olev otsus võib olla tühine. Isegi kui otsus tühine ei ole, ei teki sellest kostjatele tagajärgi. Liikmelisus ei ole seotud omandiga ning N. L liikmelisus lõppes tema surmaga. Hageja ei ole kostjaid enda liikmeks võtnud. Maakohtu otsus ja põhjendused

3.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võla 1065,79 eurot ning viivise võlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 26.05.2022 kuni võla täieliku tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, mõistis neilt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 1450 eurot ning menetluskuludelt viivise alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.1.Maakohus tuvastas vaidluse lahendamiseks järgmised asjaolud: - kostjad on 27.03.2020 surnud N. L pärijad, kes pärisid ühiselt kinnistu; - N. L oli elu lõpuni hageja liige; - 2016. a augustis koostati Xxxxxxxx küla, Yyyyyyy y ja Wwwwww w maaüksuste detailplaneering, millega mh määrati ka teed, nende laiused jms, samuti tehnovõrkude küsimused ja see, et osade kruntide, sh N. L krunt/kinnistu pidi vähenema; - hageja tasus 03.08.2018 N. L pangakontole 352,96 eurot, lähtudes krundi vähenenud pinna osast ning maa ostuhinnast; - N. L sai Xxxxxxxx tee x kinnistu omanikuks detailplaneeringuga kehtestatud piirides; - hageja põhikirja p 4.4 kohaselt on koosolek otsusevõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poolte ühingu liikmetest ning otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega; - hageja 16.02.2020 üldkoosolekul arutati küsimust, et osad omanikud kõrvaldasid oma ehitised/piirdeaiad hageja territooriumilt, kuid mõned, sh N. L, jätsid selle tegemata; - N. L jättis hageja transpordimaale oma vara, sh enda poolt omavoliliselt välja ehitatud kuuri ning olmeprahi; - koosolekul võeti 48 poolthäälega vastu otsus määrata tähtaeg erakruntide piirdeaedade ümbertõstmiseks vastavalt katastri andmetele ning ehitiste lammutamiseks kuni 01.06.2020; - koosolekul võeti 49 poolthäälega vastu otsus, mille kohaselt juhul, kui maaomanikud ei tõsta tähtajaks katastriplaani kohaselt piirdeaedu ümber, teeb ühistu tööd (ehitise lammutus, puude ja põõsaste maha saagimine) ise ning esitab arve omanikule; - liikmetele saadeti posti teel teated koosoleku koha, aja ja päevakorra kohta ja need nähtuvad ka koosoleku protokollist. Maakohus järeldas tuvastatud asjaoludest, et ühingu koosolek oli 16.02.2020 otsusevõimeline, kuna liikmed olid teadlikud päevakorrast, koosoleku ajast ja kohast. Seega on otsus kehtiv mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 18 lg 1, 2 § 20 lg 6, § 22 lg 1 järgi.
3.2.Põhikirjast tulenevad liikme kohustused on vaadeldavad lepingulise kohustusena VÕS § 8 lg-te 1 ja 2 mõttes. Põhikirja p 3.3.1 järgi peab liige täitma põhikirja nõudeid ja ühingu juhtorganite otsuseid. Eeltoodu alusel oli N. Ll põhikirjast tulenev VÕS § 8 lg-te 1 ja 2 ning § 76 lg-te 1 ja 2 järgne kohustus täita 16.02.2020 koosoleku otsust, st lammutada hiljemalt 01.06.2020 talle kuuluvad ehitised ühingu territooriumilt selleks, et erakruntide piirdeaiad viia vastavusse katastri andmetega. Selline kohustus on rahaliselt hinnatav. Kuna N. L kohustust ei

3(8)

täitnud, rikkus ta põhikirja p-st 3.3.1 ja 16.02.2020 koosoleku p-st 4 d tulenevat kohustust VÕS § 100 mõttes. Et hagejal võib tekkida kohustuse rikkumise tõttu kahju, on ette nähtav VÕS § 127 lg 3 järgi, kuivõrd 16.02.2020 otsuse p-s 4 d on viidatud kulude tekkimise ja selle hüvitamise kohustuse võimalusele. Kuna N. L jättis kohustuse ühistu ees hiljemalt 01.06.2020 täitmata ning hageja täitis kohustuse ise, tekkis hagejale kulu kui varaline kahju 1862,40 eurot VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 järgi. Tekkinud kulu on tõendatud prügiveo arvega nr 1109 450 euro ulatuses ning lammutustööde arvega nr 2006190 1412,40 eurot. Nii on N. L poolt kohustuse rikkumine seoses hagejale tekkinud kahjuga VÕS § 127 lg 3 järgi. Asjaolu, et N. L suri enne 01.06.2020, ei tähenda, et seda kohustust poleks tal eluajal olnud.

