Osaühingu Tuuleveski ja Tallinn, Tartu mnt 84a korteriühistu hagi X vastu võlgnevuste ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Osaühingu Tuuleveski osas 29 190,48 eurot Tallinn, Tartu mnt 84a korteriühistu osas 50 667,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I Osaühing Tuuleveski (registrikood 10008480) Hageja II Tallinn, Tartu (registrikood 80261950)
mnt
84a
korteriühistu
Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Klen Laus ja Virge Murak Kostja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 18.04.2023 otsus muutmata. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda. Määrata kindlaks Osaühingu Tuuleveski menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xlt Osaühingu Tuuleveski kasuks välja menetluskulud 630 eurot.
5.Määrata kindlaks Tallinn, Tartu mnt 84a korteriühistu menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xlt Tallinn, Tartu mnt 84a korteriühistu kasuks välja menetluskulud 630 eurot.
6.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Tuuleveski (hageja I) ja Tallinn, Tartu mnt 84a korteriühistu (täiendav nimi korteriühistu Fahle Maja, hageja II) esitasid 05.10.2022 X (kostja) vastu hagi, milles palusid kostjalt välja mõista hageja II kasuks võlgnevuse 40 680,91 eurot, viivise 2562,29 eurot ja alates 06.10.2022 viivise määraga 0,05% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni ning hageja I kasuks võlgnevuse 21 872 eurot ja viivise 3326,84 eurot ja alates 06.10.2022 viivise määraga 0,05% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja I ja 11 Restoran OÜ (üürnik) 2020. aasta oktoobris üürilepingu, mille p 2.1. kohaselt andis hageja üürniku kasutusse Tartu mnt 84a ruumid M104. Üürilepingu p-s 2.1. sisaldus kokkulepe, et kõrvalkulusid tasub üürnik otse hagejale II ning üüri hagejale I. Üürnikul tekkisid hageja I ja hageja II ees võlgnevused. Üürilepingu pooled pidasid aktiivseid läbirääkimisi üürniku kohustuste likvideerimiseks ning leppisid kokku, et üürniku juhatuse liige kostja ühineb üürniku kohustusega ning vastava nõude esitamisel tasub kostja üürniku võlgnevused.
3.Kostja sõlmis 20.05.2022 hagejaga I kohustusega ühinemise lepingu. Kohustusega ühinemise hetkel oli üürniku üürivõlgnevus summas 23 919,33 eurot, millest põhivõlgnevus oli 21 872 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 2047,33 eurot. Vastavalt kokkuleppe p-le 2 oli kostja vastutuse maksimumsumma 30 000 eurot.
4.Kostja sõlmis 20.05.2022 hagejaga II kohustusega ühinemise lepingu. Kohustusega ühinemise lepingu sõlmimisel oli üürniku kõrvalkulude võlgnevus 40 863,37 eurot, millest põhivõlgnevus oli 40 680,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 182,46 eurot. Vastavalt kokkuleppe p-le 2 oli kostja vastutuse maksimumsumma 60 000 eurot.
5.Mõlemas kohustustega ühinemise lepingu p-s 5 on sätestatud, et kostja täidab kohustuse kolme päeva jooksul alates vastava nõude saamisest ning tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
2-22-14925
6.Vaatamata hagejate ja üürniku (keda esindas kostja) vahel peetud aktiivsest suhtlusest võlgnevuste vähendamiseks, ei likvideerinud üürnik võlgnevusi. Kuna üürnik ega kostja ei likvideerinud võlgnevusi vaatamata hagejate korduvatele nõudmistele, siis ütles hageja I üürilepingu 15.07.2022 avaldusega üles. Üürnik ega kostja ei ole tänaseni võlgnevust likvideerinud. Üürnik on tänaseks maksejõuetu, mistõttu nõuavad hagejad üürniku kohustuste täitmist kostjalt. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kohustustega ühinemise lepingud jäid sõlmimata. Kohustustega ühinemiste lepingu p 10 kohaselt jõustub leping selle allakirjutamisel ja kehtib kuni põhivõlgniku kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja tegi hagejatele pakkumuse kohustuste ühinemise lepingute sõlmimiseks, allkirjastades need lepingud 25.05.2022 ja saatis hagejatele välja. Hagejad ei tagastanud kostjale allkirjastatud lepinguid. Seega kostja pakkumus lõppes, kuivõrd hagejad ei andnud sellele õigeaegselt nõustumust. Kostja teavitas hagejaid 05.07.2022 kirjas, et kuivõrd ta ei ole saanud tagasi hagejate allkirjastatud lepinguid, siis ei ole ta enam seotud 25.05.2022 allkirjastatud lepingudokumentidega. Hageja I edastas kostjale esmakordselt 25.05.2022 allkirjastatud kohustustega ühinemise lepingud 13.07.2022 e-kirjas, millele oli mh lisatud üürilepingu ülesütlemise avaldus üürniku suhtes. Selleks, et hagejate tahteavaldused (nõustumused) oleksid muutunud kehtivaks, oleksid hagejad pidanud need ka kostjale kätte toimetama.
9.Alternatiivselt leidis kostja, et kohustustega ühinemiste lepingud on tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja on allkirjastanud kohustustega ühinemise lepingud olukorras, kus ta ei ole kohustustega ühinemise eest midagi vastu saanud. Üürniku kohustused olid juba tekkinud ja kostjal ei olnud mingit kohustust võlgnevusega ühineda. Kostja soovis üürniku juhatajana, et üürnikul oleks võimalik üüripinnal tegevust jätkata. Hagejad lubasid kostjale, et kohustustega ühinemise lepingu kaudu on võimalik anda üürnikule mõistlik maksegraafik juba tekkinud võlgnevuste tasumiseks ja jooksvate kulude maksmiseks. Peale kohustustega ühinemise lepingute sõlmimist osutusid hagejad aga maksegraafiku sõlmimise osas jäigaks ja mõistliku ajatamise graafiku sõlmimisest ei tulnud midagi välja. Kostja oli pandud hagejate poolt sundseisu, kostja andis lepingute kaudu hagejatele lisatagatise, kuid hagejad ei andnud omapoolselt mitte midagi vastu, kuigi lubadus oli mõistliku ning pikema maksegraafiku võimaldamine.
10.Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et kohustustega ühinemise lepingud on kehtivalt sõlmitud ega ole heade kommetega vastuolus, siis tühistab kostja mõlemad 25.05.2022 allkirjastatud kohustustega ühinemise lepingud pettuse tõttu. Kostjat kallutati allkirjastama 25.05.2022 kohustustega ühinemise lepingud, millele eelnes hagejate lubadus üürniku võlgnevuste osas mõistliku maksegraafiku võimaldamiseks, mida tegelikkuses ei tehtud. Kostjat on petetud, sest kostja ei ole nendest lepingutest saanud mitte mingit vastusooritust või hüve. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas 18.04.2023 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja II kasuks välja võlgnevuse 40 680,91 eurot, viivise 2562,29 eurot ja viivise määraga 0,05% päevas põhinõudelt alates 06.10.2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni; mõistis kostjalt hageja I kasuks välja võlgnevuse 21 872 eurot ja viivise 3326,84 eurot ja viivise määraga 0,05% päevas
2-22-14925 põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejatele hüvitatavate menetluskulude suuruse.
12.Maakohus tuvastas, et hageja I üürileandjana ja 11 Restoran OÜ üürnikuna sõlmisid üürilepingu, millega üürnik üüris alates 2020. aasta oktoobrist lepingu p 2.1. kohaselt Tartu mnt 84a ruume M104. Üürilepingu p-s 2.1. sisaldus kokkulepe, et kõrvalkulusid tasub üürnik otse hagejale II ning üüri hagejale I. Maakohus tuvastas, et hageja I ütles üürilepingu 13.07.2022 avaldusega üles.
13.VÕS § 178 lg 1 sätestab, et kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). VÕS § 178 lg 2 järgi kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. VÕS § 178 lg 4 järgi tekib kohustusega ühinemisel solidaarkohustus. Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks VÕS §-des 145, 149 ja 152 sätestatut.
14.Maakohus tuvastas, et kostja sõlmis 20.05.2022 hagejaga I kohustusega ühinemise lepingu, mis on poolte poolt allkirjastatud 25.05.2022. Samuti sõlmis kostja 20.05.2022 hagejaga II kohustusega ühinemise lepingu, mis on poolte poolt allkirjastatud 25.05.2022.
15.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja VÕS § 178 kohaselt üürniku kohustusega ühinenud. Kohustustega ühinemiste lepingute p 10 kohaselt jõustub leping selle allakirjutamisel. Mõlemad kohustusega ühinemise lepingud on 25.05.2022 allkirjadega kahepoolselt allkirjastatud. Tõendatud on, et pakkumuse lepingute sõlmimiseks esitasid hagejad ja mitte kostja. Lepingud on kehtivad ka üksnes kostja kui kohustusega ühinenud isiku allkirjaga ja nende kehtivus ei sõltu sellest, millal hagejad kostjale allkirjastatud lepingu edastasid. Vastavalt kohustustega ühinemise lepingute p-le 1 on pooled kokku leppinud, et kostja vastutab kokkulepitud kohustuse osas solidaarselt põhivõlgnikuga ning hagejatel on õigus nõuda kohustuse täitmist nii põhivõlgnikult kui ka kostjalt, ühiselt või eraldi. Kostja puhul oli tegemist äriühingu juhatuse liikmega, kes sai kohustustega ühinemise lepingutest kasu, kuna tegu oli tema enda juhitud äriühinguga, mille tegevuse jätkamist ta samal üüripinnal soovis. Seetõttu ei oma hagejate poolt kostja informeerimine lepingu allkirjastamisest kohtu hinnangul tähendust.
16.Maakohus leidis, et asja materjalidest ei ole võimalik järeldada, et kostja sõlmis lepingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust asjaolust, mis annaks alust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg-le 2 tuginemiseks. Ka ei tulene asja materjalidest, et tehing on tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või kostjale tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja oli hageja I üürnikuks olnud äriühingu osanik ja juhatuse liige, kes pakkus ise hagejale I välja, et on nõus andma tagatise üürilepingust tulenevate täitmata kohustuste katteks. Kostja ei vaidlusta, et üürnikul olid tekkinud võlgnevused hagejate ees. Kostja huvi oli jätkata üüripinnal oma äritegevusega, mida hagejad ka seeläbi võimaldasid. Seega on alusetu kostja vastuväide, et ta ei ole kohustustega ühinemise eest midagi vastu saanud. Kuna kostjal ei õnnestunud võlgnevust vähendada, siis ütles hageja I üürnikuga üürilepingu üles. Kostja pidi mõistma, et üürilepingu jätkamiseks tuleb tal võlgnevus likvideerida ja tasuda ka jooksvate kulude ja üüri eest. Arvestades, et lepingute järgi oli üürniku võlgnevus üle 60 000 euro, siis kostja pakkumist tasuda igakuiselt kummalegi hagejale 50 eurot ei saa kohtu hinnangul pidada mõistlikuks.
2-22-14925
17.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada hagejate pettust lepingute sõlmimisel (TsÜS § 94 lg 1). Asjaolu, et hagejad ei võimaldanud kostjale tema soovitud maksegraafikut, ei anna alust väita, et hagejad oleks pannud toime pettuse. Kostja oli teadlik üürniku võlgnevusest ja soovis üüripinnal äritegevuse jätkamist.
18.Hagejad olid 06.06.2022 edastanud kostjale nõude tasuda 10.06.2022 hageja II võlgnevusest 20 000 eurot ja hageja I võlgnevusest 10 000 eurot. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja võlgnevust ei tasunud. Kostja võlgnevusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Pooled olid viivise määras (0,05% päevas) kokku leppinud lepingute p-s 5. 20.05.2022 sõlmitud kohustusega ühinemise lepingute alusel võlgneb kostja hagejale II põhivõla 40 680,91 eurot, viivise 2562,29 eurot ja alates 06.10.2022 viivise määraga 0,05% päevas kuni nõude kohase täitmiseni ning hagejale I põhivõla 21 872 eurot ja viivise 3326,84 eurot ja alates 06.10.2022 viivise määraga 0,05% päevas kuni nõude kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 18.04.2023 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
20.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et pakkumuse kohustuste ühinemiselepingute sõlmimiseks tegid hagejad. Pakkumuse lepingute sõlmimiseks tegi kostja, allkirjastades need 25.05.2022 ja saates need hagejatele. Hagejad pidid oma tahteavaldused kostja pakkumusega nõustumiseks kostjale kätte toimetama. Kuna hagejad ei tagastanud kostjale omapoolselt allkirjastatud lepinguid, siis ei saa lugeda neid sõlmituks.
21.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohustustega ühinemisel ei pea olema pakkumust ja nõustumust ning piisab soovist ühineda kohustusega. Kohustustega ühinemise lepingu p-s 10 olid pooled kokku leppinud, et leping jõustub selle allakirjutamisel. Kostja sai arvestada, et lepingu jõustamiseks pidid temani jõudma hagejate allkirjastatud lepingud.
22.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kohustustega ühinemise lepingud ei ole kostja alternatiivse käsitluse tõttu tühised heade kommetega vastuolu tõttu. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kui kostja äriühingu juhatuse liikmena soovis üürniku tegevuse jätkamist samal pinnal ning kostja oli huvitatud üürniku tegevuse jätkamiseks, siis sai kostja kohustustega ühinemise lepingutest kasu. Maakohus ei ole arvestanud kostja esile toodud asjaoludega, et kostja allkirjastas kohustustega ühinemise lepingud 25.05.2022 ja juba 06.06.2022 asus hageja I kostjalt sisse nõudma üürivõlgnevust ning ütles üürilepingu 13.07.2022 avaldusega üles. Selliselt ei võimaldanud hagejad üürnikul äritegevust üüripinnal jätkata ja kostja ei ole hagejatelt mingit vastusooritust saanud, mistõttu on lepingutest tulenevad õigused ja kohustused märkimisväärselt tasakaalust väljas. Vastustajate seisukohad
23.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-22-14925
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
25.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hagi rahuldati, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
26.Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.
28.Maakohus tuvastas, et kostja sõlmis 20.05.2022 hagejatega üürniku kohustustega ühinemise lepingud, mis on poolte poolt allkirjastatud 25.05.2022. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et pooled ei ole vahetanud tahteavaldusi lepingute sõlmimiseks ning seetõttu ei saaks lugeda lepinguid sõlmituks. Kohtule esitatud tõendid kostja väiteid ei kinnita. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Kohustustega ühinemise leping loetakse sõlmituks nagu kõik teised võlaõiguslikud lepingud kokkuleppe saavutamisega. TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause järgi on lepingu sõlmimiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejate e-kirjadega, milles hagejad edastasid nende koostatud lepingud kostjale allkirjastamiseks, on tõendatud, et pakkumuse lepingute sõlmimiseks tegid hagejad. Kuna pakkumuse kohustustega ühinemise lepingute sõlmimiseks lepingutes sätestatud konkreetsetel tingimustel tegid kostjale hagejad, edastades allkirjastamiseks nende poolt
2-22-14925 koostatud lepingud, siis on hagejad sellega avaldanud kirjaliku tahteavalduse kohustustega ühinemise lepingute pakkumusega nõustumise korral olla nendega seotud. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad on kohustustega ühinemise lepingud ka allkirjastanud. VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. VÕS § 11 lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Kohustustega ühinemiste lepingute p 10 kohaselt jõustub leping selle allakirjutamisel. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kui lepingupooled on lepingudokumendid 25.05.2022 allkirjastanud, siis saab lugeda kirjalikud lepingud sõlmituks.
29.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on tuvastanud, et poolte vaheliste lepingute sõlmimiseks polnud vajadust esitada pakkumist ega nõustumist. Maakohtu sedastatust, et kohustuste ühinemise lepingud oleksid kehtivad ka ilma hagejate sellekohase allkirjata ja oluline pole, millal hagejad need allkirjad kostjale edastasid, on maakohus silmas pidanud kohustustega ühinemise lepingutes kokkulepitud vormi eesmärgi tuvastamist. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kolleegium märgib, et praegusel juhul ei oleks võimalik järeldada, et lepingutes sätestatud vorminõude eesmärgiks oleks olnud kaasa tuua selle tühisus. Kostja on ise avaldanud soovi ühineda üürniku kohustustega, ja selleks piisaks VÕS § 178 lg 1 kohaselt, nagu märkis ka maakohus, kostja enda tahteavaldusest, et astuda võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku (üürniku) kõrvale. Kirjaliku nõude järgimine ei oleks olnud kohustustega ühinemisel vajalik poolte vastastikuste kokkulepete tuvastamiseks ka VÕS § 178 lg 2 alusel ja poolte kokkuleppest tulenevalt, et kaasa tuua selle tühisus vorminõude järgimata järgmise korral, kui võlausaldajal polnud vastuväiteid kohustustega ühinemisele ning ka kostja ei olnud vastuväiteid teatud ajani kohustustega ühinemise lepingutest tulenevatele enda kohustustele, kuigi hiljem asus ta väitma justkui lepingud poleks sõlmitudki.
30.Kolleegiumi arvates on maakohus põhjendatult järeldanud, et kohustustega ühinemise lepingud ei ole vastuolus heade kommetega. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kohustustega ühinemise lepingute sõlmimisel pole kostja vastutasuks midagi saanud, mida oleks justkui pidanud saama, et kohustustega ühinemise lepingud poleks kohustused kostja kahjuks tasakaalust väljas. Maakohus tuvastas, et vastavalt kohustustega ühinemise lepingute p-le 1 on pooled kokku leppinud, et kostja vastutab kokkulepitud kohustuse osas solidaarselt põhivõlgnikuga ning hagejatel on õigus nõuda kohustuse täitmist nii põhivõlgnikult kui ka kostjalt, ühiselt või eraldi. Selliselt on pooled kokku leppinud, et kostja on ühinenud üürniku kohustustega selle tagamise eesmärgil. Kolleegium märgib, et tagamise eesmärgil kohustustega ühinemisel ei peagi kohustustega ühinenud isikul ilmtingimata olema selleks mingit õiguslikku või majanduslikku huvi (VÕS I komm (2016), § 178, p 2–3). Maakohus on õigesti tuvastanud, et kohustuste ühinemisega lepingud sõlmis kostja seetõttu, et ta oli üürniku juhatuse liikmeks ning kostjal oli endal huvi, et üürnik saaks jätkata oma tegevust samal üüripinnal. Selliselt on põhjendatud arvata, et kostjal oli soov olla iseseisvaks võlgnikuks tagatava võlasuhte osas ja kanda seeläbi vastutust. Asjaolust, et hageja I ütles üürnikuga üürilepingu üles 13.07.2022 avaldusega, ei ole võimalik järeldada, et 25.05.2022 allkirjastatud kohustustega ühinemise lepingute sõlmimisel ei oleks kostja soovinud üürniku kohustustega ühineda ja võetud kohustusi ka täita. Vaidlust ei olnud selle üle, et kostja ei täitnud üürniku kohustusi sellisel määral, et hagejal I oleks olnud huvi jätkata üürisuhet üürnikuga. Kostja soovist, et hageja I poleks üles öelnud üürnikuga sõlmitud üürilepingut ja oleks pidanud võimaldama üürnikul üüripinda kauem kasutada, ei ole võimalik järeldada kohustustega ühinemise lepingute sõlmimise ajal nende vastuolu heade kommetega.
2-22-14925 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
32.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.
33.Apellatsioonimenetluses on hagejad palunud mõista kostjalt välja hageja I kasuks lepingulise esindaja tasu 927,50 eurot ja hageja II kasuks 927,50 eurot. Kostja ei ole hagejate menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta vastuväiteid esitanud.
34.Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on neile osutatud õigusabi kokku 10 tundi ja 36 minutit ning menetlustoimingutele kulunud aeg jagunes hagejate vahel võrdselt. Ringkonnakohus leiab, et hagejate menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu seoses kostja menetlusabi taotluse suhtes seisukohtade koostamisega kokku 3 tundi ja 24 minutit pole olnud põhjendatud ega vajalik, sest ringkonnakohus pole hagejatelt seisukohta küsinud. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on kolleegiumi arvates ülejäänud menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks, kostja taotluste ja kohtumenetluses tehtud toimingutega tutvumiseks ja ülevaate saamiseks, kliendiga suhtlemiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks põhjendatud ja vajalik. Põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks tuleb lugeda seega 7 tundi 12 minutit. Hagejatele osutatud õigusteenuse tunnitasu 175 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejad on palunud menetluskulu välja mõista ilma käibemaksuta. Hagejatele osutatud põhjendatud ja vajalik õigusabitasu kokku on 1260 eurot (käibemaksuta).
35.Seega tuleb kostjalt hagejate taotlusel kummagi hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 630 eurot. Hagejate taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
36.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.