3.3.Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. 16.02.2020 hageja üldkoosolekul vastu võetud otsuse p-st 4 d tulenevat N. L lepingulist kohustust ei pidanud täitma N. L isiklikult. Seda võis teha ka tööde tellimisega teiselt isikult. Nii on sellise kohustuse üleminek pärijale võimalik PärS § 130 lg 1 järgi. Asjaolu, et kostjad pole ühingu liikmed ja N. L liikmelisus lõppes tema surmaga, ei oma tähtsust. Kostjad vastutavad pärijatena N. L kohustuse rikkumise eest hageja ees solidaarselt ning hagejal on õigus nendelt nõuda solidaarselt PärS § 130 lg 1, 148 lg 2 teise lause (pärijate vastutus solidaarselt pärandil lasuvate kohustuste eest), VÕS § 127 lg 1, 3, § 115 lg 1, § 128 lg 2, 3, § 101 lg 1 p 3, § 65 lg 1 järgi kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist 931,20 euro (st pooles) ulatuses. Arvestades asjaolu, et pärandaja suri varem kui saabus kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, on see kooskõlas VÕS §-st 140 tuleneva hüvitise vähendamise põhimõtetega. Kostjad ei ole väitnud, et nad oleksid hagejale midagi hüvitanud, seega on nad kohustuse rikkumises ja viivituses. VÕS § 113 lg 1 teise lause, § 101 lg 1 p 6, § 65 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt ka viivist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis 931,20 eurot ja viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 26.05.2022 kuni selle võla tasumiseni.
3.4.Seoses hageja reaalkoormatisest tuleneva nõudega tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - kinnistut koormab hageja kasuks seatud koormatis hageja omandis olevate tänavate, teede, üldkasutatavate alade ja nimetatud piirkonna teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise, rajamise, korrashoiu, remondi, hoolduse, kasutamise ja heakorra kulude kandmise tagamiseks; - koormatise kohaselt peavad kõik reaalkoormatisega koormatud kinnistute omanikud kandma kulud võrdsetes osades; - koos kostjate kinnistuga on selliseid kinnistuid kokku 71; - kostjad on kantud kinnistusraamatusse 01.07.2020; - ajavahemikul 01.07.2020–31.12.2021 kandis hageja seoses puude langetamise, maa mõõtmise, aadresside, numbrite ja sihtide tellimise, kütuse, purustustööde, masinate rendi, lumekoristuse, elektrilevi liitumise, jäätmete utiliseerimise töödega kulusid kokku 9555,68 eurot. Maakohus järeldas tuvastatud asjaoludest, et kostjatel on kinnistu ühisomanikena AÕS § 229 lg 1, § 230 lg 2, § 237 lg 1 järgi reaalkoormatisest tulenevalt kohustus taluda koormatist ja kanda vastavaid reaalkoormatise kulusid. Ühe kinnistu reaalkoormatise suurus on 134,59 eurot (9555,68 : 71 = 134,59). Kuna kostjad ei ole neid kulusid hagejale hüvitanud, rikuvad nad VÕS

4(8)

§ 100 mõttes AÕS § 229 lg 1 tulenevat reaalkoormatisega seotud kulude kandmise kohustust ning on tasumisega viivituses. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus kostjatelt solidaarselt nõuda AÕS § 229 lg 1, VÕS § 65 lg 5, § 101 lg 1, 6, § 113 lg 1 2. lause, § 108 lg 1, TsMS § 367 järgi kohustuse täitmist ja võlalt seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest 26.05.2023 kuni võla tasumiseni.

3.5.Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 1065,79 eurot ning alates 26.05.2022 viivist põhivõlgnevuselt 1065,79 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni võla täieliku tasumiseni.
3.6.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
3.7.Hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot on TsMS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel põhjendatud menetluskulu. Samuti on TsMS § 4842 alusel põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, kuna hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus. Arvestades asja mahtu, asjas toimunud kahte ärakuulamist, on hageja esindamisele kulunud tööaeg 11,5 tundi põhjendatud. Põhjendatud on ka tunnitasu suurus 100 eurot (käibemaksuta). Kokkuvõttes on hageja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1450 eurot (riigilõiv 280 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1150 eurot), mis kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludelt viivis alates lahendi jõustumisest kuni tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude 134,59 eurot ületavas osas ning teha uus otsus, millega jätta hageja nõue 931,20 euro ja sellele lisanduvate viiviste osas rahuldamata. Lisaks paluvad kostjad tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus otsus, millega määrata hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 450 eurot ning määrata menetluskulude jaotus vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.
4.1.Maakohus leidis ekslikult, et liikmelisusest tulenevad kohustused lähevad pärijatele üle. MTÜS § 14 lg 1 kohaselt ei saa liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõpeb. Eeldades, et hageja üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsused olid kehtivad, lõppesid neist tulenevad kohustused N. L surmaga. Tegemist ei olnud ka n-ö tavapärase liikmelisusel põhineva kohustusega, vaid kohustusega, mis on võrreldav näiteks ühistu liikmete otsusega korraldada ühine talgupäev vms. Ühistu ja liikme vahel lepingulaadne suhe, kuid vaidlusalused kohustused saavad olla üksnes ühistu liikmel. Seega ei saa pärijatele üle minna kahju hüvitamise kohustus olukorras, kus ühistu liige kohustusi rikub.
4.2.Hageja lepingulise esindaja töömaht ei ole põhjendatud. Hageja on korduvalt enda haginõuet täpsustanud, kuid kohus pole sellest õiguslikust põhjendusest lähtunud. Kostjad

5(8)

kahtlevad seetõttu, kas hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi oli üldse vajalik ja põhjendatud. Otsuses puudub hinnang hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkusele. Kostjate hinnangul on kulud põhjendatud 4,5 töötunni osas (istungi kulud ca 3 tundi ja hagi koostamise kulu 1,5 tundi).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kuna praeguses asjas on hagihinnaks 1151,05 eurot, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel välistatud.
7.Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-1713363, p 15).
8.Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus on kõiki poolte väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
8.1.Maakohus tuvastas õigesti, et põhikirjast tulenevad liikme kohustused on vaadeldavad lepingulise kohustusena ning N. Ll oli põhikirja p-st 3.3.1 tulenev VÕS § 8 lg-te 1 ja 2 ning § 76 lg-te 1 ja 2 järgne kohustus täita 16.02.2020 vastuvõetud koosoleku otsust ehk lammutada hiljemalt 01.06.2020 talle kuuluvad ehitised ühingu territooriumilt. Selline kohustus on rahaliselt hinnatav. Kuna N. L kohustust ei täitnud, rikkus ta põhikirja p-st 3.3.1 ja 16.02.2020 koosoleku p-st 4d tulenevat kohustust VÕS § 100 mõttes ning hagejale tekkis sellega varaline kahju VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 järgi. Õige on maakohtu järeldus, et kuigi N. L suri enne 01.06.2020, ei tähenda see, et kohustust tal eluajal ei tekkinud.

6(8)

8.2.Samuti leidis maakohus õigesti, et kostjad vastutavad pärijatena N. L kohustuse rikkumise eest hageja ees solidaarselt ning hagejal on õigus nõuda neilt solidaarselt PärS § 130 lg 1, 148 lg 2 teise lause, VÕS § 127 lg-te 1 ja 3, § 115 lg 1, § 128 lg-te 2 ja 3, § 101 lg 1 p 3 ning § 65 lg 1 järgi kahju hüvitamist. Ei oma tähtsust, et kostjad ei ole hageja liikmed ning et N. L liikmelisus lõppes MTÜS § 14 lg 1 teise lause kohaselt tema surmaga. Tegemist ei olnud isiklikku laadi kohustusega, mida oleks saanud täita vaid N. L isiklikult. N. L oleks saanud lasta hageja territooriumil asunud kuuri ja prügi eemaldada ka kellelgi teisel. Seega on sellise kohutuse üleminek pärijale PärS § 130 lg 1 järgi võimalik.
9.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
10.Kostjad vaidlesid vastu ka maakohtu menetluskulude jaotusele. Olukorras, kus apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, ei ole vaja muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Maakohus otsustas jätta menetluskulud hagi rahuldamise tõttu solidaarselt kostjate kanda, mis on kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 ja TsMS § 165 lg-ga 3. Kostjad ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks alust sellisest menetluskulude jaotusest kõrvale kalduda (sh TsMS § 162 lg 4 alusel).
11.Osas, milles kostjad vaidlustavad maakohtu poolt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja käsitlenud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ja mõistnud välja põhjendatud ning vajaliku õigusabikulu. Maakohus on lepingulise esindaja ajakulu hinnates arvestanud asja mahtu ning tehtud menetlustoiminguid ning pidanud ajakulu 11,5 tundi põhjendatuks. Ringkonnakohtul puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.
12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

7(8)

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o siinsel juhul solidaarselt kostjate kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
14.Kostjad on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 245 eurot. Kuigi kostjad on oma 17.05.2024 menetlusdokumendis märkinud, et nad on tasunud lisaks täiendava riigilõivu 35 eurot, ei nähtu kohtute infosüsteemist selle summa tasumist. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 pst 2 ja lg-st 4 on kostjatel õigus taotleda ringkonnakohtult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium